2-24-14908/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ahti Kuuseväli

Otsuse avalikult teatavaks tegemise

aeg ja koht

07.07.2025, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn)

Tsiviilasja number

2-24-14908

Tsiviilasi

KVK Lahendused OÜ hagi I. I. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

6830,63 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja KVK Lahendused OÜ (registrikood

14683190), lepinguline esindaja J. N.

Kostja I. I. (isikukood XXX), lepingulised esindaja A.

V. Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda1.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

1 Kohus määrab hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. KVK Lahendused OÜ esitas 02.10.2024 Harju Maakohtule hagi I. I. vastu võla

nõudes. Hageja väitel on hageja ja X OÜ vahel suusõnalise tellimuse alusel sõlmitud

töövõtuleping. Tööd on tellija poolt vastuvõetud akti alusel 14.12.2021, tellija ega

kostja tööde eest tasunud ei ole. Kostja on andnud 14.12.2021 eraisiku käenduse,

millega on käendanud tellija kohustust 14.12.2021 allkirjastatud aktist tuleneva

tasukohustuse täitmisel.

2. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu ja leiab et see tuleks jätta rahuldamata.

Kostja hinnangul on 14.12.2021 sõlmitud käendusleping tühine, kuna seal ei ole

kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Käsunduslepingu kehtivus

3.1 Hageja väitel on kostja andnud 14.12.2021 eraisiku käenduse, millega on

käendanud Tellija kohustust 14.12.2021 allkirjastatud aktist tuleneva

tasukohustuse täitmisel (käendusleping on dtl 11-12). Leping on kostja poolt

digitaalselt allkirjastatud.

3.2 Kostja on seisukohal, et talle ei ole teada, et hageja ja X OÜ vahel oleks teostatud

tööde aktist nr 1 tulenevalt mistahes võlaõiguslikke suhteid ning X OÜ-l oleks

seetõttu hageja ees kohustusi, mida kostja saaks käendada (dtl 88 p 14). Lisaks on

kostja seisukohal, et käendusleping on tühine kuna lepingus ei ole kokku lepitud

rahalise vastutuse maksimumsummat (dtl 89 p 17).

3.3 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 143 lg 1 sätestab, et tarbijakäendusleping on

käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Sama sätte lg 2 näeb ette

tarbijakäenduslepingu tühisuse, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse

rahalises maksimumsummas.

3.4 Kuna kostja on füüsiline isik, siis on käesoleval juhul tegemist tarbijakäendus-

lepinguga. Lepingu punktis 1.1 (dtl 11) on välja toodud, et käendaja vastutab aktist

nr 1 summas 5070,99+km tulenevate rahaliste kohustuste täitmise eest ning

punktis 1.2 (dtl 11) on välja toodud, et käendaja vastutab nimetatud jäänud

rahaliste kohustuste (s.h kõigi kõrvalnõuete ja tekitatud kahju jms eest) täitmise

eest.

3.5 Kohtu hinnangul on jäetud käendaja rahalise vastutuse maksimumsumma lahtiseks

kuivõrd lepingu punktis 1.1 on kirjas summa 5070,99, millele lisandub käibemaks

ja punktis 1.2 on välja toodud, et käendaja vastutab kõigi kõrvalnõuete ja tekitatud

kahju ja muu sellise täitmise eest. Kuna lepingus ei ole käendaja rahalise vastutuse

maksimumsummas kokku lepitud, siis on leping VÕS § 143 lg 2 tulenevalt tühine

ning käsunduslepingu alusel ei ole võimalik hageja nõuet rahuldada.

4. Kohustusega ühinemine

4.1 Hageja on oma hagiavalduse punktis 1.2 (dtl 3) tuginenud sellele, et kostja palvel

esitas hageja tööde eest arve kostjale eraisikuna. See tähendab, et kostja eraisikuna

nõustus X OÜ kohustuse täitmisega X OÜ eest.

4.2 Kohus selgitas 28.05.2025 koostatud kohtunõudes, et kohtu hinnangul võib olla

tegemist kohustusega ühinemisega VÕS § 178 mõttes ning andis pooltele

võimaluse selle kohta oma seisukoha ja tõendite esitamiseks (dtl 121).

4.3 Hageja selgitas 10.06.2025, et Tellija ja kostja muutusid kohustusega ühinemisel

solidaarvõlgnikeks ehitustööde eest tasumise kohustuse osas ning kohustusega

ühinemine toimus kohustuse täitmise eesmärgil, mitte tagamise eesmärgil ehk

VÕS § 178 lg 3 sätestatud vorminõue sellele ühinemisele ei kehti. Kostja esitas

oma palve arve esitamiseks kostjale eraisikuna suuliselt telefoni teel (dtl 125 p

1.9). Oma väidet hageja tõendanud ei ole.

4.4 Kostja on oma 11.06.2025 dokumendis avaldanud, et pooltel puudus kohustusega

ühinemiseks mistahes vormis kokkulepe (dtl 128 p 3).

4.5 TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja ei ole esitanud

ühtegi veenvat tõendit selle kohta, et kostja oleks palunud, et hageja esitaks arve

kostjale eraisikuna. Kuna hageja ei ole VÕS § 178 kohaldamise eelduseid

tõendanud, siis ei saa kohus nõuet selle sätte alusel rahuldada.

5. Kostja poolt võla tunnistamine

5.1 Hageja on oma 10.06.2025 vastuses esitanud väite, et kostja on tellija juhatuse

liikmena tellijal põhivõlgnikuna tekkinud kohustust mitmel korral tunnistanud, nii

käenduslepingus kui maksegraafikus kui hilisemas e-kirjavahetuses (dtl 125 p

1.9).

5.2 Kohus selgitab, et isegi kui kostja on tellija juhatuse liikmena tellija võlga hageja

ees tunnistanud, ei saa selle alusel võlga välja nõuda kostjalt kui hageja ja tellija

vahelise võlasuhte osaliseks mitteolevalt isikult.

Menetluskulude jaotus

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud

kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hageja nõude täies ulatuses

rahuldamata, siis jätab kohus ka kõik menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

7. Kohus määrab hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja

jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Ahti Kuuseväli

kohtunik