2-25-6435/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada Finshly OÜ (likvideerimisel) avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Kuulutada välja Finshly OÜ (likvideerimisel; registrikood 14649342) pankrot 7. juulil 2025. a
Legislator headnote
AI generated2-25-6435/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kuulutada välja Finshly OÜ (likvideerimisel; registrikood 14649342) pankrot 7. juulil 2025. a
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
7. juuli 2025. a kell 10.00 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-25-6435
Tsiviilasi
Finshly OÜ (likvideerimisel) avaldus pankroti
väljakuulutamiseks
Avalduse läbivaatamine
Kohtuistungil 11. juuni 2025. a
Menetlusosalised
Võlgnik: Finshly OÜ (likvideerimisel; registrikood
14649342; asukoht Tornimäe 7-32, 10145 Tallinn),
likvideerija Vladimir Kutšmei (isikukood xxx, e-post
vladimir.kuchmei@tartutaitur.ee), juhatuse liige kuni
18.03.2024. a M S (isikukood xxx, e-post xxx)
Ajutine haldur: vandeadvokaat Mark Uska
(Advokaadibüroo USKA OÜ, asukoht Lelle 24, 11318
Tallinn, e-post mark@uska.ee)
Resolutsioon
1. Rahuldada Finshly OÜ (likvideerimisel) avaldus pankroti väljakuulutamiseks.
2. Kuulutada välja Finshly OÜ (likvideerimisel; registrikood 14649342) pankrot 7. juulil 2025. a
kell 10.00.
3. Nimetada Finshly OÜ (likvideerimisel) pankrotihalduriks vandeadvokaat Mark Uska
(Advokaadibüroo USKA OÜ, asukoht Lelle 24, 11318 Tallinn, e-post mark@uska.ee, telefon
+372 56 221 091).
4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 4. august 2025. a algusega kell 10.00
Tallinnas, Lubja tn 4 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 3006.
5. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud
Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti
väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude
täitmise tähtpäevast. See kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse. Kui nõue on
mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel
nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile.
Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta
üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis
alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
7. Kohustada M Sit vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest
võlausaldajate üldkoosolekut 4. augustil 2025. a kell 9.55. Kui M S vannet ei anna, siis on kohtul
õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
8. Kohustada M Sit hiljemalt 21.07.2025. a esitama pankrotihaldurile pankroti väljakuulutamise
päeva seisuga võlgniku bilanss koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga ning üle andma
pankrotihaldurile kõik võlgniku raamatupidamisdokumendid ning kõik dokumendid võlgniku
tehingute kohta. Kohus selgitab, et kohtu korralduse täitmata jätmisel on kohtul õigus PankrS §
89 alusel trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
9. Määrata ja maksta välja Mark Uskale ajutise halduri tasu summas 918 eurot (lisandub
käibemaks 24%) võlausaldaja poolt Rahandusministeeriumi tagatiste kontole 25.06.2025. a
tasutud deposiidi arvelt. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb –
Advokaadibüroo USKA OÜ (arveldusarve AS LHV Pank nr xxxx).
Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Tartu Maakohtu
registriosakonda.
Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse
dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest
(PankrS § 6 lg 1).
Edasikaebamise kord
Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest või
pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva
jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja pankrotiavaldus
Harju Maakohtule on esitatud Finshly OÜ (likvideerimisel) avaldus pankroti väljakuulutamiseks.
Pankrotiavalduse kohaselt kustutati Finshly OÜ 18.03.2024. a äriregistrist ÄRS § 61 lõike 2 alusel.
Tartu Maakohtu 25.10.2024. a määrusega tsiviilasjas nr 2-24-11820 ennistati Finshly OÜ äriregistris
ning otsustati läbi viia täiendav likvideerimine. Likvideerija hinnangul on võlgnik on maksejõuetu,
kuna tal on sissenõutavaks muutunud kohustusi vähemalt 50 euro ulatuses, kuid puudub mistahes
likviidne vara. Veelgi enam, 20.09.2026. a muutub sissenõutavaks võlgniku ligikaudu 3 500 000 euro
suurune kohustus xxx (pankrotis) ees. Võlgniku varalist seisu arvestades on ilmne, et ta ei ole mingil
juhul suuteline seda kohustust täitma. Võlgnikul puudub majandustegevus ning tema suhtes on kohus
määranud täiendava likvideerimise. Likvideerijal puuduvad andmed, mis võimaldaksid kindlalt
tuvastada ja sisse nõuda võimalikke kolmandate isikute kohustusi võlgniku ees. Võlgniku endine
juhatuse liige ei tee likvideerijaga koostööd ega esita nõutud teavet, mis on vältimatult vajalik
potentsiaalsete debitoorsete nõuete sissenõudmiseks. Võlgnik palub määrata ajutine pankrotihaldur.
Kohtumääruse põhjendused
1. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Finshly OÜ
(likvideerimisel) pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Mark Uska.
2. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja
sissenõutavaks muutunud nõuet ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast
tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
Kohus leiab, et kogutud tõenditega ning ajutise halduri poolt tuvastatuga on kindlaks tehtud, et
võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
3. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul rahalisi kohustusi summas 3 212339,30
eurot (võlg xxx (pankrotis) ees). Võlgnikul vara puudub. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus
tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole
võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku
maksejõuetuks.
4. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku majandustegevus on lõppenud ja selle
taaskäivitamiseks puudub perspektiiv. Võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud 2022.
a aastal. Vastavalt äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult
esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le
176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk
netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest
alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt
äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on
nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga
tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada
võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Ajutises pankrotimenetluses on
tuvastatud, et endine juhatuse liige M S on põhjendamatult jätnud pankrotiavalduse tähtaegselt
esitamata. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud ka
äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi.
5. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks
on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest
isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste
rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
6. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku kontolt on tehtud makseid erinevatele äriühingutele.
Äriühingute juhatuse liige on olnud M S. xxx OÜ ja OÜ xxx xxxx ehk ühingud, millele on
tehtud suurimates summades makseid, on äriregistrist kustutatud vastavalt 15.12.2022. a ja
09.01.2024. a majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu. Tõenäoliselt on tegemist
varatute ühingutega, mistõttu on nimetatud ühingute suhtes nõuete sissenõudmine muutunud
perspektiivituks. Puudub info, et Võlgnik oleks asunud enda nõudeid sisse nõudma. Arvestades
ÄSi § 187 lg-s 2 sätestatud tõendamiskoormist ja Riigikohtu praktikat (tsiviilasi 2-17-10474 p
22), mille kohaselt on ühingu nõuete sisse nõudmata jätmine on käsitletav juhatuse liikme
kohustuse rikkumisena, siis Haldur loeb käesoleval hetkel maksejõuetuse põhjuseks raske
juhtimisvea.
7. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või
tagasinõudmine. Halduri hinnangul on Võlgniku endine juhatuse liige M S rikkunud juhatuse
liikme hoolsuskohustust (ÄS § 187 lg 1), millest tulenevalt võib Võlgnikul olla tekkinud
kahjunõue. Haldur ei pea kahjunõude sissenõudmist perspektiivikaks, kuivõrd see võib olla
aegunud (ÄS § 187 lg 3). Avalikest allikatest (AT, äriregister) nähtub, et M Si suhtes on
algatatud täitemenetlus(ed), mis osutab, et endine juhatuse liige ei ole suuteline oma kohustusi
täitma. Halduri hinnangul on M S rikkunud ÄSi § 180 lg 51, kuivõrd olemasolevatele
andmetele tuginedes pidanuks hiljemalt 15.12.2022. a, kui äriregistrist kustutati xxx OÜ, olema
ilmne, et Võlgnik ei suuda täita oma rahalisi kohustusi ning et Võlgnik on maksejõuetu.
8. Võlgnikul võib olla rahaline nõue xxx OÜ suhtes. Haldur ei pea nõude sissenõudmist
perspektiivikaks, kuivõrd tegemist on ühinguga, millel on alates 2020. a esitamata
majandusaasta aruanded ning tasumata Tartu Maakohtu registriosakonna määratud trahvid.
Arvestades viimasest maksest möödunud aega, võib tegemist olla ka aegunud nõudega (TsÜS §
146).
9. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et
kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle
teadaolevalt õiged. Kohus kohustab PankrS § 86 lg 1 alusel M Sit vande andmiseks.
10. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik rikkunud PankrS § 85 (teabe andmise kohustus)
sätestatud kohustust. M S ei ole vastanud ajutise halduri teabenõudele. PankrS § 85 lg 1 ja 89
ning § 90 alusel kohus kohustab M Sit andma haldurile üle kogu võlgniku raamatupidamise
dokumentatsioon.
Ajutise halduri tasu
11. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise
halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on
ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,
samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse
määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri
kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste
põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
12. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete
täitmiseks 6,8 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 918 eurot (lisandub
käibemaks). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on põhjendatud. Vastuväiteid ajutise
halduri tasu osas kohtule esitatud ei ole. Ajutise halduri tasu kuulub PankrS § 150 lg 2 alusel
väljamaksmisele pankrotivara arvelt. Käesoleval juhul pankrotivara puudub seega kuulub
ajutise halduri tasu väljamaksmisele võlausaldaja poolt 25.06.2025. a tasutud deposiidi arvelt.
13. Kohus selgitab, et PankrS § 11 lg 11 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku puhul
võlausaldajal, kes on teinud PankrS § 11 lõikes 1 nimetatud makse, õigus nõuda deposiidina
tasutud summa hüvitamist vastavalt PankrS § 30 lõikes 3 sätestatule. PankrS § 30 lg 3 sätestab,
et juriidilisest isikust võlgniku puhul on isikul, kes on pankroti väljakuulutamisel teinud
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud makse, õigus nõuda deposiidina tasutud summa
hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt
esitamata, esitades selleks kohtule avalduse. Kohus mõistab deposiidina tasutud summa
pankrotiavalduse esitamiseks kohustatud isikutelt välja, välja arvatud juhul, kui isik, kelle vastu
nõue esitati, tõendab, et ta ei ole pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega oma kohustusi
rikkunud. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlausaldaja, eeldatakse, et isik, kelle vastu nõue
esitati, ei ole oma kohustust õigeaegselt täitnud.
(allkirjastatud digitaalselt)