1-11-13508/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

07. detsembril 2011.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova, tõlgi Inna Ossiptšuk juuresolekul prokurör Rainer Amur

kaitsja Arina Liskmann osavõtul aruta kiirmenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja

J.G Sünd. XXX Türgi kodanik, keskeriharidus, emakeel – kurdi keel, töök. V E , eluk. xxx, varem karistamata

süüdistuses KarS § 348 järgi.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD J.G süüdistatakse selles, et tema 05.12.2011 kella 18:30 ajal Tallinna Lennujaamas

aadressil Lennujaama 2, Tallinn esitas vanempiirivalvuritele Kalju K’le ja Toomas K’ule teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi - Türgi Eripassi nr XXX. Seega J.G pani toime teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise s.o. KarS § 348 järgi kvalifitseeritava kuriteo Süüdistatav J.G seletas, et süüdistuse sisu on talle arusaadav, kuid ennast süüdi ta

ei tunnista. J.G seletas, et passi sai 2009-ndal aastal kätte ja on kasutanud seda igapäev. Ta elab Istanbulis. Soome Vabariigis on tal restoran, naine ja lapsed. Soomes taotles ta

uut elamisloa pikendamist ja teine pass on tal seal. Ta on teadlik, et tal on keelatud Soome Vabariigist lahkuda. Passi sai ta Türgist 2009-ndal aastal. Teises passis oli tal elamisloa tempel olemas, mille ta andis Soomes ära. Teise passi sai ta ka Türgist. Kuu aega tagasi peeti teda kinni Venemaal kahtlusega aga pärast tagastati pass ja vabandati tema ees. Sama passiga reisis ta kuu aega tagasi Venemaal. Tal on pass ja eripass. Eripassi kasutab ta ainult kahe aasta jooksul. Soome politsei arvates ei ole tegemist võltsitud passiga. Tal on selle passi tõttu Venemaal kontroll kestnud 5 tundi ja Soomes 7 päeva ja lõpuks ikkagi vabandati tema ees. Kui talle Soomes või Venemaal ei oleks passi tagastatud, siis ta ei saaks olla Eestis. Soome politsei kontrollis passi, kuna see tuli Türgist posti teel.

Tunnistaja Kalju K andis ütlusi, et seoses tööga puutus ta kokku lennujaamas 05.12.2011.a. kell

18:00 süüdistatavaga. Ta oli patrullteenistuses Tallinna Lennujaamas ja teostas isikute

profileerimist ja dokumentide kontrolli. Süüdistatav vastas profiilile ja sellepärast teda ka kontrolliti. Ta küsis isikult dokumenti, et veenduda kas on tegemist sama isikuga, kes dokumendi

esitas. Antud isik ulatas eripassi, mis tekitas talle küsimuse, et dokumendil puudus viisa ja Kriminaalasi nr.1-11-13508

elamisluba kuskil Euroopa riigis. Ta võttis ühendust lennujaama teise astme kontrolliga ja küsis,

kas peab olema kirjas elamisluba või ei. Selgus, et selles dokumendis elamisluba ei pidanud olema. Ta tegi dokumendis koopia. Kui ta oli isikule passi tagastanud, laekus info, et sõber keda süüdistatav ootas peeti piirivalves kinni, kuna dokument oli võltsingu kahtlusega. Siis ta küsis

süüdistatavalt dokumendi tagasi ja dokument läks teise astme kontrolli. Ametiruumis küsis ta

süüdistatavalt isikuandmeid (elukoht, telefoninumbrit jne). Süüdistataval oli peale Türgi Vabariigi passile kaasas Türgi ID – kaart ja juhiload, mis läksid samuti teise astme kontrolli.

Tunnistaja MMJ andis ütlusi, et süüdistatava nimi on talle tuttav, kuna 05.12.2011.a. õhtupoole

helistati talle lennujaamast ja öeldi, et antud isik on kinni peetud ning tema tegeleb võltsitud

dokumentidega. Tema dokumente reaalselt ei näinud. Dokumente nägi teise astme spetsialist, kes oli väljaõppe saanud dokumentide osas, kes annavad omapoolse hinnangu. Tema kontrollis isiku tausta ja oli Soome piirivalve ohvitseridega ühenduses ja sai isiku kohta isikuandmed. Ta

sai isikuandmed ja foto. Samuti sai ta teada, et isik on andnud sisse elamisloataotluse, kuid

Soome keeldus selle andmisest ja otsus oli edasi kaevatud. Süüdistatav ei tohtinud Soome Vabariigist lahkuda. Süüdistatav oli ka varem karistatud. Soomega suhtles ta e-maili teel. Türgi eripassiga ei ole vaja Euroopas liikumiseks elamisluba ja viisat ja võib reisida 90 päeva vabalt, kuid Soomes ta välja reisida ei tohtinud. Seda ta ei oska öelda, kas süüdistataval oli kehtivaid dokumente.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

Ekspertiisiakt, mille kohaselt ekspertiisiks esitatud Türgi Vabariigi eripass seeria Xxx,

väljastatud J.G nimele on täielikult võltsitud. Ekspertiisiks esitatud Türgi

Vabariigi isikutunnistus seeria XXX, mis väljastatud J.G nimele oli täielikult

võltsitud. Ekspertiisiks esitatud Türgi Vabariigi juhiluba seeria AS nr XXX, mis on väljastatud

J.G nimele oli täielikult võltsitud. Kõigi kolme dokumendi puhul on püütud imiteerida eksisteerivaid dokumente. /tl. 20 – 21/;

Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, vaadeldavaks asitõenditeks on Türgi eripass nr XXX, Türgi isikutunnistus nr XXX ja Türgi juhiluba XXX. /tl. 14 -19/;

E-maili kirjavahetust, millest nähtub, et J.G aadress on XXX. J.G

elamisloa taotlus oli Soomes läbivaatamisel ja seega ei olnud kahtlustataval õigus reisida.

Elamisloa taotleja peab ootama Soomes otsuse vastuvõtmiseni. J.G on Soomes

karistatud narkokuritegude, kelmuse, kehalise väärkohtlemise, kolm korda vägistamise, loata

töötamise ja varguste toimepanemiste eest. J.G on kurd ning tal on korduvaid kokkupõrkeid teiste kurdidega. /tl. 5-10/;

Kinnipidamise protokoll, millest nähtub, et J.G peeti kahtlustuses kinni

05.12.2011.a. Lennujaama 2 kell 18:00 kahtlustuses KarS § 349 alusel. J.G kinnipidamise protokollile allkirja alla ei pannud. /tl. 12-13/;

Kohus, kuulanud ära süüdistatava ütlused, tunnistaja ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas

leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on J.G süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises

kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on J.G käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 348 järgi ettenähtud kuriteona, s.o. teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eest. Objektiivne koosseis seisneb võltsitud tähtsa isikliku

dokumendi kasutamises, mille all mõeldakse dokumendi esitamist ehtsa pähe. Subjektiivsest küljest eeldab antud süüteo koosseis vähemalt kaudset tahtlust.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on

Eesti Vabariigi varem karistamata, Eesti Vabariigis elukohta ei oma. Arvestades taolisi

asjaolusid asub kohus seisukohale, et puudub alus süüdistatavale mõista karistuseks rahaline karistus. Kohus leiab, et süüdistatavat tuleb karistada lühiajalise vangistuse, mille võib tingimisi kohaldamata jätta.

Asitõendid - Türgi eripass nr XXX, Türgi Vabariigi isikutunnistus seeria XXX, Türgi Vabariigi juhiluba seeria XXX - KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida.

juhindudes KrMS §173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2 ; § 256- 5 lg 1 p 2 , § 256-5 lg 2 ; § 311 ja § 313 kohus

o t s u s t a s

Süüdi tunnistada J.G KarS § 348 järgi ja karistada vangistusega 1 kuu.

Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata eelvangistuses viibitud aeg J.G 05.12.2011.a. kuni 07.12.2011.a. s.o 3 päeva karistusaja hulka, kandmata karistus vangistus 27 päeva.

Vastavalt KarS § 73 lg 1 ja lg 3 jätta vangistus J.G suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui J.G 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel arvestada J.G-le määratud 3 aastase katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 07.12.2011.a.

J.G vabastada vahi alt.

Välja mõista J.G-lt 208.50 eurot sundraha ja kaitsjatasu summas 96.18 riigi

tuludesse.

Väljamõistetud sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. 10220034796011 SEB või 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteokantseleile.

Asitõendid – Türgi eripass nr XXX, Türgi Vabariigi isikutunnistus seeria XXX, Türgi Vabariigi juhiluba seeria XXX – KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida.

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1 ja § 319 alusel kohtumenetlusepooled 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme

päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada

apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Margot Mikler kohtunik