1-11-2605/20 · 1-11-2605/20 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-11-2605

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. detsember 2011, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-11-2605 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Prokurör Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid V.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu V.G, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht puudub, enne kinnipidamist ei töötanud Karistuse kandmise algus 18.03.2011 ja lõpp 05.03.2012

Kaitsja v.-adv. Arri Tooming RESOLUTSIOON

Jätta V.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Arri Tooming OÜ (asukoht Tallinna 21 Rakvere) kasuks 38,35 (kolmkümmend kaheksa eurot ja 35 senti, s.h. on

käibemaks 20%, s.o. 6,39 eurot) eurot v.-adv. Arri Toominga poolt määratud korras süüdimõistetu V.G kaitsjana osutatud õigusabi eest.

2 KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista V.G-lt menetluskuluna kaitsjatasu 38,35 (kolmkümmend kaheksa eurot ja 35 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Arri Toominga poolt osutatud õigusabi eest.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 10.11.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 18.03.2011 kohtuotsusega on V.G süüdi tunnistatud KarS § 274 lg 1 järgi ja karistuseks on mõistetud 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja 64 alusel suurendati mõistetavat karistust 29.01.2009 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. seisuga 18.03.2011, 9 kuud ja 16 päeva vangistust võrra, mõistes

liitkaristuseks 11 kuud ja 16 päeva vangistust. V.G pani KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime vanglas olles. Varem on V.G 2-l korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib ta teist korda. Pärnu Maakohtu 29.01.2009 kohtuotsusega tunnistati V.G süüdi KarS § 263 p 1, 200 lg 2 p 4 järgi ning katseajal toimepandud kuritegude eest mõisteti talle liitkaristuseks 3

(kolm) aastat ja 1 (üks) kuu vangistust, karistuse kandmise aja algusega 04.12.2008. Pärnu Maakohtu 17.10.2008 kohtuotsusega tunnistati V.G süüdi KarS § 121, 199 lg 2 p 4,7,8; 200 lg 2 p 9, 201 lg 1, 203, 215 lg 2 p 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti kaks (2) aastat vangistust, millest ärakandmisele kuulus koheselt üksteist (11) kuud vangistust ning ülejäänud karistus üks (1) aasta ja üks (1) kuu vangistust mõisteti tingimisi kahe (2) aastase katseajaga.

Käesolevat karistust kannab V.G röövimise, avaliku korra raske rikkumise ning

vägivalla eest võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes. Eelnevalt oli ta

karistatud varguse, omastamise, asja rikkumise ja hävitamise, asja omavolilise kasutamise, kehalise väärkohtlemise ja röövimise eest. Seose vägivaldsuse raskusastme muutumisega on

kuritegude dünaamika muutunud raskemaks. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on V.G väärtegude toimepanemise eest karistatud kokku 16-l korral, sealhulgas 7-l korral

Alkoholiseaduse § 71 järgi. Käesolevaks ajaks on kinnipeetaval jäänud talle mõistetud karistust kanda veel üle 2 kuu.

Kinnipeetav V.G omab kokku 15 kehtivat distsiplinaarkaristust, millised on

määratud talle erinevate vanglas toimepandud rikkumiste eest. Viru Vangla hinnangul on V.G käitumine vangistuse jooksul mitterahuldav.

Kinnipeetav V.G on 2011.a. lõpetanud 9. klassi, läbinud sotsiaalprogrammid Viha

juhtimine, Sotsiaalsed oskused, EQUIP ja Eluviisitreening, toimunud on vestlused

psühholoogiga. Varem on V.G muuhulgas õppinud ka Xxxxis, kuhu ta suunati

koolikohustuse mittetäitmise ja mitterahuldava käitumise tõttu. Viru Vanglas on ta läbinud müürsepp-pottsepa, elektriku ja arvuti algkursuse.

Kinnipeetaval V.G puudub elukoht, kuid see antakse talle vabanemisel Sindi Linnavalitsuse poolt. Isiku ema sõnul on omavahelised suhted praktiliselt olematud, kuna isik on pere tagant väga palju varastanud. Hetkel vabadusse saades puudub toetav lähivõrgustik.

Isik pani antud kuriteod toime üksi, kuid on teiste poolt mõjutatav. V.G on ise tunnistanud seda, et tema probleemid said alguse sellest, kui ta hakkas suhtlema kriminaalse mõtteviisiga isikutega.

3

Kinnipeetaval V.G töökoht vabanemisjärgselt puudub, tal puuduvad

töökogemused, tööharjumused, oskused kuidagi iseseisvalt oma eluga toime tulla ning majandada. Isik ei ole ametlikult töötanud, enne vangistust oli ema poolt ülalpeetav ja lisaraha saamiseks varastas, kulutades raha peamiselt alkoholi ja tubaka ostmiseks. Isik pani röövimise toime alkoholijoobes. Isikul on võlgnevusi umbes 7000 euro ringis, vangistuse ajal on teda ema rahaliselt vähesel määral toetanud.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et peamiseks vabaduses käitumist mõjutavaks teguriks

on isiku varasem käitumine, tema elustiil, ükskõiksus ning mõtlematus tagajärgedele. Uue

kuriteo sooritamise riski maandaks, kui isik väärtustaks ja täidaks ühiskonnas olevaid

kohustusi ja norme. V.G tuleks oma senised väärtushinnangud ümber hinnata.

Kinnipeetav V.G on ohtlik teenistusülesandeid täitvatele ametnikele ning

avalikkusele. Viru Vangla hinnangul on järgneva 2 aasta jooksul peale võimalikku

vabanemist mittevägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus 25% ning vägivaldse kuriteo

sooritamise tõenäosus on 54%. Viru Vangla toetab V.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et ema, õed ja kaksikvend on ühiselt vastu

võtnud otsuse, et nad kinnipeetavat V.G ühise katuse alla enam ei võta.

Kinnipeetav soovib vabaneda Sindi Linnavalitsuse poolt eraldatavale elamispinnale.

Vaatamata vanglas läbitud sotsiaalprogrammidele ja isikuga tehtud tööle on vanglas olles jätkunud korrarikkumised ning käesoleva vangistuse ajal on isikut karistatud võimuesindaja ähvardamise eest. Siiani on kinnipeetav näidanud üles pigem ükskõiksust ning mõtlematust nii teda ümbritsevasse ühiskonda kui ka lähedastesse, kes on tema jaoks alati olemas olnud ja tuge pakkunud.

V.G leidis, et teda tuleks vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, sest ta

tahab oma elu alustada ja tööle minna. Ta töötab alates 25.11.2011 Viru Vanglas

koristustöödel. V.G sõnul on ta telefoni teel suhelnud peamiselt õdede ja kaksikvennaga, emaga mitte. Distsiplinaarkaristuste rohkust põhjendas kinnipeetav sellega, et

vanglas kehtiva korraga on tal raske harjuda. V.G arvates suudab ta alkoholist loobuda.

Prokurör vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud kinnipeetava V.G

vabastamist, sest ta on katseajal muuhulgas toime pannud esimese raskusastme kuriteo.

Prokurör märkis, et kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Viimane kuritegu on

V.G poolt toime pandud vanglas olles, tal on 15 distsiplinaarkaristust. Seega mõistetud karistus ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Eelnevalt on V.G õppinud ka Xxxxis. Tal puudub tugivõrgustik lähedaste näol, sest ta varastas ka pereliikmete tagant.

Arvestades seda, et V.G-le antakse vabanemisel elamispind Sindi Linnavalitsuse poolt, saab tema toimetulek olema raske. V.G suhtles põhiliselt kriminaalse taustaga isikutega. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kui V.G vanglast tingimisi enne tähtaega vabaneks, siis oleks tema puhul uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 54%, mis on kõrge %.

Kaitsja tuleks vangistusest tingimisi enne tähtaega leidis, et kinnipeetav V.G

vabastada vaatamata sellele, et esinevad teatud riskid eluaseme, töökäigu ja alkoholi

tarvitamise osas, kuid neid riske on võimalik maandada lisakohustuste panemisega. Kaitsja märkis, et ennatlik on arvata, et V.G jätkab kuritegude toimepanemist. Tegemist on

4

väga noore inimesega, kelle allakäik on alanud 12 eluaastast, kui ta oli ümbritsetud lähedastest, olles nende mõju all. V.G tugivõrgustikuks on tema 2 õde ja vend.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu V.G ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele, sest teda on karistatud katseajal muuhulgas esimese raskusastme

kuriteo eest, tema kuritegude toimepanemise dünaamika on muutunud raskemaks.

Kinnipeetav pani vanglas karistust kandes toime uue kuriteo, ähvardades tervisekahjustuse

tekitamisega valvurit, tal on 15 kehtivat distsiplinaarkaristust. Eeltoodu võimaldab kohtu arvates üheselt järeldada seda, et kinnipeetav V.G ei ole vanglas paranemise teele asunud ega talle eelnevalt mõistetud karistusest enda jaoks vajalikke järeldusi teinud. Kohtul

puudub veendumus, et vabastades kinnipeetava käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne

tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida uusi kuritegusid toime panemata. Kinnipeetaval puudub vabanemise korral kohtule praegu teadaolev elukoht ja garanteeritud töökoht, mistõttu

eksisteerib reaalne oht, et legaalse sissetuleku puudumisel, samuti arvestades eelnevat

sõltuvust alkoholist, tutvusringkonda peamiselt kriminaalkorras karistatud isikute näol,

mõjutatavust, võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Kohus nõustub prokuröriga selles, et kui V.G vanglast tingimisi enne tähtaega vabaneks, siis oleks tema puhul uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 54%, mis on kõrge %. Seega säilib kohtu arvates risk uuteks õigusrikkumisteks, mis võib ohustada avalikkust.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Arri Tooming, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 38,35 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387 kohus ei vabasta V.G vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kohtunik

(allkiri)

Heli Väinaste

Ärakiri õige

№oremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus

10. jaanuaril 2012. a.

№oremreferent

Lea Herne