2-22-15207/46 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets, Vallo Kariler, Ahti Kuuseväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.07.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-15207

Kohtuasi

Palli Varad OÜ hagi W.C (W.C) ja Marilon OÜ vastu

alusetult saadu tagastamiseks, müügilepingu

tagasitäitmiseks ning raamatupidamisdokumentide

väljaandmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 23.04.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

W.C ja Marilon OÜ 24.05.2024 apellatsioonkaebus

Palli Varad OÜ 10.06.2024 vastuapellatsioonkaebus

Kaebuse hind

W.C ja Marilon OÜ apellatsioonkaebuse hind 45 530

eurot ja 40 senti

Palli Varad OÜ vastuapellatsioonkaebuse hind 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Palli Varad OÜ (registrikood 14633981),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Klen Laus

Kostja I W.C (isikukood XXX)

Kostja II Marilon OÜ (registrikood 14273012)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Põbo

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 11.06.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Palli Varad OÜ vastuapellatsioonkaebus Marilon OÜ osas läbi vaatamata.

2. Pärnu Maakohtu 23.04.2024 otsus tühistada osas, milles:

2.1. hageja nõue rahuldati kinnistute Murgu ja Pääsupõllu omandiõiguse

üleandmiseks, kohustati Marilon OÜ-d andma vastavad tahteavaldused

kinnisturaamatu omaniku kannete muutmiseks ning määrati, et nimetatud

kohustused tuleb täita samaaegselt Palli Varad OÜ poolt Marilon OÜ-le 27

000 euro tasumisega (maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 3–5), ning teha

samas osas uus otsus, millega jätta nimetatud nõue rahuldamata;

2-22-15207

2.2. menetluskulud jäid solidaarselt kostjate kanda ja määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus. Muuta menetluskulude jaotust

järgmiselt:

2.2.1. jätta W.C menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Palli Varad OÜ

kanda;

2.2.2. jätta Palli Varad OÜ menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus, mis

seonduvad hagi esitamisega W.C vastu Palli Varad OÜ enda kanda;

2.2.3. jätta Palli Varad OÜ menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus, mis

seonduvad hagi esitamisega Marilon OÜ vastu 64% ulatuses Palli Varad

OÜ enda kanda ja 36% ulatuses Marilon OÜ kanda;

2.2.4. jätta Marilon OÜ menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 64%

ulatuses Palli Varad OÜ kanda ja 36% ulatuses Marilon OÜ enda

kanda.

3. Ülejäänud osas jätta p-s 2 viidatud otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada

osaliselt otsuse põhjendusi.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

6. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

6.1. Hagi rahuldada osaliselt.

6.2. Mõista kostjalt Marilon OÜ-lt hageja Palli Varad OÜ kasuks välja põhivõlg

14 380 eurot ja viivis 2436.96 eurot ning viivis alates 24.04.2024 tasumata

põhivõlalt (14 380 eurot) VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni

kohustuse kohase täitmiseni.

6.3. Jätta rahuldamata hageja nõue kohustada Marilon OÜ-d üle andma Palli

Varad OÜ-le üle kinnistute Murgu (registriosa nr 2912932) ja Pääsupõllu

(registriosa nr 6732050) omandiõigus, asendada Marilon OÜ tahteavaldus

omanikukande muutmiseks käesoleva kohtulahendiga ning tuvastada Marilon

OÜ nõusolek kustutada Murgu (registriosa nr 2912932) ja Pääsupõllu

(registriosa nr 6732050) kinnistute senised omaniku kanded ning kanda Tartu

Maakohtu kinnistusosakonnas avatud kinnistusregistriosa nr 2912932 II jaos

omanikuna sisse Palli Varad OÜ ja kinnistusregistriosa nr 6732050 II jaos

omanikuna sisse Palli Varad OÜ.

6.4. Jätta rahuldamata hageja nõue kohustada W.C-d andma Palli Varad OÜ-le

üle Palli Varad OÜ raamatupidamisdokumendid.

6.5. Jätta W.C menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Palli Varad OÜ kanda.

6.6. Jätta Palli Varad OÜ menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus, mis

seonduvad hagi esitamisega W.C vastu Palli Varad OÜ enda kanda.

6.7. Jätta Palli Varad OÜ menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus, mis

seonduvad hagi esitamisega Marilon OÜ vastu 64% ulatuses Palli Varad OÜ

enda kanda ja 36% ulatuses Marilon OÜ kanda.

6.8. Jätta Marilon OÜ menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 64% ulatuses Palli

Varad OÜ kanda ja 36% ulatuses Marilon OÜ enda kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

2-22-15207

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Palli Varad OÜ (hageja) esitas 11.10.2022 Pärnu Maakohtule W.C (kostja I) ja Marilon

OÜ (kostja II) vastu hagi alusetult saadu tagastamiseks, müügilepingu tagasitäitmiseks ning

raamatupidamisdokumentide väljaandmiseks. Hageja palub mõista kostjalt II hageja kasuks

välja 14 380 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutunud viivise võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni. Alternatiivselt, mõista kostjalt I hageja kasuks välja 14 380 eurot ja tulevikus

sissenõutavaks muutunud viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

hagiavalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja palus kohustada kostjat I

andma hagejale üle hageja raamatupidamisdokumendid (sh lepingud ja muud kostja I

valduses olevad hageja dokumendid). Lisaks palus hageja kohustada kostjat I andma hagejale

üle kinnistute Murgu ja Pääsupõllu omandiõiguse, asendada kostja I tahteavaldus

omanikukande muutmiseks kohtulahendiga ning tuvastada kostja I nõusolek kustutada Murgu

ja Pääsupõllu kinnistute senised omanikukanded ja kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas

avatud registriosa nr 2912932 ja registriosa nr 6732050 II jaos omanikuna sisse hageja.

Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt oli kostja I perioodil 02.01.2019–21.09.2020 hageja ainsaks juhatuse

liikmeks ning korraldas ühtlasi hageja raamatupidamist. Samuti tegutses ja tegutseb kostja I

juhatuse liikmena. 09.04.2020 sõlmisid hageja (keda esindas kostja I) ja kostja II kinnistute

müügilepingu, millega hageja võõrandas kostjale II Murgu ja Pääspõllu kinnistud ning kostja

II kohustus tasuma hagejale kinnistute eest kokku 30 000 eurot selliselt, et müügihinnast 25

000 eurot kohustus kostja II tasuma hiljemalt 10.04.2020 ning ülejäänud 5000 eurot tuli

tasuda hiljemalt 31.12.2020. Kostja II tasus 09.04.2020, 10.04.2020 ja 11.04.2020

ülekannetega hagejale 25 000 eurot ja 01.05.2020 ja 11.07.2020 kassa sissetuleku orderite

alusel viitega arvele 1901 sularahas 2000 eurot. Kostja I on esitanud hagejale ka kostja I

allkirjaga ning vormiliselt varasematest erineva kassa sissetuleku orderi, mille kohaselt on

kostja II hagejale 12.07.2020 väidetavalt sularahas tasunud 3000 eurot. Tegelikult ei ole

hageja kassasse nimetatud summat laekunud.

2.1. Kostja I kutsuti 18.09.2020 hageja juhatuse liikme kohalt tagasi. Perioodil 18.09.2020–

21.09.2020 kandis kostja I hageja arvelduskontolt kostjale II üle 14 380 eurot. Ülekande

selgitusse oli märgitud üksnes 2034, 2035, 2036 ja 2034. Vastavasisulisi arveid kostja II

hagejale esitanud ei ole. 26.10.2020 üleandmise-vastuvõtmise aktiga 10/2020 on kostja I

andnud hagejale üle järgmised dokumendid: bilanss, kasumiaruanne, ostuaruanne seisuga

21.09.2020, laenu- ja broneerimislepingud. Muid hageja raamatupidamisdokumente kostja II

juhatuse liikme ametisuhte lõppemisel hagejale üle ei andnud.

2-22-15207

2.2. Hageja esitas 19.02.2021 kostjatele nõudekirja, milles nõudis mh kostjale II alusetult

makstud 14 380 euro tagastamist, kostjalt II 09.04.2020 müügilepingu alusel tasumata 3000

euro tasumist ning kostjalt I hageja raamatupidamisdokumentide, lepingute ning muude

dokumentide väljaandmist. Kostjad keeldusid oma 03.03.2021 vastuskirjas hageja nõudeid

täitmast. Kostjad väitsid, et kostja II on täitnud kinnistute müügilepingust tulenevad

kohustused, kostja I on üle andnud kõik raamatupidamisdokumendid, hageja arvelduskontolt

kostjale II teostatud maksete näol oli tegemist kostjale I suulise lepingu alusel lubatud

juhatuse liikme tasuga ning raamatupidamiskuludega.

2.3. 03.06.2021 esitas hageja kostjatele kompromissiettepaneku, milles tegi kostjatele

ettepaneku tasuda kompromissisummana hagejale 9000 eurot ning anda hagejale üle kõik

raamatupidamisdokumendid, lepingud ja muud dokumendid. 12.07.2021 kirjas avaldasid

kostjad nõusolekut tagastada hagejale 5000 eurot, kuid eitasid mistahes

raamatupidamisdokumentide olemasolu hageja valduses. 12.10.2021 e-kirjas väitsid kostjad,

et neil pole kohustust säilitada dokumentide koopiaid, kuid leidsid siiski veel hageja

bilansiaruande, väljatrüki 2020. a kassaraamatust ning käibeandmiku, mida kostja I

varasemalt hagejale esitanud ei olnud. Kuivõrd kostjad nõutud dokumente ei esitanud,

pöördus hageja kostjate poolt kasutatava raamatupidamistarkvara haldava ettevõtte poole AS

Merit Tarkvara. Ettevõte teatas 05.10.2021 vastuses, et nende tarkvarasse sisestatud andmeid

saab kustutada üksnes tarkvara kasutaja ja litsentsi omanik ehk käesoleval juhul kostja.

Kostjad ei ole üle andnud väljastatud ja saabunud arveid, sh väidetavalt kostja II esitatud

arveid nr 2034, 2035 ja 2036, sularahakviitungeid ega muid asjakohaseid dokumente.

2.4. Hageja esitas 06.05.2022 kostjale II taganemisavalduse, milles teatas kinnistute

müügilepingust taganemisest. Ühtlasi tegi hageja kostjale II ettepaneku ilmuda 19.05.2022

notari juurde müügilepingu tagasitäitmiseks. Kostja II notarisse ei ilmunud.

3. Hageja täpsustas 11.12.2023 enda raamatupidamisdokumentide väljaandmise nõuet ja palus

anda kostjal I üle järgmised raamatupidamisdokumendid: 01.05.2020 kassa sissetuleku orderi

nr 3 originaaldokumendid; hageja 09.04.2020 arve nr 1901; 26.10.2020 üleandmise-

vastuvõtmise akti p-s 1 viidatud hageja bilanss, kasumiaruanne ja ostuaruanne seisuga

21.09.2020 Merit Tarkvara väljatrükina; 26.10.2020 üleandmise-vastuvõtmise akti p-s 2

nimetatud lepingute (3 lehel) ja kassa väljamineku orderi nr 7 originaaldokumendid; tõendid

arvete nr 2034, 2035 ja 2036 hagejale esitamise kohta 2020. a augustis–septembri; 20.08.2020

väljamakse summas 1 908,88 eurot aluseks olevad raamatupidamise originaaldokumendid;

hageja kassaraamat perioodi 02.01.2019–21.09.2020 kohta. Pärast kostja I tagasikutsumist

hageja juhatuse liikme kohalt on kostja I 26.10.2020 üleandmise-vastuvõtmise aktiga andnud

hagejale üle järgmised raamatupidamisdokumendid: bilanss, kasumiaruanne, ostuaruanne

seisuga 21.09.2020 (10 lehel); laenu ja broneerimislepingud (3 lehel). Muid hageja

raamatupidamisdokumente kostja I juhatuse liikme ametisuhte lõppemisel hagejale üle

andnud ei ole. Samas ei ole üle antud dokumentide näol tegemist originaaldokumentidega,

vaid kohati loetamatute koopiatega. Puuduolevate dokumentide loetelu on vähemalt osaliselt

suutnud tuvastada raamatupidaja ML hageja pangakonto väljavõtte kaudu. Raamatupidaja on

teinud kindlaks väljaminevad maksed ning seejärel kontrollinud, kas raamatupidamises

eksisteerivad väljamaksete aluseks olevad alusdokumendid. Raamatupidaja on teostanud

kontrolli perioodi 02.01.2019–21.09.2020 kohta ehk aja kohta, mil kostja I tegutses hageja

juhatuse liikmena ning korraldas hageja raamatupidamist. Selle tulemusel on selgunud, et

hageja raamatupidamisest puuduvad originaaldokumendid tehingute kohta, mida hageja palub

kostjal I üle anda.

2-22-15207

Kostjate vastuväited

4. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

5. Kostjate vastuväidete kohaselt oli kinnistute ostuhinna tasumise tähtpäev 31.12.2020, kuid

kostja II tasus hageja tungival nõudmisel ostuhinna oluliselt varem. Hageja ainuosanik MV

vajas isiklikuks tarbeks raha ning soovis selle laenata hagejalt. Asjaolu, et hageja kassasse

laekus kostja II tasutud ostuhinna osa tõendab asjaolu, et hageja ainuosanikule teostati sama

raha arvelt juba järgmisel päeval, s.o 13.07.2020, laenulepingu alusel sularaha väljamakse.

Arvestades, et kinnistute müügihind oli kokku 30 000 eurot ning väidetav tasumata osa

moodustab sellest 3000 eurot ehk 10%, siis võrreldes müügilepingu kohase täitmise

väärtusega ei saa seda lugeda piisavaks hageja poolt valitud õiguskaitsevahendi

kohaldamiseks.

5.1. Hageja ning kostja II vahel oli sõlmitud suuline kokkulepe, mille kohaselt kohustus kostja

II osutama hagejale raamatupidamise ja juhatuse liikme teenust ning hageja kohustus tasuma

juhatuse liikme teenuse eest Eesti Vabariigis kehtiva miinimumtöötasu ulatuses vastavalt

teenuse osutamise kuude arvule ja raamatupidamisteenuse eest kokkuleppelise tasu ulatuses.

Kostja II osutas perioodil 02.01.2019–21.09.2020 hagejale vastavalt kokkuleppele teenuseid,

mh esindas kostja I kaudu hagejat notariaalsete tehingute ettevalmistamisel ja sõlmimisel ning

korraldas igapäevast majandustegevust ja raamatupidamist. Kostja II esitas hagejale arved

kokkulepitud teenuste osutamise eest 21 kuu vältel kokku suuruses 14 380 eurot ning hageja

tasus nimetatud summa kostjale II ülekannetega 18.09.2020, 20.09.2020 ja 21.09.2020.

Kostjad ei nõustu hageja väitega, et juhatuse liikmele tasu maksmiseks oli vajalik eraldi otsus.

Hageja ainuosanik MV otsustas läbirääkimistel kostjaga II makstava tasu suuruse ning hageja

ja kostja II vahel oli sõlmitud suuline kokkulepe hagejale teenuste osutamise kohta.

Kokkulepe vastab käsunduslepingu tunnustele ning ei saanud oma olemuselt olla tasuta.

Hageja oli andnud lubaduse, et kostja II tasu makstakse välja ühe korraga, kui hagejal tekib

selleks võimalus. Võimalusena pidas hageja silmas aega, kui hagejale laekub raha OÜ Palli

Farm osa müügist. Jagades kostjale II tasutud summa teenuse osutamise perioodi kuude vahel

oli ühe kuu juhatuse liikme tasuks 500 eurot ning ühe kuu raamatupidamisteenuse hinnaks

180 eurot ehk kokku 680 eurot kuus. Teenustele lisandus ühe aasta majandusaasta aruande

koostamise tasu 100 eurot. Arvestades, et summa kujunemisel oli lähtutud miinimumtöötasu

suurusest, tuleb kokku lepitud summasid pidada mõistlikuks.

5.2. Alternatiivselt jäi kostjale I arusaamatuks hageja nõue juhatuse liikme kohustuste

rikkumise tulemusena tekitatud kahju hüvitamiseks. Kuivõrd kokkulepe raamatupidamise

teostamiseks oli sõlmitud kostjaga II, tuleb lugeda piisavaks, et kostja I vahendas kostjale II

selleks vajalikke dokumente.

5.3. Kostjad andsid 26.10.2020 hagejale üle hageja raamatupidamisdokumendid, mille kohta

allkirjastasid pooled üleandmise-vastuvõtmise akti. Allkirjastamisel ei olnud kummalgi

osapoolel teineteise suhtes pretensioone. Viimased kostja I valduses olevad hageja

raamatupidamisdokumendid andis kostja I hagejale üle 03.03.2021 ja 12.10.2021 e-kirjadega.

Muuhulgas ei ole hageja aktis esitanud pretensioone saamata jäänud dokumentide kohta.

Kostja I esitas hilisemalt ka 03.03.2021 ja 12.10.2021 e-kirjades hagejale kostja I arvutis

säilinud raamatupidamisdokumentide koopiad, kuid tegelikult on ka need

originaaldokumendid juba nende üleandmisest 2020. a oktoobri lõpust hageja valduses.

Hageja on esitanud nii 2020. a kui ka 2021. a majandusaasta aruande, mis tõendab, et kõik

dokumendid selle koostamiseks ja esitamiseks olid hagejal olemas.

2-22-15207

5.4. Kostja II oli seisukohal, et tema väidetavale müügilepingu rikkumisele ei ole

proportsionaalsuse printsiipi silmas pidades lepingust taganemine õiguskaitsevahendina

kohaldatav, mistõttu tuleb jätta hageja nõue kostja II tahteavalduse asendamiseks ja kinnistute

omandiõiguse üleandmiseks rahuldamata. Hageja andis kostjale II täiendava tähtaja ostuhinna

tasumiseks 19.02.2021 nõudekirjaga ning määras sellega ostuhinna tasumise täiendava tähtaja

hiljemalt 01.03.2021. Taganemise avalduse esitas hageja kostjale II alles 06.05.2022, mis on

ligikaudu 14 kuud pärast täiendava täitmise tähtaja möödumist. Kuivõrd taganemisavaldus

tehti ligikaudu 14 kuud pärast täiendava tähtaja saabumist ning täiendav tähtaeg kohustuse

täitmiseks oli kõigest 10 päeva, siis ei saa pidada taganemisavaldust esitatuks mõistliku

tähtaja jooksul. Seega isegi juhul, kui taganemisavalduse materiaalsed eeldused oleks

täidetud, ei ole täidetud taganemisavalduse formaalsed eeldused ning taganemisavaldus on

tühine. Hageja ja kostja II vahelisest lepingu sõlmimisest on möödunud ligikaudu kolm aastat

ning kostjal II ei ole võimalik veenduda, et hagejal on piisavalt rahalisi vahendeid, et lepingu

alusel saadu tagastada.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Pärnu Maakohus rahuldas 23.04.2024 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt II hageja

kasuks välja 14 380 eurot, viivise 2436,96 eurot ning viivise alates 24.04.2024 tasumata

põhivõlalt (14 380 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse

kohase täitmiseni. Maakohus kohustas kostjat II andma hagejale üle kinnistute Murgu (XXX,

registriosa nr XXXXXXX) ja Pääsupõllu (XXX, registriosa nr XXXXXX) omandiõiguse ning

nõusoleku kustutada Murgu ja Pääsupõllu kinnistute senised omaniku kanded ning kanda

Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas avatud registriosa nr 2912932 II jaos ja registriosa nr

6732050 II jaos omanikuna sisse hageja. Maakohus märkis, et kohtuotsuse resolutsiooni p-des

3 ja 4 nimetatud kohustused tuleb täita samaaegselt hageja poolt kostjale II 27 000 euro

tasumisega. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat I andma hagejale

üle hageja raamatupidamisdokumendid. Maakohus jättis tsiviilasja menetluskulud solidaarselt

kostjate kanda ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud summas

8362,80 eurot koos seadusjärgse viivise tasumise kohustusega alates menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

7. Maakohus tuvastas esitatud tõendite ja poolte väidete alusel järgmised asjas tähtsust

omavad asjaolud:

-

09.04.2020 sõlmisid hageja, keda esindas kostja I ja kostja II kinnistute müügilepingu,

millega hageja võõrandas kostjale II Murgu ja Pääsupõllu (kinnistusregistri

registriosad nr 2912932 ja 6732050) kinnistud ning kostja II kohustus tasuma hagejale

kinnistute eest kokku 30 000 eurot (dtl 9–19);

-

kostja II tasus 09.04.2020, 10.04.2020 ja 11.04.2020 ülekannetega hagejale 25 000

eurot ja 01.05.2020 ning 11.07.2020 kassa sissetuleku orderite kohaselt arve nr 1901

alusel sularahas 2000 eurot (dtl 20, 21, 22, 23, 24);

-

18.09.2020 kutsuti kostja I hageja juhatuse liikme kohalt tagasi (dtl 26–27);

-

perioodil 18.09.2020–21.09.2020 kanti hageja arvelduskontolt kostjale II üle 14 380

eurot (dtl 28–30);

-

26.10.2020 üleandmise-vastuvõtmise aktiga 10/2020 andis kostja I hagejale üle

järgmised dokumendid: bilanss, kasumiaruanne, ostuaruanne seisuga 21.09.2020 ning

laenu- ja broneerimislepingud (dtl 31);

2-22-15207

-

hageja esitas 19.02.2021 kostjatele nõudekirja, milles nõudis kostjale II alusetult

makstud 14 380 euro tagastamist, kostjalt II 09.04.2020 müügilepingu alusel tasumata

3000 euro tasumist ning kostjalt I Palli Varad OÜ raamatupidamisdokumentide,

lepingute ning muude dokumentide väljaandmist (dtl 32–38);

-

kostjad esitasid 03.03.2021 vastuse hageja nõudekirjale (dtl 39–44);

-

03.06.2021 esitas hageja kostjatele kompromissettepaneku, 12.07.2021 e-kirjas

avaldasid kostjad nõusolekut tagastada hagejale 5000 eurot, kuid eitasid mistahes

raamatupidamisdokumentide olemasolu hageja valduses (dtl 45–51);

-

12.10.2021 e-kirjadega edastasid kostjad hagejale täiendavalt bilansiaruande,

väljatrüki 2020. a kassaraamatust ning käibeandmiku (dtl 52–54);

-

06.05.2022 esitas hageja kostjale II taganemisavalduse, milles teatas kinnistute

müügilepingust taganemisest ning tegi kostjale II ettepaneku ilmuda 19.05.2022 notari

juurde müügilepingu tagasitäitmiseks (dtl 56–60).

8. Maakohus analüüsis kõigepealt hageja alusetult saadu tagastamise ja viivise nõuet.

Maakohus märkis, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja kontolt on kostjale II

perioodil 18.09.2020–21.09.2020 tehtud väljamakseid kogusummas 14 380 eurot. Pooled

vaidlevad selle üle, kas ülekannete tegemiseks hageja kontolt kostja II kontole oli õiguslik

alus või mitte. Viimasel juhul tuleks kostjal II alusetult saadu tagastada.

8.1. Hageja esitatud nõue võis maakohtu hinnangul kuuluda rahuldamisele VÕS § 1028

alusel. Kostjate väide sellest, et hageja ja kostja II vahel oli suuline kokkulepe kostja II poolt

hagejale juhatuse liikme teenuse osutamisest on jäänud tõendamata ja ei ole ka usutav.

28.11.2023 toimunud istungi protokollist nähtuvalt eitab hageja kokkuleppe olemasolu tasu

osas (dtl 133–141). Juhatuse liikmeks oli osaniku otsuse kohaselt kostja I, mitte äriühinguna

kostja II, kelle arvele hageja kontolt rahad kanti. Kostja esitatud arvetest nähtus, et juhatuse

liikme teenuse eest on arve väljastanud kostja II äriühinguna (dtl 78–79). ÄS § 180 lg 2

kolmanda lause kohaselt saab juhatuse liige olla üksnes teovõimeline füüsiline isik, mitte

äriühing. Kostjate väited on ka enda sisult vastuolulised. Nimelt väidavad kostjad ise, et

väidetava suulise kokkuleppe kohaselt kohustus hageja tasuma juhatuse liikme teenuse eest

Eesti Vabariigis kehtivat miinimumtöötasu. Miinimumtöötasu ei maksta äriühingutele, vaid

füüsilistele isikutele. Kostjad jätavad tähelepanuta, et hageja kontolt on tehtud rahaülekanne

kostja II, kui äriühingu kontole, mitte eraisikust kostja I kontole, kes oli hageja juhatuse

liikmeks. Lisaks nõustus maakohus hagejaga selles, et juhatuse liikmele tasu maksmine ning

tasu suurus määratakse ÄS § 1801 lg 1 järgi osanike otsusega, mida kohtule enda väite

tõendamiseks kostjad esitanud ei ole. Kostjate väited sellest, et kostja II ainuosanik ja juhatuse

liige kostja I nimetati MVi poolt hageja juhatuse liikmeks 02.01.2019 osanike otsuse alusel

ning tasu suuruseks lepiti kokku 500 eurot kalendrikuus juhatuse liikme teenuse eest, 180

eurot kalendrikuus raamatupidamise korraldamise eest ning 100 eurot majandusaasta aruande

koostamise eest, on jäänud menetluses tõendamata.

8.2. Tõendamata on ka kostjate väide sellest, et kostja II osutas hagejale

raamatupidamisteenust. Hageja on vastava lepingu sõlmimist kostjaga II eitanud ning on

märkinud, et raamatupidamisteenust osutas juhatuse liikmeks olnud kostja I. Hageja kinnitas

28.11.2023 toimunud istungil, et hageja ja kostja II vahel ei olnud mitte mingeid suhteid.

Tõendamata on kostja väide sellest, et hageja ainuosanik MV otsustas läbirääkimistel kostjaga

II makstava tasu suuruse ning hageja ja kostja II vahel oli sõlmitud suuline kokkulepe

hagejale teenuste osutamise kohta. Hageja on neile väidetele vastu vaielnud. Kostjad ei ole

esitanud tõendeid, millest nähtuks õigussuhte olemasolu kahe äriühingu vahel. Kostja II

2-22-15207

ühepoolselt koostatud arvete alusel õigussuhte olemasolu tõendada ei ole võimalik, olukorras,

kus hageja vaidleb õigussuhte olemasolule vastu (dtl 77). Arvestades, et kostja II juhatuse

liige on olnud ka varasemalt äriühingu juhatuse liige, ei saanud talle maakohtu arvates olla

ülejõukäiv tõendada, et kostja II äriühinguna on teisele äriühingule reaalselt teenust osutanud

ja raha saamiseks oli kostjal II õiguslik alus. Kostja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mille

alusel oleks võimalik tuvastada lepingulise suhte olemasolu või tingimusi, millistel hageja

väidetavalt suulise lepingu alusel kostjalt II teenust tellis, väidetud vastusoorituse saamist ega

selle mahtu.

8.3. Seega leidis maakohus, et käesoleval juhul on hageja asjaolusid arvestades

tõendamiskoormise täitmiseks piisavalt põhistanud, et VÕS § 1028 lg 1 mõttes ei tekkinud

hagejal kohustust tasuda kostjale II 14 380 eurot ja seda ei olnud olemas. Hageja on

maksekorraldustega tõendanud, et ta tegi kostjale II alusetu soorituse. Kostja II ei ole

tõendanud, et tal on õigus keelduda saadu tagastamisest VÕS § 1028 lg 2 järgi või seetõttu, et

poolte vahel oli muu, tehingu või seaduse alusel tekkinud võlasuhe, millest tulenevalt oli

kostjal õigus raha saada ning ta ei pea seda tagasi maksma (RKTKo 17.06.2020, 2-18-7948, p

20).

Asjas esitatud tõendeid kogumis hinnates on kostjad jätnud tõendamata, et kostja II ja hageja

vahel oli sõlmitud suuline leping, mille alusel kostja II osutas hagejale juhatuse liikme ja

raamatupidamisteenuseid ja mille eest hageja kostjale II tasus. Ainuüksi asjaolust, et hagejal

toimus kostja I juhatuse liikmeks olemise perioodi jooksul majandustegevus ning kostjad

täitsid aktiivselt oma kohustust esindada hagejat ning korraldada hageja raamatupidamist ja

igapäevast toimimist, ei järeldu, et kostja II ja hageja vahel oli kokkulepe tasu saamiseks.

Kostjate esitatud deklaratsioonidest nähtus üksnes, et kostja II on teinud väljamakseid kostjale

I tulenevalt kostja I ja kostja II vahelisest sisesuhtest (dtl 263–285). Lähtudes eeltoodust asus

maakohus seisukohale, et kostjale II on hageja arvelduskontolt tehtud ülekanne 14 380 euro

ulatuses ilma õigusliku aluseta, mistõttu on hagejal VÕS § 1028 lg 1 kohaselt õigus seda

summat kostjalt II tagasi nõuda ning mõistis kostjalt II hageja kasuks välja 14 380 eurot.

Lisaks mõistis maakohus kostjalt II välja sissenõutavaks muutunud viivise alates hagi

esitamisest (11.10.2022) kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 2436,96 eurot ning

edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt alates 24.04.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 lg 1 alusel.

8.4. Kuivõrd maakohus rahuldas hageja nõude VÕS § 1028 lg 1 alusel, siis ei analüüsinud

maakohus eraldi hageja alternatiivsel alusel esitatud nõuet kahju hüvitamiseks kostja I vastu

seonduvalt juhatuse liikme kohustuste rikkumisega.

9. Maakohus lahendas teiseks hageja müügilepingu taganemisest tuleneva tagasitäitmise

nõude. Maakohus märkis, et pooled vaidlevad esmalt selle üle, kas kostja II täitis

müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise kohustuse või mitte. Hageja väitel jäi kostjal II

tasumata müügihinnast 3000 eurot, kostja II väitel tasus ta hagejale 3000 eurot 12.07.2020

sularahas. Samuti asus kostja II seisukohale, et kuivõrd müügihinnast tasumata osa moodustab

10%, siis võrreldes müügilepingu kohase täitmise väärtusega ei saanud hageja

õiguskaitsevahendina lepingust taganemist kasutada ja hageja ei ole lepingust taganenud

mõistliku aja jooksul.

9.1. Hageja tugineb taganemisavalduses märgitud taganemise alusena väidetavale ostuhinnast

3000 euro tasumata jätmisele kostja II poolt. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja andma

ostjale üle asja (selle omandi), ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja

võtma asja vastu. Selliselt peab seadusandja ostja poolt müügihinna tasumist äärmiselt

2-22-15207

oluliseks müügilepingu järgseks ostja kohustuseks. Poolte vahel 09.04.2020 sõlmitud lepingu

p-i 4.2 kohaselt müüs hageja kinnistud kostjale II hinnaga 30 000 eurot. Lepingu p-i 4.3

kohaselt müügihinnast 25 000 eurot kohustus kostja II tasuma ühe pangapäeva jooksul arvates

lepingu sõlmimisest pangaülekandega hageja kontole ning lepingu p 4.4 kohaselt

müügihinnast 5000 eurot kohustus kostja II tasuma hiljemalt 31.12.2020.

9.2. Kostja hinnangul tõendas 3000 euro tasumist 12.07.2020 kassa sissetuleku order (dtl 25).

Hageja leidis, et kostja I koostatud kassa sissetuleku order on näilik ning tegelikkuses sellist

summat hageja kassasse ei ole laekunud. Maakohus nõustus hagejaga, et kostjad ei ole

tõendanud 3000 euro tasumist hagejale sularahas. Hageja eitab vastava summa laekumist

hageja sularaha kassasse. Kostja 18.01.2023 esitatud kassa sissetuleku order nr 3 (dtl 80),

kassa sissetulekut väidetavalt tõendav dokument (dtl 81) ja hagejalt kostjale esitatud

dokument raha kassasse laekumise kohta (dtl 25) ei ole identsed dokumendid, mistõttu

maakohus ei pidanud neid usaldusväärseteks tõenditeks, mille alusel saaks tõsikindlalt väita

ostuhinna täielikku tasumist kostja II poolt.

9.3. Maakohus märkis sedagi, et kohustas 25.07.2023 määrusega kostjaid esitama hageja

12.07.2020 kassa sissetuleku orderi ning 13.07.2020 kassa väljamineku orderi

originaaleksemplarid, kuid kostjate 21.08.2023 esitatud vastusest nähtuvalt ei olnud kostjatel

võimalik originaaldokumente esitada. Kostjad ei esitanud muid tõendeid, mis kinnitaksid

sularaha liikumist hageja kassasse ega sedagi, mis alusel väidetavalt sularaha hagejale üle anti

(nt kassaraamat, arve ja selle sularahas tasumine jne). 29.01.2023 hageja raamatupidaja e-

kirjast nähtub samuti, et raamatupidamises ei kajastu sularahana 3000 euro laekumist kassasse

(dtl 101–102). Kostjad esitasid kostja II pangakonto väljavõtte rahaliste vahendite olemasolu

kohta, kuid sellelt ei nähtu, et 12.07.2020 oleks kostja II kontolt 3000 eurot sularahas välja

võetud (dtl 253).

Kostja väited sellest, et hageja seaduslik esindaja soovis hagejalt laenu võtta, on samuti

jäänud paljasõnaliseks ja ebausutavaks. Raamatupidaja kinnituse kohaselt ei ole laenu andmist

hageja raamatupidamises kajastatud (dtl 101–102). Kostjad ei ole vaidlustanud hageja väiteid,

mille kohaselt isegi, kui hageja seaduslik esindaja soovis laenu võtta, oli hagejal piisavalt

rahalisi vahendeid 5200 euro suuruse laenu väljastamiseks. Kostjate vastuväide, et hagejal ei

olnud piisavalt sularaha, ei tõenda kostjate poolt kogu 09.04.2020 sõlmitud lepingujärgse

kinnistute müügihinna tasumist. Kostjate vastuväide ei ole ka seadusega kooskõlas, kuivõrd

äriühingul on tulenevalt ÄS § 159 lg 1 p 1 keelatud osanikule laenu anda.

Kostjate väited on ka vastuolulised. Ühest küljest olid kostjad järjekindlalt seisukohal, et

kostja II on 3000 eurot tasunud hagejale sularahas. Teisalt märgivad kostjad, et võrreldes

müügilepingu kohase täitmise väärtusega moodustab tasumata osa müügihinnast vaid 10%.

VÕS § 208 lg 1 kohaselt on müügihinna tasumine ostja peamine ja kõige olulisem

müügilepingu järgne kohustus ja selle täitmata jätmine mistahes mahus ei võta ära hagejalt

õigust kasutada õiguskaitsevahendina lepingust taganemist. Seega leidis maakohus, et kostja

II on enda müügilepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud ning hagejal oli õigus VÕS

§ 116 lg 1 alusel müügilepingust taganeda.

9.4. Maakohus leidis, et vaidlus puudub selles, et hageja esitas kostjale II kinnistute

müügilepingust taganemise avalduse 06.05.2022 ning seega on täidetud taganemise

formaalsed eeldused. Maakohus ei nõustunud kostjate seisukohaga, mille kohaselt ei ole

hageja mõistliku aja jooksul esitanud taganemisavaldust. Maakohus nõustus toimiku

materjalidest lähtuvalt (dtl 103–104, 254) hageja väitega, et läbirääkimised kompromissi

saavutamiseks toimusid terve 2021. a vältel. Veel juulis 2021 avaldasid kostjad valmisolekut

2-22-15207

tagastada hagejale 5000 eurot, oktoobris suhtlesid esindajad võimaliku kohtuvälise lahenduse

teemal ning detsembris tuletas hageja lepingulise esindaja omakorda kostjate lepingulisele

esindajale meelde, et ootab kostjate seisukohta. Seega pidi hageja aru saama, et kostjad siiski

ei täida enda kohustusi ka kompromissi korras hiljemalt jaanuaris 2022. Taganemisavalduse

esitas hageja mais 2022 ehk 5 kuud hiljem. Mõistliku aja kestus lepingust taganemiseks võib

olla lepinguliigiti erinev, kuid üldjuhul peaks see aeg olema lühem kui kohustuste täitmise

nõude aegumistähtaeg (RKTKo 17.12.2012, 3-2-1-157-12, p 16). Seega ka üldist tehingust

tuleneva nõude aegumistähtaegasid silmas pidades, on hageja esitanud taganemisavalduse

kinnistute müügilepingust taganemiseks mõistliku aja jooksul. Hageja ei ole ületanud

mõistlikku aega lepingust taganemiseks ning taganemise eeldused (kohustuse täitmist nõuti,

täiendav tähtaeg anti) on täidetud.

9.5. Hageja on taganemisavalduses teatanud tagasitäitmise korra ja andnud kostjale võimaluse

tulla notarisse andmaks nõusolek kinnistute omandi üleandmiseks hagejale. Kostja II on

sellest keeldunud. Seega asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 ning tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel tuleb kohustada kostjat II andma üle hagejale kinnistute

omandiõigus, kohustada andma nõusolekut kinnistute omanikukande parandamiseks, kostja

omanikuna kustutamiseks kinnistusraamatust ning hageja kandmiseks kinnistusraamatusse

omanikuna (VÕS § 189 lg 1). Maakohus määras vastavalt kostja 21.08.2023 taotlusele

kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra (TsMS § 445 lg 1), s.o kostja II kohustused kinnistute

tagastamise osas tuleb täita samaaegselt hagejalt kostjale II tasutud kinnistute müügihinna 27

000 euro tagastamisega.

10. Kolmandaks lahendas maakohus hageja dokumentide üleandmise nõude. Maakohus

märkis, et kohtule esitatud 26.10.2020 üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtub, et kostja I on

juhatuse liikme ametisuhte lõppedes hagejale üle andnud 13 lehekülje ulatuses järgmisi

raamatupidamisdokumente: bilanss, kasumiaruanne, ostuaruanne seisuga 21.09.2020 (10

lehel) ning lepingud (laenu- ja broneerimisleping, 3 lehel) (dtl 31). 03.03.2021 vastusega

esitas kostja I koopiad hageja kassaorderitest ning 12.10.2021 saatis kostja I veel täiendavalt

varem üle andmata dokumente (dtl 39–44, 52). Hageja väidete kohaselt ei ole ta kostjalt I

eelpool nimetatud dokumentide originaale saanud. ÄS § 183, raamatupidamise seaduse (RPS)

§ 4 p-de 2 ja 5 ning § 7 lg 1 kohaselt saab eeldada, et äriühing kõiki oma majandustehinguid

dokumenteerib ja säilitab tehingute tõendamiseks vajalikke algdokumente. Seega oli kostja I,

kui juhatuse liikme, ülesanne korraldada hageja raamatupidamist.

10.1. Maakohus nõustus hagejaga selles, et hageja ei pea tõendama kostjalt I

raamatupidamisdokumentide mitte saamist. Olukorras, kus ÄS § 183 kohaselt oli hageja

raamatupidamise

korraldamise

kohustus

kostjal I, tuleb eeldada,

et

raamatupidamisdokumendid on kostja I valduses. Kostja I on juhatuse liikme ametisuhte

lõppedes hagejale üle andnud vaid 13 lehekülje ulatuses raamatupidamisdokumente

koopiatena, mis ei võimalda veenduda raamatupidamise ehtsuses. Samuti nähtus dokumentide

üleandmise-vastuvõtmise aktist, et kuludokumente, sh hageja koostatud arveid ja hagejale

esitatud arveid, lepinguid jms hagejale üle antud ei ole. Kostjate väited, et dokumentide

originaalid on hageja valduses juba varasemast ajast on jäänud tõendamata. Samas on kostja I

pärast korduvaid hageja nõudmisi esitanud meili teel hagejale erinevaid koopiaid

dokumentidest, mida 26.10.2020 üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle ei antud. Eeltoodu

kogumis viitas maakohtu hinnangul asjaolule, et kostja I rikkus enda kohustust korraldada

hageja raamatupidamist, säilitada hageja raamatupidamisdokumente ning anda hagejale

juhatuse liikme kohustuse lõppedes kõik raamatupidamisdokumendid üle. Asjaolust, et hageja

on esitanud korrektselt enda majandusaasta aruanded, ei tulene, et hagejal olid kõik

raamatupidamisdokumendid olemas. Hageja raamatupidaja on selgitanud, et taastas hageja

2-22-15207

raamatupidamise pangakonto väljavõtte alusel (dtl 101–102). Seega oli kostja I kohustatud

VÕS § 626 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 108 lg-ga 2 üle andma hagejale

raamatupidamisdokumendid, mille üle tal valdus tekkis hageja juhatuse liikmeks olemise ajal.

10.2. Kostjad on aga usutavalt selgitanud, et neil puuduvad dokumendid ja nende originaalid,

mille väljaandmist hageja nõuab. Kostjad on selgitanud, et hagejale hilisema kirjavahetuse

käigus saadetud dokumentide näol oli tegemist raamatupidamise infosüsteemis salvestatud

skaneeringutega, mille kostjad salvestasid oma arvutisse 24.11.2020 enne raamatupidamise

tarkvara teenuse ja dokumentidele ligipääsu lõppemist. Sama nähtus kostjate lepingulise

esindaja 30.08.2021 e-kirjast hageja lepingulisele esindajale, mille kohaselt kostja I andis

dokumendid üle MVile ja tal ei ole dokumentidest koopiaid. Kostjal I polnud esindaja

selgituse kohaselt säilinud registreid, sest need olid pilveteenuses ja teenuse osutamise

lõpetamisel kustutas ta pilvest ära kogu ettevõtte aruandluse (dtl 254).

10.3. Maakohus leidis, et nõude rahuldamiseks VÕS § 626 lg 1 ja VÕS § 108 lg 2 alusel

peavad nõude esemeks olevad dokumendid ka tegelikkuses olemas olema. Vastasel korral

tähendaks nõude rahuldamine kostja I poolt hagi esemes nõutud erinevate dokumentide

vormistamist ja nende hagejale esitamist. Kuigi hageja on põhistanud, miks

raamatupidamisdokumendid kostja I käes olema peavad, jätab hageja tähelepanuta, et poolte

esile toodud asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt, on kostja I rikkunud RPS § 4 p-s 5 toodud

kohustust säilitada raamatupidamisdokumente. Lisaks on raamatupidamise korraldamine

olnud puudulik. Raamatupidamise korraldamise kohustust rikkunud juhatuse liikmelt võib

olla võimalik nõuda selle kohustus rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist ÄS § 187 alusel.

Seega jättis maakohus hageja nõude kostja I vastu raamatupidamisdokumentide üleandmiseks

rahuldamata üksnes põhjusel, et kostja I ei ole raamatupidamist korraldanud nõuetekohaselt ja

dokumente, mille välja andmist hageja nõuab, ei ole koostatud või kostja I ei ole neid

säilitanud.

11. Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, sest

maakohus rahuldas hagi suuremas osas ning kostja I vastu rahuldamata jätnud üksnes

põhjusel, et kostja I ei ole korrektselt täitnud enda kohustusi. Kostjate kantud menetluskulud

jättis maakohus kostjate endi kanda. Maakohus määras hageja menetluskulude suuruse

kindlaks ning mõistis kostjatelt hageja kasuks välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud

summas 8362,80 eurot (sh riigilõiv 1400 eurot, õigusabikulud 6962,80 eurot) koos

seadusjärgse viivise tasumise kohustusega alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Apellatsioonkaebus

12. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad vaidlustatud maakohtu otsuse

tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega jätta hagiavaldus täielikult rahuldamata. Juhul, kui

ringkonnakohus leiab, et ei saa tsiviilasja ise sisuliselt lahendada, siis saata asi uueks

läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kostjad paluvad menetluskulud jätta hageja kanda.

13. Kostjad on seisukohal, et maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme ja

rikkunud menetlusõigust.

14. Kostjad märgivad 14 380 euro hüvitisnõude osas järgmist.

14.1. Maakohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta asjas olulist tähtsust omavad asjaolud,

mis tõendavad perioodil 18.09.2020–21.09.2020 hageja arvelduskontolt kostjale II tehtud

2-22-15207

ülekannete õiguspärasust. Kostja I märgib, et käesolevas asjas ei ole olnud vaidlust ning on

tõendatud, et kostja I oli hageja juhatuse liige. Juhatuse liikme ja osaühingu vahelisele suhtele

kohaldatakse VÕS-s käsunduslepingu kohta sätestatut ning käsunduslepingu tasulisust tuleb

omakorda eeldada (VÕS § 627 lg 1). Tuvastamist ei ole leidnud ega hageja ei ole tõendanud,

et kostja I oleks saanud juhatuse liikme tasu muul viisil, nt ülekandega oma isiklikule

pangakontole, mistõttu tuleb järeldada, et hageja ei ole kostjale I juhatuse liikme tasu

maksnud. Seega on piisaval määral tõendatud, et suuline leping juhatuse liikme teenuse

osutamiseks oli just hageja ja kostja II vahel, kellest viimane sai ka selle eest tasu. Maakohus

ei ole siinjuures võtnud arvesse ka kostjate viidatud Riigikohtu seisukohta (RKTKo

03.10.2018, 2-15-18186, p 15).

14.2. Asjakohatu on järeldada, et juhatuse liikme kohustuste täitmise tasulisuse võiks

välistada kostja I võimalik lähisuhe hageja osanikuga ning seetõttu eeldada käsundi täitmist

tasuta. Kostjad on seisukohal, et kui maakohus on leidnud, et kostjad täitsid aktiivselt oma

kohustust esindada hagejat ning korraldada hageja raamatupidamist ja igapäevast toimimist

(otsuse p 16), siis on ekslik ja koguni vastuoluline eitada osutatud teenuste eest tasu saamise

õigust. Teistsuguse kokkuleppe puudumisel tuleb pidada käsunduslepingu alusel osutatud

teenust igal juhul tasuliseks. Kostjal II, kui teenuseosutajal, oli õiguslik alus tasu saamiseks

ning hageja ei ole tõendanud, et kostja II oleks pidanud osutama eelnimetatud teenuseid

tasuta. Hageja väide, et kostja I lähisuhe MVga takistab kostjale II juhatuse liikme tasu

maksmist on asjakohatu ja põhjendamatu. Kostjatele ei ole teada, et seadus võimaldaks

välistada tasu saamise õigust baseerudes isiklikule suhtele. Hageja ega maakohus ei ole

viidanud vastupidisele.

14.3. Maakohus on jätnud tähelepanuta kostjate seisukoha äriühingu raamatupidamise

korraldamise osas (18.01.2023 vastus, RKTKo 26.11.2002, 3-2-1-134-02, p 10). Kostjal I oli

küll hageja juhatuse liikmena ÄS §-st 183 tulenev kohustus korraldada osaühingu

raamatupidamist, kuid see ei tähenda, et kostjal I oli kohustus raamatupidamist isiklikult

teostada. Raamatupidamisteenust osutas vastavalt pooltevahelisele lepingule kostja II. Seda

tõendab ka asjaolu, et raamatupidamisdokumentide üleandmise-vastuvõtmise akt

(hagiavalduse lisa 12) on sõlmitud hageja ja kostja II vahel, mida ei ole maakohus tõendeid

hinnates arvestanud ning järeldanud ekslikult, et raamatupidamisteenuse osutamine kostja II

poolt on täielikult tõendamata.

14.4. Kostja II on seisukohal, et isegi juhul, kui maakohus leidis, et kostja II ja hageja vahel

puudus teenuse osutamise tasu täpse suuruse kokkulepe, tulnuks arvestada VÕS § 647 lg-s 2

sätestatut. Pidades silmas MVi, kes asus hageja juhatuse liikmeks 2020. a septembris, eest

kantud tööjõukulu ühes kalendrikuus, mis oli keskmiselt 1584,25 eurot (kostjate 18.01.2023

menetlusdokumendi lisa 6), saab kostjale väljamakstud summat pidada vastavalt asjaoludele

mõistlikuks. Tasu on tunduvalt väiksem ning summa kujundamisel lähtuti miinimumtöötasu

suurusest. Muuhulgas lubas hageja, et kostja II tasu makstakse välja ühe korraga, kui hagejal

tekib selleks võimalus. Ekslik on maakohtu järeldus, et kostjate väited on vastuolulised ning

et kostjad on väitnud, et suulise kokkuleppe kohaselt kohustus hageja tasuma juhatuse liikme

teenuse eest Eesti Vabariigis kehtivat miinimumtöötasu. Kostjad viitasid vaid asjaolule, et

tasu kujundamise aluseks oli miinimumtöötasu määr mitte, et hageja kohustus tasuma kostjale

I Eesti Vabariigis kehtivat miinimumtöötasu.

14.5. Kostja I tegi arvete nr 2034, 2035 ja 2036 alusel ülekanded kostja II osutatud teenuste

eest tasumiseks. Kõige hilisema ülekande tegi kostja I 21.09.2020 kell 9.29, olles hageja

juhatuse liige ning omades seega õigust äriühingu nimel tegutsemiseks ja ülekande

tegemiseks. Kostja I volitused hageja juhatuse liikmena kehtisid kuni 21.09.2020 (sh) ning

2-22-15207

kostja I ei saanud teada ega pidanudki teadma, et tal puudub õigus tegutseda hageja

esindajana. Oluline on märkida, et raamatupidamisteenuse osutamine ei lõppenud juhatuse

liikme tagasikutsumisega. Hageja 04.03.2024 esitatud menetlusdokumendi lisa 1 ei tõenda

kostja I volituste puudumist, kuivõrd hageja ei esitanud oma sõnumis kostjale I osaniku otsust

juhatuse liikme tagasikutsumise kohta. Kostja I sai oma volituste lõppemisest teada pärast

äriregistris vastavasisuliste kannete tegemist. Maakohus ei ole kostja I esitatud väidet

(08.01.2024 seisukoha p 2.4 ja 25.03.2024 seisukoha p 2.5) ja kirjaliku tõendit analüüsinud,

mistõttu pole õige maakohtu järeldus, mille kohaselt tuleb lugeda tuvastatuks kostja I

tagasikutsumine hageja juhatusest 18.09.2020 (otsuse p 8).

15. Kostjad märgivad Pääsupõllu ja Murgu kinnistute omandiõiguse üleandmise nõude kohta

järgmist.

15.1. Vaidlust ei ole selles, et kostja II soetas hagejalt Pääsupõllu, Mangupõllu ja Murgu

kinnistud. Vaidlus on selles, kas kostja II on tasunud kinnistute ostuhinna terves ulatuses (30

000 eurot) või on 3000 eurot jäänud tasumata. Kostja II on seisukohal, et viimase 3000 euro

suuruse osa tasus kostja II sularahas 12.07.2020 ning see on tõendatud kassa sissetuleku

orderiga (18.01.2023 menetlusdokumendi lisa 4). Sama raha maksti hageja kassast välja juba

järgmisel päeval (18.01.2023 menetlusdokumendi lisa 5) MVi ja hageja vahel sõlmitud

sularaha laenulepingu alusel kassa 13.07.2020 väljaminekuorderiga. Ekslik on hageja

seisukoht, et kostja II oleks võinud kõnealuse summa tasuda ka ülekandega. Kuivõrd MV

soovis hagejalt laenata 5200 eurot sularahas, siis oli kostja II sunnitud tasuma 3000 eurot

hageja kassasse sularahas, et see sealt kohe välja laenata. Kostja II on tõendanud Murgu ja

Pääsupõllu kinnistute ostuhinna osa tasumist (3000 eurot) 12.07.2020 kassa sissetuleku orderi

(18.01.2023 hagivastuse lisa 4) ning koopiaga kostja II raamatupidamisdokumentidest, mis

kajastavad kostja II väljamakset hagejale ning hageja poolt väljastatud kviitungit (21.08.2023

menetlusdokumendi lisa 1). Maakohus ei ole tsiviilasja menetluse kestel kordagi palunud

kostjatel esitada otsuse p-s 22 nimetatud dokumente, mistõttu on maakohus rikkunud

selgitamiskohustust. Lisaks on hageja valduses tema 2020. a kassaraamat, millest nähtub

kõnealuse sularaha tasumine hagejale. Kostjad esitavad sama tõendi, st hagiavalduse lisa 18,

millest on tuvastatav 3000-eurose sissemakse tegemine.

15.2. Arusaamatu on maakohtu järeldus, et kostjate väited sellest, et hageja seaduslik esindaja

soovis hagejalt laenu võtta, on jäänud paljasõnaliseks ja ebausutavaks. Kostjad ei ole mitte

ainult tõendanud soovi laenu võtta, vaid ka laenuvõtmise fakti. Kostjad on esitanud tõendina

13.07.2020 laenulepingu (18.01.2023 hagivastuse lisa 5), mille alusel tehti sularaha

väljamakse MVile. Sularaha väljamakseks laekus raha summas 3000 eurot kostjalt II.

15.3. Maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et kostja II on esitanud vastuolulisi väiteid

(otsuse p 22). Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kostjad on esitanud hageja väidete osas

kaks alternatiivset vastuväidet, millest viimane rakendub juhul, kui kohus peaks leidma, et

ostuhinna osa summas 3000 eurot tasumata jätmine, on tõendatud (mida kostja II ei mööna).

15.4. Maakohus on taganemise eelduste kontrollimisel vääralt kohaldanud materiaalõiguse

normi (VÕS § 116 lg 2 p 1) ning tuvastanud taganemise aluse olemasolu ebaõigesti.

Maakohus ei ole hinnanud lepingust taganemise mõistliku tähtaja möödumist. Kostja II leiab,

et maakohtu seisukoht kinnistute ostuhinna tasumise kompromissiläbirääkimiste toimumisest

terve 2021. a vältel on üllatav ning mitte ükski maakohtu viidatud tõend ei kinnita seda.

Kostja II teatas juba oma 03.03.2021 vastuses hageja nõudekirjale, et ei pea hageja nõuet

põhjendatuks, kuivõrd hageja nõutav summa on hagejale juba tasutud. Edasine suhtlus jätkus

hageja ja kostjate vahel muudel vaidlusalustel teemadel. Seega võttes arvesse asjaolu, et

2-22-15207

taganemisavaldus tehti ligikaudu 14 kuud pärast täiendava tähtaja saabumist, kuid täiendav

tähtaeg kohustuse täitmiseks oli kõigest 10 päeva, kaotas hageja õiguse lepingust taganeda.

Mõistlik tähtaeg oli VÕS § 114 silmas pidades selleks hetkeks möödunud. Täidetud ei ole

taganemisavalduse formaalsed eeldused.

16. Kostjad ei nõustu sellega, et maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda

(otsuse p 34). Maakohus on leidnud, et hagi kuulus rahuldamisele apellatsioonkaebuse p-s 1.2

välja toodud p-des 1–5 ehk kõigis nõuetes, mille esitas hageja kostja II vastu, st otsused tehti

kostja II kahjuks. Apellatsioonkaebuse p-s 1.2 nimetatud p-s 6 toodud ainsa hageja nõude

kostja I vastu jättis maakohus rahuldamata, st otsus tehti hageja kahjuks. Seega on maakohus

ebaõigesti TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätnud menetluskulud solidaarselt mh ka kostja I kanda

kuigi kostja I kahjuks ei ole tehtud ühtki otsust. Maakohus ei ole menetluskulude jaotamisel

pidanud silmas ka asjaolu, et otsus tehti osaliselt ka hageja kasuks, mistõttu tulnuks

menetluskulud jätta osaliselt hageja kanda. Siinjuures märgivad aga kostjad, et kuna hagi

rahuldamine ei olnud põhjendatud, siis tuleb apellatsioonkaebuse rahuldamise korral jätta

kõik menetluskulud hageja kanda.

Hageja seisukoht

17. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostjate kanda.

Vastuapellatsioonkaebus

18. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu otsuse

tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat I üle

andma hageja raamatupidamisdokumendid ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega

kohustada kostjat I andma hagejale üle järgmised hageja raamatupidamisdokumendid:

01.05.2020 kassa sissetuleku orderi nr 1, 11.07.2020 kassa sissetuleku orderi nr 2 ja

12.07.2020 kassa sissetuleku orderi nr 3 originaaldokumendid; hageja 09.04.2020 arve nr

1901; 26.10.2020 üleandmise-vastuvõtmise akti p-s 1 viidatud hageja bilanss, kasumiaruanne

ja ostuaruanne seisuga 21.09.2020 Merit Tarkvara väljatrükina; 26.10.2020 üleandmise-

vastuvõtmise akti p-s 2 nimetatud lepingute (3 lehel) ja kassa väljamineku orderi nr 7

originaaldokumendid; tõendid arvete nr 2034, 2035 ja 2036 hagejale esitamise kohta 2020. a

augustis–septembris; 20.08.2020 väljamakse summas 1908,88 eurot aluseks olevad

raamatupidamise originaaldokumendid ning hageja kassaraamat perioodi 02.01.2019–

21.09.2020 kohta. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.

19. Hageja nõustub maakohtu otsuse p-s 29 ja 30 märgitud põhjendustega, kuid ei nõustu

otsuse p-des 31–32 toodud maakohtu seisukohaga. Nimelt ei ole kostja põhjendustest ja

selgitustest aru saada, miks kostjatel puuduvad kohustuslikud ja ka äritegevuseks vajalikud

raamatupidamisdokumendid (sh nende originaalid) ning kostjad ei ole nende puudumist

usutavalt põhjendanud. Seega on maakohus teinud tõendite ja asjaolude põhjal ebaõiged

järeldused.

20. Hageja on 11.12.2023 seisukohas täpsustanud konkreetsed raamatupidamisdokumendid,

mida hageja nõuab (hageja 11.12.2023 seisukoht p 6) ning mis pidid kostjal olemas olema

vastavalt raamatupidamisdokumentide säilitamise kohustusele. Isegi, kui kostja on rikkunud

oma kohustusi, siis ei ole kostja menetluses tõendanud, et tal enam kuidagi dokumentidele

ligipääsu ei ole. Hageja on selgitanud, et pöördus kostja kasutatava raamatupidamistarkvara

haldava ettevõtte AS Merit Tarkvara poole. AS Merit Tarkvara märkis oma 05.10.2021

2-22-15207

vastuses hagejale, et nende tarkvarasse sisestatud andmeid saab kustutada üksnes tarkvara

kasutaja ja litsentsi omanik. Lisaks, AS Merit Tarkvara ei saanud anda hagejale teda

puudutavaid dokumente ilma kohtu loata, kuivõrd andmete taastamist ja väljastamist saab

nõuda üksnes litsentsi omanik ehk praegusel juhul kostja (hagiavalduse p 2.14 viitega

hagiavalduse lisale 20). Hageja on tõendanud, et Merit Tarkvara puhul säilib ligipääs

andmetele määramata ajaks (hageja 11.12.2023 seisukoht p 13). See kehtib eelkõige hageja

11.12.2023 seisukoha p-s 6.2 märgitud bilansi kasumiaruande ja ostuaruande Merit Tarkvara

väljatrükkide kohta. Eeltoodu tõttu peavad kostjad tõendama, et nende ligipääs Merit

Tarkvara süsteemile on takistatud või kui neil on ligipääs, siis seda, et Merit Tarkvara

süsteemis ei ole kõnealuseid raamatupidamisdokumente. Kuna kostjad oma väiteid tõendanud

ei ole ning hageja seevastu on tõendanud, et kostjatel on võimalus Merit Tarkvara

programmist sellised dokumendid kätte saada, siis ei olnud maakohtu lahend selles osas

õiguspärane.

21. Asjaolu, et kostja paljasõnalised väited raamatupidamisdokumentide puudumise kohta on

ainetud, kinnitab ka kostjate endi vastuoluline käitumine. Kostjad on menetluses väitnud, et

AS Merit Tarkvara kustutas hageja raamatupidamisandmed kuue kuu möödudes (28.11.2023

istung, ajamärge 00:43:05) ning samas, et kostja I kustutas dokumendid ise (08.01.2024

seisukoha p 2.10). Kostjatel ei ole selget seisukohta, miks nad ei saa

raamatupidamisdokumente hagejale üle anda ja esitavad otsitud ja tegelikkusele

mittevastavaid argumente. Ei ole eluliselt usutav, et kostjad dokumendid kustutasid –

kustutamiseks puudus igasugune vajadus ning kostja I pikaaegse ettevõtjana teadis kindlasti

ettevõtja raamatupidamisdokumentide säilitamise kohustusest.

22. Veelgi enam on kostjad menetluses esitanud tõendina elektroonilisel kujul dokumente,

mille loomise aeg on hilisem ajast, millal kostjad väidetavalt Merit Tarkvara programmis

dokumendid kustutasid. Hagejate esitatud arve (18.01.2023 vastuse lisa 1) on loodud

26.02.2021, 12.07.2020 order (18.01.2023 vastuse lisa 4) on loodud 26.02.2021, 12.07.2020

orderid (21.08.2023 seisukoha lisa 1) on loodud 05.08.2023, mistõttu ei saa need arved olla

Merit Tarkvara programmist alla laetud 24.11.2020 nagu väidavad kostjad. See kinnitab, et

kostjad valetasid raamatupidamisdokumentide kustutamise osas.

Kostjate seisukoht

23. Kostjad vaidlevad vastuapellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Sealhulgas leiab kostja II, et ringkonnakohus võttis

vastuapellatsioonkaebuse ebaõigesti kostja II osas menetlusse ning see tuleb kostjat II

puudutavas osas jätta TsMS § 643 lg 1 kohaselt läbi vaatamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

24. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles kostjat II kohustati hagejale üle

andma kinnistute Murgu ja Pääsupõllu omandiõiguse, andma vastavad tahteavaldused

kinnisturaamatu omaniku kannete muutmiseks ning määrati, et nimetatud kohustused tuleb

täita samaaegselt hageja poolt kostjale II 27 000 euro tasumisega. Ringkonnakohus jätab

nimetatud nõude osas hagi rahuldamata ning muudab vastavalt ka menetluskulude jaotust ja

tühistab menetluskulude rahalise kindlaksmääramise (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ülejäänud osas

jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab osaliselt otsuse

põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuapellatsioonkaebus jäetakse

2-22-15207

kostja II osas läbi vaatamata ja kostja I osas rahuldamata. Menetluskulud ringkonnakohtus

jaotuvad samuti vastavalt hagi rahuldamise ulatusele.

25. Apellatsioonkaebuse resolutsiooni järgi vaidlustasid kostjad kohtuotsuse hagi rahuldatud

osas. Hageja vaidlustab vastuapellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, milles jäeti

rahuldamata hageja nõue kohustada kostjat I andma hagejale üle raamatupidamisdokumendid

vastavalt kaebuse resolutsiooni p-ile 3. Kostja II on esitanud vastuväite, mille kohaselt on

tema vastu esitatud vastuapellatsioonkaebus ebaõigesti menetlusse võetud ja tuleb jätta läbi

vaatamata. Ringkonnakohus nõustub kostjaga II, kuivõrd vastuapellatsioonkaebus puudutab

üksnes kostja I vastu esitatud nõuet ning jätab vastuapellatsioonkaebuse TsMS § 635 lg 2

esimese lause ja TsMS § 643 lg 1 esimese lause alusel kostja II osas läbi vaatamata.

26. TsMS § 652 lg 1 pst 1 juhindudes saab ringkonnakohus võtta kaebuse lahendamisel

aluseks eespool punktis 7 refereeritud asjaolud, mis maakohus tuvastas ja mille üle pooled ei

vaidle.

26.1. Ringkonnakohus nõustub hageja nõude alusetult saadu raha ja sellelt arvestatud viivise

kostjalt II väljamõistmise osas maakohtu põhjendustega ega korda neid. Hagi rahuldati

põhjendatult alusetu rikastumise sätete alusel, sest hageja tõendas kostjale I vaidlusaluste

ülekannete tegemise ja kostja II ei tõendanud, et tal oli õigus hagejalt vastavas summas raha

saada. Maakohus kontrollis asjakohaselt VÕS § 1028 lg 1 tingimusi ja tegi õige järelduse, et

hageja nõude rahuldamise eeldused on täidetud.

26.2. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldusena peab hageja väitma, et kostja sai temalt midagi

olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, ning vaidluse korral tõendama, et ta tahtis

kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes

hiljem ära. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus

kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (vt

RKTKo 25.09.2019, nr 2-16-461, p 15.1 ja seal viidatud varasem praktika). Hageja järgis oma

asjaolude esile toomise ja tõendamise koormist sellega, et avaldas, millised vaidlusalused

ülekanded tehti. Seejärel pidi kostja esimese võimalusena tõendama, et tal siiski oli õigus

nõuda hagejalt juhatuse liikme tasu ja tasu raamatupidamisteenuse osutamise eest. Teiseks

võis kostja tuua esile ja tõendada muu aluse hagejalt raha saamiseks (vrd RKTKo 26.11.2014,

nr 3-2-1-122-14, p 10 kolmas lõik). Maakohus hindas tõendeid õigesti ja tegi neist

põhjendatult järelduse, et kostja esitatud tõendid ei tõenda väiteid vaidlusaluste ülekannete

tegeliku aluse kohta.

26.3. Praegusel juhul pidi vaidlusaluste ülekannetega üle kantud raha saamiseks kostja I

tooma esile ja hageja vastuväidete tõttu ka tõendama hageja rahalise kohustuse. VÕS § 2 lg 1

järgi tulenevad kohustused võlasuhtest, mis saab tekkida VÕS §-is 3 loetletud alustel. Seega

pidi kostja II tõendama, et tema ja hageja vahel on kas leping või lepinguväline võlasuhe,

mille alusel hageja võlgneb talle teatava rahasumma.

26.4. Seoses kostjate esitatud kuludokumentidega leidis maakohus asjakohaselt, et hageja

juhatuse liige oli kooskõlas ÄS § 180 lg-ga 2 kostja I, kuid arved on esitanud kostja II.

Juhatuse liikme või raamatupidamise teenuse eest tasu maksmise kohustust ei teki äriühingul

oma juhatuse liikme või kolmanda isiku suhtes pelgalt sellest, et kolmas isik esitab vastavad

arved. Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse osanike

otsusega, nõukogu olemasolul aga nõukogu otsusega ÄS § 1801 lg 1 alusel. Iseenesest on õige

kaebuse viide võlaõigusseaduse § 627 lg-le 1. VÕS § 627 lg 2 näeb ette, et kui käsundisaaja

2-22-15207

(vt RKTKo nr 2-15-18186, p-d 14 ja 16) tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta

vastavalt asjaoludele mõistlikku tasu. Kolleegiumi hinnangul saaks juhatuse liikmele tehtud

väljamakse või muu hüve puhul eeldada, et see on antud tasuna tema juhtorgani liikme

ülesannete täitmise eest (vrdl RKHKo, nr 3-3-1-27-15, p 18; nr 3-3-1-33-12, p 18; nr 3-3-1-

90-07, p-d 14 ja 15). Praegusel juhul on väljamaksed tehtud aga kostjale II, mistõttu ei saa

tuletada vastavat kohustust kostja I ees ning ei tõusetu küsimust mõistliku tasu suurusest.

Hagejal kui äriühingul ei ole kohustust hüvitada kostja II mistahes dokumentidel kajastatud

summa ja sisuga kulutusi. Sellist kohustust ei saa tuletada tõsiasjast, et äriühing vajab

toimimiseks mitmesuguseid teenuseid ja et kostja I oli hageja juhatuse liige. Kostja II

esiletoodu ei loo võlasuhet ega kohustust eelmises ps 26.1.2 kirjeldatud tähenduses.

27. Pooled vaidlevad jätkuvalt ka selle üle, kas hagejal on õigus nõuda VÕS § 189 lg 1 alusel

kostjalt II 09.04.2020 sõlmitud müügilepingu alusel üle antud kinnisasjade tagastamist.

Maakohus kvalifitseeris hageja ja kostja II vahelise õigussuhte vaidlustatud otsuse p-s 8

õigesti müügilepinguks, selle üle ei ole apellatsioonimenetluses ka vaidlust. Pooled vaidlevad

apellatsioonimenetluses peamiselt küsimuses, kas kostja II on müügilepingut rikkunud, st kas

müügihinnast (30 000 eurot) on 3000 eurot tasumata.

27.1. Kolleegium nõustub kostjate kaebuse väitega, et maakohus rahuldas hageja nõude

viidatud müügilepingu alusel üle antud kinnisasjade tagastamiseks põhjendamatult, sest

täidetud ei ole müügilepingust taganemise eeldused. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

maakohus kostja II poolt müügilepingu rikkumise tuvastamisel järginud menetlusõigust ja

tõendite hindamise reegleid. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et kostjad ei tõendanud, et

kostja II on müügilepingust tuleneva müügihinna tasumise kohustuse täitmiseks maksnud

hagejale ka 3000 eurot.

27.2. Kostja II esitas 3000 euro maksmise kohta 12.07.2020 Palli Varad OÜ kassa sissetuleku

orderi, kuid maakohus välistas tõendi, kuna kostja poolt 18.01.2023 esitatud kassa sissetuleku

order nr 3 (dtl 80), kassa sissetulekut väidetavalt tõendav dokument (dtl 81) ja hageja poolt

kostjale esitatud dokument raha kassasse laekumise kohta (dtl 25) ei ole identsed

dokumendid. Kohus saab jätta tõendi arvestamata, kui tõend on ilmselt ebausaldusväärne

(TsMS § 238 lg 5 teine lause), kuid maakohus ei ole 12.07.2020. a kassa sissetuleku orderi nr

3 usaldusväärsuse hindamisel arvestanud piisavalt poolte väidetega ning on täitnud

selgitamiskohustust vastuoluliselt, mis on viinud kostja II lepingu täitmise tuvastamisel

ebaõige järelduseni.

1. Vaidlust ei ole, et 09.04.2020 müügilepingu järgi oli kinnistute müügihind 30 000 eurot.

Samuti ei vaieldud, et kostja II tasus hagejale 09.04.2020 müügilepingute täitmiseks

kinnistute müügihinnast 25 000 eurot ülekannetega 09.04.2020, 10.04.2020 ja 11.04.2020.

Samuti, et 2000 eurot maksis kostja II sularahas arve nr 1901 järgselt vastavalt 01.05.2020 ja

11.07.2020 ning nende summade tasumise kohta on esitatud samuti kassa sissetuleku orderid

nr 1 ja 2 (dtl 23 ja 24). Nimetatud orderitelt nähtuvate summade osas pole hageja väitnud, et

need ei oleks kassasse laekunud (vt hagiavalduse p-d 2.3 ja 2.4, dtl 3). Hagiavalduse lisana 7

esitatut on nimetatud kui 12.07.2020 Palli Varad OÜ näilik kassa sissetulekuorder. Nimetatut

arutati mh maakohtu 28.11.2023 kohtuistungil ja kohus selgitas, et kuna hageja väitel on

tegemist näiliku tõendiga, siis tuleb kostjal tõendada, et kostjal II oli võimalus kassa

sissetuleku orderis näidatud kuupäevadel tasuda hagejale väidetav müügilepingu järgne tasu,

et tal oli see rahaline võimekus olemas (dtl 140-141, ajamärge 00:58:00). Kostjate väitel

esitasid nad vastavalt kohtu selgitustele kostja II kontoväljavõtte, kuid vaidlustatud lahendis

heitis maakohus neile ette tõendite esitamata jätmist, mis kinnitaksid sularaha liikumist hageja

kassasse ja seda, mis alusel üldse väidetavalt sularaha hagejale üle anti (nt kassaraamat, arve

ja selle sularahas tasumise jne).

2-22-15207

27.3. Kuna maakohtu selgitused kostja II tõendamiskohustuse kohta olid eksitavad, võttis

ringkonnakohus asja materjali juurde kostjate esitatud kassaraamatu väljavõtted (dtl 420,

ajamärk 00:51:06). Kolleegium märgib, et hageja esitas kostjate 03.03.2021 vastuse

kohtueelsele nõudekirjale (dtl 40–41), kus selgitatakse, et vaidlusalune kassaorder ei erine

vormiliselt varasematest, 01.05.2020 kassaorderist nr 1 ja 11.07.2020 kassaorderist nr 2. See

on koostatud samal vormil, sama arvutiprogrammiga, kuid varem saadetud tõmmis

sissetulekuorderist nr 3 oli puudulik: skaneerimisel oli tõmmiselt välja jäänud dokumendi

päis, kassadokumendi nimetus ja numeratsioon. Kostjad olid lisanud viidatud vastuskirjale

uue kuvatõmmise kassa sissetulekuorderist nr 3 kui ka väljavõtte kassaraamatust. Hageja

esitas kohtule kirja, kuid mitte kirjale mh lisatud kassa sissetuleku orderit nr 3. Seega

selgitasid kostja hagiavalduse lisana 7 esitatud kassa sissetulekuorderilt päise puudumist.

Lisaks nähtub hageja kassaraamatust 3000 euro laekumine hageja kassasse 12.07.2020.

Ringkonnakohtu hinnangul ei anna asjaolu, et kassaraamatu tähistusele KA-5 järgneb

järgmisel veerul, milles on kajastatud 3000-eurone sissemakse, tähistus KA-8, alust järeldada

selle puudumist, sest raamatupidamisprogrammis on see olemas ning tehingud on

kronoloogilises järjestuses (dtl 364). Ka näiteks 1000-eurone sissemakse tähistusega KA-4

asetseb KA-1, KA-2 ja KA-3 eespool (dtl 366), kuid nimetatu laekumise osas hagejal kahtlust

ei ole. Lisaks on esitatud kostja II 12.07.2020 kassa väljamineku orderi nr 65 ostuarve nr 1901

järgse 3000-eurose väljamakse osas Palli Varad OÜ-le (dtl 125). Kolleegium leiab, et viidatud

tõendikogum annab alust lugeda müügihinna tasumise kohustus täidetuks ka 3000 euro osas.

Eeltoodust tulenevalt ei olnud hagejal õigust lepingust taganeda, mistõttu tuleb müügilepingu

alusel üleantu tagastamise nõue jätta rahuldamata.

28. Kolleegiumi arvates ei anna vastuapellatsioonkaebuse väited maakohtu otsuse

vaidlustatud osas tühistamiseks. Hageja väitel on ta tõendanud raamatupidamisandmetele

ligipääsu säilimist Merit Tarkvara süsteemis määramata ajaks ning kostjad ei ole tõendanud,

et nende ligipääs Merit Tarkvara süsteemile on takistanud või kui neil on ligipääs, siis seda, et

Merit Tarkvara süsteemis nõutud raamatupidamisdokumendid puuduvad. Maakohus leidis

õigesti, et raamatupidamisdokumentide väljaandmise nõue tuli jätta rahuldamata põhjusel, et

kostja I ei ole raamatupidamist korraldanud nõuetekohaselt ja dokumente, mille välja andmist

hageja nõuab, ei ole koostatud või neid ei ole kostja I säilitanud, kuid ei ole käsitlenud hageja

väited andmete võimaliku taastamise kohta ja määramatu aja jooksul säilitamise kohta.

Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.

28.1. Kolleegiumi hinnangul nähtub hageja esitatud tõendist, et Merit Tarkvara süsteemis

hoitakse klientide andmeid määramatult pikka aega ka pärast kliendisuhte lõppu, kui klient

seda soovib ja andmeid ise ära ei kustuta. Sealhulgas saab andmete taastamise avalduse

esitada litsentsiomanik (dtl 55). Kostja I on nii kohtueelselt (dtl 254) kui ka menetluse kestel

selgitanud, et kostja I kustutas dokumendid ise Merit Tarkvara süsteemist ära. Kostja I

selgitas seda ka 11.06.2025 toimunud kohtuistungil. Seejuures selgitas kostja I, et Merit

Tarkvara süsteemist on võimalik andmeid taastada 6 kuud tagantjärgi (dtl 422, ajamärge

01:32:42). Hageja ei ole andmete tagantjärgi taastamise võimaliku ajaperioodi osas

vastuväiteid esitanud. Eeltoodut arvestades ei ole hageja ringkonnakohtu hinnangul näidanud,

et AS Merit Tarkvara süsteemis säilitatakse dokumente määramata aja ka siis, kui andmed on

kliendi poolt kustutatud.

28.2. Ringkonnakohus leiab, et isegi siis, kui AS Merit Tarkvara süsteemist oleks võimalik

andmed taastada, on hageja esitanud nõude anda üle Merit Tarkvara väljatrükina üksnes

26.10.2020 üleandmise-vastuvõtmise akti p-s 2 viidatud Palli Varad OÜ bilansi,

kasumiaruande ja ostuaruande seisuga 21.09.2020. 26.10.2020 üleandmise-vastuvõtmise

aktist nähtub, et vastavad dokumendid on hageja esindajale MVile juba üle antud ning pooled

2-22-15207

on 26.10.2020 üleandmise-vastuvõtmise akti ka allkirjastanud (dtl 31). Nende dokumentide

saamist on hageja kinnitanud ka hagiavalduses (vt hagiavalduse p 3.31, dtl 7), mistõttu

puudub alus VÕS § 626 lg 1 ja VÕS § 108 lg 2 alusel ka selles osas nõude rahuldamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääraamine

29. TsMS § 173 lg 3 kohaselt tuleb ringkonnakohtul maakohtu otsuse osalisel tühistamisel

muuta vastavalt menetluskulude jaotust. Menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada, millisel

määral hagi kummagi kostja vastu rahuldatakse. Hagi kostja II vastu rahuldatakse ca 36%

ulatuses, mistõttu on põhjendatud kostja II maakohtus kantud menetluskulud jätta 64%

ulatuses hageja kanda ning 36% ulatuses kostja II enda kanda. Hageja menetluskulud jäävad

36% ulatuses kostja II kanda ning 64% ulatuses hageja enda kanda. Kuivõrd

apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis jäävad ka ringkonnakohtus tekkinud kostja II

menetluskulud TsMS § 163 lg 1 II alternatiivi ja TsMS § 165 lg 1 alusel 64% ulatuses hageja

kanda ning 36% ulatuses kostja II enda kanda ja hageja menetluskulud 36% ulatuses kostja II

kanda ning 64% ulatuses hageja enda kanda. Hageja nõue kostja I vastu

raamatupidamisdokumentide väljaandmiseks jäi rahuldamata. Seega on ringkonnakohtu

hinnangul põhjendatud jätta TsMS § 163 lg 1 II alternatiivi ja TsMS § 165 lg 1 alusel kostja I

menetluskulud, mis seonduvad kostja I vastu esitatud nõudega maakohtus hageja kanda ning

hageja menetluskulud tema enda kanda. Kuivõrd vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata,

siis jäävad ka ringkonnakohtus tekkinud kostja I menetluskulud hageja kanda ning hageja

menetluskulud tema enda kanda.

30. Erinevalt maakohtu otsustatud menetluskulude jaotusest jätab ringkonnakohus kostja I

menetluskulud hageja kanda, kostja II menetluskulud 64% ulatuses hageja kanda ning 36%

ulatuses kostja II enda kanda ning hageja menetluskulud 36% ulatuses kostja II kanda ning

64% ulatuses hageja enda kanda. Maakohus ei ole kostjate menetluskulusid kindlaks

määranud. Seega ei määra ringkonnakohus praegusel juhul menetluskulusid rahaliselt

kindlaks (RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p 20–22). Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva

otsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)