3-23-890/36 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja

Veiko Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.07.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-890

Haldusasi

MTÜ David Oistrahhi Festival kaebus kultuuriministri

21.03.2023 käskkirja nr 7-2/.1/2023_61 „Toetuse

eraldamine taotlusvoorust „Heliloomingu tellimine ja

muusikaalased väljaanded 2023““ punktide 2.12 ja 2.14

tühistamiseks ning kultuuriministri kohustamiseks

vaadata taotlused uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – MTÜ David Oistrahhi Festival, esindaja W.J

Vastustaja – kultuuriminister, esindaja Mari Kõrtsini

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.10.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

MTÜ David Oistrahhi Festival apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta MTÜ David Oistrahhi Festival apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 27.10.2023 otsus haldusasjas nr 3-23-890 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 08.08.2025 (HKMS §

212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

3-23-890

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kultuuriministri 12.11.2018 määruse nr 5 „Heliloomingu ja muusikaalaste väljaannete

toetamise tingimused ja kord“ (määrus nr 5) alusel avanes heliloomingu ja muusikaalaste

väljaannete toetamise 2023. a taotlusvoor.

2. MTÜ David Oistrahhi Festival esitas 15.12.2022 taotlusvooru „Heliloomingu tellimine ja

muusikaalased väljaanded 2023“ taotluse nr 7-2/5861 projekti nimetusega „Galina Grigorjeva

residentuur“ (taotlus I) ning taotluse nr 7-2/5869 projekti nimetusega „Anne Ellerhein-Metsala

kantaat ÜKS PÄEV“ (taotlus II). Taotluse I kohaselt soovis MTÜ David Oistrahhi Festival

projekti „Galina Grigorjeva residentuur“ eesmärgi täitmiseks 6600 euro suurust toetust.

Taotluse II kohaselt soovis MTÜ David Oistrahhi Festival projekti „Anne Ellerhein-Metsala

kantaat ÜKS PÄEV“ läbiviimiseks 4330 euro suurust toetust. Taotlustel olid vormilised

puudused, millest MTÜ-d David Oistrahhi Festival teavitati. MTÜ David Oistrahhi Festival

kõrvaldas taotluse I puudused 06.01.2023 ning taotluse II puudused 04.01.2023.

3. Kultuuriminister otsustas 21.03.2023 käskkirja nr 7-2/.1/2023_61 „Toetuse eraldamine

taotlusvoorust „Heliloomingu tellimine ja muusikaalased väljaanded 2023““ p-dega 2.12 ja

2.14 jätta MTÜ David Oistrahhi Festival taotlused I ja II rahuldamata. Käskkirja kohaselt

lähtus kultuurimister käskkirja andmisel komisjoni 16.01.2023 koosoleku protokollis nr 2-

1.9/2023_11 ja 07.03.˗08.03.2023 e-koosoleku protokollis nr 2-1.9/2023_18_1 toodud

põhjendustest. Komisjoni protokollide põhjendused olid järgmised. Komisjon lähtub taotluste

hindamisel määrusest nr 5 ja kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 170 kinnitatud

taotlusvooru „Helilooming ja muusikaalased väljaanded“ hindamismetoodikast

(hindamismetoodika). Taotlusvooru eelarve on 215 000 eurot. Programmi vooru laekus 52

taotlust kogusummas 397 966 eurot. Komisjon tegi ettepaneku toetada 37 projekti

kogusummas 215 000 eurot.

Esitatud taotluste analüüsi ja arutelu alusel tegi komisjon kultuuriministrile ettepaneku jätta

MTÜ David Oistrahhi Festival taotlus I rahuldamata (16.01.2023 koosoleku protokolli nr 2-

1.9/2023_11 p 2.6.). Komisjon leidis, et taotlus vastab taotlusvooru eesmärgile. Helilooja on

tunnustatud, samas on keeruline hinnata tellitava uudisteose valdkondlikku mõju, sest pole

teada, kas teos jõuab ka teiste kollektiivide repertuaari. Ministeerium ei saa toetada teose

kättesaadavaks ja avalikuks tegemist Eesti Muusika Infokeskuse (EMIK) kaudu, seda saavad

teha vastavad organisatsioonid ise. Taotleja meeskonna suutlikkuse osas toodi välja, et

tugistruktuur kattub koostööpartneritega, kuid nende täpne panus turundusel ja

administreerimisel ei kajastu eelarves. Projekti ettevalmistuse ja läbimõelduse osas märgiti, et

taotluses ei ole märgitud taasesitusi, mis on aga tõenäolised, kui noodid lähevad avalikku

kasutusse. Projekti teavitustegevus on seotud festivalide turundus- ja

kommunikatsiooniplaaniga, ent taotluses puudub info sihtrühmade, neile edastatava info ja

ajalise plaani kohta. Puudub teave turundus- ja kommunikatsiooniväljunditest, mis aitaksid

väärtustada helilooja loomingulist tegevust ja pärandit ning tõsta avalikkuse teadlikkust

konkreetsest heliloojast. Projekti üldine ettevalmistuse kvaliteet on pigem madal. Taotluse

fookus ehk mil määral on tegu residentuuri, mil määral uudisteose tellimisega, on ebaselge.

Taotlusele ei ole lisatud Galina Grigorjeva nõusolekut kirjastamiseks, juttu on vaid uudisteose

tellimisest. Eelarve on osaliselt realistlik, omafinantseering on piisavas mahus. Lähtudes

2(10)

3-23-890

hindamismetoodika p-st 1.15, peab taotluse rahastamise kaalutlemiseks taotluse lõplik

punktisumma olema vähemalt 65 punkti 100-st. Taotluse lõplik punktisumma (koondhinne)

on 59,67 punkti. Seega ei kuulu taotlus rahuldamisele.

Komisjon tegi kultuuriministrile ettepaneku jätta MTÜ David Oistrahhi Festival taotlus II

rahuldamata (16.01.2023 koosoleku protokolli nr 2-1.9/2023_11 p 2.8). Komisjon leidis, et

taotlus vastab taotlusvooru eesmärgile. Komisjoni hinnangul on taotluses nimetatud teose

digitaliseerimise mõju eesti rahvuskultuurile, muusikaelule ja valdkonnale tervikuna

keskmine. Taotleja erialane ja juhtimisalane kogemus on pikaajaline. Koostööpartnereid on

pigem vähe ning eelarve tulude poolel nende panus puudub. Koostööpartnerina ei ole välja

toodud Eesti Muusika Infokeskust, kelle kaudu kavandatakse digitaliseeritud noodimaterjali

levitada. Projekti üldine ettevalmistustase on pigem keskmine. Taotluses ei ole välja toodud

konkreetset plaani digitaliseeritud teose edasise käekäigu kohta. Teavitustegevuste roll on

antud levitajale, ent ei ole täpsustatud, millised on taotleja ootused. Finantsinformatsiooni osas

puuduvad kirjastaja hinnapakkumised. Kirjastamisluba on esitatud e-kirjana ega ole

allkirjastatud. Eelarve on realistlik ainult teatud kulu- ja tuluridade osas. Kõik kulud ei ole

põhjendatud. Puuduvad hinnapakkumised, mistõttu on kuluefektiivsuse hindamine

raskendatud. Taotluse lõplik punktisumma on 64 punkti. Seega ei kuulu taotlus rahuldamisele.

4. MTÜ David Oistrahhi Festival esitas 23.04.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse

kultuuriministri 21.03.2023 käskkirja nr 7-2/.1/2023_61 „Toetuse eraldamine taotlusvoorust

„Heliloomingu tellimine ja muusikaalased väljaanded 2023““ p-de 2.12 ja 2.14 tühistamiseks

ning kultuuriministri kohustamiseks vaadata taotlused uuesti läbi.

Käskkirja andmisel, sh kultuuriministrile ettepaneku teinud komisjoni töös, on rikutud

haldusmenetluse põhimõtteid. Käskkirjas puuduvad mistahes põhjendused kaebajale taotluste

mitte eraldamiseks. Haldusmenetluse seaduse (HMS) kohaselt peavad haldusaktis sisalduma

põhjendused, kui isiku subjektiivseid õigusi mingil viisil piiratakse. Vaidlusalune käskkiri on

tervikuna umbmäärane, raskesti arusaadav ja läbipaistmatu. Jääb mõistmatuks, miks vastustaja

ei anna võimalust toetuste eraldamise/mitte eraldamise kohta, sh hindamiskomisjoni

dokumentidele vaiet esitada, ehkki tegemist on haldusmenetlusega. Vaide esitamise viite

puudumine (sh protokollides ja käskkirjas) on oluline rikkumine vastustaja poolt. Käskkirjas

sisalduv kaudne ja umbmäärane viide komisjoni protokollidele ei ole piisav. Haldusakti

adressaadi kohustuseks ei ole otsida protokollidest nõuandvaid hinnanguid ja erinevaid

dokumente omavahel kokku siduda. Komisjoni ettepanek pidanuks olema nõuandvaks

ettepanekuks, kuid kujunes ministri käskkirja alusdokumendiks. Minister on õigusvastaselt

delegeerinud enda kohustused hindamiskomisjonile, mis tähendab, et komisjon on asunud

ministri rolli ning on teinud otsused ministri eest ja tema nimel. Minister koostas käskkirja nii,

nagu hindamiskomisjon ette kirjutas, ega kontrollinud komisjoni nõuannete objektiivsust ja

arvamuste õigsust kaebaja suhtes tehtud järelduste osas.

Komisjoni töö on olnud vastuolus HMS-ga. Komisjoni tööst võtsid osa lahendist huvitatud

inimesed (6-liikmelisest komisjonist 5 liiget). See tähendab, et ka huvitatud liikmed osalesid

otsuste tegemisel konsensuslikult ning neile eraldati 56,2% kogu taotlusvooru eelarvest.

Maksumaksja raha jagamine siseringis rikub kõigi teiste taotlejate subjektiivseid õigusi.

Kaebaja taotluste hindamine komisjoni poolt on olnud üldsõnaline ja läbipaistmatu.

Komisjoni protokollist ei selgu, kuidas kujunes kaebaja taotluste lõpphinne. Komisjoni

hinnang on asjatundmatu. Puudustena välja toodud väidete juures ei näidata vastavate väidete

osakaalu ega arvutusi, mille tulemusena kujunes konkreetse kriteeriumi hinne ja sellest

johtuvalt lõpphinne. Taotluse II puhul jäi toetuse saamisest puudu vaid 1 punkt.

3(10)

3-23-890

Taotluse I projektis toodud heliloojal on EMIK-ga leping, st kõigi EMIK-sse müügile jõudnud

teoste levitamine Eestis ja välisriikides on garanteeritud. Taotluses II märgitud teose

digitaliseerimise mõju on hinnatud rahvuskultuurile ja valdkonnale tervikuna keskmiseks.

Kaebaja tugineb aga muusikateadlase E. Pilliroo hinnangule, leides, et 1984. a-l valminud

Anne Ellerhein-Metsala kantaat „Üks päev” täitis puuduva lüli tollases heliloomingus,

mistõttu on teose osatähtsus tervikuna ainulaadne. Komisjoni hinnangus on olulised faktivead,

nt mõlemas taotluses on selgelt esitatud noodigraafika Eestis kehtivad hinnad, olenemata

sellest, kes teostab noodigraafikat. Toetust paluti uute teoste loomiseks ja juba väärtuslikuks

osutunud teoste noodigraafika teostamiseks. Hinnangus on aktsent teoste ettekannetele ja

hilisemale levitamisele, millele ei ole toetust palutud.

5. Kultuuriminister palus 02.05.2023 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

Kuigi määruse nr 5 § 13 lg 1 kohaselt teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise

otsuse kultuuriminister ning hindamiskomisjon on moodustatud kultuuriministri 01.11.2022

käskkirjaga nr 176, ei välista see ministeeriumi ametnike eeltööd ja eelvaliku tegemist ning

komisjoni poolt taotluste sisulist hindamist. Komisjon, kuhu kuuluvad muusikavaldkonna

tunnustatud eksperdid, on nõuandev organ, kes võtab taotluste hindamisel arvesse nii taotluses

sisalduva kui ka taotlejalt hindamise käigus küsitud lisateabe, samuti muud komisjoni

liikmetele ning kaasatud ekspertidele teadaolevad hindamist mõjutavad asjaolud. Komisjon

kohtus 16.01.2023 koosolekul, kus vaadati ja arutati läbi kaebaja esitatud taotlused.

Koosolekutel toimunud arutelu käigus hinnati taotluste tugevusi ja nõrkusi määruse nr 5 § 12

lg 2 alusel sätestatud kõigist hindamiskriteeriumidest tulenevalt, lähtudes taotlusvooru

hindamismetoodikast. Komisjon tegi kultuuriministrile ettepaneku taotluste rahuldamise,

osalise rahuldamise ning rahuldamata jätmise kohta. Otsuse tegi minister, lähtudes komisjoni

ettepanekutest. Kaebaja esitatud taotluste suhtes tehtud ettepanekud koos põhjendustega

protokolliti. Vastustajal ei ole põhjust kahelda hindamiskomisjoni liikmete aususes ega

professionaalsuses. Kuigi komisjon on nõuandev organ ning teeb ministrile vaid ettepaneku

taotluste rahuldamise või mitterahuldamise kohta, ei ole ministril põhjendatud alust jätta

ettepanekut arvestamata, kui see vastab kõikidele nõuetele. Käskkirja allkirjastades kinnitab

minister, et käskkirjas, sealhulgas protokollis kirjeldatu, väljendab tema tahet.

Haldusakti põhjendused ei pea ilmtingimata olema haldusaktis eraldi välja toodud, kui neile

on viidatud. Käskkirjas sisalduvad viited hindamiskomisjoni protokollidele on selged ja

täpsed. Protokollis sisalduvad põhjendused on vaidlustatavad käskkirja raames. Vaide

esitamise keeld tuleneb HMS § 71 lg-st 2. Kultuuriministeeriumi üle teostab järelevalvet

Vabariigi Valitsus ning sellest tulenevalt tuleb Kultuuriministeeriumi poolt tehtud otsuste osas

pöörduda otse kohtusse. Kaebajale on tema taotluste osas koostatud põhjendused edastatud

arvamuse avaldamiseks ja vastuväidete esitamiseks, haldusakt koos protokollidega on

kaebajale kätte toimetatud ning on vastatud ka kaebaja teabenõudele. Menetlus on olnud

õiguspärane, taotlusvoorus on järgitud ka korruptsioonivastase seaduses, määruses nr 5 ja

selle alusel kehtestatud hindamismetoodikas sätestatud menetluskorda ja põhimõtteid.

Kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Tegemist on riigi antava toetusega, mille andmise

kohustus ei tulene põhiseadusest ning mille eesmärk on määruse nr 5 § 2 lg 1 kohaselt

väärtustada eesti heliloojaid ja heliloomingut, rikastada uue heliloomingu kaudu eesti

muusikaelu ning talletada rahvuskultuuriliselt olulisi heliteoseid ja muusikaalaseid tekste ning

tagada nende kättesaadavus, samuti muusikavaldkonnale oluliste teatmeteoste,

kultuuriuurimuste, monograafiate jms ilmumine. Toetuse andmise tulemusena on loodud ja

avalikult esitatud uusi heliteoseid ning ilmunud on uued muusikaalased väljaanded.

Vastustajal on toetuse andmisel lai kaalutlusõigus nii tingimuste seadmisel kui ka vastavuse

kontrollimisel. Vaidlusaluse taotlusvooru eelarve oli 215 000 eurot, kuid vooru laekus 52

4(10)

3-23-890

taotlust kogusummas 397 966 eurot. Olukorras, kus taotlusvoorus esitatud taotluste maht on

eelarvest suurem, tuleb ka heade ja toetust väärivate projektide korral leppida, et suur osa

taotlustest jäävad rahuldamata. Ühelgi toetuse taotlejal ei ole subjektiivset õigust nõuda oma

taotluse rahuldamist.

Vaidlustatud käskkiri (sh arvestades kollegiaalset eeltööd) on nõuetekohaselt põhjendatud ja

vastab kaalutlusõiguse reeglitele. Vastustaja on taotluste menetlemisel ja hindamisel seotud

määruse ja selle alusel kehtestatud hindamismetoodikaga. Kaebaja taotlusi hinnati määruse nr

5 § 12 lg-s 2 sätestatud hindamiskriteeriumide ja osakaalude alusel ning kooskõlas

hindamismetoodikaga. Hindamismetoodika p 1.15 kohaselt peab taotluse rahastamise

kaalutlemiseks olema taotluse lõplik punktisumma 100 punktist vähemalt 65. Kaebaja taotluse

I lõplik punktisumma oli 59,67 punkti ning taotluse II punktisumma 64 punkti.

Hindamiskomisjoni hindamistulemuste ning hindamismetoodika p-de 1.15 ja 1.20 alusel ei

kuulunud kaebaja taotlused rahuldamisele. Kaebaja taotluste kohta on toodud põhjendused iga

hindamiskriteeriumi lõikes koos taotluste oluliste tugevuste ja nõrkustega, millega

lõpphinnangu kujundamisel arvestati. Kõigi komisjoniliikmete hinnangute tulemusel kujundas

komisjon ühiselt lõpliku pingerea. Otsused (sh koondhinded) võeti vastu konsensuslikult,

eriarvamusi ei olnud. Taotluste hinded kujunesid kõikide hinnangute kogumis. Vastustaja

põhjendused haldusmenetluses ja täiendavad selgitused kohtumenetluses on piisavad,

arvestades vastustaja laia kaalutlusõigust ning taotluste eelarvet ületavat suurt konkurentsi.

Kohtu kontroll on kaalutlusotsuste puhul piiratud, sest kaebaja õiguste riive intensiivsus ja

seotus põhiõigustega on vähene, taotlusvooru eelarve on piiratud, vaidlus on esteetilise

iseloomuga ning põhjenduste täiendamine on võimalik ka kohtumenetluses.

Taotluse I hindamisel on komisjon hinnanud taotluse üldist ettevalmistuskvaliteeti madalaks,

kuna taotlusest ei selgu, milleks täpselt toetust taotletakse. Taotluses on kokku pandud mitmed

erisuunalised tegevused, millest üheks on heliloojalt tellitav uudisteos ja teiseks helilooja kahe

teose redigeerimine. Sellest tulenevalt oli tellitavate uudisteoste valdkondliku mõju hindamine

raskendatud. Lisaks ei ole heliloojal EMIK-ga sellist kokkulepet, et kirjastatakse ja levitatakse

kõik teosed – kirjastatakse ja levitatakse vaid neid, mille helilooja ise välja valib ja neile

saadab. Taotluses ei ole esitatud kokkulepet helilooja ja EMIK-i vahel nende konkreetsete

teoste levitamiseks. Erinevalt kaebaja öeldust ei saanud komisjon seega kindel olla, et need

teosed kindlasti kirjastatakse ning see väljendub ka hinnangus. Koostöö EMIK-ga ei ole

puudus, puuduseks on pigem projekti suunitlus ja ettevalmistus. Taotlusvoor on keskendunud

uudisteoste tellimise puhul helilooja töö tasustamisele või trükiste väljaandmisele. Taotluses

oleva info põhjal on projekti puhul pigem tegu noodigraafika ettevalmistamisega ilma

fikseeritud väljaandmise ja levitamise kokkuleppeta. Oma hinnanguga on komisjon soovinud

öelda, et teose kättesaadavaks tegemisel ja levitamisel ei piisa taotlusvooru raames ainult

EMIK-i kaasamisest, taotleja peab neid tegevusi ka ise tegema. Jääb ebaselgeks, milles

seisneb taotluse I faktiviga noodigraafika kulude osas. Kuigi noodigraafika töö teostamise

turuhinnad on välja toodud, ei ole taotlustes täpsustatud, kes töid teostab ega lisatud tööde

teostaja hinnapakkumisi. Noodigraafika puhul on elektroonilises programmis partituurist

partiide loomine suhteliselt automatiseeritud tegevus, mistõttu on oluline taotluses välja tuua

noodigraafika tööde detailsem hinnapakkumine, et hinnata selle kuluefektiivsust ja

realistlikkust.

Taotluse II kohta antud hinnang teose digitaliseerimise mõjule on antud lähtudes taotluses

esitatud informatsioonist. Komisjon on toonud puudusena välja digitaliseeritud teose edasise

käekäigu (taasesituste, levitamise jms) plaani puudumise. Isegi kui ajalooliselt on tegu olulise

teosega, nagu on kirjeldatud Ene Pilliroo artiklis, ei saa edasise plaani puudumise tõttu olla

kindel, et see mõju ka realiseerub. Komisjon on hinnanud digiteerimise ehk noodigraafika

ettevalmistamise puhul teoste ettekandeid ja hilisemat levitamist. Peamiselt vaadeldi, kas need

5(10)

3-23-890

teosed pääsevad ka teiste kollektiivide püsirepertuaari. Kui need jäävad noodigraafika

ettevalmistaja arvutisse, ei täida projekt taotlusvooru eesmärke määruse nr 5 § 5 lg 1 kohaselt.

Heliloomingu toetuse taotlemisel tuleb taotluses mh kirjeldada teose esiettekandega seonduvat

(aeg, koht, esitaja, partnerid jms), samuti esitada info võimalike taasesituste kohta, mistõttu on

oluline ettekandeid ja hilisemat levitamist hinnata ka juhul, kui nendeks tegevusteks toetust ei

küsita.

Kui komisjoni liikmel oli taotluse osas huvide konflikt, siis see fikseeriti, komisjoni liige

lahkus selle taotluse hindamise ajaks ruumist ning tal puudus õigus taotlusele hinnangut või

seisukohta anda. Komisjoni koosoleku ajal viibis ruumis mitu ministeeriumi teenistujat, kes

komisjoni töös ei osalenud, kuid aitasid tagada komisjoni töö korrektsust ja objektiivsust, sh

seda, et taotlusest huvitatud isikud konkreetse taotluse hindamise ajaks ruumist lahkuksid.

Sellest tulenevalt ei ole vastustajal alust kahelda komisjoniliikmete erapooletuses.

6. Tallinna Halduskohus

jättis

27.10.2023 otsusega

kaebuse rahuldamata ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Tegemist on riigi antava toetusega ning põhiseadusest ei tulene sellise toetuse andmise

kohustust. Toetusi rahastatakse avalikest vahenditest, mistõttu tuleb vastustajal väga laia

kaalutlusõiguse alusel seada toetuse saamise tingimused kui ka kontrollida taotluste vastavust.

Vastustajal tuleb otstarbekust hinnates otsustada, millised projektid vastavad enim toetuse

saamise tingimustele. Olukorras, kus taotlusvoorus esitatud taotluste maht ületab toetuse

eelarvet, on paratamatu, et ka head taotlused võivad jääda rahuldamata. Sealjuures tuleb

toetuse taotlejal arvestada võimalusega, et tiheda konkurentsi korral ei ole tema projekte

võimalik toetada. Ühelgi toetuse taotlejal ei ole subjektiivset õigust nõuda oma taotluste

rahuldamist.

Arvestades vaidluse asjaolusid ning tõsiasja, et vaidlusaluse toetuse andmine toimub

kaalutlusõiguse alusel ja taotluste hindamisel on ulatuslik hindamisruum, on kohtuliku

kontrolli ulatus piiratud. Kehtestatud toetusmeetme korral saab kaebaja nõuda ennekõike

menetlusnormide järgimist ning kaalutlusõiguse korrektset teostamist ja hindamisreeglite

järgimist.

Kaebaja taotluste osas otsuse tegemisel kehtis määruse nr 5 22.10.2022 jõustunud redaktsioon,

mille § 13 lg 1 kohaselt teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse

kultuuriminister. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kuna kultuuriminister tugines

haldusakti andes hindamiskomisjoni hinnangutele, on käskkiri õigusvastane. Haldusorgani

juht ei pea haldusmenetlust ise algusest lõpuni läbi viima (HMS § 8 lg 2). Ettepaneku taotluse

rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb ministrile sama ministri moodustatud

hindamiskomisjon (määruse nr 5 § 12 lg-d 1 ja 5). Hindamiskomisjon moodustati

kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 176. Hindamiskomisjoni töökorda reguleerib

hindamismetoodika esimene peatükk. Vastavalt hindamismetoodikale on komisjon kuni 7-

liikmeline ja moodustatakse valdkonna ekspertidest ja ministeeriumi esindajatest (p 1.2).

Komisjoni töövormiks on koosolek (p 1.5).

Vaidlusalune käskkiri sisaldab viidet nii komisjoni 16.01.2023 protokollile nr 2-1.9/2023_18

kui ka 07.03.˗08.03.2023 e-koosoleku protokollile nr 2-1.9/2023_18_1. Kuna viimane

protokoll on seotud ühe taotleja loobumisega, tegi komisjon ettepaneku suurendada

toetussummat neil taotlejatel, kelle varasemalt hinnatud lõplik punktisumma oli vähemalt 65

punkti. Seega on koosoleku protokollide sisust nähtav, et hindamiskomisjon tegi ministrile

kaebaja taotlusi puudutavas osas ettepanekud 16.01.2023 protokollis nr 2-1.9/2023_18.

6(10)

3-23-890

HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest

keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või

menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Protokoll (s.o

kaebajat puudutav protokolli väljavõte) oli kaebajale kättesaadav. Tegemist on selgete ja

konkreetsete viidetega, mis on arusaadavad ning üheselt mõistetavad.

Lisaks ei ole praegusel juhul tegu kaebaja suhtes koormava haldusakti andmisega, vaid riigi

poolt antava soodustusega, millega ei tagata isiku põhiõigusi ja kus hindamine sõltub ka

subjektiivsetest kaalutlustest. Seega ei ole etteheidetav, et vastustaja piirdus vaidlustatud

käskkirja põhjendamisel viidetega hindamiskomisjoni protokollile, kus iga kriteeriumi lõikes

sisaldusid peamised põhjendused ning toodi välja taotluse olulisemad tugevused ja nõrkused,

millega lõpphinnangu kujundamisel arvestati.

Asjakohatu on etteheide, et käskkirjas ei sisaldunud viidet vaide esitamise võimalusele.

Praegusel juhul oli vaide esitamise võimalus välistatud HMS § 71 lg 2 kohaselt. Vaide

esitamise võimaluse puudumine ei ole kaebajat takistanud kohtusse pöördumast ega tema

õigusi muul viisil riivanud.

Kaebaja on ette heitnud, et hindamiskomisjoni töökorraldus rikub haldusmenetluse

põhimõtteid. Vastustaja on selgitanud, et vajadusel (s.o huvide konflikti esinemise korral)

taandas komisjoni liige end ning konkreetse taotlusega seotud arutelul ega hääletamisel ei

osalenud. Selline taandumiste olukord nähtub 16.01.2023 koosoleku protokollist.

Taotluste rahuldamise üle otsustamisel on tegu haldusorgani hinnangulise otsusega, kus

hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi ja nendel baseeruvaid prognoose ning

kõnealune riive ei ole intensiivne. Seega saab kohus kontrollida, ega vastustaja tegevus ei ole

olnud ilmselgelt meelevaldne või ebaõige, st kaebaja taotlusele antud hinnangu sisuline

kontroll on piiratud ilmselguse kriteeriumiga – kaebaja taotluse hinde õigusvastasuse saab

kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi

asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendusteta.

Määruse nr 5 § 12 lg 2 kohaselt hinnatakse taotlusi järgmiste kriteeriumide ja osakaalude

kohaselt: tegevuste mõju taotlusvooru eesmärkide saavutamisele, moodustades 40%

maksimaalsest koondhindest (p 1); taotleja meeskonna suutlikkus, moodustades 15%

maksimaalsest koondhindest (p 2); tegevuste ettevalmistus ja läbimõeldus, moodustades 30%

maksimaalsest koondhindest (p 3); tegevuste eelarve realistlikkus, sh kuluefektiivsus,

moodustades 15% maksimaalsest koondhindest (p 4). Komisjoni protokollist nähtub, et

komisjoni hinnangul vastavad kaebaja esitatud taotlused määruse nr 5 nõuetele, kuid

komisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulunud need rahuldamisele ja taotlusvooru eelarve

mahu tõttu ei olnud võimalik projekte toetada. Protokolli väljavõttest ei nähtu küll määruse nr

5 § 12 lg-s 2 iga sätestatud kriteeriumi osas hindamiskomisjoni konkreetselt mõõdetavat

hinnangut, kuid vastustaja esitatud tabelist nähtuvalt on hindamiskomisjon loetletud

kriteeriumide osas kaebaja taotlusi hinnatud ja neist nähtub, kuidas on kaebaja taotlustele

hinded kujunenud. Iga kriteeriumi puhul konkreetse arvutuskäigu väljatoomine ei ole

taotlusvooru olemust arvestades nõutav ning eelduslikult ka mitte võimalik, kuna hinnangud

ei ole tehete abil väljendatavad, sõltudes suuresti subjektiivsetest kaalutlustest. Hindamistabel

on kaebajale edastatud 11.03.2023 vastusega teabenõudele. Projekti II keskmiseks

koondhindeks kujunes 64 punkti, mis ei olnud ainus projekt, mis napilt alla lävendi jäi –

vahemikku 64˗65 punkti jäävaks hinnati kokkuvõttes 5 projekti. Ainuüksi napilt lävendi alla

jäämine ei ole eraldiseisev alus, mis saaks kinnitada kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist.

Vastustaja on lisaks 16.01.2023 protokollis kajastatule selgitanud kaebusele vastates kaebaja

taotlustes esinenud puudusi ning seda, et taotlusvoor on keskendunud uudisteoste tellimise

7(10)

3-23-890

puhul helilooja töö tasustamisele või trükiste väljaandmisele. Taotluse I osas on vastustaja

põhjendanud, et taotluses olid kokku pandud erisuunalised tegevused – heliloojalt tellitav

uudisteos ja helilooja kahe teose redigeerimine –, mistõttu oli tellitavate uudisteoste

valdkondliku mõju hindamine raskendatud. Vastustaja on ka selgitanud, et kui heliloojal on

EMIK-ga kokkulepe, siis kirjastatakse ja levitatakse vaid neid teoseid, mille helilooja ise välja

valib ja neile saadab, kuid taotlusele ei olnud lisatud vastavat kokkulepet helilooja ja EMIK-i

vahel konkreetsete teoste levitamiseks. Seega ei saanud komisjon olla kindel, et need teosed

kindlasti kirjastatakse. Vastustaja selgitustest nähtuvalt oli taotluses oleva info põhjal selle

projekti puhul pigem tegemist noodigraafika ettevalmistamisega ilma fikseeritud väljaandmise

ja levitamise kokkuleppeta, kuid kuna noodigraafika on automatiseeritud tegevus, tulnuks

kaebajal tööde detailsem hinnapakkumine taotluses välja tuua, et komisjon oleks saanud

hinnata selle kuluefektiivsust ja realistlikkust.

Taotluse II osas on vastustaja märkinud, et komisjon tõi puudusena välja digitaliseeritud teose

edasise käekäigu (taasesituste, levitamise jms) osas plaani puudumise. Vastustaja on

põhjendanud, et isegi kui võib jaatada kaebaja viidatud muusikaeksperdi hinnangut taotluses

nimetatud teose olulisusest, siis taasesituste ja levitamise edasise plaani puudumise tõttu ei

saanud olla kindel, et see olulisus/mõju ka realiseerub. Vastustaja selgitas kohtumenetluses, et

komisjoni poolt hinnatud noodigraafika ettevalmistamise aspekt oli asjakohane, vaatlemaks

teose pääsemist ka teiste kollektiivide püsirepertuaari. Heliloomingu toetuse taotlemisel tuli

muuhulgas taotluses kirjeldada ka teose esiettekandega seonduvat, nt aeg, koht, esitaja,

partnerid jms (määruse nr 5 § 5 lg 4 p 9), samuti esitada info võimalike taasesituste kohta,

mistõttu oli oluline ettekandeid ja hilisemat levitamist hinnata ka juhul, kui nendeks

tegevusteks toetust ei küsita.

Arvestades vaidlusaluse taotlusvooru olemust ja eesmärki, ei saa eeldada, et hindamistulemus

oleks kõikides aspektides üheselt mõõdetav. Vastustaja põhjendused ei ole ilmselgelt

asjakohatud ning vastustaja ei ole taotluste rahuldamata jätmisel ilmselgelt eksinud kaalumis-

ja hindamisreeglite vastu. Samuti ei nähtu asjaolusid, mis annaksid põhjust kahelda

hindamiskomisjoni liikmete aususes või professionaalsuses. Kokkuvõttes on vastustaja

põhjendused haldusmenetluses ja täiendavad selgitused kohtumenetluses vastustaja laia

kaalumis- ja hindamisruumi ning taotluste suurt konkurentsi arvestades piisavad. Puuduvad

ilmselged kaalutlus- ja hindamisvead ning põhjendamispuudused, mis saaks tingida kaebuse

rahuldamise.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. MTÜ David Oistrahhi Festival palub 27.11.2023 apellatsioonkaebuses tühistada

Tallinna Halduskohtu 27.10.2023 otsus ja saata asi halduskohtule uueks arutamiseks.

Halduskohus ei ole võtnud arvesse HMS-i nõuet, et asja lõpplahendist huvitatud isik ei tohi

võtta osa haldusmenetlusest. Kuna taandatud isik oli huvitatud sama toetuse saamisest,

mõjutas otsuse tegemine teiste projektide kohta temale endale eraldatavat toetust. Tegemist on

huvide konfliktiga, seda enam, et vastutaja rõhutab, et lõppotsus tehti konsensuslikult.

Vastustaja väide, et Eestis on kõik kõigiga seotud, et ole põhjus HMS-i rikkumiseks. Eestis on

palju spetsialiste, kes ei ole antud taotlusvooruga seotud. Lisaks on toetuste määramiseks

erinevaid metoodikaid. Juurutada ei tohiks metoodikat, et samad inimesed liiguvad

komisjonist komisjoni. Halduskohus on üksnes korranud vastustaja väiteid ning ei ole

pööranud tähelepanu vastustaja vastuste vastuolulisusele. Kohus tugines otsuses oletusele, et

komisjoni ettepanek on ministrile nõuandev. Kohus ei ole välja selgitanud, millal viimati on

minister teinud komisjoni ettepanekust erineva otsuse. Isiklikes vestlustes on ministrid

8(10)

3-23-890

korduvalt rõhutanud, et komisjoni otsus on neile praktikas siduv. Selguse saamiseks oleks

kohus pidanud küsima dokumente ja asja selgitama. Kohtu seisukohad uute teoste tellimise,

esitamise, kirjastamise ja levitamise osas on demagoogilised ja otsitud ega vasta tegelikkusele.

Kohus ei ole asja sisuliselt lahendanud.

8. Kultuuriminister palub 22.01.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes

varem esitatud seisukoha juurde.

Heliloomingu ja muusikaalaste väljaannete toetuste puhul on tegu riigi poolt antava toetusega,

mille andmise kohustus ei tulene põhiseadusest. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda

toetuse määramist ega toetuse tingimuste sisustamist kindlal viisil. Vastustajal on toetuse

andmisel lai kaalutlusõigus nii tingimuste seadmisel kui ka vastavuse kontrollimisel.

Olukorras, kus taotlusvooru esitatud taotluste maht on pea kaks korda eelarvest suurem, on

paratamatu, et ka paljud head taotlused võivad jääda rahuldamata. Komisjon viis hindamise

läbi haldusmenetluse nõuetele vastavalt. Kaebaja ei ole ühelegi konkreetsele rikkumisele

tähelepanu pööranud. Otsused olid konsensuslikud, kuid see ei tähenda, et huvitatud inimesed

oleksid osalenud nendega seotud taotluste osas otsuste tegemisel. Kui komisjoni liikmel oli

taotluse osas huvide konflikt, siis see fikseeriti, komisjoni liige lahkus selle taotluse hindamise

ajaks ruumist ning tal puudus õigus taotlusele oma hinnangut või seisukohta anda. Arvestades

valdkonna eripära, tuleb teatud ulatuses leppida sellega, et oma valdkonna asjatundjad peaksid

ühelt poolt kuuluma komisjoni, teiselt poolt võivad aga olla seotud ka kaudselt mõne

taotlejaga. Mis tahes haldusorgani juht ei vii haldusmenetlust ise läbi algusest lõpuni. Kuigi

otsuse teeb kultuuriminister, ei välista see ministeeriumi ametnike eeltööd ja eelvaliku

tegemist ning komisjoni tööd taotluste sisulisel hindamisel. Kaebaja seisukoht, et kohus oleks

pidanud välja selgitama, millal viimati on minister teinud komisjoni ettepanekust erineva

otsuse, on asjakohatu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata.

10. Kultuuriministri 21.03.2023 käskkiri toetuse andmise kohta on hindamisotsus. Riigikohus

selgitas 11.12.2020 otsuses nr 3-20-1198 kohtuliku kontrolli ulatust hindamisotsuste puhul.

Kohus selgitas otsuse p-s 14, et kohus võib olla vaoshoitud haldusorgani hinnanguliste otsuste

sisulisel kontrollimisel, iseäranis kui küsimuse õiguslik regulatsioon on hõre, kui hindamine

eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi või kogemust ning hindamisega kaasnev õiguste

riive ei ole intensiivne. See tähendab, et kohus võib, arvestades eespool nimetatud tingimusi

nende koostoimes, piirduda täiskontrolli asemel nõrgemate kontrollistandarditega ˗

ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testiga. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud

halduskohus, kui kohaldas siinses vaidluses ilmselgete vigade testi, kuivõrd õiguslik

regulatsioon ei ole konkreetses küsimuses väga detailne, hindamine eeldab spetsiifilisi

õigusväliseid teadmisi ja kogemust ning toetuse taotlejal puudub subjektiivne õigus toetust

saada, mis tähendab, et hindamisega kaasnev õiguste riive ei ole intensiivne. Seetõttu on

asjakohane ka Riigikohtu varasem praktika hindamisotsuste õiguspärasuse kontrollimise

asjades. Haldusasjas nr 3-3-1-93-06 asus Riigikohus seisukohale, et toetuse andmisest

keeldumise käskkirjas tuleb märkida kaebajale hindamisel määratud punktide summa, koht

paremusjärjestuses ja see, mitu taotlust paremusjärjestuses rahuldati (otsuse p 15). Haldusasjas

nr 3-3-1-77-12 täiendas kolleegium varasemat seisukohta järgmiselt (otsuse p 18): "Komisjoni

liikmetele on jäetud hindepunktide andmisel ulatuslik hindamisruum. Sellega kaasneb

kohtuliku kontrolli ahenemine. Piiratud põhjendamiskohustus ja kohtulik kontroll on

kolleegiumi hinnangul vaidlusaluse menetluse eripära arvestades põhiseaduspärased. Tuleb

9(10)

3-23-890

silmas pidada, et taotlejal ei ole subjektiivset õigust toetusele ning täiemahuline

põhjendamiskohustus muudaks komisjoni töö ebamõistlikult keeruliseks. Kohtul on võimalik

komisjoni liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on

kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et

vastuolu on selge ilma põhjendustetagi." Ka haldusasjas nr 3-3-1-18-08, mis puudutas

ametniku edutamata jätmist edutamiskomisjoni poolt, on kolleegium leidnud, et hinnanguliste

otsuste õiguspärasust saab halduskohus kontrollida vaid piiratud ulatuses. Kohus ei saa

kontrollida selliste hinnanguliste otsuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta

seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning motiveerimiskohustuse

täitmise kohta (otsuse p 12). Halduskohtu otsus on viidatud kohtupraktikaga kooskõlas.

11. On piisav, kui toetuse määramise käskkirjast või selles viidatud dokumendist nähtub,

millistele alustele toetuse määraja otsustused tuginevad. Mida üldisemad on

hindamiskriteeriumid ja -metoodika, seda avaram on hindamiskomisjoni hindamisruum.

Halduskohus on korrektselt viinud läbi ilmselgete vigade testi ja põhjendatult järeldanud, et

vaidlustatud käskkirja ja hindamiskomisjoni protokollide põhjendusi arvestades ei ole

hindamiskomisjoni töös võimalik tuvastada selliseid vigu, mille alusel tuleks vaidlusalune

käskkiri kaebajat puudutavas osas tühistada. Halduskohtu põhjendused on selles küsimuses

piisavad. Ringkonnakohus nõustub nendega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg

4).

12. Apellatsioonkaebuse põhiline etteheide on suunatud hindamiskomisjoni liikmete

erapoolikuse küsimusele. Praeguse vaidluse puhul tugines kultuuriministri otsus toetust anda

hindamiskomisjoni ettepanekule ehk oma valdkonna ekspertide arvamusele. Kuna tegemist on

heliloominguga seonduvate küsimustega, ei saa hindamisel subjektiivsust kunagi täielikult

välistada. Hindamiskomisjonile peab jääma vabadus oma tööd korraldada, muutmata

hindamiskriteeriume ega nende osakaale. Kvalitatiivse hindamise puhul ei ole

hindamiskriteeriumidesse võimalik kirja panna kõiki detaile, mis võivad hindamisel oluliseks

osutuda. Komisjoni koosseis ei olnud vastuolus ühegi õigusnormiga. Asja materjalidest

nähtuvalt (dtl 233 jj) taandasid komisjoni liikmed end nende taotluste läbivaatamisest, millega

seoses võis neil esineda huvide konflikt. Konsensusliku otsuse konkreetse taotluse kohta tegid

järelikult need komisjoni liikmed, kes ei olnud end selle taotluse läbivaatamisest taandanud.

Konsensuslik hindamine ei ole kollegiaalses komisjonis keelatud. Kohus ei pea

hindamiskomisjoni otsuste kontrollimisel uurima, kuidas kujunes üksikute komisjoni liikmete

seisukoht ja kas see muutus menetluse käigus. Seetõttu ei pidanud halduskohus nimetatud

asjaolude kohta koguma tõendeid. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda komisjoniliikmete

erapooletuses.

13. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata

(HKMS § 200 p 1). Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jäävad vastavalt

HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 1 nende enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)