2-25-106607/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. juuli 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-106607

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

AS ÜHISTEENUSED hagi Select Service Partner Eesti

Aktsiaseltsi vastu võla nõudes

182,20 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490)

Hageja lepinguline esindaja: Ahto Järvela (e-post xxx)

Kostja: Select Service Partner Eesti Aktsiaselts

(registrikood 10555615

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Select Service Partner Eesti Aktsiaseltsilt AS ÜHISTEENUSED

kasuks leppetrahv 80 eurot, sissenõudmiskulud 80 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivised summas 13,28 eurot ja viivis põhinõudelt summas 80 eurot

alates 17.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

3. Menetluskulud jätta Select Service Partner Eesti Aktsiaselts kanda.

4. Välja mõista Select Service Partner Eesti Aktsiaseltsilt AS ÜHISTEENUSED

kasuks menetluskulud kokku 295 eurot, s.o riigilõiv 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud kulu 175

eurot.

5. Välja mõista Select Service Partner Eesti Aktsiaseltsi AS ÜHISTEENUSED

kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale

esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

16.04.2025 esitatud hagiavalduse kohaselt parkis Select Service Partner Eesti Aktsiaselts (kostja)

sõidukit registreerimismärgiga XXX 10.08.2023 AS Ühisteenused (hageja) poolt parkimist

opereeritavas Veerenni tn 38, Tallinn, parklas parkimiskorralduse nõudeid rikkudes, mistõttu

kostja nõuab leppetrahvi 40 eurot tasumist. Parklas tohivad parkida vaid Ovaal ja Ellips maja

kliendid elektroonilise registreeringu alusel. Kostja parkimise algusaega elektrooniliselt ei

fikseerinud. Parkimisautomaadi logidest nähtub, et sõiduki parkimist elektrooniliselt ei olnud

registreeritud, mistõttu oli tegemist parkimistingimuste rikkumisega. Samuti parkis kostja

sõidukit registreerimismärgiga XXX 21.02.2024 kostja poolt parkimist opereeritavas Tatari tn

56/58, Tallinn, parklas parkimiskorralduse nõudeid rikkudes, mistõttu kostja nõuab leppetrahvi

40 eurot tasumist. Parklas tohib parkida vaid tasu makstes. Kostjal oli parkimistasu maksmata.

Selle alusel koostas hageja leppetrahvide nõuded, mis kostja on jätnud hagejale tasumata. AS

Ühisteenused korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa

omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Hageja arvestab viiviseid alates leppetrahvide tasumise

tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud

määras. Kokku on kostjal hagiavalduse esitamise seisuga hagejale tasumata viiviseid summas

13,28 eurot. Leppetrahvi sissenõudekulud moodustavad kummagi trahvinõude eest kokku 80

eurot. Hageja on seoses võla sissenõudmisega saatnud meeldetuletuskirju, teinud päringuid

Transpordiametile, töödelnud ja kontrollinud nõude andmeid, teinud kontaktandmete otsinguid ja

päringuid jne.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhinõude summas 80 eurot,

sissenõudmiskulu 80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 13,28 eurot ning viivise

tagastamata põhinõudelt (80 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagi

esitamisest 17.04.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Kostja vastus

Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja on nõus tasuma põhivõla, kuid ei ole nõus tasuma viiviseid

ja sissenõudmiskulusid, sest need on tekkinud (tekitatud) AS Ühisteenuste ja Julianus Inkasso

ebaprofessionaalse ja ignorantse tegevuse tulemusel.

10.08.2023 parkimise osas Veerenni tn-l 38 märkis kostja, et ta ei vaidlusta mitte trahvi, vaid

sellega seonduvaid lisanõudeid, mis tulenevad seotud osapoolte ebaprofessionaalsusest ja

ignorantsusest. Hageja väide, et sõiduki parkimist ei olnud elektrooniliselt fikseeritud, ei ole

sellise ajavahemiku jooksul (ehk parkimise algus, mis on näha parkimiskellalt- 11:49/50 ja

trahvi väljakirjutamise aeg 11:49) füüsiliselt võimalik – see ajavahemik oli praktiliselt 1 minut

või isegi alla selle. Seega saab arutlusealust trahvi lugeda pahatahtlikuks, sest puudus mõistlik

aeg parkimisaja alguse fikseerimiseks muudmoodi, kui parkimiskellaga. Kostja on antud hoone

rentnik. Nimetatud päeval tarnis ettevõtte auto kasutaja Veerenni 38 asuvasse bistroosse kaupa.

Parkimisaja fikseeris ta parkimiskellaga. Kauba tarnimise protseduur kestis maksimaalselt 3

minutit. Esimene informatsioon nimetatud trahvi kohta saadi Julianus Inkassolt 22.09.2023.

Kuna kostjal puudus igasugune informatsioon, et kostjal üldse mingi trahv on (ettevõtte autot

kasutab mitu inimest), siis palus kostja sellekohast informatsiooni, saates vastavasisulise e-kirja

Julianus Inkassole. Samuti palus kostja selgitust auto kasutajalt. Tema selgitus lühidalt:

parkimine fikseeriti kellaga, kaup viidi bistroosse, välja tulles kohtuti parkimiskontrolöriga, kes

oli just asetanud trahvi autole ja pildistas seda. Kasutaja selgitas olukorda – et parkis vähem kui

3 minutit ja parkimisaja algus oli fikseeritud parkimiskellaga. Kontrolöriga tekkis sõnavahetus.

Auto kasutaja keeldus trahvi vastu võtmast, andis selle kontrolörile tagasi ja sõitis minema.

Hageja ei ole kostjat teavitanud trahvist. Kostjal puudus informatsioon tasumata trahvist, seega

ka võimalus olukorda mõistlikult lahendada (trahvist teades oleks kostja saanud pöörduda

majahalduri poole, kes oleks saanud trahvi tühistada, või oleks kostja tasunud trahvi hagejale

õigeaegselt). Hageja käitus pahatahtlikult, jättes meid teavitamata, ning seeläbi võttes kostjalt

võimaluse trahvi õiglaseks käsitlemiseks. Julianus Inkasso ei püüdnudki leida lahendust,

ignoreerides meie abipalveid.

21.02.2024 parkimise kohta Tatari tn-l 56/58 selgitas kostja, et ettevõtte auto kasutaja käis antud

aadressil vastu võtmas pakki. Parkimisaja alguse fikseeris parkimiskellaga. Ca 3 min peale

parkimise alustamist oli kojamehe vahele esitatud trahvinõue. 27.02.2024 sai kostja esindaja

auto kasutajalt trahvinõude ning koheselt vaidlustas trahvi (sest oli arvamusel, et selles

piirkonnas on parkimiskellaga võimalik 15 min tasuta parkida) hageja kodulehel. Mitte

mingisugust edasist teavitust hageja poolt ei järgnenud. 07.06.2024 saabus võlanõue Julianus

Inkassolt, millele kostja vastas koheselt. 12.06.2024 sai kostja Julianus Inkassolt vastuse hageja

Teatisega, millele kostja vastas sooviga saada täpset informatsiooni, millal ja mis kujul on meid

teavitatud, sest tekkis õigustatud kahtlus, et hageja teavitussüsteem ei toimi korrektselt. Sellele

vastuseks sai kostja Julianus Inkassost kirja, kus väideti, et hageja on saatnud vaideotsuse.

19.06.2024 sai kostja Julianus Inkassolt vastuse koos kuvatõmmisega hageja tööprogrammist,

millest ei ole kuidagi näha, kuhu/millisele e-mail aadressile kõnealune teavitus on edastatud ning

mis mitte kuidagi ei kinnita, et teavitus on meieni jõudnud.

Hageja ei ole kostjat teavitanud vaideotsusest. Sellest teades oleks kostja koheselt trahvi tasunud,

kuna Julianus Inkasso edastatud vaideotsusest selgus, et kostja ongi eksinud, ja kostja tunnistab

oma eksimust. Seega puudus kostjal võimalus olukord mõistlikult lahendada – pole võimalik

tasuda millegi eest, mille olemasolust ei tea. Kostjal puudus igasugune võimalus mõistlikuks

kompromissiks, sest kostja ettepanekuid ja teabenõudeid ignoreeriti.

Kohtu põhjendused

1. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja

lahendamise lihtsustatud korras 29.05.2025 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning

hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja

pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.

2. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja §

444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS

§ 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid

kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

4. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2

järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab

selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest.

5. Puudub vaidlus, et kostja on olnud 10.08.2023 ning 21.02.2024 sõiduauto numbrimärgiga

XXX omanik. Nimetatud sõiduk pargiti 10.08.2023 ning 21.02.2024 hageja

opereeritavatele parkimisaladele Veerenni tn 38, Tallinn (dtl 31-38) ning Tatari tn 56/58,

Tallinn (dtl 39-44).

6. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on

piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt

pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab

pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava

lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi nõustumus on otsese tahteavaldusega

või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

Riigikohus on olnud seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste

vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist

parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse

parkimisega (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-75-10, p 14). Seega parkides oma auto tasulisse

parklasse, tekib parkija ja parklat opereeriva osaühingu vahel lepinguline suhe.

Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele

võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja

(üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala

(Riigikohtu lahend 3-2-1-77-16, p 18). Kohus loeb tuvastatuks hageja poolt esitatud

fotodega, et hageja opereeritavates parklates oli nähtav parkimistahvel, millelt Veerenni

tn 38, Tallinn parkla osas nähtus, et seal tohivad parkida vaid Ovaal ja Ellips maja

kliendid elektroonilise registreeringu alusel (dlt 37) ning Tatari tn 56/58, Tallinn parkla

osas, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt

loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse (dtl 43-

44). Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid oli kohtule esitatud fotode põhjal parklatesse

sisenedes nähtav.

Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus seega

parkimislepingud sõlmituks hageja ja kostja vahel 10.08.2023 Veerenni tn 38, Tallinn

parklasse parkimisel ning 21.02.2024 Tatari tn 56/58, Tallinn, parklasse parkimisel.

Parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse

peab ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral

ka tõendades. Kostja ei tõendanud, et hagiavalduses märgitud ajal kasutas sõidukit keegi

konkreetne füüsiline isik.

7. Hageja nõude näol on tegu leppetrahvinõudega. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on

lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud

lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja on määranud kostjale leppetrahvid

kokku summas 80 eurot. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks Tatari tänaval

parkimise eest tasunud. Samuti on leidnud tõendamist, et kostja ei olnud sõiduki

parkimist Veerenni tänaval elektrooniliselt registreeritud (dtl 45-48). Seega rikkus kostja

parkimistingimusi.

VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta

mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei

teata, et ta leppetrahvi nõuab. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui

lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma

lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või

tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see

tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool

tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi.

Hagile lisatud piltidest nähtub, et mõlemad leppetrahvinõuded on pandud sõiduki

esiklaasile kojamehe vahele (dtl 38). Kuna leppetrahvid on pandud sõiduki kojamehe

vahele samal ajal kui rikkumised avastati, siis on leppetrahvinõuded esitatud mõistliku

aja jooksul. Ka Riigikohus on leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude

panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise

mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus

lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi,

arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu

looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis

osutuda ebamõistlikuks (vt Riigikohtu lahendit nr 2-117146, p 12). Käesolevas asjas

erandlikud asjaolud puuduvad.

8. Hagejal on VÕS § 82 lg 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja

kohustus leppetrahvide tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Leppetrahvinõuete

kohaselt oli nende tasumise tähtaeg 14 päeva. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS §

108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on

rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvi järgi raha maksmise kohustus,

mida kostja on rikkunud, jättes 80 eurot hagejale tasumata. Rikkumise vabandatavus on

üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust

välistavaid asjaolusid ei esine.

Kostjalt tuleb seega hagejale välja mõista leppetrahv 80 eurot.

Kohus peab vajalikuks siinkohal ka selgitada, et vaide esitamine ei vabasta leppetrahvi

õigeaegselt tasumise kohustusest. Seega ei oma vaide lahendamisega seotud asjaolud

iseenesest hageja leppetrahvi nõude lahendamisel tähtsust.

9. Hageja on palunud välja mõista kostjalt ka sissenõudmiskulud kokku 80 eurot. VÕS §

113¹ lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Seega on võlausaldajal õigus nõuda

sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses alati, kui tal on õigus nõuda viivist.

Nõude eelduseks ei ole tegelik kahju tekkimine. Kostja on rahalise kohustuse täitmisega

sattunud viivitusse ning hageja on saatnud meeldetuletuskirju, teinud päringuid

Transpordiametile, töödelnud ja kontrollinud nõude andmeid, teinud kontaktandmete

otsinguid ja päringuid. Seega on hageja nõue summas 80 eurot põhjendatud.

10. Hageja on palunud välja mõista kostjalt ka viivise.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui

kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks

poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei

ole ette nähtud teisiti.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

Kuna kostja on viivitanud leppetrahvi tasumisega, siis on hageja õigustatud nõudma

kostjalt ka viivist. Leppetrahvi nr 1045000534 viivis perioodi eest 25.08.2023 kuni

16.04.2025 moodustab 7,94 eurot ning leppetrahvi nr 0204067674 viivis perioodi eest

07.03.2024 kuni 16.04.2025 moodustab 5,34 eurot.

11. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista leppetrahv kokku summas 80 eurot, sissenõudekulud 80

eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 13,28 eurot ja viivis põhinõudelt

summas 80 eurot alates 17.04.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

12. Kõik otsuses käsitlemata poolte väited ja hindamata tõendid ei oma kohtu hinnangul asja

lahendamisel tähtsust.

Menetluskulud

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

14. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine

ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt

on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised

kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista õigusabikulud

kokku 627 eurot, s.o riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot

ja lepingulise esindaja kulu 3 tunni eest summas 507 eurot.

Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud kokku riigilõivu 100 eurot. Tegemist on

põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 4842

järgi maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise

määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks

menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab

20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid

maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et põhjendatud maksekäsu

kiirmenetluse kuluks on seega 20 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.

Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud käesolevas tsiviilasjas

eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega ning kostja vastusele

seisukoha koostamisele. Tegemist on hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades

kasutatava standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks

hagiavalduse koostamisele ning kostja vastusega tutvumisele ning sellele seisukoha

koostamisele kokku saab lugeda 1,75 tundi. Samuti ei ole kohtu hinnangul hageja

esindaja tunnihind põhjendatud, kuna see vastab pigem vandeadvokaadist esindaja

tunnihinnale. Kohtu hinnangul on juristist esindaja puhul põhjendatud tunnihinnaks 100

eurot. Seega on hagiavaldusega seotud põhjendatud esindaja kulu 175 eurot.

Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 295 euro ulatuses ning

kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 295 eurot.

15. TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on vastava taotluse kohtule hagiavalduses esitanud. Seetõttu märgib kohus

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb

kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (295 eurolt) viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik