2-24-6898/41 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-24-6898 (digitaalne menetlus)

Kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

7. juuli 2025, Narva

Kohtunik

Tamara Šabarova

Kohtuasi

C.I (K.D), Z.U (K.D) hagi K.D (K.D) vastu elatise

nõudes

Tsiviilasja hind

4790,52 eurot (2589,48 eurot hageja I, 2201,04 eurot

hageja II)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I C.I (isikukood XXX)

Hageja II Z.U (isikukood XXX)

Hagejate lepinguline esindaja Aivar Haava (e-post

XXX)

Hagejate seaduslik esindaja V.L (isikukood XXX)

Kostja K.D (isikukood XXX)

Menetluse liik

Hagimenetlus

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

7. juulil 2025, kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista K.D-lt (isikukood XXX) välja C.I (isikukood XXX) kasuks igakuine elatis alates

30. aprillist 2024 kuni C.I täisealiseks saamiseni 5. aprillil 2033 perekonnaseaduse

(PKS) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas, millele lisandub PKS § 101 lg-s 4 nimetatud

3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvatud

pool lapsetoetusest (PKS § 101 lg 5) ning mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse

§ 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene

lause) suuruse muutumisest, alates toetuste suuruse muutumisele järgmisest kuust

järgneva arvestuse alusel:

2.1.

Ajavahemikul 30.04.2024–31.03.2025 on Z.U elatis 287,72 eurot kuus

(baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1832 ×

0,03 (3%)) = 327,72 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot);

2.2. Alates 1. aprillist 2025. a on Z.U elatis 301,74 eurot kuus (s.o 282,316 eurot

(baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 40 eurot (pool lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest, alates toetuste suuruse muutumisele järgmisest kuust.

3. Mõista K.D-lt (isikukood XXX) välja Z.U (isikukood XXX) kasuks igakuine elatis alates

30. aprillist 2024 kuni Z.U täisealiseks saamiseni 3. detsembril 2034 perekonnaseaduse

(PKS) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas, millele lisandub PKS § 101 lg-s 4 nimetatud

3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvatud

2(1

Tsiviilasi nr 2-24-6898

pool lapsetoetusest (PKS § 101 lg 5) ning mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse

§ 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene

lause) suuruse muutumisest, alates toetuste suuruse muutumisele järgmisest kuust ning

mis vähendatakse 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes (PKS § 101 lg 7),

järgneva arvestuse alusel:

3.1.

Ajavahemikul 30.04.2024–31.03.2025 on Z.U elatis 244,56 eurot kuus

(baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1832 ×

0,03 (3%)) = 327,72 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot) 287,72 eurot –

₌

43,16 eurot (15% võrra vähendatud määr 287,72 * 0,85 (85%));

3.2. Alates 1. aprillist 2025 on Z.U elatis 256,48 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot +

59,43 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1981 × 0,03 (3%)) = 341,74 eurot – 40

eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot) 301,74 eurot, ning mis muutub iga aasta 1.

₌

aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest, alates toetuste suuruse muutumisele järgmisest kuust, – 45,26 eurot

(15% võrra vähendatud määr 301,74 * 0,85 (85%)).

4. Jätta hagi rahuldamata nõude osas alates 6. aprillist 2033 mõista kostjalt välja elatis

Z.U ülalpidamiseks täismääras.

5. Kohustada K.D-d tasuma C.I ja Z.U elatis V.L (isikukood XXX) pangakontole nr

XXX , Swedbank iga kuu hiljemalt 10. kuupäevaks. Elatist makstakse iga kalendrikuu

eest ette. Selgituses märkida „C.I ja Z.U elatis“ ning näidata ära kuu ja aasta, mille eest

elatist makstakse.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

7. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu 22. mai 2024. a määrusega

tsiviilasjas nr 2-24-6898 kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus kohustas K.D-

d maksma tsiviilasja nr 2-24-6898 menetluse ajal C.I ja Z.U kasuks elatist igaühele

summas 200 eurot kuus alates 30. aprillist 2024 kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi

jõustumiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse

esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 633 lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

3(1

Tsiviilasi nr 2-24-6898

1. C.I (hageja I) ja Z.U (hageja II) oma seadusliku esindaja ema V.L kaudu esitasid 30. aprillil

2024 Viru Maakohtule hagi K.D (kostja) vastu elatise nõudes (dtl 2-6).

Hageja I palub mõista kostjalt tema kasuks alates hagi esitamisest 30. aprillil 2024 kuni hageja I

täisealiseks saamiseni 5. aprillil 2033 välja igakuine elatis summas 287,72 eurot, mis muutub iga

aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4. Seaduses sätestatud lapsetoetuse suuruse muutumise

korral muutub vastavalt ka PKS § 101 lg 5 järgi elatise arvutamise aluseks olev lapsetoetuse

suurus.

Hageja II palub mõista kostjalt tema kasuks alates hagi esitamisest 30. aprillil 2024 kuni hageja

II täisealiseks saamiseni 3. detsembril 2033 (tegelikult saab hageja II täisealiseks 3. detsembril

2034) välja igakuine elatis summas 244,56 eurot, mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-

tele 3 ja 4. Seaduses sätestatud lapsetoetuse suuruse muutumise korral muutub vastavalt ka PKS

§ 101 lg 5 järgi elatise arvutamise aluseks olev lapsetoetuse suurus.

Arvestades asjaolu, et Hageja I saab 05.04.2033 täisealiseks, millega kostja kohustus alaealisele

lapsele elatise maksmiseks lõpeb, leiavad hagejad, et alates Hageja I täisealiseks saamisest

puuduvad alused Hageja II elatise vähendamiseks 15% võrra (PKS § 101 lg 7). Seega alates

06.04.2033 tuleb kostjal tasuda elatist hagejale II täismääras.

Elatis tuleb kanda V.L pangakontole nr XXX, Swedbank iga kuu hiljemalt 10. kuupäevaks.

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Selgituseks märkida „C.I ja Z.U elatis“ ning näidata

ära kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

Hagiavalduse kohaselt hageja seadusliku esindaja ja kostja abielust sündisid ühised lapsed C.I

(sünd XXX) ja Z.U (sünd XXX) (hagejad). Hagejad elavad oma ema V.L juures ja on tema

ülalpidamisel. Kuigi hagejate isa, K.D (kostja) elab praegusel ajal veel hagejatega koos, ei osale

ta nende kasvatamises ning ei täida ülalpidamiskohustust, sh ei maksa ka eluasemekulusid ega

lasteaiatasu. Seega esineb alus elatise väljamõistmiseks kostjalt hagejate kasuks.

Kuigi alates 1.01.2022 on miinimumelatise arvestamise reeglid muutunud, on hagejad

seisukohal, et miinimumelatist nõudes ei pea hagejad jätkuvalt enda vajaduste rahuldamise

kulusid tõendama.

2. Kohus 2. mai 2024. a määrusega (dtl 11-13) võttis hagi menetlusse.

3. Kostja hagi ei tunnista (dtl 16-17). Hagi vastuse kohaselt moodustavad nõutud elatise summad

suurema osa kostja sissetulekust. Hagejate vanemad lahutasid abielu 13. mail 2024. Kostja ootab

elamispindade pakkumist, siis peab ta elamispinnad täielikult sisustama (remonti tegema,

vajaliku mööbli ja kodutehnika ostma ning ka kommunaalmakseid maksma), sest uude eluruumi

võtab kostja ainult diivani ja teleka kaasa ning kogu ülejäänud mööbli ja kodutehnika jätab

lastele ja nende emale.

Kuna laste elukoht ei ole määratud, elavad lapsed peale kostja kolimist ka ükshaaval kostja

juures. Samuti kannab kostja kõik laste puhkusekulud (viib nad erinevatesse linnadesse

erinevatele üritustele, külastab ööbimisega spaahotelle, annab taskuraha ja ostab lastele

normaalset toitu, mitte krõpse jms, nagu nende ema teeb). Laste ema ei kanna igakuiseid kulusid

laste eest määratud summades.

Kui kohus otsustab kostjalt lastele elatise määrata, siis kannab kostja raha ainult laste

pangakontodele, mida nad ise kasutavad ettenähtud piires.

4(1

Tsiviilasi nr 2-24-6898

Kostja töötab jalgrattaga toidukullerina. Mõnikord viibib kostja lapse hooldamiseks haiguslehel.

Alates 5. juulist 2024 alandatakse kohaletoimetamistasu 2,75 eurolt 2,00 eurole, millega kaasneb

ka kostja sissetulekute vähenemine või tööaja ja tööpäevade arvu suurenemine (7 päeva nädalas).

Kostja ei keeldu kohustusest hoolitseda laste eest nii mõne asja ostmise, vaba aja veetmise kui ka

toitlustamise osas nendel päevadel, mil lapsed kostja juures elavad.

Hagis märgitud summad suudavad tagada (elatist) kuuks ajaks mitte ainult lastele, vaid ka nende

emale, sest ta kulutab selle summa kuus kõigele. Lisaks saab ta lapsetoetusi ja puudetoetusi lapse

eest.

4. Kohus 22. mai 2024. a määrusega (dtl 91-94) tagas hagi ja kohustas kostjat maksma tsiviilasja

nr 2-24-6898 menetluse ajal C.I ja Z.U kasuks elatist igaühele summas 200 eurot kuus alates 30.

aprillist 2024 kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Elatist kanda iga kuu 10.

kuupäevaks V.L pangakontole XXX, selgituseks märkida „C.I ja Z.U elatis“.

5. Hageja leiab (dtl 98-100), et kostja esitatud väited ja asjaolud ei anna alust elatise

väljamõistmata jätmiseks või elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud elatise alammäära.

Asjaolu, et taotletava elatise summad moodustavad suurema osa kostja sissetulekust, ei oma

käesoleval juhul tähtsust. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 (p 15) rõhutanud, et vanemal

on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid.

Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava

sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest

tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest

üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.

Samuti ei ole asjakohane ka kostja väide, et tal on vaja sisustada soetatav elamispind. Antud

asjaolu ei õigusta ülalpidamiskohustuse täitmata jätmist ega anna alust ka elatise vähendamiseks.

Kostja väide, et lapsed elavad pärast kolimist ükshaaval tema juures ja ta katab laste

puhkusekulud, on oletuslik. Vanemate vahel puudub kokkulepe suhtluskorra kohta, mistõttu ei

ole hetkel võimalik väita seda, kas üldse ja kui suures ulatuses viibiksid hagejad tulevikus kostja

juures. Seega ei saa kohus elatise väljamõistmisel kostja paljasõnaliste väidetega arvestada.

Kostja väide, et hagejate ema ei kanna igakuiseid kulusid laste eest määratud summades, on

ainetu. Nagu ka hagiavalduses märgitud, siis Riigikohtu praktika kohaselt ei pea hagejad

miinimumelatist nõudes enda vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulusid tõendama.

Kostjal ei ole õigust otsustada, et ta kannab raha ainult laste pangakontodele. Selles osas on

kohus juba 22. mai 2024. a kohtumääruses selgitanud, et kuna lapsed elavad ema juures, kes

korraldab nende igapäevast elu ja ülalpidamist, võib ta taotleda otsuse täitmise korra määramist

selliselt, et elatis kantakse tema arvelduskontole.

Kostja ülalpidamiskohustus ei saa piirduda üksnes mõne asja ostmisega ning vaba aja veetmise

ja toitlustamise kulude kandmises päevadel, mil lapsed tulevikus tema juures võib-olla viibiksid,

nagu kostja pakub. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse

kasvatamises.

6. Kohus arutas asja 4. veebruaril 2025 toimunud kohtuistungil (dtl 118-121). Menetlusosalised

jäid oma nõuete, väidete ja vastuväidete juurde.

5(1

Tsiviilasi nr 2-24-6898

Kohus lükkas asja arutamise edasi ning tegi kostjale ettepaneku esitada kohtule andmeid, kui

palju aega ta veedab lastega ja millised kulud kannab seoses sellega.

7. Kostja esitatud seisukoha (dtl 128) kohaselt võivad kostja ja hagejad igal ajal üksteist näha ja

igal ajal jalutama minna. Samuti aitab kostja vajadusel lapsi kodutööde tegemisel, sest ema ei

oska keeli. Kostja toidab hagejaid, isegi nende kodus, sest alati ei toida ema lapsi pärast tööd.

Hagejad tulevad nädalavahetustel kostja juurde ööbima. Sel juhul tellib kostja hagejate jaoks

seda, mida nad tahavad ja toob neile koju kätte. Vahel annab kostja neile raha. Kostja ei kasuta

sularaha. Seetõttu ei saa kostja konkreetseid andmeid esitada.

Hagejad ei tea tavalist kodust toitu, välja arvatud supid, mida nad kostja juures söövad. Teiseks

käiguks söövad lapsed kodus vaid kiirnuudleid, krõpsusid ja joovad limonaade. Emal on nii

lihtsam, ei pea süüa tegema. Märtsis peavad kostja Z.U-ga Tartusse arsti juurde ja seejärel

kolmeks päevaks Tartusse haiglasse uuringule minema.

Laste ema palus minna lapsega kolmeks päevaks, kostja oli nõus, kuni ta kurtis. Kostja ei

töötanud kolm päeva, kulutas raha reisile ja lapse toidule, sest laps ei söö haiglatoitu ja kostja

pidi ka lapse emale maksma. Toimuvad ka päevareisid arstide juurde. Kuid emal hakkavad

beebipäevad otsa saama. Sellepärast palub laste ema kostjal mitte lahkuda töölt. Kostja

hinnangul nõutakse kostjalt liiga palju. Laste ema ise lamab voodil, jalad püsti. Kostja nagu

varemgi aitab lapsi jõudumööda.

8. Kohus 16. mai 2025. a määrusega (dtl 179-181) määras vajalikud tähtajad kirjalikus

menetluses. Ühtlasi andis kohus teada, et lisab asja materjalide juurde erinevatest vararegistritest

saadud andmed hagejate vanemate varalise seisundi kohta ning kostja andmed e-Äriregistrist,

Maksu- ja Tolliametilt, Eesti Töötukassalt, Sotsiaalkindlustusametilt, Pensionikeskus AS-ilt ja

AS-lt LHV Pank saadud andmed. Ka andis kohus pooltele teada, et, määramaks hagejate

vanemate varalist seisundi kindlaks, teeb kohus päringud ka Maksu- ja Tolliametile,

Sotsiaalkindlustusametile, Töötukassale ja AS-ile Pensionikeskus.

Pooled täiendavaid avaldusi, seisukohti, selgitusi ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt

nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub

seega osalisele rahuldamisele.

Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 nähtub, et alaealine laps on õigustatud saama oma

vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus

määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist

lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi,

sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud

kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

Poolte vahel puudub vaidlus, et:

- kostja on hagejate isa. Seega, kostja on hagejate vanem ja hagejatele ülalpidamist andma

kohustatud isik (PKS § 96) ning hagejad on ülalpidamist saama õigustatud isikud PKS § 97 p 2

tähenduses;

- hagejad elavad kostjast eraldi ning kostja ei tasu elatist;

- hagejate vanuse vahe on vähem kui kolm aastat;

- lastetoetust saab hagejate ema.

6(1

Tsiviilasi nr 2-24-6898

PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud

summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200

eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale

lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga

muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema

juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

Hagejad nõuavad kostjalt elatist PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud suuruses hagi esitamisest kuni

hagejate täisealiseks saamiseni.

Alates hagi esitamisest 30. aprillil 2024 PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud elatise suurus on seega:

1. Ajavahemikul 30.04.2024–31.03.2025:

- kostja I elatis 287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (viimane keskmine

brutokuupalk 1832 × 0,03 (3%)) = 327,72 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot);

- kostja II elatis 244,56 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (viimane keskmine

brutokuupalk 1832 × 0,03 (3%)) = 327,72 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot) ₌

287,72 eurot – 43,16 eurot (15% võrra vähendatud määr 287,72 * 0,85 (85%));

2. Alates 01.04.2025:

- kostja I elatis 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (viimane keskmine

brutokuupalk 1981 × 0,03 (3%)) = 341,74 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot);

- kostja II elatis 256,48 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (viimane keskmine

brutokuupalk 1981 × 0,03 (3%)) = 341,74 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot) ₌

301,74 eurot – 45,26 eurot (15% võrra vähendatud määr 301,74 * 0,85 (85%)).

PKS § 101 lg 1 alusel indekseeritakse baassumma iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt

ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse

järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Seega, PKS § 101 alusel väljaarvutatav elatise suurus võib muutuda tulenevalt baassumma

indekseerimisest 1. aprillil (esimest korda 2026. aastal) ning PKS § 101 lg-te 3 ja 4 kohasest

brutokuupalga muutusest ja lapsetoetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

Kostja ei ole nõus nõutud igakuise elatise suurusega, sest see on liiga suur ning kostja sissetulek

ei luba tal tasuda elatist nõutud suuruses. Samuti veedavad lapsed palju aega kostjaga, kostja tõi

ühe lapse Tartu haiglasse. Kostja ka arvab, et laste ema ei osale laste ülalpidamisel samas

suuruses, mida kostjalt nõutakse välja.

PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud

isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et

ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi,

alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101

lg 1 järgi eelduslikult sama sätte alusel arvutatud summa ning selles ulatuses ei tule lapse

vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13 teine lõik ja

seal viidatud kohtupraktika).

7(1

Tsiviilasi nr 2-24-6898

Hagejad nõuavad elatist seaduses sätestatud miinimummääras, seega ei pea nad oma kulutuste

suurust tõendama. Seetõttu puudub kohtulgi vajadus otsuses hagejate igakuiste kulutuste

tõendatud suuruse kindlaks teha ja omasoodu igat kululiiki hinnata.

Alla seaduses sätestatud alammäära saab alaealisele lapsele elatise välja mõista üksnes PKS §-s

102 sätestatud alustel.

Kostja varaline olukord

Kostja esitas koos hagi vastusega B O OÜ kostja B F kulleri aruanded, mille kohaselt oli tema

nädalatulu ajavahemiku eest:

- 25.12.2023–01.01.2024 (dtl 18-21) 108,19 eurot;

- 08.01.2024–15.01.2024 (dtl 22-25) 83,20 eurot;

- 15.01.2024–21.01.2024 (dtl 26-30) 145,92 eurot;

- 22.01.2024–28.01.2024 (dtl 31-33) 69,32 eurot;

- 29.01.2024–04.02.2024 (dtl 34-36) 70,75 eurot;

- 19.02.2024–25.02.2024 (dtl 37-39) 47,77 eurot;

- 26.02.2024–03.03.2024 (dtl 41-45) 189,32 eurot;

- 04.03.2024–10.03.2024 (dtl 46-51) 217,35 eurot;

- 11.03.2024–17.03.2024 (dtl 52-56) 179 eurot;

- 18.03.2024–24.03.2024 (dtl 57-62) 223,97 eurot;

- 25.03.2024–31.03.2024 (dtl 64-66) 75,91 eurot;

- 01.04.2024–07.04.2024 (dtl 67-68) 32,46 eurot;

- 08.04.2024–14.04.2024 (dtl 69-71) 74,57 eurot;

- 22.04.2024–28.04.2024 (dtl 72-75) 116,98 eurot;

- 29.04.2024–05.05.2024 (dtl 76-78) 83,86 eurot;

- 06.05.2024–12.05.2024 (dtl 79-81) 59,99 eurot.

Ajavahemikul 25.12.2023–12.05.2024 oli kostja nädalatulu kokku 1778,56 eurot, mis teeb

jagatuna 16 nädalaga keskmiselt 111,16 eurot nädalas ja 445 eurot kuus.

Kostja varalise olukorra kindlakstegemiseks tegi kohus päringuid erinevatele registritele ja

ametitele.

Kinnistusraamatus pole andmeid kostjale kuuluvate kinnisasjade kohta. Äriregistri andmetel

seisuga 11. veebruar 2025 (dtl 137) oli kostja registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana ja tal

oli maksuvõlg. Äriregistris puuduvad andmed kostja kohta, et talle kuuluks liikmesus

hooneühistus.

Transpordiameti liiklusregistri andmetel kuuluvad kostjale sõiduautod MERCEDES-BENZ,

XXX, ehitusaasta 1996 (dtl 135), ja FORD SIERRA, XXX, ehitusaasta 1984 (dtl 136).

Sõiduautodele on seatud keelumärked kohtutäituri A. K poolt.

Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri andmetel (dtl 130-133) töötas kostja

ajavahemikul 30.10.2023–16.06.2024 ning töötab alates 01.08.2024 W E OÜ-s. Üks päev,

25.09.2024, töötas kostja M P OÜ-s.

Maksu- ja Tolliameti 13. veebruari 2025. a teatisest (dtl 156) nähtuvalt tehti ajavahemikul

01.01.2024–31.01.2025 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning

töötuskindlustusmaksete maha arvamist kostjale väljamakseid 180,03 eurot (s.h palk – 179,57

eurot ja haigekassa ajutise töövõimetuse hüvitis – 0,46 eurot). K.D on registreeritud FIE-na

alates 30.02.2021. Andmed 2024. a ettevõtlustulude kohta puuduvad, kuna 2024. a

tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäev on 30.04.2025.

8(1

Tsiviilasi nr 2-24-6898

Teatisele lisatud TSD kokkuvõtetest (dtl 157-159) nähtuvalt tegid väljamaksed W E OÜ, M P

OÜ ja Tervisekassa.

LHV Pank 17. veebruari 2025. a vastuse (dtl 160) kohaselt ei oma/ei ole kostja omanud

ettevõtluskontot AS-is LHV Pank.

AS-i Pensionikeskus 12. veebruari 2025. a teatise (dtl 152) kohaselt on K.D nimel avatud

pensionikonto nr XXX, konto saldo 12.02.2025 seisuga on 0 osakut. K.D on esitanud raha

väljavõtmise avalduse 05.09.2022. Väljamakse on teostatud 03.05.2023 summas 1157.77 EUR.

Arestitud XXX, kohtutäitur R K .

Eesti Töötukassa 11. veebruari 2025. a teatise (dtl 145) kohaselt ei ole Töötukassa andmekogu

alusel K.D (isikukood XXX) perioodil 01.01.2024 kuni käesoleva ajani olnud registreeritud

töötuna ja talle ei ole määratud toetusi ega hüvitisi.

Sotsiaalkindlustusameti 18. veebruari 2025. a (dtl 169) vastuse kohaselt perioodil alates

01.01.2024 kuni 18.02.2025 K.D-le määramised ning maksed puuduvad.

PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg-st 2 tuleneb, et

vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva

seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva

seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kohtupraktika kohaselt saab mõjuvaks põhjuseks olla lisaks seaduses otse nimetatutele (vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) ka igasugune muu

asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel.

Kohtule ei ole esitatud andmeid, et kostja oleks töövõimetu või tal oleks teine laps, kes elatise

väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad

lapsed.

Kohus on nõus kostja käsitlusega, kostja väide, et nõutava elatise summad moodustavad suurema

osa kostja sissetulekust, ei oma tähtsust. PKS § 102 lg-st 2 tulenevalt peab vanem kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 (p 15) rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii

enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma

lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu

vara arvel. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut

ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut

või et tema sissetulek on liiga väike.

Samuti ei ole asjakohane ka kostja väide, et tal on vaja sisustada soetatav elamispind. Antud

asjaolu ei õigusta ülalpidamiskohustuse täitmata jätmist ega anna alust ka elatise vähendamiseks.

Kostja väited, et lapsed elavad peale kolimist ükshaaval tema juures ja ta katab laste

puhkusekulud, jäid paljasõnaliseks.

9(1

Tsiviilasi nr 2-24-6898

Kohus 4. veebruaril 2025 toimunud kohtuistungil (dtl 118-121) tegi kostjale ettepaneku esitada

kohtule andmeid, kui palju aega ta veedab lastega ja millised kulud kannab seoses sellega. Kostja

ei ole kohtule midagi esitanud, millest saaks järeldada, kui palju iga hageja viibib tema juures ja

kui suured on tal sellega seotud kulutused. Seega, elatise vähendamiseks PKS § 101 lg 6 järgi

alust ei ole.

Koos hagi vastusega esitas kostja oma pangakonto väljavõtte SEB Pangast ajavahemiku

01.10.2023–01.01.2024 eest (dtl 82-83), kuid selle alusel ei ole võimalik hinnata kostja varalist

olukorda.

Ülaltoodu alusel leiab kohus, et hagejate nõuded mõista kostjalt välja elatis seaduses sätestatud

miinimummääras on põhjendatud. Kohus leiab, et elatis miinimummääras tuleb välja mõista

hagejate täisealiseks saamiseni.

Hagejad on seisukohal, et kuna hageja I saab 05.04.2033 täisealiseks, millega kostja kohustus

hagejale I elatise maksmiseks lõpeb ning langeb ära alus hageja II elatise vähendamiseks 15%

võrra, alates 06.04.2033 tuleb kostjal tasuda elatist hagejale II täismääras.

Kohus ei nõustu hagejate käsitlusega.

Arvestades, et 5. aprillini 2033 on veel kaheksa aastat ja vahepeal võivad muutuda nii elatise

suuruse seadusandlus kui elulised asjaolud, ei ole hetkel hageja I täisealiseks saamise ajaga

arvestamine ja sellega seoses hageja II elatise suuruse muutmine põhjendatud.

Kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul

õigus esitada TsMS § 459 lg 1 ja PKS § 102 alusel hagi elatise suuruse muutmise nõudes.

Hagejad palusid kanda elatist V.L pangakontole nr XXX, Swedbank iga kuu hiljemalt 10.

kuupäevaks. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Selgituses märkida „C.I ja Z.U elatis“

ning näidata ära kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel määrata otsuse täitmise viisi ja korra

ning täitmise tähtaja või tähtpäeva kindlaks. Kohus leiab, et tuleb rahuldada hagejate taotlus.

Kostja hagi vastuses märkinud, et ta kannab raha ainult laste pangakontodele, mida kasutavad

nad ettenähtud piires ise.

Kohus, sarnaselt hagejatega, leiab, et kostjal ei ole õigust otsustada, et ta kannab raha üksnes

laste kontodele. Kohus on juba 22. mai 2024 hagi tagamise määruses (dtl 91-94) selgitanud, et

kuna lapsed elavad ema juures, kes korraldab nende igapäevast elu ja ülalpidamist, võib ta

taotleda otsuse täitmise korra määramist selliselt, et elatis kantakse tema arvelduskontole.

Eelneva alusel rahuldab kohus hagi osaliselt.

PKS § 100 lg-st 4 tulenevalt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Hagejate ema varaline olukord

PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga

osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise

seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Seega

peab kohus analüüsima ka hagejate ema varalist seisundit ja võimekust anda hagejatele

ülalpidamist.

Kinnistusraamatus pole andmeid hagejate seadusliku esindajale kuuluvate kinnisasjade kohta.

Äriregistris puuduvad andmed, et hagejate seadusliku esindajale kuuluks liikmesus hooneühistus

10(

Tsiviilasi nr 2-24-6898

või et ta ajaks äri. Transpordiameti liiklusregistris puuduvad andmed, et hagejate seaduslik

esindaja oleks sõiduauto omanikuks või kolmandale isikule kuuluva sõiduki vastutavaks

kasutajaks.

Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri andmetel (dtl 134) töötab hagejate seaduslik

esindaja alates 3. septembrist 2018 W OÜ-s elektriseadmete koostajana.

AS-i Pensionikeskus 12. veebruari 2025. a teatise (dtl 152) kohaselt on V.L nimel avatud

pensionikonto nr 99804304696, konto saldo 12.02.2025. a seisuga on 0 osakut. V.L on esitanud

raha väljavõtmise avalduse 29.07.2022. Väljamakse on teostatud alljärgnevalt:

04.01.2023 2526.83 EUR Arest XXX kohtutäitur K.D .

04.01.2023 1167.47 EUR Arest XXX kohtutäitur K M .

04.01.2023 393.41 EUR Arest XXX kohtutäitur K.D .

04.01.2023 60.23 EUR Arest XXX kohtutäitur K M .

26.01.2023 248.09 EUR Arest XXX kohtutäitur K M .

Eesti Töötukassa 11. veebruari 2025. a teatise (dtl 141) kohaselt ei ole Töötukassa andmekogu

alusel V.L (isikukood XXX) perioodil 01.01.2024 kuni käesoleva ajani olnud registreeritud

töötuna ja talle ei ole määratud toetusi ega hüvitisi.

Sotsiaalkindlustusameti 18. veebruari 2025. a (dtl 169) vastuse kohaselt perioodil alates

01.01.2024 kuni 18.02.2025 C.I (hageja I) määramised ning maksed puuduvad.

Z.U (hageja II):

 puudega lapse toetus iga kuu 161,09 euro ulatuses,

 01.2025 mootorsõidukimaksust tuleneva mõju leevendamise toetus lapsele 95 euro ulatuses.

V.L (hagejate seaduslik esindaja):

 lapsetoetus iga kuu 160 euro ulatuses,

 puudega lapse vanema lapsepuhkuse tasu:

- 01.2024 netosummas 82,20 eurot,

- 03.2024 netosummas 30,98 eurot,

- 09.2024 netosummas 30,98 eurot,

- 10.2024 netosummas 30,98 eurot,

- 12.2024 netosummas 30,98 eurot,

- 01.2025 netosummas 241,68 eurot,

 lapsepuhkuse tasu:

- 02.2025 netosummas 33,04 eurot.

Hagejate ema varaline olukord on kehv, aga kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hagejad oleksid

näljas, et nendel ei oleks riideid olemas jne, millest on kohtu hinnangul järeldada, et hagejad on

ema poolt vajaminevaga kindlustatud.

Kohus juhib poolte tähelepanu TsMS § 430 lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse

kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud

oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 ja PKS § 102 alusel hagi

elatise suuruse muutmise nõudes.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

11(

Tsiviilasi nr 2-24-6898

TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud

ise.

Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Lähtudes menetluskulude

jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tamara Šabarova

kohtunik