Legislator Case Law & Legislation
3-25-2161/2 AI generated

3-25-2161/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-25-2161/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

X. X (kaebaja) esitas 01.07.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt kahju hüvitise välja mõistmiseks 45 500 eurot seoses tema filmimisega nelja aasta jooksul.

Legislator headnote

AI generated

3-25-2161/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: X. X (kaebaja) esitas 01.07.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt kahju hüvitise välja mõistmiseks 45 500 eurot seoses tema filmimisega nelja aasta jooksul.

Keywords

AI generated
film production insurance broadcasting right right to install an antenna right of access in copyright value added tax purposes image advertising service
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Määruse tegemise aeg ja koht

8. juuli 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2161

Haldusasi

X. X kaebus Tallinna Vanglalt kahju hüvitise 45 000 eurot

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine, riigi õigusabi ja menetlusabi taotluse

lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X. X kaebus.

2. Tagastada X. X riigi õigusabi taotlus läbivaatamatult.

3. Tagastada X. X menetlusabi taotlus läbivaatamatult.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, §

121 lg 4, § 204 lg 1).

Kaebaja peab saatma kinnituse menetlusdokumendi kättesaamise kohta kohtule viivitamata.

Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust

venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega

menetlemist pahatahtlikult takistavat (sh menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitavat) või

kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes

lugupidamatult väljendanud menetlusosalist või esindajat võib kohus trahvida (HKMS § 28 lg

2).

Kontaktandmete muutumisel on kaebaja kohustatud kohtule viivitamata edastama oma uued

kontaktandmed (e-posti ning elukoha aadressi).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X (kaebaja) esitas 01.07.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt

kahju hüvitise välja mõistmiseks 45 500 eurot seoses tema filmimisega nelja aasta jooksul.

Koos kaebusega esitas kaebaja riigi õigusabi (vandeadvokaadi abi Y. Y) ja menetlusabi

taotluse.

3-25-2161

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Kontrollides kohtute infosüsteemist kaebaja poolt Tallinna Halduskohtule esitatud

kaebusi, nähtub, et kaebaja on haldusasjas nr 3-25-2111 esitanud järgmised kaebused ja

taotlused:

2.1. 27.06.2025 kaebuse Tallinna Vangla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla vastu kahju

hüvitamiseks 90 000 eurot seoses kaebaja kinni hoidmisega (julgeolekumeetmetega ja ilma)

ning riigi õigusabi ja menetlusabi taotlused.

2.2. 28.06.2025 kaebuse kahju hüvitamiseks 2500 eurot meditsiinilise abi andmisest

keeldumisest 28.06.2025; 20 000 eurot kehavigastuse tekitamise eest täiendavate

julgeolekumeetmete rakendamise ja ravist ilmajätmise tõttu; 10 000 eurot tervisekahju

tekitamise eest ruumis kinni hoidmise ja ravimi manustamata jätmise tõttu.

2.3. 29.06.2025 taotluse alkoholisõltuvuse diagnoosi tühistamiseks.

2.4. 29.06.2025 kaebuse täienduse, milles palub hüvitada tekitatud tervisekahju 5 000 eurot,

mis väidetavalt tekkis kaebajale tema filmimise tõttu videokaameraga nelja aasta jooksul.

Viimase kaheksa kuu jooksul ei ole kaebajat filmitud, kuna ta ei riku korda. Kaebaja pidev

jälgimine oli talle ahistav, sest kaamera tõttu kasutati kaebaja suhtes vaimset vägivalda,

kambrisse sulgemist, kaebajat mõnitati ja tema kohta koostati valesid ettekandeid. Kaebajal

on tekkinud ka tervisekahju (kätte lõikamisele provotseerimine).

2.5. 30.06.2025 avalduse, määrata riigi õigusabi osutaja (vandeadvokaadi abi Harri Tammist).

3. Seega on kaebaja esitanud haldusasjas nr 3-25-2111 sama nõudega ja samal alusel

kaebuse (kaebaja filmimine nelja aasta jooksul). Samuti esitas kaebaja varasemas haldusasjas

nr 3-25-2111 konkreetse taotluse riigi õigusabi osutaja määramiseks. Ehkki haldusasjas nr

3-25-2111 ei ole kohus veel kaebuse menetlusse võtmist otsustanud, ei saa pidada õigeks, et

kaebaja esitab kohtule mitmed sama nõude ja alusega kaebused.

4. HKMS § 43 lg 1 p 3 järgi ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik

on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on

kohtu menetluses. Seega ei ole korduva kaebuse esitamine lubatav. HKMS § 121 lg 1 p 3

järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem

juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses.

Ehkki kohus ei ole haldusasjas nr 3-25-2111 faktiliselt kaebuse menetlusse võtmist veel

otsustanud, ei ole kohus ka veel kaebust tagastanud ehk menetlus selles asjas ei ole lõppenud.

Seega on hetkel kohtu menetluses kaebaja teine samasisuline kaebus ja praegune kaebus tuleb

lugeda korduvaks.

5. Seetõttu tuleb praeguses asjas esitatud kaebus selle esitajale läbivaatamatult tagastada.

Riigi õigusabi taotlus

6. Kaebaja esitas haldusasjas nr 3-25-2111 sarnase riigi õigusabi taotluse, soovides enda

õiguste kaitsjaks Y. Y.

7. Kohtu hinnangul tuleb sellises olukorras lähtuda HKMS-i normidest, mis reguleerivad

korduva kaebuse esitamist. Kohus selgitas eespool, et HKMS § 43 lg 1 p 3 alusel ei ole

korduva kaebuse esitamine lubatav. Kohtu arvates tuleb sellest tuletada ka korduva riigi

õigusabi taotluse esitamise keeld (vt nt halduskohtu 14.04.2022 määrus nr 3-22-840). Kuna

praegusel juhul on kaebaja samasisuline riigi õigusabi taotlus esitatud enne praeguses

haldusasjas kaebuse ja taotluse esitamist ning halduskohus ei ole veel otsustanud asjas nr 3-

2(3)

3-25-2161

25-2111 kaebuse menetlusse võtmist ehk ei ole välistatud, et viidatud haldusasjas võtab kohus

kaebuse ja riigi õigusabi taotluse menetlusse ning lahendab need sisuliselt, tuleb praeguses

asjas esitatud taotlus korduvana selle esitajale läbi vaatamatult tagastada.

8. Täiendavalt osundab kohus ka riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-le 6, mille kohaselt

ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja

asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Praegusel juhul soovib kaebaja riigi õigusabi

selleks, et nõuda mh Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitist. Kohtu hinnangul ei esine

käesoleval juhul asja suhtes tungivat avalikku huvi, mis õigustaks riigi õigusabi määramist

kahju hüvitamise nõuetes. Seega ei ole käesoleval juhul kaebajale riigi õigusabi andmine

lubatud ja kaebaja taotlus tuleks jätta ka rahuldamata.

Menetlusabi taotlus

9. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist.

10. Kuivõrd menetlusabi riigilõivust vabastamiseks on võimalik määrata konkreetses

menetluses, milleks abi taotletakse ning praegusel juhul kohus tagastab kaebaja kaebuse läbi

vaatamatult, jääb ka kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi

vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mait Laaring

kohtunik

3(3)