Legislator Case Law & Legislation
2-25-112037/6 AI generated

2-25-112037/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-25-112037/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

2-25-112037

Legislator headnote

AI generated

2-25-112037/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: 2-25-112037

Keywords

AI generated
satisfaction of claim over-indebtedness consumer credit revocation loan write-off remission of debt credit mandate
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-25-112037

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

07.07.2025, Tartu kohtumaja

2-25-112037

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi U.S-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)

Hageja lepinguline esindaja: Viktoria Kuznetsova

Kostja: U.S (isikukood XXX)

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja, B2 Impact OÜ, ja kostja, U.S-i, vahel 05.05.2025 sõlmitud

kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1.1. Käesolev kokkulepe sõlmitakse eesmärgiga ajatada ja tagada võlgniku

võlgnevuse tasumine B2 Impact OÜ ees.

1.2. B2 Impact OÜ nõue kostja vastu on kokku summas 971,34 eurot.

1.3. Kostja kohustub tasuma kohtumääruse punktis 1.2 toodud võlgnevuse B2

Impact OÜ a/a EE452200221066697508 Swedbank, viitenumber

66723300092048606 järgnevalt:

Maksekuupäev

Osamakse summa

Võlgnevuse jääk pärast

osamakset

1

06.05.2025

97,17

874,17

2

06.06.2025

97,13

777,04

3

06.07.2025

97,13

679,91

4

06.08.2025

97,13

582,78

5

06.09.2025

97,13

485,65

6

06.10.2025

97,13

388,52

7

06.11.2025

97,13

291,39

8

06.12.2025

97,13

194,26

9

06.01.2026

97,13

97,13

10

06.02.2026

97,13

0

1.4. Juhul kui kostja hilineb kohtumääruse punktis 1.3 toodud mõne igakuise makse

tasumisega rohkem kui viis kalendripäeva, siis muutub kogu tasumata

1

2-25-112037

võlgnevuse summa koheselt sissenõutavaks ja hagejal on sel juhul õigus esitada

käesolev kompromiss täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude

pööramist kostja varale. Kostja eelnev informeerimine käesoleva kompromissi

täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik.

1.5. Kostjal on õigus maksegraafikus toodud summad tagastada hagejale

ennetähtaegselt.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-112037 menetlus.

3. Jätta kompromissis nimetamata poolte menetluskulud poolte endi kanda.

4. Toimetada määrus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 24.04.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse U.S-i (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. B2 Impact OÜ palus U.S-ilt välja

mõista põhinõude 696,52 eurot, intressi 84,35 eurot, viivise perioodi 14.01.2025–28.04.2025

eest 39,87 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, kontohaldustasu 15,60 eurot, edasiulatuva

viivise 0,054520% päevas alates 29.04.2025, riigilõivu avalduselt 65 eurot ja menetluskulu 20

eurot.

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt sõlmisid ESTO AS ja U.S 18.07.2024

laenulepingu nr 338824166287, mille krediidi kulukuse määr oli 48,81%. B2 Impact OÜ

omandas nõude kostja vastu vastavalt loovutuslepingule.

2. Pärnu Maakohus otsustas 21.06.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda

asja üle Tartu Maakohtule, sest pooled esitasid 05.05.2025 kohtule kinnitamiseks

kompromissilepingu.

3. Kohus määras hagejale 25.06.2025 tähtaja esitada kompromissilepingu aluseks olev

laenuleping ning selgitada nõude kujunemist ja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgmist. Hageja esitas 03.07.2025 seisukoha, kus kirjeldas

nõude kujunemist,

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist ning esitas nõude aluseks oleva laenulepingu.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus lõpetada.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 3 kohaselt annab

makseettepaneku koostanud kohus asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu

kiirmenetluse avalduses märgitud kohtule, arvestades kohtualluvuse sätteid, kui

avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku

kompromissilepingu. TsMS § 486 lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut

TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise

alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist

hagimenetluses TsMS §-s 487 sätestatu kohaselt. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad

pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

2

2-25-112037

TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega

või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohtu hinnangul ei esine aluseid TsMS § 430 lg 3 järgi, mis tingiksid poolte kompromissi

kinnitamata jätmise. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega, ei riku

olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus kontrollis, et esialgne võlausaldaja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Eeltoodu alusel kinnitab kohus poolte

kompromissi ja lõpetab asja menetluse.

6. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda

kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

Menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud

ja protsessuaalsed tagajärjed, nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest

ei tulene teisiti.

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad

kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud

teisiti.

Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale menetluskulud summas

85 eurot, s.o riigilõiv 65 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Tulenevalt TsMS §

168 lg-st 3 jätab kohus kompromissis nimetamata poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik

3