2-23-10921/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Mati Maksing, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.07.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-10921

Kohtuasi

Revensen OÜ hagi O.O vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.07.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Revensen OÜ 04.09.2024. a (täpsustatud 30.12.2024)

apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

1047,84 eurot

Hageja Revensen OÜ (reg kood 16625699), lepinguline

esindaja Aivira Kollamaa

Kostja O.O (isikukood XXX )

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 29.07.2024 otsus tühistada osaliselt, st osas, milles maakohus

jättis kostjalt välja mõistmata põhivõla 500,47 eurot, 02.08.2023 seisuga

arvestatud viivise 25,06 eurot, samuti edasiulatuva viivise ning menetluskulude

jaotuse osas. Muus osas jätta otsus muutmata. Teha tühistatud osas uus otsus,

milles hagi eelmises lauses märgitud ulatuses rahuldada ja jaotada uuesti

menetluskulud.

2. Revensen OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Kehtiv otsuse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1.Hagi rahuldada osaliselt.

3.2. Mõista välja O.O`lt Revensen OÜ kasuks 16.04.2019 sõlmitud Säästukaart

Pluss kasutamise lepingust nr CNT00000117785 tulenev põhivõlg 500,47 eurot

ja sissenõutavaks muutunud viivis 25,26 eurot.

3.3. Mõista välja O.O`lt Revensen OÜ kasuks viivis alates 02.08.2023 kuni

põhinõude 500,47 eurot tasumiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

3.4. Jätta hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 1/3 ulatuses kostja

kanda, ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hagi aluseks olevad asjaolud, nõue ja kostja seisukoht

1. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt esitas kostja 16.04.2019 taotluse iseteeninduse

kaudu Säästukaart Pluss kasutamise lepingu nr CNT00000117785 sõlmimiseks summas 200

eurot. Kostja hakkas Säästukaarti kasutama alates 16.04.2019. 09.05.2019 sõlmis kostja Coop

Finants AS-iga Säästukaart Pluss kasutamise lepingu krediidi limiidi muutmise lepingu

summaga 300 eurot, ostulimiit kokku 500 eurot, krediidi kogukulu 557 eurot. 02.06.2021

muutis kostja uuesti Säästukaart Pluss kasutamise lepingut, suurendades krediidilimiiti 100

eurot ning uueks krediidilimiidiks oli kokku 600 eurot. 26.10.2021 muutis kostja

krediidilimiidi summale 800 eurot ning 23.04.2022 muutis kostja kaardi kasutamise lepingu

selliselt, et tagasimakse suuruseks oli 32 eurot, krediidi kulukuse määraks 3,68%, krediidi

kogukuluks 884,37 eurot ning päevane makselimiit 200 eurot ja sularaha limiit summas 100

eurot.

Kuivõrd kostja ei täitnud krediidilepingu tingimusi edastas võlausaldaja teate 27.02.2023

lepingu ülesütlemise kohta, milles teatas laenulepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest ning

nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist. Kostja ei tasunud võlgnetavat

summat ning peale seda võlausaldaja Coop Finants AS loovutas 06.03.2023 talle kuuluva

nõude kostja vastu Revensen OÜ-le.

Hagiavalduse kohaselt hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud Säästukaart

Pluss kasutamise lepingust tulenev võlgnevus on kogusummas 975,15 eurot, millest

põhivõlgnevus moodustab 798,67 eurot, intress 86,25 eurot, haldustasu 5,16 eurot,

sissenõudmiskulu 15 eurot ning viivis 70,07 eurot seisuga 01.08.2023.

2. Harju Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 06.09.2023.

3. Kostjale olid hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud

17.11.2023, kuid kostja hagile tähtaegselt ega peale seda nõuetekohast hagivastust ei esitanud.

Maakohtu otsus

4. Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda.

Otsuse põhjenduste kohaselt andis kohus hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus esitas hagejale

26.04.2024 kohtunõude, millele hageja ei vastanud ning peale seda tõi kohus välja 03.05.2024

kohtunõudes, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Kostja esitas viimasele

kohtunõudele vastuse 09.05.2024, mis ei sisaldanud alternatiivset nõuet, vaid üksnes

täiendavaid seisukohti, mis hageja hinnangul kinnitavad, et vastutustundliku laenamise

põhimõtet on järgitud.

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu

hinnangul ei ole nõue selge. Hageja ei ole esitanud 09.05.2024 uut alternatiivset nõuet

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ning praegusel juhul ei ole võimalik

kohtul rahuldada 01.08.2023 hagiavalduses esitatud nõuet, milleks on nõue põhivõlgnevuse

798,67 euro, lepingu haldustasu 5,16 euro, sissenõudmiskulu 15 euro ja sissenõutavaks

muutunud lepingujärgne viivise 70,07 euro ning käesolevaks hetkeks veel mitte

sissenõutavaks muutunud viivise lepingujärgses määras 19,90% aastas osas.

Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite, sh kostja pangaväljavõtte analüüsist nähtuvate

andmete alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, asub kohus

seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud. Sel põhjusel jätab kohus hageja

nõuded kostja vastu rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

6.Apellatsioonkaebuses palus hageja maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi

rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole krediidiandja rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Apellant jääb maakohtu menetluses esitatud

seisukohtade juurde. Apellant on seisukohal, et apellandi poolt esitatud tõendid ei anna alust

asuda järeldusele, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohta on laenuandjale kehtestatud kindlad sise-

eeskirjad, mida hageja seisukohas samuti märkis.

Maakohtu lahendis jõuti järeldusele, et krediidiandja on arvestanud kostja krediidivõimelisuse

hindamisel kostja finantskohustuste suuruseks kõik kostja kohustused kokku summas 14

458,61 eurot (9658,61 + 4300 + 600), mis koosnes ka Säästukaart Pluss krediitkaardi lepingu

summast 600 eurot. Eelnimetatud summa 14 458,61 eurot ei olnud igakuine finantskohustus

vaid kohustused kokku. Laenuandja arvestas vastustaja igakuiseid püsikohustusi ja

finantskohustusi taotluse läbivaatamisel. Pärast arvestuste tegemist jäi kostjale enda

tarbimiseks piisav jääk. Sellest sai omakorda järeldada, et kostja sissetulek oli piisav

laenutaotluse rahuldamiseks. Kostja oli krediidivõimeline antud krediitkaardilepingu

sõlmimisel.

Vastustajal oli regulaarne ja stabiilne sissetulek Q OÜ-st ja omas ettevõtet AS X, olles

äriühingu juhatuse liige ning võimalus korduvalt igakuiselt regulaarsed väljamaksed endale

kui juhatuse liikmele. Kostjal oli regulaarne stabiilne sissetulek summas 2000 eurot

kohustuste täitmiseks. Kostja märkis enda finantskohustuste suuruseks 215 eurot, mis nähtub

ka esitatud kontoväljavõttest.

Lisaks märgib siinkohal apellant, et kõik päringud mis teostati, märgiti laenumemosse.

Kostja/vastustaja sissetulek nähtus vastustaja esitatud konto väljavõttest. Kostja oli laenu

väljastamise ajal krediidivõimeline ning juhul kui kostja hiljem sattus makseraskustesse

seoses ebamõistliku tarbimise või hilisemate üle jõu käivate laenude võtmisega, siis selle eest

ei vastuta krediidiandja ega apellant.

Kohtuotsuses on märgitud, et hageja ei esitanud tähtaegselt tulenevalt kohtunõudele

täiendavat selgitust, on väär. Hageja on kohtunõude avanud e-toimikust 29.04.2024, tähtaeg

dokumendi avamise kohta nähtub e-toimikust. Seega kohtunõude täitmise tähtajaks hagejal oli

09.05.2024. Hageja eelnimetatud kuupäeval esitas hagiavalduse täienduse koos lisadega.

03.05.2024 esitas kohus uuesti hagejale kohtunõude 03.05.2024 seoses ümberarvestuse

graafiku esitamisega ja vastuse esitamise tähtajaks määrati 10.05.2024. Hageja sai

eelnimetatud kohtunõude kätte 07.05.2024.a. Hageja esitas täiendava selgituse koos nõude

ümberarvestusega 09.05.2024. Seega seisukoht koos tõenditega on esitatud tähtaegselt. Lisaks

esitas hageja ka kostja vaidlusaluse lepingu sõlmimisel esitatud konto väljavõtte. Kuigi kohus

tuvastas, et laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, jättis kohus hagi

rahuldamata kuigi hagi tulnuks vähemalt osaliselt rahuldada põhiosa ulatuses summas 798,67

eurot ja iga viivitatud päeva eest viivised kuni põhinõude tasumiseni.

Hageja on esitanud ka võlgnevuse ümberarvestuse. Põhivõlgnevus on muutunud

sissenõutavaks. Seetõttu tulnuks maakohtul hageja nõue põhivõlgnevuse väljamõistmiseks

vähemalt osaliselt rahuldada. Kostja Säästukaart Pluss krediitkaardi tehingute ajalugu

kajastub selle väljavõttel.

Vastus apellatsioonkaebusele

7.Vastustaja apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, st osas, milles maakohus

jättis kostjalt välja mõistmata põhivõla 500,47 eurot, 02.08.2023 seisuga arvestatud viivise

25,06 eurot, samuti edasiulatuva viivise ning menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jätta

otsus muutmata. Revensen OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

9.Asja materjalidest nähtub:

-16.04.2019 esitas kostja taotluse iseteeninduse kaudu Säästukaart Pluss (edaspidi

Säästukaart) kasutamise lepingu nr CNT00000117785 sõlmimiseks summas 200 eurot. Kostja

taotlus rahuldati.

-09.05.2019 sõlmis kostja Coop Finants AS-iga (edaspidi ka krediidiandja) Säästukaardi

kasutamise lepingu krediidi limiidi muutmise lepingu, mille järgselt oli ostulimiit kokku 500

eurot, krediidi kogukuluks 557 eurot.

-Kostja hakkas Säästukaarti kasutama alates 16.04.2019 kuni 12.09.2022.

-02.06.2021 muudeti kostja taotlusel uuesti Säästukaardi kasutamise lepingut, suurendades

krediidilimiiti 100 eurot ning uueks krediidilimiidiks oli kokku 600 eurot.

-26.10.2021 muudeti kostja taotlusel krediidilimiiti summale 800 eurot.

-23.04.2022 muudeti kostja taotlusel Säästukaardi kasutamise lepingut selliselt, et

tagasimakse suuruseks oli 32 eurot kuus, krediidi kulukuse määraks 3,68%, krediidi

kogukuluks 884,37 eurot, päevane makselimiit 200 eurot ja sularaha limiit summas 100 eurot.

-Kuna kostja ei täitnud krediidilepingu tingimusi, edastas võlausaldaja teate 27.02.2023

lepingu ülesütlemise kohta, milles teatas laenulepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest ning

nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist.

-Kostja ei tasunud võlgnetavat summat ning peale seda loovutas Coop Finants AS 06.03.2023

nõude kostja vastu Revensen OÜ-le.

-Hagiavalduse kohaselt moodustab hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

Säästukaardi kasutamise lepingust tulenev kostja võlgnevus 975,15 eurot, millest

põhivõlgnevus on 798,67 eurot, intress 86,25 eurot, haldustasu 5,16 eurot, sissenõudmiskulu

15 eurot ning viivis 70,07 eurot.

10. Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et maakohus tuvastas ebaõigesti krediidiandja poolt

vastutustundliku laenamise rikkumise. Ringkonnakohus leiab, et apellant on

apellatsioonkaebuses õigesti esile toonud käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldatavad

õigusnormid. Kohustust järgida vastutustundliku laenamise põhimõtteid sätestab VÕS § 4034,

selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama

teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust ja teiseks tarbija krediidivõimelisust

ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima

tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle

teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediiti lepingus kokkulepitud

tingimustel tagasi maksta. Muuhulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit,

tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks

eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des

1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Finantsinspektsiooni juhendi p 9.11. järgi krediidiandja või -

vahendaja võtab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse mh tarbija muid kogumis mõistlikult

hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele,

sideteenustele, kindlustusmaksetele jne).

11. Eeltoodu alusel tuli krediidiandjal välja selgitada, kas kostja on krediidivõimeline.

09.05.2024 kohtunõude vastuses on hageja selgitanud, et krediidivõimelisuse kontrollimiseks

on krediidiandja teinud päringuid erinevatesse registritesse, nagu rahvastikuregister,

Krediidiinfo, taust.ee, Eesti Maksu- ja Tolliamet ja Pensionikeskus. Võlausaldaja arvestas, et

kostja oli AS X juhatuse liige ning tema töötasu suurus oli igakuiselt 1000 eurot. Lisaks

laekus töötasu Q OÜ-st summas 1000 eurot. Kostjal kehtivaid maksehäireid ei olnud. Samuti

kontrolliti kostja andmeid rahvastikuregistrist, kostjal puudusid ülalpeetavad. Vastavalt kostja

avaldatule arvestati kostja sissetulekuks 1850 eurot ning kohustusteks kokku 215 eurot.

Maakohus asus seisukohale, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet ei

järginud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, maakohtu põhjendusi pikemalt

kordamata kooskõlas VÕS §654 lg-ga 6, tuues esile järgneva.

12. Maakohus tuvastas, et krediidiandja poolt läbi viidud automaatkontrolli tulemusest selgus,

et kostjal oli halb makseajalugu ning lahtris „EMTA andmed“ puudus igasugune info.

Viimane asjaolu viitab aga sellele, et kostjal võis puududa regulaarne sissetulek. Maakohus

tõi ka esile, et kohtunõude vastuses 09.05.2024 on välja toodud nimekiri erinevatest

registritest, mida on kostja suhtes kontrollitud, kuid esitatud ei ole ühtegi registrist tulenevat

väljavõtet, mis kinnitaks hageja väidetud andmeid. Samuti puudub võimalus hinnata kostja

regulaarse sissetuleku suurust, mida oleks võimalik olnud kontrollida pangakonto

väljavõttega. Maakohus tõi esile, et kohtule esitatud on üksnes hagejapoolne pangakonto

analüüs, mille põhjal ei ole võimalik võtta seisukohta, kas hageja on arvesse võtnud kõiki

vajaminevaid andmeid. Seega leidis maakohus põhjendatult, et krediidiandja rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

13. Ringkonnakohtusse esitas hageja koos apellatsioonkaebusega kostja konto väljavõtte

perioodist 01.02.2019-17.07.2019.a. Ringkonnakohus leiab, et kuigi hageja on esitanud

nimetatud tõendi hilinemisega, ei tõenda nimetatud kontoväljavõte seda, et kostja igakuiseks

sissetulekuks krediidilepingu sõlmimise eelselt oli tema avaldatud 1 850 eurot. Asjas on

oluline see, et taotluse krediidi saamiseks summas 200 eurot esitas kostja 16.04.2019, kuid

kontoväljavõte on esitatud algusega 01.02.2019.a. Kuidas sai krediidiandja krediiditaotlusele

eelneva 2 kuu sissetuleku põhjal järeldada, et kostja regulaase sissetuleku suuruseks oli 1850

eurot, see jääb ringkonnakohtu arvates selgusetuks. Regulaarne on sissetulek, mida tarbija

saab kindla või kindlaks määratud ajakava alusel (igas kuus, kvartalis ja/või aastas) ja

sissetulekuallikatest nagu töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest

isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis (vaata ka

KAVS § 49 lg 3 p 1 ja sotsiaaltoetustega arvestamise osas HMKo 06.10.2022, 2-22-119172, p

30 ja TrtRnKo 17.07.2022, 2-21-125271, p 8).

14.Oluline on ka see, et kostja taotlusel suurendati hiljem korduvalt krediidilimiiti. Viimane

krediidilimiidi suurendamine kuni 800 euroni toimus 26.10.2021. Kuna hageja on esitanud

kostja konto väljavõtted seisuga kuni 17.07.2019, siis viimase krediidilimiidi suurendamise

taotluse rahuldamise eelselt pole kostja krediidivõimelisuse kontrolli üldse läbi viinud.

Hoolimata sellest nõustus krediidiandja krediidi suurendamisega. Ringkonnakohtu arvates

tõendavad ka eeltoodud minetused, et krediidiandja ei ole nõuetekohaselt kostja

krediidivõimelisust kontrollinud, jättes seega järgimata vastutustundliku laenamise põhimõtte,

sest tarbijale ei tohi krediiti väljastada, kui on mõistlik järeldada, et tema sissetulekutest ei

piisa kõikide tema kohustuste kandmiseks ja viimane kasutab krediiti sissetuleku allikana

selleks, et katta igapäevaseid kulutusi ja/või tasuda olemasolevaid finantskohustusi.

15.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist ning need tarbijale teatavaks tegema. Maakohus tegi ettepaneku

esitada uus tagasimaksete graafik, mis arvestaks sellega, et krediidiandja rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

16.Maakohus tegi hagejale ettepaneku esitada sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku

arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega (dtlk 160-

161). Hageja esitaski vastuse (dtlk 163), milles tõi esile, et alternatiivse nõude arvestusel ei

ole mõju lepingu ülesütlemisele, samuti esitas hageja tagasimaksete graafiku (dtlk 177).

Hageja oma nõudeid seoses esitatud graafikuga ei täpsustanud, hagiavalduses esitatule lisaks

alternatiivset nõuet ei esitanud. Maakohus asus seejärel seisukohale, et hageja nõue on

õiguslikult põhjendamatu. Ringkonnakohus möönab, et maakohtul, saades hagejalt ainult

tagasimaksete graafiku, milles põhivõla kujunemise suuruse sai tuletada vaid graafikus

esiletoodud osamaksete liitmisel, oli keerulisem hageja nõude põhjendatust kontrollida.

Samas ei ole õige maakohtu seisukoht, et hageja nõue oli täielikult õiguslikult põhjendamatu.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on seetõttu põhjendamatult jätnud hagi täiesti

rahuldamata.

17. Asjas puudub vaidlus, et kostja oli kasutanud krediidilimiiti (teinud tehinguid) 11 397,35

eurot ning tagasimakseid 10 598,68 eurot (dtlk 170). Nimetatud summade vahest moodustab

summa 798,67 eurot. Vastuseks maakohtu 03.05.2024 ettepanekule esitada sissenõutavaks

muutunud nõude terviklik arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude

vähenemisega seonduvalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega ning mille alusel

saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks

muutunud esitas hageja maksegraafiku (dtlk 177). Sellest maksegraafikust tuleb

ringkonnakohtu arvates vaidluse lahendamisel lähtuda, sest hageja on kostja põhivõla

kujunemist seal, juhul, kui tõendamist leiab krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumine, kajastanud. Hageja poolt esile toodult kajastab maksegraafik (dtl 177)

tulbas „Põhiosa maksmisele“ kostja põhivõlga hageja ees. Nimetatud tulba osasummad

moodustavad kokku 660,47 eurot.

18.Asjas puudub vaidlus, et kostja tasus krediidiandjale hageja poolt esitatud graafikust 5

esimest makset, sest 30.12.2022 kirjas on krediidiandja esile toonud, et 30.12.2022 seisuga on

kostjal tasumata 3 osamakset kokku summas 96 eurot (dtlk 98). Seega jäi kostja võlgnevusse

oktoobri, novembri ja detsembri 2022.a eest.

19.Kui lugeda kuni 04.09.2022 tasutud kostja viis esimest makset (igaüks 32 eurot – kokku

160 eurot) tulbas „Põhiosa maksmisele“ kajastatud kohustuste katteks, st põhivõla katteks),

siis jäi 05.10.2022 tähtpäevaks tasumata 2,68 eurot (= 26,67 + 26,84 + 27,02 + 27,20 + 27,38

+ 27,57 – 160). Järgnevad osamaksed jättis kostja tasumata ja 27.02.2023 lepingu

ülesütlemise ajaks oli ta viivituses enam kui kolme osamakse tasumisega. Kuna sõlmitud

krediidilepingu üldtingimuste p 13.4.2 ja VÕS § 416 lg 1 järgi võis esialgne võlausaldaja

lepingu võlgnevuse tõttu üles öelda, oli ülesütlemine põhjendatud. Seega muutusid kõik

järgnevad osamaksed sissenõutavaks. Põhivõlana tuleb kostjal seega hagejale tasuda 500,47

eurot (= 660,47 – 160).

20.Kuna hageja ei ole esile toonud maksegraafikus intressi arvestuse aluseks olevaid

asjaolusid (millisest summast, millise perioodi jooksul, millise määraga on intress arvestatud),

kuigi maakohus sellise ettepaneku tegi, siis hageja intressinõue jääb rahuldamata. Tuleb

seejuures esile tuua, et seadusjärgses määras intress oli 2022.a 0,00%.

21.Hageja palus välja mõista ka viivise. Hageja viivisenõue on ringkonnakohtu arvates

põhjendatud osaliselt. Viivist tuleb arvestada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga.

Hagi esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud põhjendatud viivis on 25,26 eurot

järgmise arvutuse kohaselt:

Summa Tähtaeg Viivis kuni Päevi Määr Viivisesumma

2,68 05.10.2022 04.11.2022 31 8% 0,02

30,43 05.11.2022 04.12.2022 30 8% 0,20

58,37 05.12.2022 31.12.2022 27 8% 0,35

58,37 01.01.2023 04.01.2023 4 10,50% 0,07

86,49 05.01.2023 04.02.2023 31 10,50% 0,77

114,80 05.02.2023 26.02.2023 22 10,50% 0,73

500,47 27.02.2023 30.06.2023 124 10,50% 17,85

500,47 01.07.2023 01.08.2023 32 12,00% 5,27

22.Hageja nõudis hagis ka hagiavalduse esitamisest edasiulatuvalt põhinõudelt viivise

väljamõistmist. Ringkonnakohus leiab, et seadusjärgses määras viivise väljamõistmise nõue

on põhjendatud TsMS § 367 alusel.

23.Hagis nõudis hageja ka haldustasu 5,16 eurot ja võla sissenõudmiskulusid 15 eurot. VÕS

§ 4034 lg 7 esimene ja teine lause sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Seega tuleb hageja haldustasu nõue jätta rahuldamata.

24.Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudekulude hüvitamist. VÕS § 1132 ei anna iseseisvat

nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks, seda nii lepingu kehtivuse ajal ega

ka peale lepingu lõppemist. Lepingus sisuliselt leppetrahvina kokkulepitud

sissenõudmiskulusid hageja nõuda ei saa, sest VÕS § 1132 lg 6 kohaselt on regulatsioon

imperatiivne. Võlausaldaja saab nõuda tegelikult tekkinud kahju üldise kahju hüvitamise

regulatsiooni järgi (VÕS §-d 115, 127-140). Hageja kahju tekkimist tõendanud ei ole. Hageja

sissenõudmiskulude nõue tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

25. Kuna eeltoodu alusel hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis arvestades hagi

ning kaebuse rahuldatud ja rahuldamata osa, samuti vaidluse asjaolusid, leiab

ringkonnakohus, et hageja menetluskulud tuleb 1/3 ulatuses jätta hageja kanda ja ülejäänud

poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda TsMS § 163 lg alusel. Menetluskulud

määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/