2-21-2960/70 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Piirmets ja Siret

Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

04.07.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-2960

Kohtuasi

Q.R hagi OÜ AVARIIGRUPP vastu 740,40 euro ja

viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.06.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Q.R määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Q.R (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Jaanika Reilik-Bakhoff

Kostja OÜ AVARIIGRUPP (registrikood 11386468),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Margo Lemetti ja

vandeadvokaat Tanel Kask

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Q.R määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Harju Maakohtu 17.06.2024 määrus osas, millega maakohus mõistis

Q.R-ilt välja menetluskulude hüvitise 5148 eurot ületavas osas. Teha tühistatud

osas uus määrus, millega jätta taotlus 5148 eurot ületavas osas rahuldamata. Muus

osas jääb maakohtu määrus muutmata.

3. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Rahuldada OÜ AVARIIGRUPP menetluskulude kindlaksmääramise taotlus

osaliselt.

3.2. Mõista Q.R-ilt OÜ AVARIIGRUPP kasuks välja:

3.2.1. menetluskulude hüvitis 5148 eurot;

3.2.2. menetluskulude hüvitiselt (5148 eurot) alates määruse jõustumisest kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

viivis.

2-21-2960

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Q.R (hageja) esitas 25.02.2021 Harju Maakohtule OÜ AVARIIGRUPP (kostja) vastu hagi,

milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 340 eurot (tagastada lepingust taganemise

tõttu ekspertiisiakti koostamise tasu), kahjuhüvitise 400,40 eurot (kohtueelsed õigusabikulud),

põhinõuetelt sissenõutavaks muutunud viivise 37,42 eurot ning alates hagi esitamisest kuni

põhinõuete täitmiseni neilt seadusjärgses määras viivise.

2. Maakohus jättis 16.10.2023 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 01.12.2023 määrusega maakohtu otsuse peale esitatud hageja

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning apellatsiooniastme menetluskulud hageja

kanda, määrates, et kostjal ei ole apellatsiooniastmes hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

Riigikohus jättis 19.02.2024 määrusega ringkonnakohtu määruse peale esitatud

määruskaebuse menetlusse võtmata ning hageja kassatsiooniastme menetluskulud tema enda

kanda.

3. Kostja esitas 13.12.2021, 27.06.2023 ja 28.06.2023 maakohtule menetluskulude

nimekirjad, mille järgi on tema menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu kokku 6165 eurot

(käibemaksuga). Kostja palus hüvitatavatelt menetluskuludelt välja mõista seadusjärgses

määras viivise.

Menetluskulude nimekirjade järgi tegi kostja lepinguline esindaja tunnihinnaga 180 eurot

(käibemaksuga) (v.a eelistungile sõidu ajakulu, mille tunnihind on 90 eurot) kostjat esindades

kokku toiminguid 34 tunni 15 minuti ulatuses. Toimingud, nende tegemise kuupäev ja neile

kulunud aeg on järgmised:

-

24.03.2021 – esmane tutvumine hagiga, kliendiga suhtlus, menetlusplaan – 30 minutit

(toiming nr 1);

-

29.03.2021 – materjalidega tutvumine ja õiguslik analüüs, büroosisene nõupidamine,

suhtlus kliendiga – 4 tundi 15 minutit (toiming nr 2);

-

30.03.2021 – suhtlus hageja advokaadiga, suhtlus kohtuga (juurdepääs e-toimikule ja

tähtaja pikendamise taotluse esitamine) – 30 minutit (toiming nr 3);

-

05.04.2021 – kostja vastuse koostamine, õiguslik analüüs – 5 tundi 45 minutit

(toiming nr 4);

-

21.04.2021 – kostja vastuse täiendamine – 15 minutit (toiming nr 5);

-

11.05.2021 – tutvumine hageja 10.05.2021 seisukohaga, õiguslik analüüs, positsiooni

kujundamine, suhtlus kliendiga – 2 tundi 30 minutit (toiming nr 6);

-

24.11.2021 – tutvumine kohtu 22.11.2021 määrusega, suhtlus kliendiga ja hageja

esindajaga, positsiooni kujundamine – 45 minutit (toiming nr 7);

2-21-2960

-

24.11.2021 – järelpärimise koostamine Swedbank P&C Insurance AS-le, suhtlus

kliendiga – 2 tundi (toiming nr 8);

-

02.12.2021 – kostja menetlusdokumendi koostamine (seisukoht, taotlused,

menetluskulude nimekiri), suhtlus kliendiga – 3 tundi 30 minutit (toiming nr 9);

-

06.04.2022 – suhtlus kohtuga eelistungi osas – 15 minutit (toiming nr 10);

-

18.05.2022 – toimiku koostamine ja korrastamine, lisade väljaprintimine – 1 tund

(toiming nr 11);

-

17.06.2022 – suhtlus kohtu ja kliendiga (uus istungiaeg) – 15 minutit (toiming nr 12);

-

09.09.2022 – suhtlus kohtu ja kliendiga (uus istungiaeg) – 15 minutit (toiming nr 13);

-

15.11.2022 – ettevalmistus eelistungiks, materjalidega tutvumine, sõit Tartu-Tallinn-

Tartu (50% tunnitasuga) – 2 tundi 30 minutit (toiming nr 14);

-

15.11.2022 – esindamine kohtuistungil, suhtlus kliendiga – 1 tund 45 minutit (toiming

nr 15);

-

06.12.2022 – tutvumine kostja saadetud materjalidega (vastavalt kohtunõudele),

õiguslik analüüs, suhtlus kliendiga – 2 tundi 15 minutit (toiming nr 16);

-

07.12.2022 – seisukoha koostamine kohtule seoses hageja 06.12.2022

menetlusdokumendiga, õiguslik analüüs – 2 tundi 30 minutit (toiming nr 17);

-

09.12.2022 – menetlusdokumendi täpsustamine – 15 minutit (toiming nr 18);

-

08.06.2023 – tutvumine kohtu 06.06.2023 kirjaga, suhtlus kliendiga, menetluskulude

nimekirja ja taotluse koostamine – 1 tund 30 minutit (toiming nr 19);

-

28.06.2023 – tutvumine hageja 27.06.2023 seisukohaga ja tõendiga, õiguslik analüüs,

suhtlus kliendiga, taotluse koostamine ja esitamine kohtule – 1 tund 45 minutit

(toiming nr 20).

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 17.06.2024 määrusega kostja menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse osaliselt, määrates kostja hüvitavate ja hagejalt välja mõistetavate menetluskulude

suuruseks 5220 eurot koos kohustusega tasuda neilt alates lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni seadusjärgses määras viivist.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb kostja menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus rahuldada osaliselt, sest kostja lepingulise esindaja toimingud ning nende ajakulu ei

ole osaliselt vajalikud ja põhjendatud. Toimingu nr 2 põhjendatud ja vajalik ajakulu on 4 tunni

15 minuti asemel 4 tundi, sest toimikust ega menetluskulude nimekirjast ei nähtu büroosisese

nõupidamise vajalikkus ja sisu. Toimingu nr 6 põhjendatud ja vajalik ajakulu on mh hageja

10.05.2021 seisukoha sisu ja mahtu ning sellele lisatud tõendeid arvestades 2 tunni 30 minuti

asemel 1 tund 30 minutit. Toiming nr 11 on põhjendamatu, sest toimikust ega menetluskulude

nimekirjast ei nähtu selle vajalikkus ja põhjendatus. Toimingute nr 16–18 põhjendatud ja

vajalik ajakulu on mh hageja 06.12.2022 seisukoha sisu ja mahtu ning sellele lisatud tõendeid,

samuti asjaolu, et kostja lepinguline esindaja oli juba 11.05.2021 tutvunud hageja 10.05.2021

seisukohaga, seda analüüsinud ja kujundanud oma positsiooni, 5 tunni asemel 3 tundi.

Toimingu nr 19 põhjendatud ja vajalik ajakulu on mh kohtu 06.06.2023 e-kirja pikkust ja

kostja esitatud menetlusdokumendi sisu arvestades 1 tunni 30 minuti asemel 30 minutit.

Toimingud nr 1, 3–5, 7–10, 12–15 ja 20 ning neile kulunud aeg on vajalikud ja põhjendatud.

Kokku on seega kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 29 tundi.

Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 180 eurot (käibemaksuga) on kooskõlas Riigikohtu

praktikaga. Sellest lähtuvalt on kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus 5220

eurot (29 tundi × 180 eurot) ning see tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

2-21-2960

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja määrata kostja

menetluskulud uuesti kindlaks.

Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole 5220 euro suurune menetluskulu lihtmenetluse asja ja

nii väikse hagihinna puhul põhjendatud.

Toimingu nr 8 ajakulu ei ole vajalik ega põhjendatud. Kostjal ei olnud vaja pöörduda

Swedbank P&C Insurance AS-i poole, nõudmaks välja kogu kindlustusvaidlusega seotud

suhtlus, detailid ja kompromissileping. Kindlustusvaidlus oli eraldiseisev vaidlus ega puutu

sellesse, kas siinses asjas vaidluse all olnud kostja koostatud eksperdiarvamus oli korrektne.

Toimingu nr 14 vajalik ja põhjendatud ajakulu on 2 tunni 30 minuti asemel 30 minutit, sest

Tartu-Tallinn-Tartu sõidule kulunud aja eest, mis on umbes 4 tundi, ei saa hüvitist välja

mõista (vt RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 17; 12.06.2013, 3-2-1-64-13, p 13).

Toimingute nr 16–18 ajakulu, mis on seotud kostja välja nõutud hageja ja Swedbank P&C

Insurance AS-i vahelise kindlustusvaidluse materjalidega tutvumise ja neile seisukoha

koostamisega, ei ole vajalik ega põhjendatud. Kindlustusvaidlus ei puutu siinsesse vaidlusesse

ning kostja ei tõendanud sellega enda koostatud eksperdiarvamuse õigsust. Kostja püüdis jätta

muljet, et riiklikult tunnustatud eksperdi arvamusel on eriline kaal ja selle saab ümber lükata

ainult teine riiklikult tunnustatud ekspert, mis on õiguslikult väär käsitlus. Seejuures hakkas

01.09.2023 kehtima ka uus kohtuekspertiisiseadus (KES), mis keelab kasutada eraeksperdi

(varem riiklikult tunnustatud ekspert) nimetust menetlusvälise arvamuse andmisel. Hagejal ei

olnud võimalust kostjalt kvaliteetset teenust saada, sest ekspert ei arvestanud hageja esitatud

tõenditega, põhjendades seda sellega, et hageja töö tellijana ei ole riiklikult tunnustatud

ekspert. Lisaks keeldus ekspert oma ekslikke väiteid ja spekulatsioone kontrollimast ja

tõendamast ning tunnistas õigusvastaselt ainult teise riiklikult tunnustatud eksperdi arvamust.

Toimingu nr 20 ajakulu ei ole põhjendatud, sest kostja koostas ja esitas lõppseisukoha

28.06.2023, kuigi kohus oli lõppseisukohtade esitamise tähtajaks määranud 27.06.2023.

6. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.

Väike rahaline nõue ei tähenda automaatselt seda, et ka menetluskulud peavad olema väiksed

või neid tuleks vähendada. Hageja tekitas ise olukorra, kus kostjal tuli vastata hageja

pikkadele ja mahukatele menetlusdokumentidele, lisaks toimus asjas istung. Hageja võttis

hagi esitamisel riski, et menetluskulud jäävad tema kanda.

Toimingu nr 8 ajakulu on vajalik ja põhjendatud. Maakohus on pidanud põhjendatuks kostja

taotlust saada hageja ja Swedbank P&C Insurance AS-i suhtluse materjalid, sest on enda

28.11.2022 e-kirja vormis määrusega kohustanud hagejat väljastama Swedbank P&C

Insurance AS-iga seotud informatsiooni. Kostjal tuli selleks, et vastav taotlus kohtule esitada,

küsida enne ise materjale Swedbank P&C Insurance AS-ilt, mille väljastamisest viimane

keeldus.

Toimingu nr 14 ajakulu on vajalik ja põhjendatud, sest Tartu ja Tallinna vaheline sõiduaeg

liinibussiga on 2 tundi 30 minutit ning kostja lepinguline esindaja tutvus bussisõidu kestel

eelistungiks vajaminevate materjalidega ja valmistus eelistungiks. Viide üle 10 aasta tagusele

Riigikohtu praktikale on asjakohatu.

2-21-2960

Toimingute nr 16–18 ajakulu on vajalik ja põhjendatud, sest nagu märgitud, kohustas

maakohus hagejat väljastama Swedbank P&C Insurance AS-iga seotud informatsiooni ning

maakohus võttis ka vastavad tõendid vastu. Kostja analüüsis neid tõendeid ja esitas neile

13.12.2022 menetlusdokumendis põhjaliku seisukoha.

Toimingu nr 20 põhjustas hageja, sest ta esitas 27.06.2023 hilinenult uusi tõendeid ja

seisukohti, kasutades sellega oma menetlusõigusi pahauskselt. Kostja oli sunnitud sellele

reageerima, sest ta ei saanud riskida sellega, et kohus võtab hilinenult esitatud tõendid vastu ja

arvestab hilinenud seisukohti.

Menetluse edasine käik

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-

ga 659 osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus mõistis

hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 5148 eurot ületavas osas.

Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas asjas ise uue määruse, millega jätab selles osas

taotluse rahuldamata. Muus osas ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust

muuta.

9. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS

§-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, arvestades hageja määruskaebuse

väiteid. Hageja leidis määruskaebuses, et 5220 euro suurune menetluskulu ei ole

lihtmenetluse asja ja väikse hagihinna puhul põhjendatud, jättes põhjendatud menetluskulu

suuruse esile toomata. Sisulisi vastuväiteid on hageja esitanud toimingutele nr 8, 14, 16–18 ja

20. Seda arvestades kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust eelkõige loetletud

toimingute osas, kuid võtab seisukoha ka hageja üldise väite kohta, et kostja menetluskulude

suurus ei ole vastavuses menetluse vormi ja hagihinnaga.

10. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostja menetluskulude kindlaksmääramisel

kaalumispiiride vastu eksinud, v.a toimingu nr 14 osas.

10.1. Ringkonnakohus märgib, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab

vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava

kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra

korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks

vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja

asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle

sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust. Põhjendatud ei ole siduda

menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse

ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga. Menetlusosaline võib ka väikese väärtusega hüve üle

peetavas kohtuvaidluses arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle

2-21-2960

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. Kõrgema astme kohus sekkub

kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud kaalumispiire (vt RKTKm

14.04.2021, 2-19-10324, p 19; 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 18).

10.2. Eeltoodut arvestades ei ole maakohus eksinud, kui ei arvestanud kostja menetluskulude

kindlaksmääramisel sellega, et tegu oli lihtmenetluse ja väikse hagihinnaga asjaga.

Menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramine toimub

samade põhimõtete alusel nii tavapärases kui ka lihtsustatud menetluses ning nii väikese kui

ka suure väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses, sh tuleb lähtuda kuludest, mis

menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks

vajalikud menetlustoimingud. Ainuüksi asjaolu, et asja lahendati lihtmenetluses ja hagihind

oli väike, ei anna alust menetluskulusid vähendada.

10.3. Määruskaebuse väited ei anna alust pidada ka toiminguid nr 8 ja 16–18 ega nende

ajakulu ebavajalikuks ja põhjendamatuks. Maakohus palus hagejal 28.11.2022 e-kirjaga

esitada kohtule kindlustusjuhtumiga seotud informatsiooni, sh kindlustusandja nime ja sealsed

kontaktisikud, hageja ja kindlustusandja vahelise kindlustusjuhtumiga seotud suhtluse ning

kompromissilepingu ja selle võimalikud lisad, mille väljanõudmist oli kostja taotlenud

13.12.2021 menetlusdokumendis ning mille hageja 06.12.2022 ka esitas. Toimiku

materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks pidanud saadud informatsiooni ja tõendeid

asjakohatuks, sh ei ole maakohus jätnud tõendeid vastu võtmata ega arvestamata. Sellises

olukorras ei olnud maakohtul ega ole ka ringkonnakohtul võimalik asuda menetluskulude

kindlaksmääramise kontekstis seisukohale, et kindlustusjuhtumiga seotud asjaolud ja tõendid

oleksid asjakohatud ning sellest lähtuvalt kostja järelpärimine Swedbank P&C Insurance AS-

ile ning hageja esitatud materjalidega tutvumine ja neile seisukoha koostamine ebavajalik ja

põhjendamatu.

10.4. Kolleegiumi hinnangul on ka toiming nr 20 ning selle ajakulu põhjendatud ja vajalik

olenemata sellest, et kostja esitas 28.06.2023 seisukoha pärast kohtu poolt määratud lõplike

seisukohtade esitamise aega, milleks oli 27.06.2023. Nimelt sisaldab hageja 27.06.2023 lõplik

seisukoht suuresti selliseid väiteid, mida ta ei olnud varem esitanud, ning sellele oli lisatud ka

uus tõend. Sellises olukorras saab pidada kostja 28.06.2023 seisukoha koostamist ja esitamist,

milles ta on palunud jätta hageja uued väiteid tähelepanuta ja uue tõendi vastu võtmata, kostja

õiguste kaitseks vajalikuks toiminguks, ning selle ajakulu on nii hageja 27.06.2023 seisukoha

kui ka kostja 28.06.2023 seisukoha sisu ja mahtu arvestades põhjendatud.

10.5. Ringkonnakohtu hinnangul eksis aga maakohus toimingu nr 14 põhjendatud kulu

suurust hinnates, kui pidas seda kogu ulatuses põhjendatuks.

Kostja 27.06.2023 menetluskulude nimekirja järgi hõlmab toiming nr 14 nii ettevalmistust

eelistungiks ja materjalidega tutvumist kui ka sõitu Tartu-Tallinn-Tartu suunal. Nende

toimingute ajakuluks on kostja märkinud kokku 2 tundi 30 minutit. Kokku pidas kostja nende

toimingute kuluks 375 eurot, millele lisandus käibemaks (20%), s.o 450 eurot

(2,5×150+20%).

Esmalt märgib ringkonnakohus, et lepingulisel esindajal on iseenesest õigus saada hüvitist ka

sõidule kulunud aja eest. Riigikohus on küll varem kehtinud õigusaktide kohaldamisel

leidnud, et menetlusosaliselt ei ole alust mõista välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise

esindaja sõidule kulunud aja eest (vt RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 17; 12.06.2013, 3-2-

1-64-13, p 13), kuid on hiljem selgitanud, et tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole

menetlusosalise ja tema esindaja sõidukulude hüvitamist üksikasjalikult reguleeritud, kuid

2-21-2960

analoogia korras kohalduvad sõidukulude hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi

sõidukulude kohta väljendatud Riigikohtu seisukohad (RKTKm 05.02.2020, 2-14-14536, p

16) ning lepingulise esindaja sõidule kulunud aja hüvitamisel saab lähtuda justiitsministri

26.06.2016 määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude

hüvitamise korra (kord) §-st 151 (RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261, p 12).

Korra § 151 lg 1 alates 08.12.2018 kehtiv redaktsioon näeb ette, et kui riigi õigusabi osutamise

koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse selle

advokaadibüroo kaudu õigusabi osutava advokaadi põhjendatud taotlusel riigi õigusabi

osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt

advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda. Sõiduaja eest makstava hüvitise suurus

sõltub advokaadibüroo ja riigi õigusabi osutamise koha vahemaast (korra § 151 lg 1 p-d 1–5).

Kuna kostja lepinguline esindaja taotles hüvitist tema tegevuskohaks oleva advokaadibüroo

asukohast (Tartu linn) õigusteenuse osutamise kohta (Tallinna linn) ja tagasi sõitmisele

kulutatud aja eest ning õigusabi osutamise koha kaugus lepingulise esindaja tegevuskohast

jääb ühte suunda arvestades vahemikku 151–200 kilomeetrit, saaks korra § 15¹ lg 1 p 4

analoogia korras kohaldades pidada kostja esindaja kohtuistungile ja tagasi sõitmise aja eest

põhjendatud kuluks 30 eurot, millele lisandub käibemaks (20%), s.o 36 eurot.

Siinsel juhul ei ole aga põhjendatud hüvitada kostjale sõidule kulunud aega kogu ulatuses,

sest kostja lepinguline esindaja kasutas sõiduaega menetluses vajalike toimingute tegemiseks.

Kuigi kostja ei eristanud 27.06.2023 menetluskulude nimekirjas, millise osa toimingu nr 14

ajakulust moodustab ettevalmistus eelistungiks ja materjalidega tutvumine ning millise osa

sõidule kulunud aeg, selgitas kostja määruskaebusele esitatud vastuses, et lepinguline esindaja

sõitis Tartu-Tallinn-Tartu suunal liinibussiga ning tutvus selle kestel eelistungiks

vajaminevate materjalidega ja valmistus eelistungiks. Kuna sõidule kulutatud aja hüvitis on

mõeldud kompenseerima n-ö kaotatud tööaega, kuid lepinguline esindaja valmistus suunal

Tartu-Tallinn eelistungiks, siis ei ole selle aja eest põhjendatud hüvitada lepingulisele

esindajale sõidule kulunud aega vastavalt ülaltoodule. Küll aga saab pidada vajalikuks

toiminguks lepingulise esindaja eelistungiks valmistumist ning selle põhjendatud ajakuluks 2

tundi, arvestades asja mahtu ja vahepealset menetluspausi (istung toimus 15.11.2022 ning

enne seda on viimane sisuline menetlusdokument esitatud 13.12.2021). Seega on kostja

lepingulise esindaja Tartu Tallinn suunal kohtuistungiks valmistumise põhjendatud kulu 360

eurot (2×150+20%). Arvestades seda, et kostja lepingulisel esindajal kulus aega ka Tallinn-

Tartu suunal tagasisõidule, mil ta ei valmistunud enam istungiks, saab lepingulise esindaja

sõidule kulunud aja eest põhjendatud hüvitiseks pidada poolt korra § 15¹ lg 1 p 4 järgsest

hüvitist, s.o 15 eurot, millele lisandub käibemaks (20%), kokku 18 eurot.

Eeltoodu arvestades saab toimingu nr 14 põhjendatud kuluks koos käibemaksuga pidada

kostja taotletud 450 euro asemel kokku 378 eurot ning maakoht väljamõistetud

menetluskulude hüvitist tuleb 72 euro (450–378) võrra vähendada.

11. Ülaltoodud põhjendustel tuleb määruskaebus osaliselt rahuldada ning maakohtu määrus

tühistada osas, millega maakohus määras kostja menetluskulud kindlaks ja mõistis need

hagejalt välja 5148 eurot (5220–72) ületavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue

määruse, millega loeb hüvitatavaate menetluskulude suuruseks 5148 eurot.

12. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid.

2-21-2960

13. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 järgi edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)