2-22-9000/61 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-22-9000

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. juuli 2025, Tallinn

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Liis Arrak ja Neve Uudelt

Kohtuasi

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu hagi

MS-Monteerijate Grupp OÜ ja A.P vastu kahju

hüvitamiseks ning viivise ja sissenõudmiskulu

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.05.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

MS-Monteerijate

Grupp

OÜ

ja

A.P

apellatsioonkaebused

Kaebuse hind

3138,27 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): AB “Lietuvos draudimas“

(väliriigi registrikood 110051834) AB “Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood

12831829), lepinguline esindaja H.Z

Kostja I (apellant): MS-Monteerijate Grupp OÜ

(registrikood 11374614), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kaimo Räppo

Kostja II (apellant):

A.P

(isikukood XXX),

lepinguline esindaja Erki Casar

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 13.06.2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 03.05.2024 otsuse resolutsioon muutmata, täiendades

otsuse põhjendusi.

2. Jätta apellatsioonkaebused rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud solidaarselt apellantide kanda.

2-22-9000

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AB “Lietuvos draudimas“ esitas 16.06.2022 Harju Maakohule MS-Monteerijate Grupp OÜ

ja A.P vastu hagi, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 2845,61 eurot

ja alates 17.06.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivise põhinõudelt võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palus hageja mõista kostjalt I välja

seisuga 16.06.2022 sissenõutavaks muutunud viivise 21,81 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot

ja sellelt viivise alates 16.06.2022 kuni võla sissenõudmiskulu täieliku tasumiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2. Hageja on kindlustusandja ja on kindlustanud sõiduki Škoda Octavia

(registreerimismärgiga 000XXX) (edaspidi sõiduk) ALD Automotive Eesti AS

grupikindlustuse poliisiga nr XXXXXX3846. Sõiduki omanik on ALD Automotive Eesti AS,

vastutav kasutaja on Amecon OÜ. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 190 eurot

iga kindlustusjuhtumi kohta.

3. 22.12.2021 toimus sõidukiga kahjujuhtum aadressil /aadress/. Sõiduk oli pargitud /aadress/

parklas ja sellele sõitis otsa tõstuk. Tõstukijuhi selgituse kohaselt jäi tõstukile gaas peale ja

tõstuk sõitis sõidukile otsa, lükates selle üle äärekivi teise poolega vastu ladustatud tellinguid.

Kahjustada sai sõiduki parem esimene ja parem tagumine uks, kriimustada said paremal poolt

tagumine stange, vasak tagumine velg ja vasakpoolne stange. Tõstukit juhtis kostja II, kes on

kostja I töötaja.

4. OÜ Hiteh Autoteenindus parandas sõiduki ja esitas kindlustusvõtjale remondiarve 3035,61

eurot (käibemaksuta). Hageja hüvitas sõiduki parandamise kulu 2845,61 eurot. Omavastutus

190 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.

5. Kostjad vastutavad tekkinud kahju eest solidaarselt VÕS § 137 lg 1 alusel. Hagejale on

VÕS § 492 lg 1 alusel läinud üle kahjustatud sõidukiomaniku nõue kostjate vastu. Hageja

esitas 28.04.2022 kostjale I kohtuvälise kahju hüvitamise nõude ning palus kahju hüvitada

hiljemalt 12.05.2022. Kostja I hagejale kahju ei hüvitanud.

2-22-9000

Kostjate vastuväited

6. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

7. Sõidukijuht rikkus ehitusplatsil asukohaga /aadress/ sisekorraeeskirju, parkides sõiduki

rasketehnika tööterritooriumil (p 2.6.4 kohaselt on ehitusobjektil keelatud autoga omavoliline

sissesõitmine ja parkimine). Seega ei ole hagejale tekkinud kahju kostjate süül. Kannatanu

käitumine on käsitatav tahtliku teona. Tavaliselt ei põhjusta tõstuki libisemine liiklusõnnetust,

kui rasketehnika tööterritoorium on tühi ning seal ei paikne keelatud objekte, sh valesti

pargitud sõidukeid. Ebatõenäolise sündmuste ahela põhjustas kannatanu käitumine, kes parkis

oma sõiduki rasketehnika tööterritooriumile, kuhu parkida ei tohi.

8. Hageja ei ole tõendanud kahju suurust, mh põhjuslikku seost väidetava kahju suuruse ja

kohustuse rikkumise vahel. Arvest ei selgu, mis varuosadest on jutt, miks on neid vaja ja

kuidas kujunes hind. Plekitööde maht 20 tundi ei ole mõistlik. Hagist ei selgu, mida vahetati

ja miks. Samuti ei ole võimalik mõista, millest tingituna on värvitööde mahuks 25 tundi ja

mida selle ajaga tehti. Selgusetu on, millest koosneb abimaterjalide maksumus ja millest

moodustub värvimaterjali hind 626,61 eurot. Kostja II pöördus remonditöid teostava ettevõtte

poole, mille pakkumise kohaselt on tööde maksumuseks üksnes 1295 eurot.

Maakohtu otsus ja põhjendused

9. Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 2845,61 eurot,

viivise 564,31 eurot ja põhinõudelt 2845,61 eurot viivise alates 04.05.2024 kuni põhinõude

täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lisaks mõistis maakohus

kostjalt I hageja kasuks välja viivise 21,81 eurot ja võla sissenõudmiskulu 40 eurot ning sellelt

viivise kohtuotsuse tegemise seisuga 7,93 eurot ja alates 04.05.2024 kuni võla

sissenõudmiskulu täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja

menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nende

endi kanda.

10. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: 22.12.2021 toimus sõidukiga kahjujuhtum

aadressil /aadress/; sõiduk oli pargitud /aadress/ parklas; pargitud sõidukile sõitis otsa tõstuk;

toimunud liiklusõnnetuse (otsasõidu) tulemusena sai sõiduk kahjustada; tõstukit juhtis kostja

II, kes on kostja I töötaja; liiklusõnnetuse toimumise ajal oli sõiduk kindlustatud; hageja

hüvitas sõiduki parandamise kulu 2845,61 eurot.

11. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5. Kostjad ei vaidlusta

deliktilise vastutuse eeldustest teo ja kahju olemasolu (kostja II poolt juhitava tõstuki poolt

pargitud sõidukile otsasõitu ja sõiduki kahjustumist), kuid seavad kahtluse alla kostja II

tegevuse õigusvastasuse ja süülisuse ning põhjusliku seose kostja II poolt juhitava tõstuki

tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Lisaks on kostjad seisukohal, et kostja II käitumine ei ole

põhjuslikus seoses kahjuga, kuna kahju põhjustas kostja II arvates kannatanu enda tegevus.

12. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab,

et ta pole kahju tekkimises süüdi. Järelikult saab VÕS § 1050 alusel kostja II süüd eeldada.

Kostja II ei ole tõendanud oma süü puudumist ega vastutust välistavate asjaolude olemasolu.

13. Käesoleval juhul ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, et sõiduki juht oleks soovinud, et

sõiduk saaks kahjustatud. Seega ei esine VÕS § 1057 lg-s 3 sätestatud vastutusest vabanemise

aluseks olevaid asjaolusid.

2-22-9000

14. Vaidlust pole selle üle, et kostja II on kostja I töötaja. Seega vastutab kostja I käesoleval

juhul tema poolt kasutatud tõstukijuhi (kostja II) tekitatud kahju eest VÕS § 1054 alusel.

15. Kohtule esitatud fotodelt nähtuvalt on kahjustusi saanud sõiduki parem esimene ja parem

tagumine uks. Kriimustada said paremal pool sõiduki stange, parem ja vasak tagumine velg

ning vasakpoolne stange. Seega on tekkinud kahjustused tõendatud. Hageja on kahju suurust

tõendanud hagiavaldusele lisatud OÜ Hiteh Autoteenindus 31.03.2022 arvega, millest

nähtuvad vajalikud tööd kahjujuhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks. Hageja on selgitanud, et

sõidukil vahetati ja värviti parem esiuks ning parem tagauks, parem küljekarp vahetati

osaliselt, vahetati parema ja vasaku küljekarbi kivikaitseteibid ja vasak tagumine porikumm,

parem esitiib vajas värvihajutust, tagastange värviti, vasak tagatiib remonditi ja värviti ning

värviti kaks velge. Tunnistaja X.R ütlustega on leidnud kinnitust sõidukil eelnimetatud

kahjustuste esinemine. Samuti andis tunnistaja ütluseid selle kohta, kuidas on toimunud

sõiduki hinnakalkulatsiooni koostamine ja millised tööd oli vaja teha. OÜ Hiteh

Autoteenindus poolt teostatud parandustööd olid vajalikud ja nende tööde maht oli

põhjendatud.

16. VÕS § 139 ega VÕS § 140 alusel kahjuhüvitise vähendamiseks ei ole alust. Kostjate

väited, et sõiduk rikkus ehitusplatsil eeskirju, parkides rasketehnika tööterritooriumil, on

paljasõnalised ja tõendamata. Tõendatud ei ole, et sellel objektil oleks parkimiseks

kehtestatud piiranguid. Kohtu ette pole toodud asjaolusid, mis võimaldaks järeldada, et

kostjatele kahju hüvitamise kohustuse panemine oleks nende suhtes äärmiselt ebaõiglane või

muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu.

17. Kostja I kahju hüvitamise kohustus muutus sissenõutavaks 13.05.2022. Kostja II vastu on

hagejal viivise nõue alates hagi esitamisest, s.o alates 16.06.2022.

18. Vaidlust pole selle üle, et kostja I on majandustegevuses tegutsev isik. VÕS § 1131

kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.

Kostja I apellatsioonkaebus

19. Kostja I esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

20. Kohus ei ole märkinud, millisest tõendist tulenevalt on kostja II kostja I töötaja.

Maakohus ei ole andnud õiguslikku hinnangut sellele, et sõiduki kasutaja rikkus ehitusplatsi

eeskirju. Ehitusobjektile oli keelatud autoga omavoliline sissesõitmine ja seal parkimine. Pole

tõendatud, kes lubas üldse sõidukit konkreetsesse kohta parkida. Sõidukile kahju tekkimine

oli põhjuslikus seoses kannatanu enda tegevusega. Kannatanu käitumine on käsitatav tahtliku

teona.

21. Kahju ei ole tõendatud. Fotod olid tehtud teadmata ajal ja teadmata kohas. OÜ Hiteh

Autoteenindus 31.03.2022 arve on osaline. Esitatud kalkulatsiooni kuupäevad ei sobitu

vaidlusalusesse ajaraami.

Kostja II apellatsioonkaebus

22. Kostja II esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

2-22-9000

23. Hageja ei ole kahju suurust tõendanud. Pelgalt arve ei saa olla tõendiks kahju suuruse

kohta. Kohtu seisukoht, et OÜ Hiteh Autoteenindus poolt teostatud parandustööd olid

vajalikud ja nende tööde maht oli põhjendatud, ei põhine asjas kogutud tõenditel. Hageja

poolt esitatud hinnakalkulatsioon ei ole terviklik, sest kogu hinnakalkulatsioonist, mis on kuni

9 lk, on esitatud üksnes üks lehekülg. Kohus oleks pidanud jätma antud tõendi tähelepanuta.

24. Kalkulatsioon on eelduslik, see ei näita tegelikku kulu. Tegelik kulu selgub hiljem, st kui

teostatakse remonditöid. Eluliselt ei ole usutav, et kalkulatsioon ühtib 100% hilisema

tulemusega. Antud juhul ühtivad arvel ja kalkulatsioonis märgitud töömahud minutilise

täpsusega, näiteks värvitöö 25,59 tundi ja komplekteerimine (kalkulatsioonil plekitöö-

vahetus) täpselt 18,39 tundi.

25. Kohtuotsusest ei selgu, mis põhjusel ei arvesta kohus kostja II poolt esitatud tõenditega,

mis tõendavad, et kahjustuste kõrvaldamise mõistlik suurus on 848 kuni 1295 eurot.

16.11.2023 esitatud tõend (Monza Auto OÜ vastus päringule) on koostatud sama programmi

kohaselt, mida kasutas OÜ Hiteh Autoteenindus ja mille kohta andis selgitusi hageja

tunnistaja, aga erinevalt hageja poolt esitatud tõendist, on kostja II poolt esitatud tõend

terviklik.

26. Kohus on jätnud arvestamata kostja II väitega ja seda kinnitavate tõenditega, mille

kohaselt oleks kohus pidanud arvestama kahjuhüvitisest maha kahe kahjustatud ukse väärtuse,

kokku 300-400 eurot.

Vastustaja seisukoht

27. Hageja vaidleb apellatsioonkaebustele vastu ja palub jätta need rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

28. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, täiendades

kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 2¹ kohtuotsuse

põhjendusi. Apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata.

29. Maakohus lahendas käesoleva asja lihtmenetluses. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui

kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus on lugenud tõendatuks sõidukile kahju

tekitamise kostja II poolt ja hageja esitatud tõendite alusel ka kahju suuruse, kuid on jätnud

hindamata kostja II väite selle kohta, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata kahe kahjustatud

ukse väärtus. Maakohus peab TsMS § 442 lg 8 esimese lause ja TsMS § 444 lg 2 mõtte

kohaselt lihtmenetluses tehtavas otsuses märkima, missuguseid poolte väidetud asjaolusid ta

tuvastatuks ei lugenud ning missuguseid poolte esitatud tõendeid ei arvestanud (RKTKo

04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Ehkki maakohus on menetlusnorme rikkunud, ei tähenda see,

et maakohtu lõppjäreldus oleks ebaõige. Ringkonnakohtu hinnangul jõudis maakohus siiski

õigele järeldusele, et hagi tuleb tervikuna rahuldada ja kostjatelt solidaarselt hageja kasuks

hagiavalduses nõutud summad välja mõista. Ringkonnakohus saab maakohtu eksimused

otsuse põhjendamisel käesoleva otsusega kõrvaldada ja esitada puuduolevad põhjendused.

Ülejäänud ulatuses nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ning tulenevalt

TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust ringkonnakohus neid põhjendusi ei korda.

2-22-9000

30. Pooled ei vaidle, et 22.12.2021 toimus sõidukiga kahjujuhtum aadressil /aadress/ ning

pargitud sõidukile sõitis otsa tõstuk, mida juhtis kostja II. Samuti ei olnud maakohtus vaidlust

selle üle, et toimunud liiklusõnnetuse (otsasõidu) tulemusena sai sõiduk kahjustada. Vaidlus

on sõidukile tekkinud kahjustuste ulatuse ja kahju suuruse üle.

31. Maakohus leidis õigesti, et hageja nõude õiguslikuks aluseks kostjate vastu saab olla

VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 ning lisaks vastutab kostja I VÕS § 1054 lg 1 alusel.

Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva vastutuse kohaldamiseks peab

hageja üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo

õigusvastasuse. Kahju tekitamine on mh eelduslikult õigusvastane, kui kahju tekitati omandi

või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Kahju

õigusvastaselt tekitanud isiku süüd hooletuse vormis eeldatakse (vt VÕS § 1050 lg 1).

Vastutusest (st kahju hüvitamise kohustusest) vabanemiseks peab kahju õigusvastaselt

tekitanud isik tõendama kas VÕS § 1045 lg-s 2 sätestatud õigusvastasust välistavate asjaolude

esinemist või VÕS § 1050 lg 1 kohaselt käibekohustuse täitmist ehk välise hoolsuse järgimist.

Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja

vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise (RKTKo 12.12.2016, 3-2-1-132-16 p 14).

Käesoleval juhul on hageja tõendanud kahju tekkimise, põhjusliku seose kostja II teo ja kahju

vahel ning teo õigusvastasuse. Kostjad ei ole süü puudumist tõendanud.

32. Kostja I apellatsioonkaebuses esitatud väite kohaselt ei ole kahju tõendatud, kuna pole

teada, millal ja kus on tehtud kohtule esitatud fotod. Ringkonnakohus kostja I väitega ei

nõustu. Hageja poolt kohtule esitatud fotodelt nähtub kuupäev 22.12.2021. Ringkonnakohtul

puudub alus arvata, et tegemist on ebaõige kuupäevaga. Fotodelt nähtub, et sõiduk on

pargitud ehitusobjektil (sõiduk on vastu tellinguid ja selle kõrval seisab tõstuk) (tl 73–74, 76–

77). Samuti nähtub fotodelt, et sõiduki parem külg on kahjustatud (tl 74–76, 78–87) ja

kahjustatud on ka sõiduki vasaku külje tagumine osa (see, mis oli vastu tellinguid) (tl 88–93).

Fotode tegemise aeg ja koht on seega seostatav kahjujuhtumiga ning sõidukile tekkinud

kahjustustega. Lisaks on sõidukile tekkinud kahjustused tõendatud tunnistaja X.R ütlustega (tl

103 pöördel–133 pöördel).

33. Kostja I on apellatsioonkaebuses pidanud arusaamatuks maakohtu järeldust, et kostja II

on kostja I töötaja. Maakohus leidis, et kostja II on kostja I töötaja, kuna selle üle polnud

vaidlust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Kostja I ei esitanud maakohtu menetluses

vastuväidet selle kohta, et kostja II on kostja I töötaja ega selle kohta, et kostja I kasutas

kostjat II oma majandustegevuses. Seega ei pidanud maakohus oma järeldust rohkem

põhjendama ega tõendeid hindama. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kostja II on esitanud

hagejale kirjaliku seletuse, milles ta on kinnitanud tõstuki juhtimist ja on märkinud selles

kostja I ärinime (tl 12) ning kostja I juhatuse liige on 13.05.2022 vastuskirjas hagejale

kinnitanud, et kostja I on kindlustusjuhtumis osalenud tõstuki valdaja (tl 31). Seega on ka

nendest tõenditest tulenevalt õige maakohtu järeldus, et kostja I vastutab käesoleval juhul

tema poolt kasutatud tõstukijuhi (kostja II) tekitatud kahju eest VÕS § 1054 lg 1 alusel.

34. Ebaõige on kostja I väide, et maakohus ei ole andnud õiguslikku hinnangut sellele, et

sõiduki kasutaja rikkus ehitusplatsi eeskirju. Maakohus vastas kostja I väitele otsuse

põhjendava osa p-s 54 ja leidis, et kostjate väited ehitusplatsi eeskirjade rikkumise kohta on

paljasõnalised ja tõendamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtule ei ole esitatud

tõendeid selle kohta, et ehitusplatsil oleks kehtestatud piiranguid sõidukite parkimiseks.

Kohtule esitatud väljavõte ehitusobjekti eeskirjadest (tl 31 pöördel) ei tõenda seda, et sõiduki

valdaja rikkus neid eeskirju. Seega leidis maakohus õigesti, et kahjuhüvitise vähendamiseks

VÕS § 139 lg 1 järgi ei ole alust.

2-22-9000

35. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kahju 2845,61 eurot on tõendatud hageja

esitatud kalkulatsiooni (tl 13) ja arvega (tl 14) ning tunnistaja ütlustega. Kalkulatsioon on

koostatud 06.01.2022, seega kahjujuhtumi järgselt. Asjaolu, et kalkulatsioon on üksnes 1-

leheküljeline, ei muuda seda tõendit ebausaldusväärseks. Ehkki kalkulatsioonis ei ole

märgitud detailselt, milles seisnes pleki-, kere- ja värvitöö ja mis materjale oli kasutatud,

nähtub 31.03.2022 arvest nr 2221330 täpsem tööde maht ja kasutatud materjalid (tl 14).

Lisaks on sõiduki kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikud tööd tõendatud tunnistaja X.R

ütlustega (tl 103 pöördel–133 pöördel). Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga II, et maakohus

on kostja II esitatud tõendid kahju suuruse kohta jätnud tähelepanuta. Maakohus on kostja II

tõendile viidanud, kuid on lugenud kahju tõendatuks hageja poolt esitatud tõenditega.

Maakohus peab TsMS § 442 lg 8 esimese lause ja TsMS § 444 lg 2 mõtte kohaselt

lihtmenetluses tehtavas otsuses märkima, missuguseid poolte väidetud asjaolusid ta

tuvastatuks ei lugenud ning missuguseid poolte esitatud tõendeid ei arvestanud. Seega ei

pidanud maakohus lihtmenetluses tehtavas otsuses põhjendama, miks ta kostja II tõenditega ei

arvestanud. Ringkonnakohus märgib vastuseks kostja II apellatsioonkaebusele, et kostja II

tõendist (Monza Auto OÜ kalkulatsioon) nähtuvalt on sõiduki kahjustuste kõrvaldamiseks

vajalike tööde maht kokku 17,19 tundi maksumusega 1017,6 eurot (käibemaksuga), kuid

selles ei ole arvestatud sõiduki vasakpoolse külje kahjustustega (tl 65–69). Kohtule esitatud

fotodelt ja tunnistaja ütlustest nähtub, et kahjustada olid saanud ka sõiduki vasak tagumine

tiib, velg ja stange (tl 88–93 ja tl 103 pöördel–133 pöördel). Seega ei saa kostja II esitatud

tõendist teha kostja II soovitud järeldust, et selles märgitud tööde maht on vajalik sõiduki

kõigi kahjustuste kõrvaldamiseks. Hageja esitatud arvel on märgitud, et tööde hulka kuulusid

ka vasakpoolse tagumise tiiva plekitööd (2h) ja värvimine (tiib + katuseäär ja tagastange) (tl

14). Seda on kinnitanud ka tunnistaja X.R oma ütlustes (tl 103 pöördel–133 pöördel). Seega ei

kajasta kostja II tõend kõiki vajalikke töid, mistõttu ei saa kahju suurust selle alusel tuvastada.

36. Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja poolt esitatud kalkulatsioonis ja arvel märgitud

tööde mahu kokkulangevus ei ole selliseks asjaoluks, mis annaks alust järeldada hageja

väidetud kahju suuruse põhjendamatust. Tunnistaja X.R ütluste kohaselt on sõiduki

kahjustuste hindamiseks kasutusel eraldi programm, kuhu sisestatakse vajalikud tööd. Need

andmed sisestab meister, kes on sõiduki üle vaadanud. Programm arvutab välja tööde jaoks

vajaliku aja ja materjali kulu. Arve koostatakse selle aja ja materjali kulu alusel ning juhul,

kui selguvad varjatud puudused ja on vajalikud täiendavad tööd, kooskõlastatakse see

kliendiga (tl 103 pöördel–133 pöördel). Seega on hageja esitatud kalkulatsioon koostatud

sõiduki kahjustused üle vaadanud meistri poolt programmi sisestatud andmete alusel ning

sellest lähtudes on koostatud ka arve. Sellest tulenevalt ei saa ka järeldada, et kalkulatsioonis

märgitud tööde maht ja materjalide kulu peaksid tingimata olema arvel märgitust erinevad

(väiksemad). Seda, et arvel märgitud tööde maht ja materjalide kulu oleks pidanud olema

väiksem kui kalkulatsioonis märgitu, ei ole kostjad tõendanud. Seejuures on kostja II esitatud

kalkulatsioon koostatud sama programmi kasutades ning kostjate seisukohtadest ei nähtu, et

selle programmi kasutamine kalkulatsiooni koostamiseks oleks ebaõige.

37. Ringkonnakohus nõustub kostjaga II, et maakohus on jätnud arvestamata kostja II

väitega ja seda kinnitavate tõenditega, mille kohaselt oleks kohus pidanud arvestama

kahjuhüvitisest maha kahe kahjustatud ukse väärtuse. Samas ei nõustu ringkonnakohus

kostjaga II, et maakohus oleks pidanud sellest tulenevalt tegema teistsuguse otsuse. VÕS §

127 lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai

kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu

mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kostja II väitel on

kahjuhüvitisest vaja maha arvata kokku 300-400 eurot. Ringkonnakohus sellega ei nõustu,

põhjusel, et kostja II ei ole tõendanud kahjustatud (sõidukilt eemaldatud) uste sellist väärtust.

2-22-9000

Kostja II tugineb Monza Auto OÜ 14.03.2024 vastusele, milles on Monza Auto OÜ kostja II

13.03.2024 päringule vastates märkinud, et „Ukse hind võiks orienteeruvalt olla 2022. a 150-

200 eur“ (tl 116). Monza Auto OÜ on märkinud oma vastuses mitte kahjustatud

(olemasoleva) ukse hinna, vaid kahjustuste kõrvaldamiseks vajaliku ukse hinna. See järeldub

kostja II poolt Monza Auto OÜ-le 13.03.2024 tehtud päringust, milles on küsitud kahjude

kõrvaldamiseks vajalike materjalide maksumuse kohta (tl 113) ja Monza Auto OÜ

kalkulatsioonist, milles on taastamiseks vajaliku ukse maksumuseks märgitud 250 eurot (tl

65–69). Seega ei saa nendest tõenditest järeldada, et sõidukilt eemaldatud kahjustatud ukse

väärtuseks on 150-200 eurot. Muid tõendeid kahjuhüvitisest maha arvamise kohta ei ole

kostja II esitanud.

38. Kuna apellatsioonkaebuseid ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt apellantide kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)