3-25-469/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. juuli 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-469

Haldusasi

X. X kaebus Eesti Töötukassa 14.01.2025 otsuse nr

TVH/25/001820 ja 07.02.2025 vaideotsuse nr VO/25/190

tühistamise ning vastustaja kohustamise nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja X. X

Vastustaja Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.08.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele.

3-25-469

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X esitas 24.10.2024 Eesti Töötukassale taotluse töövõime hindamiseks.

2. Eesti Töötukassa tuvastas 14.01.2025 otsusega nr TVH/25/001820 X. X osalise töövõime

perioodiks 24.10.2024-25.10.2029.

3. X. X esitas 21.01.2025 Eesti Töötukassa 14.01.2025 otsusele nr TVH/25/001820 vaide.

Vaide esitaja hinnangul esineb tal puuduv töövõime.

4. Eesti Töötukassa jättis 07.02.2025 vaideotsusega nr VO/25/190 X. X vaide rahuldamata.

Vaideotsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

Töötukassa hindas vaide esitaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema enda poolt

24.10.2024 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele

ja tervise infosüsteemi (TIS) kantud terviseandmed. Ekspertarst on terviseandmete

ning taotleja ütluste alusel koostanud eksperdiarvamuse, mille alusel tegi töötukassa

töövõime hindamise otsuse.

Töötukassa kaasas töövõime hindamisel eksperdiarvamuse saamiseks

tervishoiuteenuse osutaja (TTO) Dorpat Tervis OÜ. TTO ekspertarst on 14.01.2025

eksperdiarvamuses tuvastanud, et vaide esitajal esinevad: - mõõdukad

tegutsemispiirangud liikumise ning teadvusel püsimise ja enesehoolduse

valdkondades. Eksperthinnangu kohaselt on mõõdukad tegutsemispiirangud liikumise

ning teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkondades põhjustatud epilepsiast. Vaide

esitaja kirjeldatud piiranguid muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas

väljaskäimise ning riski või ohu tajumise osas on arvestatud liikumise valdkonda

hinnates, ent piirangud igapäevaelus muutustega toimetuleku osas ei leidnud TIS

andmetel kinnitust.

Vaide esitaja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse, õppimise ja tegevuste

sooritamise, suhtlemise valdkondades ning muude tervisehäirete osas ei leidnud TIS

andmetel kinnitust.

Ekspertarst on kokkuvõttes hinnanud vaide esitaja töövõime osaliseks ja töövõime 5

aasta jooksul tõenäoliselt vähe muutuvaks.

Töötukassa on nii vaidlustatud otsuse tegemisel kui ka vaide lahendamisel arvesse

võtnud kõiki TIS-s olevaid terviseandmeid. Eksperdiarvamuse koostanud TTO

ekspertarst analüüsis veel kord vaide esitaja terviseandmeid, sh vaides kirjeldatud

asjaolusid, ning jääb oma esialgse eksperdiarvamuse juurde, et vaide esitajal on

osaline töövõime kestusega viis aastat.

Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst analüüsis samuti vaidemenetluses

vaide esitaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud

asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leiab, et täiendatud

eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise

metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta.

TTO ekspertarst hindas liikumise valdkonna tegutsemispiirangu mõõdukaks

arvestades, et vaide esitajal esineb mõõdukas piirang ohutul ringiliikumisel

teadvusekaotusega krambihoogudest tingitult. 10.01.2025 sissekandest nähtub, et

vaide esitajal on keskmiselt 3-4 hoogu kuus (2-3 hoogu päevas). Hoogude järgselt

esinenud segasusseisund, millest tuleb välja aeglaselt. Hoogude vahelisel perioodil

tunneb väsimust, meeleolulangust. Hoogude esinemist kajastatud eelmise ekspertiisiga

2(9)

3-25-469

võrreldes sama sagedusega. Neuroloogi poolt ravi ei muudetud viimases

konsultatsioonis. Piirang hinnatud mõõdukaks nagu ka eelmise ekspertiisi raames.

TTO ekspertarst hindas teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna

tegutsemispiirangu mõõdukaks arvestades, et vaide esitajal esineb mõõdukas piirang

oma tervise eest hoolitsemisel teadvusekaotusega krambihoogudest tingitult.

10.01.2025 sissekandest nähtub, et vaide esitajal on keskmiselt 3-4 hoogu kuus (2-3

hoogu päevas). Hoogude järgselt esinenud segasusseisund, millest tuleb välja

aeglaselt. Hoogude vahelisel perioodil tunneb väsimust, meeleolulangust. Hoogude

esinemist kajastatud eelmise ekspertiisiga võrreldes sama sagedusega. Neuroloogi

poolt ravi ei muudetud viimases konsultatsioonis. Piirang hinnatud mõõdukaks nagu

ka eelmise ekspertiisi raames. Asjaolu, et epilepsia hoogusid on 3-4 korral kuus, ei

tähenda püsivat piirangut tualettruumitoimingutes. Epilepsia hoo väliselt ei ole vaide

esitajal piiranguid tualettruumitoimingutes.

Vaide esitaja kirjeldatud piiranguid muutustega kohanemise ja ohu tajumise

valdkonnas väljaskäimise ning riski või ohu tajumise osas on arvestatud liikumise

valdkonda hinnates, ent piirangud igapäevaelus muutustega toimetuleku osas ei

leidnud TIS andmetel kinnitust.

Vaide esitaja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse, õppimise ja tegevuste

sooritamise, suhtlemise valdkondades ning muude tervisehäirete osas ei leidnud TIS

andmetel kinnitust. Psüühikahäirete kohta ei ole TIS-s kinnitust. 02.12.2024 on vaide

esitaja käinud psühhiaater I. Ti vastuvõtul, kes diagnoosiks märgib epilepsia,

psüühilise haiguse diagnoose ei kajasta, ei kajasta ka vaimse tervise probleeme.

Kuna terviseseisundi püsivat halvenemist kinnitavaid andmeid ei ole TIS-i

vaidemenetluses lisandunud ega vaide esitaja poolt vaidemenetluses esitatud, siis ei

ole alust juba tuvastatud töövõime ulatust muuta.

Vaide esitaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole

sellised, mille alusel tuvastada puuduv töövõime. Vaide esitajal on terviseandmetele

tuginedes tegemist osalise töövõimega tulenevalt epilepsia hoogudest, mille

esinemissagedus on 3-4 hoogu kuus. Neuroloogi poolt konsulteeritud, ravi muutmist

vajalikuks pole peetud. Vaimse tervise häiret psühhiaater ei kajasta. Viitab 2009.a

esinenud psühhoosile. Üle vaadatud vanemad terviseandmed, kus samuti pole vaimse

tervise probleeme kajastatud. Sama hinnang töövõimele antud ka eelmiste

ekspertiiside raames ning ka siis on olnud epilepsia hoogude esinemine sama, mis

praeguse ekspertiisi raames (2-3; 3-4 hoogu kuus). Vaide esitajal on epilepsiast

tulenevad piirangud töötamisel, ei sobi täistööaeg, kuid seda, et vaide esitaja pole

üldse suuteline töötama terviseandmed ei kinnita.

5. X. X esitas 25.02.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 14.01.2025

otsuse nr TVH/25/001820 tühistamisnõudes. Kohus tõlgendas, et kaebaja on vaidlustanud nii

Eesti Töötukassa 14.01.2025 otsuse kui ka 07.02.2025 vaideotsuse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja leiab, et töötukassa vaidlusalused otsused on õigusvastased.

6.1. Kaebajal on epilepsia üle 15 aasta ning epilepsia hood on sagenenud 4 hoogu kuus (2-3

hoogu päevas), kuigi kaebaja tarvitab epilepsiaravimeid, ei suitseta ega joo. Epilepsiahoole

järgneval päeval on kaebajal väga halb olla, on tõusnud vererõhk kui ka kehatemperatuur.

Peale hoogu on raske taastuda.

3(9)

3-25-469

6.2. Kaebajal puuduvad autojuhiload seoses epilepsiaga.

6.3. Kaebaja leiab, et tal on puuduv töövõime, ta ei talu värvihaisu ja kardab kõrgust. Kui

töötukassa kaebaja kuhugi tööle suunab ja seal midagi kaebajaga juhtub epilepsiahoo ajal, siis

tööandja vastutab.

6.4. Kaebajal oli 22.05.2025 järjest 5 epilepsia hoogu ning ta viibis ühe päeva haiglas.

Kaebajal on 19.06.2025 neuroloog H. P vastuvõtt.

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

7.1. Vaidlusalused otsused on õiguspärased. TVTS § 5 lg 1 alusel tuvastatakse töövõime

hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel

võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise

piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Tervise- ja tööministri

07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu,

töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu (määrus nr 39) § 8

lg 6 järgi tuvastab töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud

ekspertarvamuse alusel. Eksperdiarvamus koostatakse järgmiste andmete alusel: taotluses

olevad andmed; TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud andmed; taotleja tegutsemisvõime

täpsustamise vajaduse korral täiendavad terviseandmed taotlusel nimetatud arstidelt ja

spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud

ekspertiisimeeskonnalt (määrus nr 39 § 5 lg 1). Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime

hindamise metoodikast, milles on kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas

tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise

piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse

kohta.

7.2. Töövõime hindamise otsuse põhjendused on esitatud kaebajale kättesaadavas

dokumendis (eksperthinnangus), millele on 14.01.2025 otsuses viidatud. Vaidlusaluses

otsuses on märgitud, et töövõime ulatuse tuvastamise aluseks olev eksperdiarvamus on

taotlejale kättesaadav patsiendiportaalis digilugu.ee ja e-töötukassas. Vaidemenetluses ja

kohtumenetluses on seisukoha andnud ka Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr

V. H. Vaidemenetluses on 26.01.2025 terviseandmed uuesti üle vaadanud ka ekspertarst dr A.

P, kes on jäänud 14.01.2025 koostatud eksperdiarvamuse juurde, st 26.01.2025

eksperdiarvamuses ei ole muudatusi tehtud võrreldes 14.01.2025 eksperdiarvamusega. Seega

on täidetud Riigikohtu praktikas seatud nõue, et piirangutele antud hinnangud tuleb üle

vaadata ka teise ekspertarsti poolt. Dr V. H on oma 02.04.2025 seisukohas jäänud dr A. Pga

samale seisukohale ja on põhjalikult selgitanud võtmetegevustele antud hinnangut.

7.3. Ekspertarst dr A. P 14.01.2025 eksperthinnangust nähtub, et kaebajal tuvastati mõõdukas

tegutsemispiirang liikumise valdkonna võtmetegevuses 1.2 (ohutu ringiliikumine) ja

mõõdukas tegutsemispiirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevuses

4.1 (teadvusel püsimine). Kaebaja kirjeldatud piiranguid muutustega kohanemise ja ohu

tajumise osas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates, ent piirangud igapäevaelus

muutustega toimetuleku osas ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Kaebaja kirjeldatud piirangud

käelise tegevuse, õppimise ja tegevuste sooritamise, suhtlemise valdkondades ning muude

tervisehäirete osas ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Hinnangu andmisel kaebaja töövõimele

tugines ekspertarst eelkõige neuroloogide H. P 10.01.2025, 23.01.2024, 13.01.2023 ning K. A

03.07.2019, psühhiaatri I. T 02.12.2024, perearsti A. S 26.08.2024, uroloog P. T 23.12.2024,

epikriisidele.

7.4. Liikumise valdkond: - Liikumine eri tasapindadel – kaebaja kirjeldatud muutlikku

võimekust liikumises eri tasapindadel on arvestatud võtmetegevuses Ohutu ringiliikumine,

4(9)

3-25-469

kuna liikumise piirangud esinevad vaid seoses epilepsiahoogudega. Luu- või

lihaskonnahaigusi kaebajal ei esine. - Ohutu ringiliikumine – arvväärtus 2 (mõõdukas

piirang). Arvestades neuroloog H. P 10.01.2025, psühhiaater I. T 02.12.2024 ja neuroloog K.

A 03.07.2019 epikriisides kirjeldatud osaliste krambihoogude sagedust ning määratud ravi,

esineb kaebajal mõõdukas piirang erinevates kohtades liikumisel. Viimase neuroloogi

vastuvõtu andmetel esineb kaebajal koldeleiuta sümptomaatiline epilepsia,

teadvusekaotushoogudena. Teostatud analüüside vastused on kõik normis. Piirangut ei saa

hinnata suuremaks kui mõõdukaks, sest kaebaja hoogude osas olulisi muutusi viimase aasta

jooksul ei ole esinenud, raviskeemi tõhustamist ei ole vajanud. 18.10.2024 on neuroloogi

poolt välja kirjutatud diasepaami vajadusel ning märkusena: Karbamasepiini võtmise

lõpetanud – antiepileptilise ravimi tarvitamise lõpetamise korral võib esineda seisundi

halvenemist. Karbamasepiini uuesti endises doosis välja kirjutatud 07.11.2024.

Terviseandmetes puudub info, et tegemist oleks refraktaarse (ravile mittealluva vormiga)

epilepsiaga, samuti puudub ajukahjustuse leid ning viimati vajanud haiglaravi 2019. aastal.

Peaaju kompuutertomograafiauuringul 22.06.2019 aju struktuurihäiret, st patoloogiat ei

diagnoositud. Aeglast/ettevaatliku liikumist pärast hoogu on hinnatud võtmetegevuse

„Liikumine eri tasapindadel“ juures. Nägemis- ja kuulmishäirete kohta, mida samuti

arvestatakse selle võtmetegevuse hindamisel, tervise infosüsteemi andmed ei kinnita. -

Seismine ja istumine – arvväärtus 0 (piirangut ei esine). Ekspertiisitaotluses nimetatud

tasakaalukaotuste kohta tervise infosüsteemis andmeid ei ole. Ekspertiisitaotluses märgitud

muutlik võimekus ühel kohal püsida pärast epilepsiahoogu piirangut ei suurenda. -

Liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtus 0 (kaebaja kirjeldatud piirangud on hinnatud

liikumise valdkonna võtmetegevuste juures). Ekspertiisitaotluses nimetatud tasakaaluhäireid

seismisel ja istumisel on arvestatud piirangute hindamisel võtmetegevuste „Ohutu

ringiliikumine“ ning „Teadvusel püsimine“ juures. Käelise tegevuse valdkond: - Käelise

tegevusega seotud muud piirangud – arvväärtus 0 (kaebaja kirjeldatud piirangud on hinnatud

Liikumise ja Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ning on seotud esinevate

epilepsiahoogudega). Püsivaid piiranguid põhjustavaid probleeme käelises tegevuses

terviseandmed ei kajasta.

7.5. Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkond: - Teadvusel püsimine – arvväärtus 2

(kaebaja kirjeldatud piirangud epilepsiahooga kaasnev teadvuse kaotus, iseeneslik

urineerimine ja mäluhäired ning peavalud esinevad paar korda kuus, viimasel neuroloogi H. P

kontrollil-vastuvõtu 10.01.2025 andmetel esineb kaebajal koldeleiuta sümptomaatiline

epilepsia, teadvusekaotushoogudega. Piirangut ei saa hinnata suuremaks kui mõõdukaks, sest

vastavalt neuroloogi epikriisile kaebaja hoogude osas olulisi muutusi viimase aasta jooksul

esinenud ei ole, raviskeemi tõhustamist ei vajanud. Terviseandmetes puudub info, et tegemist

oleks refraktaarse (ravile mittealluva epilepsia vormiga) epilepsiaga, samuti puudub

ajukahjustuse

leid

ning

viimati

vajanud

haiglaravi

2019.a.

Peaaju

kompuutertomograafiauuringul 22.06.2019 aju struktuurihäiret - ei diagnoositud.

Olemasolevad tegutsemispiirangud põhjustavad mõõdukat enesehoolduse defitsiiti. -

Tualettruumi toimingud – arvväärtus 0. Esitatud kaebused (epilepsia) on arvesse võetud

võtmetegevuses Teadvusel püsimine. Vastavalt 23.12.2024 uroloog P. Ti ambulatoorse

epikriisi andmetele on kaebused seotud siiski epilepsiaga. Esineb kerge eesnäärme

suurenemine, kuid kaebused inkontinentsi osas on põhjustatud epilepsiast. Epilepsia hood 3-4

korral kuus, mis vastavalt töövõime hindamise metoodikale ei põhjusta püsivat piirangut

tualettruumitoimingutes. Epilepsiahoo väliselt ei esine taotleja siiski tualettruumitoimingutes

piiranguid. Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkond: - Tegevuste õppimine – arvväärtus 0.

Kaebaja kirjeldatud piiranguid, raskusi keerulisemate tegevuste õppimises ei saa

terviseandmete alusel kinnitada, sest puuduvad uuringud, diagnoosid ja ravi vaimse tegevuse

häirete osas, mis põhjustaksid püsivaid kognitsioonihäireid. Psühhiaater I. T märgib küll

5(9)

3-25-469

02.12.2024 ambulatoorse vastuvõtu epikriisis kaebajal esinenud psühhoosi episoodi esinemist

2009. aastal, mille tõttu oli vajanud ka haiglaravi. Enne 2024. aasta detsembrit vaimse tervise

häirega arstide poole pöördumisi ning diagnoositud püsivaid vaimse võimekuse langust

põhjustavaid seisundeid terviseandmed ei kajasta. Märgitud on vaid epilepsiahoogudega

seotud kiiremat väsimustunnet ning epilepsiahoogudega seostatud ajutist kõrvalabi vajadust. -

Tegevuste alustamine ja lõpetamine – arvväärtus 0. Kaebaja kirjeldatud piiranguid

epilepsiahoogudega seonduvalt on hinnatud kehalise võimekuse valdkondades Liikumine ja

Teadvusel püsimine ja enesehooldus, võtmetegevustes ohutu ringiliikumine ja teadvusel

püsimine. Psüühikahäireid, mis võiksid olla püsivate piirangute põhjuseks vaimse võimekuse

valdkondades terviseandmed ei kajasta. Muutustega kohanemine ja ohu tajumine: -

Väljaskäimine - arvväärtus 0. Kaebaja kirjeldatud piiranguid, väljas käimises ei saa

terviseandmete alusel kinnitada, sest puuduvad uuringud, diagnoosid ja ravi vaimse tegevuse

häirete osas, mis põhjustaksid püsivaid takistusi, hirme ja ärevustunnet. psüühilise häire tõttu.

Psühhiaater I. T märgib 02.12.2024 ambulatoorse vastuvõtu epikriisis kaebajal esinenud

psühhoosi episoodi esinemist 2009. aastal, mille tõttu oli vajanud ka haiglaravi, kuid

hilisemaid pöördumisi ning psühhiaatri poolt diagnoositud püsivat vaimse võimekuse langust

põhjustavaid seisundeid terviseandmed ei kajasta. - Riski või ohu tajumine - arvväärtus 0.

Kaebaja kirjeldatud piiranguid, püsiva kõrvalabi vajaduse osas ei saa terviseandmete alusel

kinnitada, sest puuduvad uuringud, diagnoosid ja ravi vaimse tegevuse häirete osas, mis

põhjustaksid püsivat järelevaataja vajadust. Epilepsiahoo ajal ja järel on mõningase toe

vajadus tõenäoline, mida aga ei saa hoogude sagedust arvestades hinnata püsipiiranguks. -

Toimetulek muutustega - arvväärtus 0. Kaebaja kirjeldatud piiranguid, ärevustunde

epilepsiahoo vallandajana terviseandmed ei kajasta. Taotleja kirjeldatud piirangud ei leidnud

TIS andmetel kinnitust. Psüühikahäirete kohta ei ole TIS andmetes kinnitust. 02.12.2024

psühhiaater I. T vastuvõtu epikriis ei kajasta vaimse tervise häireid, mis võiksid olla

epilepsiahoo vallandajaks. Suhtlemine: - Suhtlemisega hakkamasaamine – arvväärtus 0.

Suhtlemisel esinevat ärevust või hirmu ega ka vältivat käitumist ei ole terviseandmetes

kajastatud. Kohane käitumine – arvväärtus 0. Ebakohast käitumist suhtlemisel terviseandmed

ei kinnita. Muud tervisehäired: - Unehäirete esinemist ravi vajavas mahus ei ole tervise

infosüsteemis kirjeldatud. Sagedast urineerimist põhjustav eesnäärme kerge suurenemine on

küll uroloogi P. Ti 23.12.2024 ambulatoorse epikriisi alusel diagnoositud, ning alustatud ka

medikamentoosset ravi, kuid puuduvad andmed olulise struktuurihäire kohta. 23.12.2024

teostatud kõhu- ja vaagnapiirkonna ultraheliuuringul leitud kerge eesnäärme suurenemine:

Prostata kesksagar kergelt prolabeerunud kusepõide, maht < 30 ml, ehhostruktuuris üksikud

kaltsifikaadid, prostata kontuur sile, intaktne. Jääkuriini ei jää. Aort, iliakaalsed arterid

laienemiseta. Alumine õõnesveen, iliakaalsed veenid mõlemapoolselt ehhoiseärasuseta.

Paraaortaalsed l/s-ed suurenenud ei ole. Vaba vedelikku kõhuõõnes ei ole. Piirang ei ole

töövõimet mõjutav.

7.6. Dokumendipõhise 14.01.2025 eksperdiarvamuse kohaselt tuleb kaebajal võtmetegevuste

piirangute koguskoor 4, mis töövõime hindamise metoodika kohaselt võimaldab hinnata

töövõime osaliseks. Antud juhul on kaebaja töövõime hinnatud osaliseks, sest kuigi kaebajal

esinevad tegutsemispiirangud liikumise ja teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas,

on need mõõdukad ning ei põhjusta töövõime täielikku puudumist, st ei esine piirangut, mis

segab ja takistab pidevalt igapäevaelu või teatud tegevusi ei ole üldse võimalik sooritada, st

vastav funktsioon puudub. Vaide esitajal on terviseandmetele tuginedes tegemist osalise

töövõimega, tulenevalt epilepsia hoogudest, mille esinemissagedus on 3-4 hoogu kuus.

Neuroloogi poolt konsulteeritud, ravi muutmist vajalikuks pole peetud. Puudub igasugune

põhjus, miks kaebaja ei saaks hoogude välisel ajal teatud piirangutega tööd teha. Kaebajale ei

sobi üksnes töö liikuvate mehhanismidega, kuumade pindadega ja kõrgustes, kuid valdavalt

istuvas asendis tehtavat kerget käelist või suhtlemisega seotud tööd peaks kaebaja vähemalt

6(9)

3-25-469

osalise koormusega teha suutma. Osalise töövõime kehtivusajaks on määratud viis aastat, sest

kaebaja töövõime täielik taastumine ei ole tõenäoline. Tegemist on püsivate

funktsioonipiirangutega.

7.7. Vaidlustatud otsuste tegemisel on arvestatud kõiki kaebaja kohta tervise infosüsteemis

olevaid andmeid (k.a arstide poolt koostatud dokumente), kuid need ei kinnita kaebaja

tervisliku seisundi halvenemist võrreldes eelmise, st 2021. aastal tehtud töövõime

hindamisega. Hoogude suuremat sagedust objektiivsed terviseandmed ei kinnita. 10.01.2025

neuroloogi poolt määratud antiepileptilise ravimi doosi ei ole suurendatud. Epikriis pigem

kirjeldab seisundi paranemist – analüüsivastused olnud kõik normi piires ning uuesti

17.11.2024. aastal alustatud karbamasepiini (minimaalses toimivas doosis) tarvitamisel ei ole

oodata hoogude sagenemist. Pärast vaidlustatud otsuste tegemist tervise infosüsteemi uusi

andmeid lisandunud ei ole. Vahepealne krambivastase ravi muutmine võis põhjustada kaebaja

enesehinnangu kohase terviseseisundi halvenemise, mida objektiivsed terviseandmed ei

kajasta. Tegutsemispiiranguid nagu ka töövõimet tervikuna hinnatakse koos arsti määratud

adekvaatse raviga.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

9. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt

tuvastanud, et kaebajal on osaline töövõime.

5. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on

antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Töövõime hindamine on

hindamisotsus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-20-2474/11, p 16). Halduskohus

on pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus; muu hulgas on

haldusakti kontrollimisel halduskohtu pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava

eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid

õigesti (eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel) (vt Riigikohtu lahend nr 3-17-

1110/84, p 24).

6. TVTS § 5 lg 1 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega

isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning

sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust

(TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse isikul töövõime ulatus

järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2

nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on

TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või; 3) puuduv

töövõime, kui ta ei ole võimeline TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama

(TVTS § 5 lg 3). Määruse nr 39 § 6 lg-s 3 on toodud võtmetegevuste raskusastmete

vastavustabel, kus arvväärtus 0 tähendab, et piiranguid ei tuvastatud (punkt 1); arvväärus 1 –

kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast

(punkt 2); arvväärtus 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või

esineb 25-50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise

tervisekahjustuseta inimesel (punkt 3); arvväärtus 3 – raske piirang: piirang, mis segab

oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu

võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav (punkt 4); arvväärtus 4 – täielik piirang: piirang,

mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav

funktsioon puudub (punkt 5).

7(9)

3-25-469

7. Töövõime hindamise metoodikas on selgitatud, et pikaajaline tervisekahjustus on püsiv

terviseseisund, mis eelduste kohaselt vähemalt kuue kuu vältelt oluliselt ei muutu1. Töövõimet

hinnatakse, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja või arstiõppe

läbinud töötukassa töötaja (vt TVTS § 7 lg 1 ja määrus nr 39 § 2 p 3). Eksperdiarvamus

koostatakse taotlusel olevate, TIS-i kantud ning muude, täpsustamise vajaduse korral

kogutud, andmete alusel (vt määruse nr 39 § 5 lg 1). Eksperdiarvamus lähtub töövõime

hindamise metoodikast ja hinnangus kasutatakse nii kehalise kui ka vaimse võimekuse

hindamiseks nende võimekuste valdkondades ning võtmetegevustes piirangu raskusastme

väljaselgitamiseks punktisüsteemi skaalaga 0 – 4 (vt määrus nr 39 § 6 lg 3). Ühe

võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga.

Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes

esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga. Võtmetegevuste raskusastmed

summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, välja arvatud raskusastmed arvväärtusega 0

ja 1 (vt määruse nr 39 § 6 lg-d 4-6).

8. Määruse nr 39 § 8 lg 1 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja töövõime kas osaliseks või

puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete

arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise

ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli.

Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõime puuduvaks, kui mistahes võtmetegevuse

raskusaste, välja arvatud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, on hinnatud

arvväärtusega neli (määruse nr 39 § 8 lg 3 p 2). Asja materjalist nähtuvalt ei ole kaebajal

hinnatud ühtegi võtmetegevust raskusastmega 4.

10. Kohus nõustub vaideotsuses tooduga ega pea vajalikuks neid seisukohti korrata (HKMS

§ 165 lg 2). Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist.

11. Kaebaja ei ole välja toonud konkreetselt, millises osas ta ekspertarvamusega ei nõustu või

millised TIS-s olevad andmed on jäetud tähelepanuta või tehtud neist ebaõigeid järeldusi.

Nähtuvalt vaidlusalustest otsustest on vastustaja võtnud arvesse kaebajal esinevat epilepsiat

ning ka asjaolu, et epilepsiahooge esineb keskmiselt 3-4 hoogu kuus (digitaalse kohtutoimiku

leht (dtl) 136). 26.01.2025 eksperthinnangus on leitud, et kaebajal esineb mõõdukas

tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on episoodilised ja proksüsmaalsed e

äkkhootised häired; käelise tegevusega seotud muud piirangud ei leidnud TIS andmetel

kinnitust; püsivaid piiranguid põhjustavaid probleeme käelises tegevuses kajastatud ei ole;

taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas,

mille põhjuseks on episoodilised ja paroksüsmaalsed e äkkhootised häired; taotlejal

kirjeldatud piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas ei leidnud TIS andmetel

kinnitust; psüühikahäirete kohta ei ole terviseandmetes kinnitust; taotleja kirjeldatud

piirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ei leidnud TIS andmetel

kinnitust ja on hinnatud liikumise valdkonnas; psüühikahäirete kohta ei ole terviseandmetes

kinnitust; taotleja kirjeldatud piirangud suhtlemise valdkonnas ei leidnud TIS andmetel

kinnistust; suhtlemisel pole piiranguid kajastatud; taotleja kirjeldatud piirangud muude

tervisehäirete osas ei leidnud TIS andmetel kinnitust (dtl 161-162).

12. Ka töötukassa ekspertarst on kaebaja terviseandmed vaidemenetluses üle vaadanud ning

leidnud, et vaide esitajal on epilepsiast tulenevad piirangud töötamisel, ei sobi täistööaeg, kuid

seda, et vaide esitaja poleks üldse suuteline töötama, tervisandmed ei kinnita (dtl 178).

Ekspertarstid on arvesse võtnud ka peale hooge tekkinud segasusseisundit ning väsimust,

millele on kaebaja viidanud ka kaebuses (dtl-d 137, 151, 177 ja 164). Lisaks on ekspertarstid

hinnanud kaebaja tervislikku seisundit koos määratud raviga ning leidnud, et neuroloogi poolt

Vt töötukassa töövõime hindamise metoodika, lk 4. Kättesaadav elektrooniliselt:

https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-hindamine/toovoime-hindamise-pohimotted-ja-metoodika

8(9)

3-25-469

konsulteeritud, kuid ravi muutmist vajalikuks pole peetud (dtl 178). Kohtumenetluses on

töötukassa ekspertarst leidnud, et vaidlustatud otsuste tegemisel on arvestatud kõiki kaebaja

kohta TIS-s olevaid andmeid (k.a arstide poolt koostatud dokumente), kuid need ei kinnita

kaebaja tervisliku seisundi halvenemist võrreldes eelmise, st 2021. a tehtud töövõime

hindamisega; hoogude suuremat sagedust objektiivsed terivseandmed ei kinnita: 10.01.2025

neuroloogi poolt määratud antiepileptilise ravimi doosi ei ole suurendatud; epikriis pigem

kirjeldab seisundi paranemist – analüüsivastused olnud kõik normi piires ning uuesti

17.11.2024. a alustatud karbamasepiini (minimaalses toimivas doosis) tarvitamisel ei ole

oodata hoogude sagenemist; pärast vaidlustatud otsuste tegemist TIS-i uusi andmeid

lisandunud ei ole; vahepealne krambivastase ravi muutmine võis põhjustada kaebaja

enesehinnangu kohase terviseseisundi halvenemise, mida objektiivsed terviseandmed ei

kajasta (dtl 166).

13. Kaebaja hinnang oma tervislikule seisundile on küll oluline, kuid selleks, et ekspertarst

saaks anda samasuguse hinnangu, peavad seda toetama TIS-s olevad objektiivsed

terviseandmed. Käesoleval juhul TIS-s puuduvad kaebaja antud hinnanguid kinnitavad

andmed. Kaebaja on küll märkinud, et mais pidi viibima haiglaravil ühe päeva tingituna

epilepsiahoogudest. Samas ei ole kohtul võimalik ligi pääsed TIS andmetele ning vastavaid

terviseandmeid ka kaebaja kohtule esitanud ei ole. Aga ka juhul, kui eeldada kaebaja väidete

õigsust, siis puuduvad andmed, et haigus ei alluks ravile või esineks vajadus raviskeemi

muutmiseks. Lisaks on vastustaja arvesse võtnud, et kaebajal esineb epilepsiahooge 3-4

hoogu kuus. On mõistetav kaebaja hirm leida sobilik osalise koormusega töö, arvestades tema

terviseseisundit, kuid ekspertarstid on selgitanud, et kaebajale ei sobigi töö liikuvate

mehhanismidega, kuumade pindadega ja kõrgustes, siis valdavalt istuvas asendis tehtavat

kerget käelist või suhtlemisega seotud tööd peaks kaebaja vähemalt osalise koormusega teha

suutma (dtl 166).

14. Eeltoodust lähtuvalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on tehtud otsus kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja

kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja

võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

16. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)