2-24-135671/17 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Toomas Talviste

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. juuli 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-135671

Tsiviilasi

Promis OÜ hagi D.V vastu põhivõla ja kõrvalnõuete

summas 4673.75 euro ning lisanduva viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5123.29 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Promis OÜ, registrikood 12184910, asukoht XXX,

hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete Kirsimaa

Kostja D.V , isikukood XXX, viimane teadaolev elukoht

XXX, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata

Menetlemise viis

Kirjalik lihtmenetlus (TsMS § 405 lg 1 ja § 444 lg 2)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Promis OÜ hagi D.V vastu.

2. Välja mõista D.V-lt (D.V, isikukood XXX) Promis OÜ (registrikood 12184910) kasuks

põhivõlg 3494.54 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 132.30 eurot ning kahjuhüvitis

kohtuvälise õigusabikulude eest 220.83 eurot.

3. Välja mõista D.V-lt Promis OÜ kasuks viivis põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise

seisuga 3494.54 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

17.12.2024 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid mitte enam, kui põhinõude ulatuses.

4. Jätta kahjuhüvitis kohtuvälise õigusabikulude eest summas 827.08 eurot ning edasise

viivise nõue sissenõutavaks muutunud viivise nõudelt kostja vastu rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud 82.33% ulatuses kostja kanda ja 17.67% ulatuses hageja kanda.

6. Määrata Promis OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1002.50 eurot

(millest 595 eurot riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja

esitamise kulud ning 312.50 eurot lepingulise esindaja kulud hagimenetluses, viimasele

lisandub käibemaks 24%).

7. Välja mõista D.V-lt Promis OÜ kasuks menetluskulude katteks 825.36 eurot.

8. Väljamõistetud menetluskuludelt (825.36 eurot) on D.V kohustatud tasuma Promis

OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Tsiviilasi nr 2-24-135671

9. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisest. Kohtuotsus loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule

viimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile. Taotledes kaja esitamisel menetlusabi, peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaja).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib hageja 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu

möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot.

HAGIAVALDUSE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Promis esitas 3.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D.V vastu.

4.10.2024 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. 27.11.2024

määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle Pärnu Maakohtule.

2. Hageja esitas kohtule põhjendatud nõudega hagiavalduse ning täpsustatud hagiavalduse ja

tasus täiendava riigilõivu. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 3625.84 eurot

ning sissenõudmiskulud summas 1047.91 eurot, samuti alates 16.12.2024.a sissenõutavaks

muutuva viivis tasumata põhisumma jäägilt (3625.84 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras

kuni kohtuotsuse tegemiseni ning kohtuotsuse tegemisest alates VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid mitte enam kui põhinõude

ulatuses Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 15.03.2024.a

tähtajatu üürilepingu XXX paikneva eluruumi kasutamiseks. Üürilepingu p 2.1. järgi kohustub

kostja tasuma hagejale eluruumi kasutamise eest igakuiselt üüri summas 350 eurot. Üürilepingu

p 2.4. järgi on kostja kohustus tasuda igakuiselt lisaks üürile ka eluruumi kasutamisega seotud

kõrvalkulud. Kostja jättis tasumata nii lepingujärgsed üüri- kui ka kommunaalmaksed. Perioodil

juuli 2024 – november 2024 on kostjal tekkinud eluruumi kasutamise eest hageja ees

üürivõlgnevus 2100 eurot ning kommunaalkulude võlgnevus 1 393.53 eurot. Seega nõuab hageja

kostjalt tasumata üüri ja kommunaalkulude võlgnevust summas 3494.54 eurot. Poolte vahel

sõlmitud üürilepingu p-de 2.6. ja 2.7. alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt tasumata

võlgnevuselt viivist 0,065% päevas ning kommunaalkulude tasumisega viivitamisel

teenusepakkuja poolt arvestatud viivise määra.. Üürivõlgnevusega viivitamise tõttu nõuab hageja

kostjalt viivist kokku summas 109.88 eurot. Kommunaalkulude tasumisega viivitamise tõttu

nõuab hageja kostjalt viivist summas 22.42 eurot. Seega nõuab hageja kostjalt tasumata üüri ja

kommunaalkulude võlgnevust summas 3494.54 eurot, millele lisandub viivis 109.88 eurot

2 (5)

Tsiviilasi nr 2-24-135671

(üürivõlgnevuse viivis) ja 22.42 eurot (kommunaalkulude viivis), mis teeb kogu nõude suuruseks

kokku 3625.84 eurot. Lisaks eelnevale on hageja käesoleva vaidluse kohtuvälise lahendamise

jooksul tekkinud kahju õigusabikulude näol summas 1047.91 eurot. Hageja taotleb asjas TsMS §

407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile ei vasta.

3. Pärnu Maakohus võttis 15.01.2025 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati menetlusse

võtmise kohtumäärus ja hagimaterjalid kätte 17.04.2025 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei

ole kohtule vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut

eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ea ei soovi tagaseljaotsuse tegemist (TsMS §

407 lg 2). Hageja on selles asjas taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile ei vasta.

5. Kohus leiab, et selles asjas ei ole hageja nõue asjaoludega täies ulatuses õiguslikult

põhjendatud ning seetõttu kohus ei pea selles asjas tagaseljaotsuse tegemist õigeks. TsMS § 436

lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1

sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist

õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Riigikohtu tsiviilkolleegium oma praktikas on korduvalt väljendanud seisukohta, et

tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus, ja keeruliste õigusküsimuste puhul

tuleb eelistada sisulist lahendamist. //…// Tagaseljaotsusega ei või rahuldada nõuet, mida

tavaotsusega õiguslikult ei rahuldataks. Õiguslikult põhjendamata hagi jätab kohus ka hagile

vastamata jätmise korral rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). (vt RKTKm 03.05.2017 nr 3-2-1-21-

17, p 16). Viidatud lahendis on selgitatud, et muu hulgas tagaseljaotsuse tegemisel tuleb kohtul

hagi õiguslikku põhjendatust kontrollida omal algatusel. Samuti on Riigikohus selles lahendis (p

13) märkinud, et „Kolleegium on korduvalt selgitanud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida

kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt

tuginevad (RKTKo 28.01.2015, 3-2-1-141-14, p 18; RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p 14,

RKTK 05. aprilli 2017 otsus nr 3-2-1-17-17, p 20).“

Eeltoodu ja TsMS § 405 lg 1 alusel kohus lahendab asja kirjalikus menetluses ja teeb sisulise

lahendi. TsMS § 444 lg 2 alusel kohus vormistab otsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava

osaga.

6. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning hinnanud hagile lisatud tõendeid, leiab, et hagi on

põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

7. Hagiavalduse asjaolude ja lisatud tõendite kohaselt on põhjendatud välja mõista kostjalt

15.03.2024.a tähtajatu üürilepingu XXX paikneva eluruumi kasutamise eest üürivõlgnevus 2100

eurot ning kommunaalkulude võlgnevus 1393.53 eurot, kokku 3494.54 eurot. Samuti mõistab

kohus välja sissenõutavaks muutunud viivised tasumata üüri võlgnevuselt perioodi 10.07.2024-

16.12.2024 eest 109.88 eurot ning ja kommunaalkulude võlgnevuselt perioodi 21.05.2024-

16.12.2024 eest 22.42 eurot, kokku 132.30 eurot. Hagejal on seega õigus nõuda

põhivõlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates põhivõla

väljamõistmise kohtuotsuse jõustumisest. Kohus rahuldab hageja nõude selles osas osaliselt,

kuna hageja on märkinud põhivõla hulka ka sissenõutavaks muutunud viivised 3493.54 + 132.30

eurot, kokku 3625.84 eurot. Kohus selgitab, et viiviselt viivist nõuda ei ole võimalik ning edasist

viivist saab hageja nõuda summalt 3493.54 eurolt.

3 (5)

Tsiviilasi nr 2-24-135671

8. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista ka kohtuvälise lahendamise jooksul tekkinud kahju

õigusabikulude näol summas 1047.91 eurot. Kohus jätab antud nõude osaliselt rahuldamata,

kuna kahju summa sisaldab muuhulgas ka käesolevas asjas kantud menetluskulusid. Kohtuvälise

kahjuna saab kostjalt välja mõista vaid 26.09.2024 ja 27.09.2024 toimingud ehk kokku summas

220.83 eurot. Muud kulud on kohtumenetluse kulud, millised hageja palub välja mõista lisaks

kahju hüvitisena ka menetluskuluna.

9. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi osaliselt: kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja VÕS

§ 100, § 101 lg 1 punktide 1 ja 6, § 108 lg 1 ning § 396 lg 1 alusel põhivõlgnevuse 3494.54

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 132.30 eurot, kahjuhüvitis kohtuvälise õigusabikulude

eest 220.83 eurot ning viivise põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates kohtuotsuse jõustumisest. Muus osas jätab kohus hageja nõude rahuldamata.

10. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.

11. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning

asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

12. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 595

eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. Samuti kohus loeb

põhjendatud ja vajalikuks TsMS § 4842 alusel maksekäsu kiirmenetluses hageja menetluskulud

20 eurot. Muud menetluskulude nimekirjas toodud maksekäsu kiiremenetlusega seotud kulud

jätab kohus rahuldamata ning kostjalt välja ei mõista.

13. Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 1308.33

eurot (ilma käibemaksuta). LMP OÜ osutab teenust hinnaga 125 eur/h ilma käibemaksuta.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige

õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus

rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses

taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja

väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul

hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi

määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu.

Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks

õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohtu hinnangul on hageja

esindaja vajalik ajakulu kokku hagimenetluses 2.5 tundi. Hagiavalduses puuduste kõrvaldamine

ega mitmeid kordi täiendamine ei ole kulu, mida kostja peaks hagejale hüvitama. Samuti ei

olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas ning arvestades asjaolu, et asi lahendati kirjalikus

menetluses lihtsustatud põhjendustega otsusega. Arvestades eelpooltoodut kuuluvad hageja

lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku summas 312.50 eurot (2,5h x 125€). Hageja

täpsustab, et ta on küll käibemaksukohustuslane, kuid ta ei saa ruumi üürimisega seotud kuludelt

sisendkäibemaksu maha arvata (käibemaksuseaduse § 29 lg 1). Tegemist ei ole hageja

ettevõtlusega seotud kuludega. Seega mõistab kohus hageja õigusabikulu välja koos

käibemaksuga.

14. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

4 (5)

Tsiviilasi nr 2-24-135671

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt,

82.33% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 946.88 eurot kostja kanda ja

ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud

kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

15. 23. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Talviste

kohtunik

5 (5)