3-23-2231/36 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. juuli 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2231

Haldusasi

N.P kaebus tühistada Tallinna Haridusameti 8.

septembri 2023. a käskkiri nr XXX

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21. veebruari 2024. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – N.P

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Terje Krais

Kaasatud

haldusorgan

–

Haridus-

ja

Teadusministeerium, esindaja Indrek Kilk

Menetluse alus ringkonnakohtus

N.P apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

2. juuni 2025

RESOLUTSIOON

1. Lubada N.P-l minna haldusasjas nr 3-23-2231 esitatud tühistamisnõudelt üle

nõudele tuvastada Tallinna Haridusameti 8. septembri 2023. a käskkirja nr XXX

osaline õigusvastasus.

2. Rahuldada N.P apellatsioonkaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 21. veebruari 2024. a otsuse haldusasjas nr 3-23-

2231 resolutsiooni punktid 3 ja 4.

Teha tühistatud osas asjas uus otsus, millega rahuldada N.P kaebus ja tunnistada

Tallinna Haridusameti 8. septembri 2023. a käskkiri nr XXX õigusvastaseks osas,

milles sellega oli kehtestatud YYY klasside täitumuse ülemiseks piirnormiks

2023/2024. õppeaastaks 1.B klassi puhul 30 õpilast.

Ülejäänud osas jätta halduskohtu otsus muutmata.

4. Mõista Tallinna linnalt N.P kasuks välja menetluskulud esimese ja teise astme

kohtus kokku 40 (nelikümmend) eurot.

5. Menetlusosaliste võimalikud muud menetluskulud esimese ja teise astme kohtus

jätta nende endi kanda.

3-23-2231

6. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja, tema tütre ja kooli nimed ning vaidlustatud

käskkirja number tähemärgiga ja mitte avaldada allmärkust nr 1.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 11. augustil 2025

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui

see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N.P tütar Q alustas 2023. a sügisel õpinguid YYY 1.B klassis.

2. Tallinna Haridusamet kehtestas 08.09.2023 käskkirjaga nr XXX põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse (PGS) § 26 lg 3 alusel ning tulenevalt YYY direktori 30.08.2023

ettepanekust nr 1-7/98 ja hoolekogu nõusolekust, YYY klasside täituvuse ülemise piirnormi

2023/2024. õppeaastaks. Käskkirja järgi oli 1.B klassi piirnormiks 30 õpilast.

3. Haridus- ja Noorteameti (HARNO) kooliväline nõustamismeeskond soovitas

21.08.2023 otsusega nr 3.1-2/23/4128-3 lapsele tõhustatud tuge. N.P esitas otsuse peale

06.09.2023 vaide, mille HARNO kooliväline nõustamismeeskond rahuldas 10.10.2023

vaideotsusega nr 3.1-2/23/4128-5 ning tunnistas 21.08.2023 otsuse kehtetuks, sest soovituste

andmisel ei olnud arvestatud lapse südamehaigust. Vaideotsuses anti uued soovitused

rakendada tõhustatud tuge kuni I kooliastme lõpuni. Muu hulgas peeti vajalikuks korraldada

osaajaga õpe väiksemas rühmas eesti keeles, matemaatikas, loodusõpetuses, inglise keeles ja

vajadusel teistes raskusi valmistavates õppeainetes ning õpiraskuste süvenemisel kaaluda

õppimist eriklassis. Samuti soovitati rakendada abiõpetaja teenust ja kohandada

õppekorraldust, et pakkuda tavapärasest suuremat juhendamist ja individuaalset lähenemist.

Lisaks esitati soovitused eripedagoogi või logopeedi teenuse ning psühholoogi või

sotsiaalpedagoogi teenuse rakendamiseks.

4. N.P esitas Tallinna Haridusametile 07.09.2023 pöördumise seoses tema lapse

õppekorraldusega YYYs. Tallinna Haridusameti 15.09.2023 vastuses nr 2.-43808-2 on

selgitatud, et kuna 1.B klassi õpilaste arv on suur, viibivad kõigis kogu klassi koondavates

tundides samal ajal klassiruumis pidevalt nii õpetaja kui ka abiõpetaja. Q õpib kogu klassiga

koos muusikas, kehalises kasvatuses, loodusõpetuses ja kunstis (kokku 7 tundi nädalas). Kuna

2(10)

3-23-2231

Q on suure abivajadusega laps, siis teeb kool tema toetamiseks koostööd laste heaolu

spetsialistiga ja kaasatud on sotsiaalpedagoog. Esimesel koolinädalal on kaardistatud õpilaste

tugiteenuste vajadust ning tugiteenuseid osutab kool alates 11.09.2023. Abiõpetaja tugi oli

tagatud alates 01.09.2023 ning väiksemas rühmas õpe alates 04.09.2023. Lapsele pakutakse

järgmisi tugiteenuseid: 1 kord nädalas eripedagoogiline õpiabi (13.09.2023 seisuga rühmas 6

õpilast); regulaarne psühholoogiline nõustamine (vähemalt 1 kord kuus); 1 kord nädalas

logopeediline õpiabi (13.09.2023 seisuga rühmas 3 õpilast); eesti keel 7 tundi nädalas 12

õpilasega rühmas (sh neljas tunnis õpetaja koos eripedagoogiga); matemaatika 3 tundi nädalas

12 õpilasega rühmas; inglise keel 1 kord nädalas 15 õpilasega rühmas (enamasti koos

abiõpetajaga). Lisaks on laps registreeritud igapäevaselt õpetaja juhendamisel toimuvasse

kogupäevakooli, mille raames toimuvates õpiklubi tundides aitavad vähemalt 4 päeval nädalas

lastel kodutöid teha eripedagoogid. Ema on lapse registreerinud huviringidesse ja

treeningutele, mis toetavad tema sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste arengut. Kool teavitas

lapsevanemaid õpiabitundide toimumise aegadest 10.09.2023, mil need kanti e-kooli

tunniplaani.

5. N.P esitas Tallinna Halduskohtule 08.10.2023 kaebuse tühistada Tallinna Haridusameti

08.09.2023 käskkiri nr XXX. Kaebaja laps on haridusliku erivajadusega (HEV) ja juba

esimestel nädalatel ilmnes, et YYY ei ole suuteline pakkuma lapsele piisavat tuge. 1.B klassi

õpilaste piirarvuks on kehtestatud 30 õpilast ja klassis õpib ka faktiliselt 30 õpilast. PGS § 26

lg 1 kohaselt on põhikoolis klassi täitumuse ülemine piirnorm 24 õpilast. Kooli hoolekogu

nõusolekul saab õpilaste arvu klassis suurendada, kuid seaduse mõttest lähtudes võib see

toimuda vaid erandkorras ja kaalukatel põhjendustel, kui ei esine erisuse tegemist välistavaid

asjaolusid (nt klassis õpivad HEV lapsed ja lapsed, kelle emakeel ei ole eesti keel). Käskkirjas

ei ole välja toodud erandlikke asjaolusid, mis tingiksid õpilaste arvu suurendamise. On ilmne,

et 30 lapsega klassis ei saa HEV õpilased piisavat tuge. HARNO kooliväline

nõustamismeeskond (nn Rajaleidja) on leidnud, et kaebaja lapsele sobiks õppimine väikeses

klassis. Olukorras, kus HEV lapsed ei saa koolis piisavalt tuge, on klassis õpilaste piirarvu

suurendamine vastutustundetu ja lubamatu, mistõttu on vaidlusalune käskkiri ilmsete

kaalutlusvigadega. Tallinna Haridusamet on mh jätnud kõrvale Vabariigi Valitsuse

30.05.2013 määruse nr 84 „Tervisekaitsenõuded koolidele“ § 7 lg 3, millest tulenevalt peab

õpperuumi pindala olema vähemalt 2,0 m2 põhikooli õpilase kohta. YYY 1.B klassi õpperuum

nr 105 on selgelt ülerahvastatud. PGS § 26 lg 3 järgi on õpilaste arvu suurendamine üle

piirnormi lubatud üksnes juhul, kui kõik tervisekaitse- ja ohutusnõuded on täidetud. Ka kooli

hoolekogu nõusolekut ei saa lugeda õiguspäraseks, sest hoolekogul puuduvad andmed HEV

laste õppima asumise ja nende erivajaduste kohta ning kooskõlastuse annab n-ö eelmine

hoolekogu. Kaebaja soovib, et lapse elu ja tervis oleks koolis viibides väljaspool igasugust

ohtu.

6. Tallinna linn palus vastuses lõpetada haldusasja menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu

või alternatiivselt jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja oli juba 30.08.2023 teadlik, et 1.B klassis

asub õppima 30 õpilast. PGS § 26 lg 1 teisest lausest tuleneb, et juhul, kui õpe on korraldatud

õpperühmadena, võiks klassis õppida ka näiteks 48 õpilast tingimusel, et üheski õpperühmas

ei ole rohkem kui 24 õpilast. YYY 1.B klassis on 30 õpilast ja klassi õppetöö on korraldatud

rühmades, mille õpilaste arv ei ole suurem kui 24. Seega on täidetud ka nõuded õpperuumide

suurusele. 1.B klassi lapsed õpivad inglise keelt, kehalist kasvatust, muusikat ja kunsti kahes

rühmas, millest ühes 14 ja teises 16 õpilast. Kaebaja tütar õpib rühmas, milles on 16 õpilast.

Eesti keelt, matemaatikat ja loodusõpetust õpivad 1.B klassi lapsed kahes rühmas, millest

ühes 23 ja teises 12 õpilast (sh 5 õpilast 1.A klassist). Väiksemas rühmas õpivad lapsed,

kellele selline õppeviis on Rajaleidja keskuse otsustega määratud. Kaebaja tütar saab koolis

eripedagoogilist ja logopeedilist õpiabi ning psühholoogilist nõustamist. Täiendava teenusena

3(10)

3-23-2231

pakub kool igapäevaselt kogupäevakooli (sh õpiklubi, kus juhendajateks 4 korral nädalas ka

eripedagoogid) ning erinevaid huviringe sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste toetamiseks.

Kaebaja tütrele ei ole Rajaleidja otsusega määratud õppimist eriklassis, vaid tõhustatud tugi ja

märgitud, et õpiraskuste süvenemisel kaaluda õppimist eriklassis. Kuivõrd lapse õpiraskused

ei ole süvenenud, siis ei ole teda eriklassi määratud.

7. Arvamuse andmiseks kaasatud Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) selgitas, et

PGS § 26 lg 3 rakendamiseks ei ole välja töötatud eraldi juhiseid. Piirnormi suurendamiseks

kooli pidaja otsusega tuleb täita vormilised nõuded (direktori ettepanek, hoolekogu nõusolek)

ja sisulised eeldused (tervisekaitse- ja ohutusnõuete järgimine). PGS § 26 lg 3 rakendamise

põhjused Tallinna kesklinna koolides võivad tuleneda iga-aastaselt suurenevast õpilaste

tungist ja samas piisavate õppekohtade puudumisest (sh ei ole õppekohti piisavalt juurde

loodud) ning asjaolust, et Tallinna linn ei ole leidnud head lahendust, kuidas mõistlikult

määrata õpilastele elukohajärgset kooli selliselt, et õpilased jaotuksid koolide vahel

proportsionaalsemalt. Klassi täitumuse ülemise piirnormi suurendamisel ei võeta arvesse

klassikollektiivis oleval õpilasel HEV olemasolu. Seadusandja on oluliste asjaoludena

nimetanud tervisekaitse- ja ohutusnõuete täitmist. Tõhustatud ja eritoe vajaduse otsustab

kooliväline nõustamismeeskond ning selliseid otsuseid tehakse aastaringselt. Seega võib toe

saamise vajadus selguda ka keset õppeaastat ning koolil oleks sellises olukorras äärmiselt

keeruline või sootuks võimatu hakata õpilasi klasside vahel ümber jaotama või uusi klasse

avama. Üldistavalt ei ole alust väita, et piirnormi ületava õpilaste arvuga klassis ei saa HEV

õpilased piisavat tuge. Lõppastmes sõltub abi ja tugi siiski sellest, kui palju on pedagoogilist

personali, kes vastava õpilaste rühmaga (klassiga) toimetab. HTM näeb klassi täitumuse

piirnormi sedavõrd suure (st 6 õpilase võrra) ületamise probleemi pigem selles, et PGS § 26

lg-s 3 sätestatud erandit tuleb paratamatult kasutada ka järgmistel õppeaastatel. Sel juhul ei

oleks enam tegemist ühekordse erandjuhtumiga. Kooli pidaja peab PGS § 26 lg 3 alusel

tehtavat otsust olulisel määral põhjendama (nt koolis on üks 24 õpilasega klass ning õppeaasta

keskel lisandub uus õpilane). Vaidlusalune haldusakt esitatud nõuetele ei vasta, sest selles ei

ole piirnormi suurendamist millegagi põhjendatud.

8. Tallinna Halduskohus jättis 21.02.2024 otsusega rahuldamata kaebaja taotluse uue

istungi korraldamiseks ja vastustaja taotluse menetluse lõpetamiseks ning jättis kaebuse

rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kaebajal ei esinenud 24.01.2024

istungilt puudumiseks mõjuvat põhjust, mistõttu võis asja läbi vaadata tema osavõtuta

(HKMS § 143 lg 1). Kuna vaidlustatud haldusakt on antud 08.09.2023, ei saanud kaebaja

sellest teada juba 30.08.2023. Vastustaja ei ole tõendanud, et haldusakt toimetati kaebajale

kätte. Seega on usutav, et haldusakti olemasolu selgus kaebajale Õiguskantsleri Kantselei

29.09.2023 kirjast ja kaebus on tähtaegne.

Kaebajaga tuleb nõustuda, et vaidlustatud haldusakt on põhjendamispuuduse tõttu formaalselt

õigusvastane, kuid kaebuse rahuldamine eeldab, et formaalselt õigusvastane haldusakt rikub

kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja õiguste rikkumine esineks siis, kui YYY 1.B klassi

õpilaste arvu suurendamise tõttu jätnuks kool täitmata nõustamismeeskonna soovitused

kaebaja lapsele hariduse andmisel. Vastustaja on tõendanud, et kool on soovitusi järginud,

mistõttu ei ole kaebaja õigusi rikutud.

Käskkiri ei sisalda põhjendust, miks otsustati 1.B klassi õpilaste arvu piirnormi suurendada

30-ni. Kuna PGS § 26 lg 3 lubab seda teha üksnes erandina, siis tuleb esitada ka sellekohased

põhjendused. Vastustaja ei eita haldusakti põhjendamise kohustuse (haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 56 lg-d 1 ja 3) rikkumist, vaid on tõdenud, et faktiliselt on tegemist Tallinna

kesklinna koolides tavapärase praktikaga. Ka andmed vanemate klasside piirnormide

4(10)

3-23-2231

suurendamise kohta viitavad, et piirnormide suurendamine jätkub igal aastal. Selline praktika

ei ole kooskõlas PGS § 26 lg-ga 3, mille järgi peaks piirnormi suurendamine toimuma

erandjuhul üheks õppeaastaks konkreetses klassis. Vastustaja möönab PGS § 26 lg 3

süstemaatilist rikkumist, põhjendades seda elukohajärgse kooli määramise (PGS § 10 lg 1)

raskustega Tallinna kesklinnas, kus ei ole kohta, kuhu saaks ehitada uusi koolimaju. Ainsaks

lahenduseks on klasside siseselt rühmade moodustamine, mille kaudu tagatakse mh

tervisekaitsenõuete järgimine (vähemalt 2 m2 pinda õpilase kohta).

Nõustamismeeskond soovitas 21.08.2023 otsusega kaebaja lapsele tõhustatud tuge ja

erinevaid tugimeetmeid. Nõustamismeeskonna 10.10.2023 otsus kordas varasemaid soovitusi,

kuid lisas täiendava soovituse koostada kehalises kasvatuses individuaalne õppekava, mis

arvestab lapse terviseseisundit. Tõhustatud toe soovitamine tähendab, et kaebaja last saab

käsitada PGS § 46 lg 6 kohaselt HEV lapsena. Nõustamismeeskond leidis, et kaebaja laps

vajab PGS § 49 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud teenuseid, kuid ei näinud ette õpet eriklassis (PGS

§ 49 lg 1 p 4). Kohus loeb tõendatuks, et kool on nõustamismeeskonna 21.08.2023 soovitusi

järginud. Väiksemas rühmas võimaldati alates õppeaasta algusest õpet eesti keeles,

matemaatikas ja inglise keeles. Loodusõpetus toimus tervele klassile, mida viisid läbi õpetaja

ja abiõpetaja. Samasugune oli õppekorraldus kunsti, muusika ja kehalise kasvatuse tundides.

Vastusest kaebusele nähtub, et õppeaasta esimeste kuude jooksul õppekorraldust muudeti

ning selle tulemusel toimuvad ka loodusõpetus, kehaline kasvatus, muusika ja kunst

väiksemates rühmades. Seega viidi kaebaja lapse õppekava täielikult vastavusse

nõustamismeeskonna soovitustega. Seejuures tuleb tähele panna, et nõustamismeeskonna

otsuses ei ole tähtaega, millest alates tuleb soovitusi rakendada. Sellist tähtaega ei tulene ka

PGS-st. Kohtu hinnangul on see olnud seadusandja teadlik valik, sest soovituste rakendamine

eeldab kooli poolt kohandatud ruumilahenduse (rühmades õpe) ja tugispetsialistide

olemasolu. Seega ei saa järeldada, et kaebaja lapse huvidega ei ole hariduse andmisel

arvestatud. Kuna õpe toimub rühmades, siis ei ole põhjust arvata, et kool ei järgiks

tervisekaitsenõudeid. Kohus on veendunud, et kool on teinud endast parima, et tagada kaebaja

lapsele võimetekohane õpe ning õpilaste arvu piirnormi suurendamine ei rikkunud kaebaja

subjektiivseid õigusi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. N.P palub 22.03.2024 apellatsioonkaebuses (hiljem korduvalt täiendatud) halduskohtu

otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Halduskohus leidis otsuses, et kaebajal

puudub kaebeõigus, kuid lahendas sellele vaatamata kaebuse sisuliselt. See kujutab endast

menetlusnormide rikkumist ning tõi suure tõenäosusega kaasa ebaõiged järeldused.

Halduskohus on sisuliselt möönnud vastustaja haldussuutmatust, kuid seadnud selle seadusest

kõrgemale. Kohaliku omavalituse üksus ei saa haldussuutmatuse ega koolide või õppekohtade

puudumisega õigustada seaduse rikkumist. Halduskohus on lahendit küll põhjendanud, kuid

on jätnud vaidluse sisulise ja õigusliku lahenduseta. Kohus on PGS § 26 lg-t 1 vääralt

tõlgendanud ja kohaldanud ning ei ole arvestanud kõiki olulisi asjaolusid. HEV õpilased ei

vaja abi üksnes õppetöös konkreetsete õppeainete omandamisel ja klassiruumis, vaid kool

peab eritähelepanu vajavatele lastele tagama sobiva ja turvalise keskkonna ka nt vahetunnis ja

koolihoovis.

YYY 2.B klassi (st kaebaja lapse klassi) kunstitunnis leidis 27.09.2024 aset kollektiivne

karistamine, sest mõned õpilased rikkusid korda. Kõik õpilased olid sunnitud püsti seisma.

Seadus ei võimalda õpilaste kollektiivset mõjutamist ja seda klassiruumis nr 105, mis ei vasta

kehtestatud tervisekaitsenõuetele, sest on õppetööks ilmselgelt liiga väike. Oht õpilaste

tervisele ei ole pelgalt hüpoteetiline. Olukord, kus südamerikkega õpilane peab umbses

5(10)

3-23-2231

ruumis pikka aega püsti seisma, ohustab otseselt lapse tervist. Vaidlustatud haldusaktiga ongi

loodud alus sellise olukorra tekkimisele, kus kooli pidaja rikub teadlikult ja tahtlikult

seadusandja kehtestatud piiranguid ning tervisekaitsenõudeid. Lubamatu on asetada HEV

õpilased olukorda, kus nad peavad õppetöös (kunstitunnis) osalema kemikaaliaurudega

täidetud pisikeses ruumis.

10. Tallinna linn palub 02.05.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning

halduskohtu otsus muutmata. Halduskohus leidis põhjendatult, et kuivõrd kaebaja lapse

klassis toimub õppetöö rühmades, millest üheski ei õpi üle 24 õpilase, siis ei riku klassi

õpilaste arvu suurendamine 30 õpilaseni kaebaja subjektiivseid õigusi. Sellises olukorras jättis

halduskohus kaebuse õiguspäraselt rahuldamata.

11. Haridus- ja Teadusministeerium leiab 24.04.2024 seisukohas, et apellatsioonkaebus

ei ole põhjendatud. Halduskohus leidis õigesti, et vaidlustatud käskkiri on põhjenduste

puudumise tõttu formaalselt õigusvastane. Kohus tuvastas, et YYYs on erinevates klassides ja

mitmete aastate jooksul piirnormi suurendatud. Selline praktika ei ole kooskõlas PGS § 26 lg

3 mõttega. HTM on teadlik, et lapsevanemad, kes soovivad panna lapse õppima Tallinna

kesklinnas asuvasse kooli, kipuvad oma elukoha registreerima Tallinna kesklinna. Samas ei

mõista HTM, miks ei täida Tallinna linn temale rahvastikuregistri seadusega pandud

kohustusi kontrollida elukohateates esitatud andmete õigsust. PGS võimaldab ka lahendust, et

(suuremas kohaliku omavalitsuse üksuses) ei ole kõik üldhariduskoolid õpilastele määratavad

elukohajärgsed koolid. Seega esinevad ebaseadusliku praktika lõpetamiseks täiesti mõistlikud

võimalused. Samas ei ole hetkel alternatiivi sellele, et PGS-s käsitatakse isiku elukohana tema

rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi. Halduskohtu otsusest nähtub, et kaebaja lapsele

on tagatud nii osaajaga õpe väiksemas rühmas, abiõpetaja kui ka tugispetsialistide teenused.

Seega on koolivälise nõustamismeeskonna soovitused vastustaja poolt täidetud ning on tõesti

alust arvata, et kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole praegusel juhul rikutud.

12. Ringkonnakohus uuendas 20.06.2025 määrusega asja arutamise ning andis N.P-le

võimaluse taotleda HKMS § 152 lg 2 alusel asja menetluse jätkamist vaidlustatud käskkirja

õigusvastasuse tuvastamise nõudes. N.P esitas 02.07.2025 taotluse jätkata õigusselguse

saamiseks haldusasja menetlust Tallinna Haridusameti 08.09.2023 käskkirja nr XXX

õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja hinnangul annaks vaidlustatud käskkirja

õigusvastasuse tuvastamine talle võimaluse tõhusamalt kaitsta oma õigusi suhetes kooli

pidajaga. Eluliselt ei ole usutav, et olukord Tallinna koolides oleks sedavõrd paranenud, et

HEV õpilasi ei suunataks klassidesse, kus nad ei saa vajalikku tuge. Vastustaja ei ole ka

tõendanud, et õppetöö toimuks väiksema õpilaste arvuga n-ö rühmades. Seadusest ei tulene, et

mõnede õppeainete puhul võiks klassis olla üle 24 õpilase, vaid piirarv kehtib kõigi

õppeainete tundidele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Üleminek tuvastamisnõudele

13. Kaebaja on vaidlustanud Tallinna Haridusameti 08.09.2023 käskkirja nr XXX (dtl 31),

millega kehtestati YYY klasside täitumuse ülemine piirnorm 2023/2024. õppeaastaks selliselt,

et 1.B klassi piirnormiks kehtestati 30 õpilast. Vaidlusaluse käskkirjaga suurendati klasside

täitumuse ülemist piirnormi üheks õppeaastaks, mis lõppes 31.08.2024 (PGS § 24 lg 1).

Seoses 2023/2024. õppeaasta lõppemisega on käskkirja kehtivus ja regulatiivne toime

lõppenud (HMS § 61 lg 2). 2024/2025. õppeaastaks on YYY klasside täitumuse ülemine

6(10)

3-23-2231

piirnorm kehtestatud selliselt, et 2.B klassi piirnormiks on 25 õpilast.1 Seda käskkirja ei ole

kaebaja vaidlustanud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on kohtul alust lahendada

kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõuet üksnes juhul, kui kohus

veendub, et kehtetu haldusakti „ületühistamine“ on kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

Haldusakti mõju ja praktiline tähendus võivad säilida ka pärast selle kehtivusaja möödumist.

Eelkõige võib see väljenduda võimaluses, et haldusorganid, kohtud ja kolmandad isikud

võivad oma edasistes otsustes ja toimingutes tugineda haldusakti varasemale kehtivusele.

Kehtivusaja möödumise korral kaotab haldusakt kehtivuse edasiulatuvalt, samas kui

tühistamine kõrvaldab haldusakti kehtivuse ka tagasiulatuvalt, nõnda et selle varasemale

kehtivusele ei ole võimalik hiljem enam tugineda (nt Riigikohtu 28.12.2021 otsus nr 3-19-

1735, p 18; 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p 11; 13.11.2014 otsus nr 3-3-1-44-14, p-d 10–

11).

14. Kuivõrd vaidlustatud käskkirjaga ei ole pandud kaebajale ühtegi kohustust vm, siis ei

ole äratuntav, et kehtivusaja möödumise tõttu kehtetuks muutunud käskkirja n-ö

ületühistamine saaks olla kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kuna haldusakti täieliku

ammendumise korral on tühistamiskaebus õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu

menetluslikult lubamatu, tuleks selles olukorras haldusasja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4

analoogia alusel määrusega lõpetada, kui kaebaja ei taotle HKMS § 152 lg 2 alusel menetluse

jätkamist haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks või kui see ei ole kaebaja õiguste kaitseks

vajalik (vt ka Riigikohtu 23.12.2024 määrus nr 3-21-1862, p 9; 28.10.2020 määrus nr 3-20-

580, p-d 11–13). Ringkonnakohus andis 20.06.2025 määrusega kaebajale võimaluse taotleda

nn jätkutuvastuskaebusele üleminekut ja kaebaja on 02.07.2025 sellesisulise taotluse ka

esitanud.

15. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajal tuleb lubada HKMS § 152 lg 2 alusel minna

esitatud tühistamisnõudelt üle nõudele tuvastada Tallinna Haridusameti 08.09.2023 käskkirja

nr XXX osaline õigusvastasus (s.o 1.B klassi täitumuse ülemise piirnormi suurendamist

puudutavas osas). Menetluse jätkamine nn jätkutuvastuskaebusega ei eelda kaebuse muutmist

(nt Riigikohtu 04.12.2017 otsus nr 3-15-873, p 34) ja kohus ei ole seotud ka HKMS § 45 lg-s

2 sätestatud tuvastamiskaebuse esitamise piirangutega, kuid tuvastamiskaebuse menetlemine

peab siiski olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik (nt Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-

580, p 12). Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et tuvastamisnõude menetlemine on

praegusel juhul põhjendatud preventiivsel eesmärgil, sest vastustaja võib kaebaja lapse klassi

täitumuse ülemist piirnormi PGS § 26 lg 3 alusel suurendada ka järgnevatel õppeaastatel (vrd

Riigikohtu 28.12.2021 otsus nr 3-19-1735, p 18).

Apellatsioonkaebuse lahendamine

16. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et halduskohus ei leidnud otsuses, et kaebajal puudub

kaebeõigus, vaid jättis kaebuse rahuldamata põhjusel, et kohtu hinnangul ei riku vaidlustatud

käskkiri kaebaja õigusi. Kaebeõigus ei seondu mitte kaebuse rahuldamise võimalikkusega,

vaid kaebaja õiguste rikkumise võimalikkusega. Seejuures isegi juhul, kui halduskohus oleks

otsust tehes jõudnud järeldusele, et vaidlustatud käskkiri ei puuduta üldse kaebaja õigusi (ja

järelikult ei saa neid ka rikkuda), ei olnuks tal kohustust jätta kaebust määrusega läbi

vaatamata (HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 jätavad kohtule kaalutlusõiguse), vaid

kaebuse võinuks jätta ka otsusega rahuldamata (nt Riigikohtu 12.12.2017 määrus nr 3-17-981,

p-d 11–13; 04.10.2017 määrus nr 3-17-505, p-d 8–9). Kaebuse otsusega lahendamine ei olnud

1 /eemaldatud vastavalt resol. p 6

7(10)

3-23-2231

seega menetlusviga ning see ei saanud ka kuidagi rikkuda kaebaja õigusi ega mõjutada

vaidluse lõpptulemust.

17. PGS § 26 lg 1 näeb ette, et klassi täitumuse ülemine piirnorm põhikoolis on 24 õpilast.

Kui õpe on korraldatud õpperühmadena, kohaldatakse ka õpperühmadele klassi täitumuse

ülemist piirnormi. PGS § 26 lg 3 võimaldab kooli pidajal erandjuhul direktori ettepanekul ja

hoolekogu nõusolekul suurendada õpilaste arvu üle PGS § 26 lg-s 1 sätestatud piirnormi

üheks õppeaastaks konkreetses klassis juhul, kui kõik tervisekaitse- ja ohutusnõuded on

täidetud.

18. Vaidlusaluse Tallinna Haridusameti 08.09.2023 käskkirjaga nr XXX kehtestati YYY

klasside täitumuse ülemine piirnorm 2023/2024. õppeaastaks selliselt, et 1.B klassi

piirnormiks kehtestati 30 õpilast. Halduskohus nõustus kaebajaga, et käskkiri on

põhjendamispuuduste tõttu formaalselt õigusvastane, sest ei sisalda ainsatki põhjendust,

millest nähtuks erandlik vajadus piirnormi suurendamiseks. Ringkonnakohus nõustub

nimetatud osas halduskohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid üle korrata

(HKMS § 201 lg 4). Vaidlust ei saa olla selles, et vormilised nõuded piirnormi

suurendamiseks (direktori ettepanek ja hoolekogu nõusolek) olid täidetud ning Tallinna

Haridusameti juhataja oli pädev käskkirja andma (vt kuni 15.03.2025 kehtinud redaktsioonis

Tallinna Linnavolikogu 02.12.2010 määruse nr 60 „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses kooli

pidaja pädevusse antud ülesannete osaline delegeerimine Tallinna Linnavalitsusele ja Tallinna

Haridusameti juhatajale“ § 2). Halduskohtu hinnangul ei riku 08.09.2023 käskkiri aga kaebaja

õigusi, sest klassi täitumise ülemise piirnormi suurendamisele vaatamata on kool järginud

koolivälise nõustamismeeskonna (nn Rajaleidja) 21.08.2023 otsuses ja 10.10.2023 otsuses

(dtl 61–64) antud soovitusi kaebaja lapsele hariduse andmisel.

19. Ringkonnakohtu arvates ei saa koolivälise nõustamismeeskonna soovituste järgimisest

(sh õppetöö vähemasti osalisest korraldamiseks õpperühmades, milles oli vähem kui 24

õpilast) iseenesest veel järeldada, et 1.B klassi täitumuse ülemise piirnormi suurendamine

ilma erandi kohaldamise vajadust põhjendamata ei rikkunud kaebaja õigusi. Tegemist on

eraldiseisvate küsimustega. PGS § 26 lg-test 1 ja 3 tuleneb kaebajale subjektiivne õigus

nõuda, et tema lapse klassis ei ole üldjuhul rohkem kui 24 õpilast ja klassi täitumuse ülemist

piirnormi suurendatakse ainult selgelt põhjendatud erandjuhul ning seejuures peavad olema

täidetud PGS § 26 lg-s 3 sätestatud vormilised ja sisulised tingimused. Seda õigust on rikutud

juba siis, kui vaidlustatud käskkirjaga suurendatud piirnormi alusel oli YYY 1.B klassis ka

tegelikult rohkem kui 24 õpilast. Õiguse rikkumine ei olene sellest, kas kaebaja lapse puhul

on tegemist haridusliku erivajadusega õpilasega või kas kooliväline nõustamismeeskond on

pidanud enam kui 24 õpilasega klassis õppimist kaebaja lapse puhul vastunäidustatuks.

Vaidlust ei ole selles, et kaebaja lapse klassis õppis 2023/2024. õppeaastal 30 õpilast ning

erandi tegemise vajadust ei ole millegagi põhjendatud. Vastustaja ei ole ka kohtumenetluses

esitanud ühtegi dokumenti, mis oleks koostatud enne 08.09.2023 käskkirja andmist ning

milles oleks selgitatud erandlikke asjaolusid, mis tingisid kaebaja lapse klassi täitumuse

ülemise piirnormi olulist (s.o 25% võrra) suurendamist.

20. Erinevalt vastustajast ei pea ringkonnakohus võimalikuks tõlgendada PGS § 26 lg-s 1

sätestatut viisil, et klassi täitumuse ülemine piirnorm ei kehtigi siis, kui õppetöö korraldatakse

õpperühmadena, millest ühegi puhul ei ületata klassi täitumuse ülemist piirnormi. PGS § 26 lg

1 ei näe ette alternatiivset piirnormi, mida tuleb järgida kas klassi või õpperühma puhul, vaid

säte kehtestab ühetaoliselt 24 õpilase piirnormi nii klassile kui ka õpperühmale. Seadusandja

ei ole PGS-s klassina käsitanud ainuüksi n-ö õppeastet (klassikursust), vaid mh õpilasrühma,

kes osaleb tavapäraselt õppetöös ühiselt. Ka kaebaja lapse puhul oli õppetöö väiksemates

8(10)

3-23-2231

rühmades korraldatud esialgu üksnes osades õppeainetes (vt Tallinna Haridusameti

15.09.2023 vastus nr 2-4/3808-2 – dtl 81–83) ning alles 2023. a sügise jooksul muudeti

vastustaja selgitusel klassi õppekorraldust selliselt, et kõigi õppeainete õppetöö toimus

väiksemates rühmades.

21. Kaebaja on seisukohal, et PGS § 26 lg 3 rakendamisel tuleb kooli pidajal arvestada muu

hulgas sellega, kas klassis õpivad HEV õpilased, ning sellisel juhul on klassi täitumuse

ülemise piirnormi suurendamine välistatud. Sellega ei saa nõustuda. PGS § 26 lg 3 ei näe ette

kindlaid asjaolusid, millest tuleks erandi tegemisel lähtuda. Tegemist on kaalutlusotsusega,

mille puhul tuleb järgida HMS § 4 lg-s 2 sätestatud nõudeid. Asjaolu, et klassi koosseisu

kuulub ka HEV õpilasi, võib olla üheks oluliseks asjaoluks, mida tuleb erandi kohaldamisel

arvesse võtta. Selle asjaoluga arvestamist on siiski võimalik nõuda üksnes juhul, kui see on

pädevale organile otsuse tegemisel (sh nõusoleku andmisel kooli hoolekogule) teada (vrd

Riigikohtu 01.10.2019 otsus nr 3-18-1891, p 19). Seadusest ei tulene järeldust, et HEV

õpilaste olemasolu välistab klassi täitumuse ülemise piirnormi suurendamise täielikult. PGS §

26 lg 3 kohaselt on erandi tegemine välistatud üksnes juhul, kui täitmata on tervisekaitse- ja

ohutusnõuded (nt klassi õpperuumi pindala oleks väiksem kui Vabariigi Valitsuse 30.05.2013

määruse nr 84 § 7 lg-s 3 sätestatud 2 m2 õpilase kohta). Kaebaja väited kõnealuse tingimuse

rikkumisest on jäänud paljasõnalisteks. Kooli ja kooli pidaja kohustus arvestada õppetöö

korraldamisel klassis õppivate HEV õpilaste vajadustega tuleneb mh PGS § 6 p-st 1, § 26 lg-

st 5 ning §-dest 46, 48 ja 49. HEV õpilastele vajaliku toe rakendamine ei sõltu õpilaste arvust

klassis, vaid konkreetse õpilase erivajadustest. PGS § 26 lg 5 reguleerib küll õpilaste arvu

piirnormi eriklassis ja selle suurendamise võimalust, kuid see ei ole praeguses vaidluses

asjassepuutuv, sest kaebaja laps õppis tavaklassis.

22. Kuna vastustaja ei ole esitanud kohtule andmeid selle kohta, millised asjaolud on

tinginud YYY klasside täitumuse ülemise piirnormi märkimisväärse suurendamise

2023/2024. õppeaastaks, siis ei ole võimalik ka täpsemalt hinnata, kas need võinuks iseenesest

õigustada erandi kohaldamist või millised oleksid vastustaja võimalused erandi rakendamise

vajadust edaspidi vältida. Kaebajal on iseenesest õigus selles, et vastustaja haldussuutmatus ei

saaks õigustada seaduses sätestatud nõuete süstemaatilist eiramist.

23. Kaebaja on kohtumenetluses täiendavalt viidanud tema lapse klassi õpilaste

kollektiivsele karistamisele 27.09.2024 kunstitunnis ja sellega kaasnenud ohule lapse tervisele

ning samuti leidnud, et HEV õpilased ei tohiks osaleda kunstitunnis kemikaaliaurudega

täidetud pisikeses õpperuumis. Ringkonnakohus jätab need väited tähelepanuta, sest need ei

ole asjassepuutuvad. Kaebaja on vaidlustanud Tallinna Haridusameti 08.09.2023 käskkirja,

mitte YYY tegevust õppetöö korraldamisel. Väidetavat õpilaste karistamist ei saa seostada

õpilaste arvu piirnormi suurendamisega.

24. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel tuleb N.P apellatsioonkaebus rahuldada ning

Tallinna Halduskohtu 21.02.2024 otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 4 tühistada. Selles osas teeb

ringkonnakohus asjas uue otsuse, millega rahuldab N.P kaebuse ja tunnistab Tallinna

Haridusameti 08.09.2023 käskkirja õigusvastaseks osas, milles kaebaja lapse klassi täitumuse

ülemiseks piirnormiks 2023/2024. õppeaastaks kehtestati 30 õpilast. Muus osas (resolutsiooni

p-d 1, 2 ja 5) jääb halduskohtu otsus muutmata.

25. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid

välja ei mõisteta. N.P on tasunud kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu kokku

9(10)

3-23-2231

40 eurot, kuid ei ole esitanud andmeid muude menetluskulude kandmise kohta. Kuna

apellatsioonkaebus ja kaebus rahuldatakse, siis tuleb riigilõivukulu mõista HKMS § 108 lg 1

alusel vastustajalt kaebaja kasuks välja. Kaebaja võimalikud muud menetluskulud jäävad

HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Kuna Tallinna linn ei ole menetluskulude

kandmise kohta andmeid esitanud ja ringkonnakohtu otsuse tulemusel kaebus rahuldatakse,

siis jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel

tema enda kanda.

26. Kaebaja ja tema lapse eraelu kaitseks tuleb otsuse avaldamisel HKMS § 175 lg-te 3 ja 4

alusel asendada kaebaja ja tema tütre nimed ning kooli nimi ja vaidlustatud käskkirja number

tähemärgiga, samuti jätta avaldamata allmärkus nr 1.

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)