Legislator Case Law & Legislation
1-11-14147/2 AI generated

1-11-14147/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-11-14147/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-11-14147 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.detsembril 2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-11-14147 () Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Kriminaalasi Kriminaalasi APkahtlustuses KarS § 202 lg 1 järgi. Taotlus Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kristiina Savtšenkova taotlus lõpetada kriminaalasjas nr. kriminaalmenetlus APisikukood XX...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-11-14147

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.detsembril 2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-11-14147 () Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Kriminaalasi Kriminaalasi APkahtlustuses KarS § 202 lg 1 järgi. Taotlus Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kristiina Savtšenkova taotlus lõpetada kriminaalasjas nr. kriminaalmenetlus APisikukood XXX suhtes. RESOLUTSIOON Lõpetada kriminaalasjas nr. 1-11-14147 () kriminaalmenetlus AP isikukood XXX suhtes kahtlustuses KarS § 202 lg 1 järgi.

Kohustada AP´i isikukood XXX teha 60 (kuuskümmend) tundi üldkasulikku tööd. Kohustuste täitmise tähtajaks määrata 3 (kolm) kuud kohtumääruse jõustumisest, s.o. hiljemalt 27.03.2012.a. Määrata AP Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohustada hiljemalt 27.01.2012.a. AP´i osaliselt tasuma riigituludesse kriminaalmenetluse kulud, s.o. 6 (kuus) eurot riigituludesse, milline kuulub maksmisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. KrMS § 180 lg 3 alusel kriminaalmenetluse kulud summas 32 (kolmkümmend kaks) eurot 25 senti jätta riigi kanda.

Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuur või prokuratuuri taotlusel kohus

2 kriminaalmenetluse oma määrusega. Edasikaebamise kord Määrus on vastavalt KrMS § 385 p 10 lõplik ja määruskaebe korras edasikaebamisele ei kuulu.

Taotluse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kristiina Savtšenkova on saatnud kohtule taotluse kriminaalasjas nr. kriminaalmenetlus lõpetada AP suhtes KrMS § 202 lg 1 alustel. Käesoleva kriminaalasja menetlus alustati 20.12.2011.a. kriminaalasjast nr XXX materjalide eraldamise teel KarS § 202 lg 1 tunnustel selles, et AP, teades, et VS oli varastanud mobiiltelefoni Nokia 5230, müüs selle 18.03.2011.a. koos VS Balti Jaama turul kioski, kus müüakse telefone. Telefonimüügist saadud raha kulutati ühiselt isiklikes vajadustes. A.P poolt ülalkirjeldatud, KarS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeruva kuriteo – süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise - toimepanemine on tõendatud kohtueelses menetluses kogutud tõenditega: kannatanu MM, tunnistaja KM, VS ja kahtlustatava AP enda ütlustega. KrMS § 202 lg 1 näeb ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib kriminaalmenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlustel. AP süü suuruse hindamisel tuleb arvestada asjaolu, et tegu, milles teda kahtlustatakse, on seadusandja poolt hinnatud kui vähe ohtlik, - seadusandja on karistusena kõnealuse teo eest ette näinud rahalise karistuse või vangistuse kuni üks aasta. AP puhul esineb karistust kergendava, seega ka süüd vähendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus (KarS § 57 p 3), karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Ülaltoodud asjaolusid arvestades võib väita, et APi süü ei ole suur. Avaliku menetlushuvi hindamise seisukohalt tuleb võtta arvesse, et AP toimepandud teoga ei tekitatud kannatanule täiendavat varalist kahju, kahju tekitati telefoni müügile eelnenud telefoni vargusega, milles A.P osa ei võtnud. A.P oli kuriteo toimepanemise ajal 16-aastane. Kuigi AP esitati kohtueelses menetluses kahtlustus KarS § 202 lg 2 p 2 järgi, tuleb tema tegu kvalifitseerida KarS § 202 lg 1 järgi, kuna enne 18.03.2011.a. ei olnud tema kriminaalmenetlusregistri andmetel süüvõimelisena kuritegusid toime pannud. Kriminaalasja nr XXX raames esitati küll A.P kahtlustus KarS § 202 lg 2 p 1 järgi, kuid kahtlustuses märgitud tegu pandi toime 18.05.2011., s.o pärast käesoleva kriminaalmenetluse esemeks olevat tegu. Kriminaalmenetlus nr XXX AP suhtes lõpetati 30.08.2011.a. KrMS § 201 lg 2 alusel ühes materjalide saatmisega alaealiste komisjonile. AP oli esitatud kahtlustus ka kriminaalmenetluse nr XXX raames, kuid tegemist ei olnud varavastase kuriteoga ning kuriteo toimepanemise ajal ei olnud A.P jõudnud ikka, mil saabub kriminaalvastutus, mistõttu kriminaalmenetlus tema suhtes lõpetati KarS § 199 lg 1 p 1 ja § 201 lg 1 alusel. Käesoleva kriminaalmenetluse esemeks olevat kuritegu ning A.P poolt toimepandud, kriminaalmenetluse nr XXX raames menetletud tegu pidanuks aga menetlema koos ning rakendama A.P suhtes ühte seaduses sätestatud mõjutusvahendit või karistust. Antud kriminaalmenetluses kuulati A.P kahtlustatavana üle alles 04.11.2011.a., s.o pärast kriminaalmenetluse nr XXX osalist lõpetamist tema suhtes. A.P näol on jätkuvalt tegemist 16-aastase alaealisega, kes õpib TT ning kes ei ole varem kohtu poolt karistatud. Ülaltoodud asjaolusid kogumis arvestades leiab prokurör, et avalik menetlushuvi A.P suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks ja tema karistamiseks kriminaalkorras puudub, ning teda on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest kriminaalkaristust kohaldamata. Kriminaalmenetluse lõpetamisel tuleb, erandina KrMS § 202 lõikes 1 sätestatust

3 ning juhtindudes KrMS § 180 lõikest 3, vabastada A.P osaliselt kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustusest, kuna A.P näol on tegemist 16-aastase isikuga, kellel puudub iseseisev sissetulek ning menetluskulude hüvitamine käib temale üle jõu. Oluline on ka asjaolu, et AP näol on tegemist lastekodu kasvandikuga, kelle eestkostjaks on XXX vallavalitsus, kelle kohustamine kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks ei ole antud juhul mõistlik. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, prokuröri abi taotleb lõpetada kriminaalmenetlus nr . Kohustada AP, isikukood XXX: tegema 60 tundi üldkasulikku tööd, üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata kolm kuud; hüvitama kriminaalmenetluse kulud osaliselt summas 6.- Eurot, kriminaalmenetluse kulude hüvitamise tähtajaks määrata üks kuu. Kriminaalmenetluse kulud summas 32,25.- Eurot jätta riigi kanda.

AP nõustus nimetatud kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 lg 1 alusel ja nõustus KrMS § 202 lg 2 p 1, 3 alusel tegema 60 tundi üldkasulikku tööd ja seaduslik esindaja on nõus tasuma osaliselt kriminaalmenetluse kulud 6 eurot. Samuti nõustus AP´i seaduslik esindaja XXX vallavalitsus ML isikus kriminaalmenetluse lõpetamisega.

Kohus vaadanud läbi prokuröri abi Kristiina Savtšenkova taotluse, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et prokuröri abi taotlus kuulub rahuldamisele taotlustes toodud motiividel ning kohus ei pea vajalikuks neid määruses enam korrata. Kohus juhindus KrMS § 202 lg 1; lg 2 p 1, 3; lg 4 sätetest.

Kohtunik