3-25-2161/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedX. X (kaebaja) esitas 01.07.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt kahju hüvitise välja mõistmiseks 45 500 eurot seoses tema filmimisega nelja aasta jooksul.
Legislator headnote
AI generated3-25-2161/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: X. X (kaebaja) esitas 01.07.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt kahju hüvitise välja mõistmiseks 45 500 eurot seoses tema filmimisega nelja aasta jooksul.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Mait Laaring
Määruse tegemise aeg ja koht
8. juuli 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-2161
Haldusasi
X. X kaebus Tallinna Vanglalt kahju hüvitise 45 000 eurot
väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine, riigi õigusabi ja menetlusabi taotluse
lahendamine
RESOLUTSIOON
1. Tagastada X. X kaebus.
2. Tagastada X. X riigi õigusabi taotlus läbivaatamatult.
3. Tagastada X. X menetlusabi taotlus läbivaatamatult.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, §
121 lg 4, § 204 lg 1).
Kaebaja peab saatma kinnituse menetlusdokumendi kättesaamise kohta kohtule viivitamata.
Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust
venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega
menetlemist pahatahtlikult takistavat (sh menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitavat) või
kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes
lugupidamatult väljendanud menetlusosalist või esindajat võib kohus trahvida (HKMS § 28 lg
2).
Kontaktandmete muutumisel on kaebaja kohustatud kohtule viivitamata edastama oma uued
kontaktandmed (e-posti ning elukoha aadressi).
Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. X. X (kaebaja) esitas 01.07.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt
kahju hüvitise välja mõistmiseks 45 500 eurot seoses tema filmimisega nelja aasta jooksul.
Koos kaebusega esitas kaebaja riigi õigusabi (vandeadvokaadi abi Y. Y) ja menetlusabi
taotluse.
3-25-2161
KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kontrollides kohtute infosüsteemist kaebaja poolt Tallinna Halduskohtule esitatud
kaebusi, nähtub, et kaebaja on haldusasjas nr 3-25-2111 esitanud järgmised kaebused ja
taotlused:
2.1. 27.06.2025 kaebuse Tallinna Vangla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla vastu kahju
hüvitamiseks 90 000 eurot seoses kaebaja kinni hoidmisega (julgeolekumeetmetega ja ilma)
ning riigi õigusabi ja menetlusabi taotlused.
2.2. 28.06.2025 kaebuse kahju hüvitamiseks 2500 eurot meditsiinilise abi andmisest
keeldumisest 28.06.2025; 20 000 eurot kehavigastuse tekitamise eest täiendavate
julgeolekumeetmete rakendamise ja ravist ilmajätmise tõttu; 10 000 eurot tervisekahju
tekitamise eest ruumis kinni hoidmise ja ravimi manustamata jätmise tõttu.
2.3. 29.06.2025 taotluse alkoholisõltuvuse diagnoosi tühistamiseks.
2.4. 29.06.2025 kaebuse täienduse, milles palub hüvitada tekitatud tervisekahju 5 000 eurot,
mis väidetavalt tekkis kaebajale tema filmimise tõttu videokaameraga nelja aasta jooksul.
Viimase kaheksa kuu jooksul ei ole kaebajat filmitud, kuna ta ei riku korda. Kaebaja pidev
jälgimine oli talle ahistav, sest kaamera tõttu kasutati kaebaja suhtes vaimset vägivalda,
kambrisse sulgemist, kaebajat mõnitati ja tema kohta koostati valesid ettekandeid. Kaebajal
on tekkinud ka tervisekahju (kätte lõikamisele provotseerimine).
2.5. 30.06.2025 avalduse, määrata riigi õigusabi osutaja (vandeadvokaadi abi Harri Tammist).
3. Seega on kaebaja esitanud haldusasjas nr 3-25-2111 sama nõudega ja samal alusel
kaebuse (kaebaja filmimine nelja aasta jooksul). Samuti esitas kaebaja varasemas haldusasjas
nr 3-25-2111 konkreetse taotluse riigi õigusabi osutaja määramiseks. Ehkki haldusasjas nr
3-25-2111 ei ole kohus veel kaebuse menetlusse võtmist otsustanud, ei saa pidada õigeks, et
kaebaja esitab kohtule mitmed sama nõude ja alusega kaebused.
4. HKMS § 43 lg 1 p 3 järgi ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik
on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on
kohtu menetluses. Seega ei ole korduva kaebuse esitamine lubatav. HKMS § 121 lg 1 p 3
järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem
juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses.
Ehkki kohus ei ole haldusasjas nr 3-25-2111 faktiliselt kaebuse menetlusse võtmist veel
otsustanud, ei ole kohus ka veel kaebust tagastanud ehk menetlus selles asjas ei ole lõppenud.
Seega on hetkel kohtu menetluses kaebaja teine samasisuline kaebus ja praegune kaebus tuleb
lugeda korduvaks.
5. Seetõttu tuleb praeguses asjas esitatud kaebus selle esitajale läbivaatamatult tagastada.
Riigi õigusabi taotlus
6. Kaebaja esitas haldusasjas nr 3-25-2111 sarnase riigi õigusabi taotluse, soovides enda
õiguste kaitsjaks Y. Y.
7. Kohtu hinnangul tuleb sellises olukorras lähtuda HKMS-i normidest, mis reguleerivad
korduva kaebuse esitamist. Kohus selgitas eespool, et HKMS § 43 lg 1 p 3 alusel ei ole
korduva kaebuse esitamine lubatav. Kohtu arvates tuleb sellest tuletada ka korduva riigi
õigusabi taotluse esitamise keeld (vt nt halduskohtu 14.04.2022 määrus nr 3-22-840). Kuna
praegusel juhul on kaebaja samasisuline riigi õigusabi taotlus esitatud enne praeguses
haldusasjas kaebuse ja taotluse esitamist ning halduskohus ei ole veel otsustanud asjas nr 3-
2(3)
3-25-2161
25-2111 kaebuse menetlusse võtmist ehk ei ole välistatud, et viidatud haldusasjas võtab kohus
kaebuse ja riigi õigusabi taotluse menetlusse ning lahendab need sisuliselt, tuleb praeguses
asjas esitatud taotlus korduvana selle esitajale läbi vaatamatult tagastada.
8. Täiendavalt osundab kohus ka riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-le 6, mille kohaselt
ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja
asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Praegusel juhul soovib kaebaja riigi õigusabi
selleks, et nõuda mh Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitist. Kohtu hinnangul ei esine
käesoleval juhul asja suhtes tungivat avalikku huvi, mis õigustaks riigi õigusabi määramist
kahju hüvitamise nõuetes. Seega ei ole käesoleval juhul kaebajale riigi õigusabi andmine
lubatud ja kaebaja taotlus tuleks jätta ka rahuldamata.
Menetlusabi taotlus
9. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist.
10. Kuivõrd menetlusabi riigilõivust vabastamiseks on võimalik määrata konkreetses
menetluses, milleks abi taotletakse ning praegusel juhul kohus tagastab kaebaja kaebuse läbi
vaatamatult, jääb ka kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi
vaatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Laaring
kohtunik
3(3)