2-24-19294/54 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Liis Arrak ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

4. juuli 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-19294

Kohtuasi

Tallinna linna avaldus täisealisele isikule E.Fle

eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.02.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

E.A määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse

kaudu), esindaja Karmen Kaar

Puudutatud isik I: E.F (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalja

Santaševa

Puudutatud isik II: J.N (isikukood XXX)

Puudutatud isik III: E.A (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 12.02.2025 määruse resolutsioon muutmata, kuid

täiendada maakohtu määruse põhjendusi.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud E.A kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-24-19294

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu, avaldaja) esitas 20.12.2024 Harju

Maakohtule avalduse ja 13.01.2025 avalduse täpsustuse E.Fle (puudutatud isik I) eestkoste

seadmiseks ja eestkostja määramiseks.

1.1. Avalduse kohaselt on puudutatud isik I vanaduspensionär, kelle igakuine vanaduspension

on 728,25 eurot. Puudutatud isikul on kaks last – poeg ja tütar. Teisi lähisugulasi puudutatud

isikul I ei ole. Viimastel nädalatel oli sagedaste telefonikõnedega aktiveerunud puudutatud

isiku I poeg E.A (puudutatud isik III, poeg), kes helistas vanglast avaldaja sotsiaalhoolekande

osakonda ja rääkis, et puudutatud isikul I on toidupanka vaja. Puudutatud isikud I ja III on

olnud pikema perioodi vältel sotsiaalhoolekande ning politsei vaateväljas. Näiteks 21.08.2020

toimus vägivallajuhtum puudutatud isiku I ja tema minia C vahel, sest minial on

alkoholiprobleemid. Puudutatud isiku I poeg viibis sel ajal vanglas. Puudutatud isik I kardab

juhtumi kordumist, ta kardab oma tervise ja turvalisuse pärast. Vägivaldsele miniale

võimaldati sotsiaalmajutusüksuse teenust, sest tema elamine puudutatud isiku I korteris oli

vastunäidustatud. Avaldajale teadaolevalt tasub puudutatud isik I oma poja kohustuste eest.

1.2. 03.12.2024 helistas vanglast puudutatud isik III, kes tundis ema pärast muret ja palus teha

kodukülastuse. Kui poeg vanglast emale helistas, siis ema oli karjunud ja süüdistanud poega.

Ema pidi pojale vanglasse raha saatma, sest poeg ei saa puuduva töövõime tõttu töötada. Poeg

väitis, et ema juures elab keegi võõras mees. Kodukülastuse käigus tuvastasid

sotsiaaltöötajad, et puudutatud isiku I juures elas tõepoolest juba kevadest Q, kes on

kriminaalkorras korduvalt karistatud ja kellel on võlad. Isik on vägivaldne ja karistatud

peksmise ning kehavigastuste tekitamise eest. Ta kasutab ära puudutatud isikut I ja elab

puudutatud isiku I kulul millegi eest maksmata.

1.3. Puudutatud isik I väitis 03.12.2024, et poeg oli lubanud ta ära tappa. Poeg nõudis temalt

postmarke ja puudutatud isik I saatis pojale ka 200 eurot. Puudutatud isik I on hakanud käima

koguduses ja saab sealt süüa. Kodus loeb ta piiblit ja siis saab ta rahu, et õhtul magama jääda.

Puudutatud isik I kardab oma poega ja sellepärast saadab kogu aeg temale raha.

1.4. Puudutatud isik I oli 17.12.2024 kukkunud ja helistas avaldajale, kes kutsus järgmisel

päeval kiirabi. Kui kiirabi puudutatud isiku I 18.12.2024 haiglasse viis, siis sotsiaaltöötajate

nõudmisel lahkus korterist seal elanud isik. Puudutatud isik I sai oma korteri lukku panna.

Sotsiaaltöötajad selgitasid puudutatud isikule I, et ta ei võtaks edaspidi oma korterisse mitte

ühtegi võõrast isikut. Kahjuks tuli see isik kohe pärast puudutatud isiku I haiglast naasmist

puudutatud isiku I korterisse tagasi.

1.5. Avaldaja teostas 17.12.2024 puudutatud isiku I korterisse kodukülastuse. Puudutatud isik

I elab 3-toalises korteris neljandal korrusel liftiga majas. Tema korter on renoveerimata, vajab

koristamist. Puudutatud isik I väidab, et ta on vana ja väsinud ja ei jaksa kõike enam ise teha.

Puudutatud isik I selgitas, et poes ta eriti ei käi. Ta annab ära oma pensioni ega saa siis endale

toiduaineid osta. Puudutatud isik I ei anna endale aru, et sellega ta halvendab oma

majanduslikku ja sotsiaalset olukorda, jätab ennast elatusvahenditeta ning paneb ennast

abitusse seisu. Pesumasin on katki ja puudutatud isik I peseb pesu käsitsi. Külmikus oli

piisavalt mitmeid toiduaineid. Puudutatud isik I oskab kasutada arvutit, ta maksab seal arveid.

Ta liigub kodus ja väljaspool kodu iseseisvalt, kasutab ühistransporti. Puudutatud isik I on

2-24-19294

leebe loomuga ja võib jätta ennast hooletusse, sest muretseb rohkem teiste inimeste kui enda

pärast. Puudutatud isik I ise kellegi teise abi ei soovi.

1.6. Puudutatud isik I oli teadlik, et tema poeg oli kohtule esitanud avalduse temale eestkoste

seadmiseks ja poja määramiseks puudutatud isiku I eestkostjaks. Puudutatud isik I oli poja

eestkostjaks määramisele kategooriliselt vastu, sest kardab, et poeg petab teda. Puudutatud

isik I rääkis, et tal on rahaliselt raske. Ta kannab oma pensionist igakuiselt pojale vanglasse

200-400 eurot. Viimane kommunaalarve oli 173,33 eurot. Puudutatud isiku I sõnul oli

rahaliselt natuke kergem siis, kui ta käis turul müümas, aga enam ta tööl ei käi ja ei saa pojale

nii palju raha saata, kui poeg nõuab. Poeg pidi kogu aeg ainult raha ja pakke nõudma.

Puudutatud isik I kardab väga oma poega, sest enne vanglasse minekut poeg karjus ja loopis

asju.

1.7. Avaldaja püüdis ühendust saada puudutatud isiku I tütre J.N-iga (puudutatud isik II), kuid

ta ei vastanud telefonile.

1.8. Kui puudutatud isik I vajab oma õiguste kaitseks eestkostet, siis palus avaldaja määrata

tema eestkostjaks Tallinna linna.

2. Maakohus võttis avalduse 14.01.2025 määrusega menetlusse ning määras puudutatud

isikule I riigi õigusabi korras esindaja ja kohtupsühhiaatriaekspertiisi.

3. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 7.1-3/36 nähtuvalt on puudutatud isikul I raske

muu psüühikahäire kohanemishäire, segatüüpi ärev depressiivne reaktsioon. Haigus on

kroonilise-kestva iseloomuga ning puudutatud isik I vajab kõrvalist abi. Puudutatud isik I ei

ole võimeline oma tegudest aru saama või neid juhtima ja oma elu iseseisvalt korraldama.

Isiku vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid ega teostada valimisõigust.

Eksperdi arvates on puudutatud isikule I vaja määrata eestkostja. Puudutatud isik I vajab

eestkostet tervise, majanduslike, õiguslike, ja perekonnaõiguslike huvide kaitseks, vajadusel

nende probleemide lahendamiseks. Eeldatav eestkoste aeg on viis aastat.

4. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja avaldas 30.01.2025 seisukohas,

et esindaja kodukülastuse ajal puudutatud isiku I korterisse viibis seal ka Q, kes on elanud

puudutatud isiku I korteris umbes aasta. Q ei ole puudutatud isiku I sugulane ega lähedane

isik. Puudutatud isik I ei osanud veenvalt selgitada, miks ta võimaldab Ql elada oma korteris.

Selge oli vaid see, et Ql ei olnud kuskil elada ja ta vajas elamispinda. Puudutatud isik I ei ole

voodihaige. Tal ei ole probleemi liikumisega. Ta käib ise poes ja kirikus. Puudutatud isik I

orienteerub ajas, kohas ja oma isikus, kuid väljendas, et tal on mälulüngad. Puudutatud isikul

I on kaks last. Poeg viibib vanglas ja tütar elab Kehtna vallas. Tütrega suhtleb puudutatud isik

I telefoni teel. Poeg elas enne vanglasse sattumist koos puudutatud isikuga I. Puudutatud isik I

helistas määratud esindajale samal päeval pärast kodukülastus ja küsis esindajalt, mis

küsimusel sama päev varem vesteldi. Puudutatud isik I seda ei mäletanud. Puudutatud isik I

vajab eestkostet. Puudutatud isik I ei ole võimeline iseseisvalt kaitsma oma õigusi ja ta vajab

abi asjaajamisel. Kuna puudutatud isik I on võimeline iseseisvalt elama ja igapäevaste

toimingutega hakkama saama, siis ei vaja isik eestkostet täies ulatuses. Puudutatud isikule I

peab jääma valimisõigus ja õigus teha pisitehinguid igakuiselt 300 euro ulatuses. Kuna

sobivat füüsilist isikut puudutatud isiku I eestkostjaks määrata ei ole, tuleks eeskostjaks

määrata Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu).

5. Puudutatud isik II ei vastanud avaldusele.

2-24-19294

6. Puudutatud isik III vastas kohtule 15.01.2025, 16.01.2025, 17.01.2025, 20.01.2025,

27.01.2025, 03.02.2025 ja 04.02.2025 ja vaidles avaldusele vastu, alternatiivselt palus

määrata puudutatud isikule I eestkoste selliselt, et talle jääks kogu pension vabalt kasutada.

Avaldaja on käesolevas menetluses esitanud ebaõigeid väiteid, et pääseda ligi puudutatud

isiku I pensionile. Puudutatud isikul III on vaja 200 eurot elektri, koopiate, hambapasta, harja,

sokkide, toiduainete, pesugeeli, dušigeeli jms jaoks ning puudutatud isik I on otsustanud selle

summaga teda aidata. Siiski saab puudutatud isik III saadetud 200 eurost kätte 60 eurot.

Puudutatud isikule I on alati puudutatud isiku III arvutuste järgi jäänud 250-300 eurot toidu

jaoks. Puudutatud isik I ei ole avaldajale kunagi andnud 400 eurot.

6.1. Puudutatud isik I vajab abi, kuid mitte eestkostjaks Tallinna linna. Puudutatud isik I ei ole

liiga vana, tal ei ole füüsilist puuet ega väheseid sotsiaalseid oskusi. Puudutatud isik I saab

oma toimingutega hästi hakkama, kui ta lõpetab probleemide lahendamise eest põgenemise ja

nende vältimise. Puudutatud isikul I on ärevus, mis ei ole puue ega vaimuhaigus. Asjaolu, et

puudutatud isikul I on hea süda ja ta aitab teisi, ei ole aluseks eestkostemenetluse

algatamiseks. Puudutatud isik I saab tema enda sõnade järgi aru, et ta võib volitada enda lapsi

enda eest toiminguid tegema. Lisaks elab puudutatud isiku I tütar isikule hetkel piisavalt

lähedal.

6.2. Kui puudutatud isikule I määratakse eestkoste, siis ei saa puudutatud isik I enam

puudutatud isikut III toetada ega oma 440,80 euro suurust võlga ega puudutatud isiku III

võlgu maksta. Selle tõttu pannakse puudutatud isiku I ja III korter müüki. Korteri müük

takistaks ka puudutatud isiku III resotsialiseerumist vanglast vabanedes, kui puudutatud

isikutel I ja III puuduks elamispind.

7. Maakohus kuulas puudutatud isiku I ära 12.02.2025 Harju Maakohtus. Puudutatud isiku I

tõi ärakuulamisele sotsiaaltöötaja.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus rahuldas 12.02.2025 määrusega avalduse, seadis puudutatud isikule I tema

kõigi asjade ajamiseks eestkoste ja määras tema eestkostjaks Tallinna linna. Kohus määras, et

otsustab eestkoste lõpetamise või jätkumise hiljemalt 12.02.2030. Puudutatud isikul I on õigus

teha tehinguid iseseisvalt igakuiselt 300 euro ulatuses. Puudutatud isikul I on valimisõigus.

Kuivõrd puudutatud isik I ei saa piisavalt aru perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest

tagajärgedest, ei või ta iseseisvalt teha perekonnaõiguslikke tehinguid. Eestkostja

ülesanneteks on puudutatud isiku I esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute

sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete

elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelevalve

tagamine, samuti puudutatud isiku I esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis

ametiasutustes. Kohus jättis puudutatud isikule I riigi õigusabi korras õigusabi osutanud

esindaja kulud ja ekspertiisikulud Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetlusosaliste

menetluskulud jäid nende endi kanda.

9. Puudutatud isikul I on raske psüühikahäire (kohanemishäire, segatüüpi ärev depressiivne

reaktsioon), mis on tõendatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr 7.1-3/36. Kohus oli

veendunud nimetatud tõendi, avaldaja ja esindaja arvamuse ning puudutatud isiku I isikliku

ärakuulamise tulemusena, et puudutatud isik I on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8

lg 2 tähenduses piiratud teovõimega isik. Puudutatud isiku huve ei ole võimalik kaitsta

volituste andmise ega abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste.

2-24-19294

10. Puudutatud isikul I on kaks last, s.o poeg, kes viibis kinnipidamisasutuses ja tütar.

Puudutatud isiku I lähedased ei ole avaldanud, et nad sooviksid olla isiku eestkostjaks.

Kuivõrd isikul ei ole muid lähedasi ja kohtule ei olnud teada isikud, kes oleksid valmis täitma

eestkostja ülesandeid, pidas kohus põhjendatuks määrata isiku eestkostjaks tema registrijärgse

kohaliku omavalitsuse, s.o Tallinna linna.

11. Kuigi kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kohaselt peaks eestkostja ülesandeks olema kõikide

varaliste, isiklike õiguste ja huvidega seotud tehingute, ka pisitehingute tegemine, leidis

kohus, et puudutatud isikule I võiks siiski säilida pisitehingute tegemise õigus 300 euro

ulatuses, et ta saaks tasuda soovi korral kogudusele ja osta süüa. Eestkoste seati kõigi asjade

ajamiseks ja õiguslike tehingute tegemiseks pisitehinguid ületavas ulatuses. Tulenevalt

puudutatud isiku I psüühilisest seisundist, asus kohus seisukohale, et eestkostja ülesanneteks

on puudutatud isiku I esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema

elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks

vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelevalve tagamine, samuti isiku

esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes.

12. Kohus oli veendunud, et puudutatud isik I ei saa aru perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg-s

2 nimetatud toimingute olemusest ja nendega kaasnevast vastutusest. Seega tuli isiku

teovõimet piirata perekonnaõiguslike tehingute osas. Kuivõrd puudutatud isiku I üle ei ole

seatud eestkostet kõigi tehingute tegemiseks, ei olnud põhjendatud tema teovõime piiramine

valimisõiguse osas.

13. Kooskõlas PKS § 203 lg-s 4 sätestatuga asus kohus seisukohale, et eestkoste tuli seada 5

aastaks, s.o kuni 12.02.2030.

Määruskaebus

14. Puudutatud isik III esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada

puudutatud isikule I eestkoste seadmise ja perekonnaõiguslike tehingute piiramise osas ning

teha asjas uus määrus, millega anda puudutatud isikule I tagasi tema perekondlikud õigused,

õigus teha testamenti ja testamendi puudumise korral määrata, et pärima on õigustatud

puudutatud isiku I esimese astme pärijad.

14.1. Puudutatud isik III palub taandada puudutatud isikule I määratud esindaja, vaadata asi

läbi teises koosseisus maakohtus ning määrata puudutatud isikutele I-III uus esindaja ja

selgitada puudutatud isikutele nende õigusi. Kaebuse kohaselt ei tehtud puudutatud isikule III

nähtavaks puudutatud isiku I suhtes läbiviidud ekspertiisi.

14.2. Kohtumenetlus oli puudutatud isikut III süüdistav ja tema suhtes avaldati ebaõigeid

faktiväiteid, millest tekkis puudutatud isikule III depressioon ja unehäired. Puudutatud isik III

nõuab avaldajalt moraalse kahju hüvitamist 3500 eurot. Ka puudutatud isikule I on tekkinud

moraalne kahju, s.o depressioon, jõuetus, unehäired, paanika, väsimus kohtuprotsessi ja

eestkostest teada saamise ja rahamurede pärast, mis söövad kogu tema jõu ja närvid.

Puudutatud isiku I moraalne kahju on 5000 eurot. Kuna kohtumenetlus on puudutatud isikule

I olnud vaimselt ja füüsiliselt koormav, siis käitus ta väga altruistlikult ja ei saanud vaimse

väsimuse tõttu midagi aru. Järelikult tundus puudutatud isik I kohtule dementsena, mis ei ole

tõsi.

2-24-19294

14.3. Puudutatud isikule I tuleb nimetada uus riigi õigusabi korras esindaja, sest praegune

puudutatud isikule I määratud esindaja ei vasta puudutatud isiku III kõnedele, ei proovi

puudutatud isikut II kätte saada ega kaitse puudutatud isiku I huve.

14.4. Eestkoste seadmisega ei tohi puudutatud isikult I võtta võimalust pärandada temale

kuuluv ½ mõttelist osa korterist tema lastele. Eestkostja ei tohi puudutatud isiku I

hooldekodusse sattumisel võõrandada puudutatud isiku I vara. Eestkostja õigusi peab piirama

tehingute tegemisel puudutatud isiku I korteriga ja tema vallasvaraga, nt 30 vana raamatuga.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

15. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Eestkoste seati puudutatud isiku I

kaitseks ja tema õiguste eest seismiseks.

16. Puudutatud isikule I määratud esindaja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta see

rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Kohus lähtus määruse tegemisel

eestkostetava huvidest. Ilma eestkoste seadmiseta ja eestkostja määramiseta jäävad

puudutatud isiku I õigused kaitsmata. Kuna ei ole sobivat füüsilist isikut, kes saaks täita

eestkostja ülesandeid, tuli eestkostjaks määrata Tallinna linn.

17. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb maakohtu määruse

resolutsioon jätta muutmata, kuid täiendada tuleb maakohtu määruse põhjendusi.

Määruskaebus jääb rahuldamata.

19. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651

lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Puudutatud

isik III esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada resolutsiooni p-de 2 ja

6 osas. Määruse resolutsiooni p 2 kohaselt otsustas maakohus seada puudutatud isikule I tema

kõigi asjade ajamiseks eestkoste ja määrata tema eestkostjaks Tallinna linna. Määruse

resolutsiooni p 6 märkis kohus, et kuivõrd puudutatud isik I ei saa piisavalt aru

perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest, ei või ta iseseisvalt teha

perekonnaõiguslikke tehinguid. Määruskaebusega on sisuliselt vaidlustanud eestkostetava

eestkoste vajadust ning ulatust. Määruskaebuse väidetest ega taotlustest kogumis ei nähtu, et

puudutatud isik III oleks määruskaebusega vaidlustanud ka määratud eestkostja isikut.

20. Kohus määrab PKS § 203 lg 1 järgi täisealisele isikule eestkostja, kui ta ei suuda kasvõi

osaliselt vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma

tegudest aru saada või neid juhtida. Eestkostja määramise eesmärgiks on piiratud teovõimega

isikut aidata ja tagada tema õiguste ja huvide kaitse osas, milles ta ise seda ei suuda. Seetõttu

tuvastab kohus eestkostjat määrates esmalt, kas ja millises osas on isiku teovõime piiratud, st

millises osas ei suuda isik oma tegudest aru saada või neid juhtida ja vajab eestkostet. Kui

kohus tuvastab, et isik on piiratud teovõimega ning vajab seetõttu osas või kõigis

eluvaldkondades eestkostet, tuleb isiku õiguste ja huvide kaitseks määrata talle eestkostja.

Eestkostja ülesandeks saab olla eestkostetava õiguste ja huvide kaitse üksnes neis

2-24-19294

eluvaldkondades, milles isiku enda teovõime on piiratud ja milles ta vajab eestkostet (vt

RKTKm 23.10.2015, 3-2-1-73-15, p 13; 09.11.2011, 3-2-1-87-11, p-d 20 ja 21).

21. Ringkonnakohtu arvates tuvastas maakohus õigesti puudutatud isiku I raske psüühikahäire

ja asus seisukohale, et puudutatud isik I vajab seetõttu eestkostet. Maakohus tuvastas õigesti,

et puudutatud isikul I on piiratud teovõime tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2

tähenduses ning ta ei ole võimeline oma elu iseseisvalt korraldama. Samuti nõustub

kolleegium määratud eestkoste ulatusega. Maakohtu määrus on selles osas seaduslik ja

põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kolleegium nõustub

selles osas maakohtu määruse põhjendustega ning ei korda neid TsMS § 654 lg 6 ja § 659

alusel.

22. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 7.1-3/36 kohaselt vajab puudutatud isik I

eestkostet tervise, majanduslike ja õiguslike, sh perekonnaõiguslike huvide kaitseks, vajadusel

nende probleemide lahendamiseks (dtl 43–45). Maakohus kuulas mh puudutatud isiku I ära

ning tuvastas koosmõjus kirjalike seisukohtade ja esitatud tõenditega, et puudutatud isik I ei

saa ise hakkama ja abivajadus on olemas. Samas ei selgu maakohtu määrusest, milles

puudutatud isiku I eestkostevajadus seisneb (vt ka RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-87-11, p 20).

Kolleegium täiendab selles osas maakohtu määruse põhjendusi järgnevaga.

22.1. Avaldaja on esile toonud, et puudutatud isik I ei oska ja ei suuda enda majanduslikke

huve kaitsta. Ringkonnakohus nõustub sellega. Puudutatud isik I avaldas kohtulikul

ärakuulamisel, et tema vanaduspensioni suurus on 728 eurot (dtl 66–67). Avaldajale

teadaolevalt kannab puudutatud isik I oma vanaduspensionist igakuiselt pojale vanglasse 200-

400 eurot. Seda teeb puudutatud isik I poja pideval nõudmisel, mida tunnistab ka puudutatud

isiku I poeg (dtl 28–29). Sisuliselt annab puudutatud isik I seega ära enamuse oma pensioni

raha ja puudutatud isikul I on tekkinud sellest tulenevalt raskused toidu hankimisel.

Puudutatud isik I on ärakuulamisel selgitanud, et ei mäleta, millal viimati poes käis (dtl 66–

67). Kuigi puudutatud isiku I kodukülastuse ajal oli külmkapis toiduaineid, nähtub asja

materjalidest, et ka toidu osas on puudutatud isik I end hooletusse jätnud.

22.2. Lisaks eelnevale ei tule puudutatud isik I toime ka oma sotsiaalse elu korraldamisega ja

vajab abi. Avaldaja on esile toonud, et puudutatud isiku I korteris elab puudutatud isikule I

võõras isik, kes põhjustab puudutatud isikule stressi ja elab puudutatud isiku I kulul.

Puudutatud isik I ei suuda iseseisvalt seda olukorda lahendada ja võõrast isikust lahti saada.

Puudutatud isiku I esindaja külastas puudutatud isikut I tema kodus ja seal viibis Q, kes ei ole

puudutatud isiku I sugulane ega talle lähedane isik ning kes elab puudutatud isiku I korteris

umbes aasta. Seejuures ei osanud puudutatud isik I selgitada, mis põhjusel ta võimaldab Ql

elada oma korteris (dtl 48–49).

22.3. Samuti ei tule puudutatud isik I toime oma tervise eest hoolitsemisega. Puudutatud

isikul I on terviseprobleemid – mäluhäired ja depressioon (dtl 43–45), kuid puudutatud isik I

ise arsti juurde ei lähe ja ravimeid ei osta (dtl 66–67). Ravimite ostmata jätmine on esile

toodud asjaolude kohaselt tingitud ka rahaliste vahendite vähesusest.

22.4. Puudutatud isik I vajab abi ka igapäevase asjaajamisega. Puudutatud isik I avaldas

ärakuulamisel maakohtule, et ta peab maksma korteri kommunaalkulude eest, kuid ta ei oska

öelda, kuidas igakuised arved temani jõuavad ning kuidas ta igakuiselt arved tasub.

Puudutatud isik I ei tea enda pangakaardi PIN-koode ja on need ära kaotanud. Puudutatud isik

2-24-19294

I avaldas, et poes tasub ta toidupoe kinkekaardiga, mille rahalised vahendid hakkavad peagi

läbi saama (dtl 66–67).

22.5. Eelnevast nähtub, et puudutatud isik I vajab oma piiratud arusaamisvõime tõttu

igapäevaelu toimingutes pidevat ja ulatuslikku abi ning suunamist. Eeskoste seadmisega on

võimalik selline abi talle tagada. Tulenevalt puudutatud isiku I puudulikust arusaamisvõimest,

ei ole võimalik tema huve kaitsta ega abistamist tagada volituse andmise ning

perekonnaliikmete või muude abiliste vahendusel (vt ka RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-87-11, p

21).

23. Puudutatud isiku III subjektiivsed väited, et puudutatud isikul I ei ole psüühilisi häireid,

vaid isikul on üksnes vaimne väsimus, mille on tinginud siinne kohtumenetlus, ei anna alust

maakohtu määruse muutmiseks.

24. Samuti ei anna määruskaebuse väited alust järeldada, et muudatusi oleks vaja teha

puudutatud isiku I eeskoste ulatuses. Määruskaebuse esitaja taotleb mh puudutatud isikule I

perekondlike õiguste tagasiandmist. Kaebuse eesmärk on sisuliselt see, et puudutatud isikul I

oleks jätkuvalt õigus teha testamenti. Ringkonnakohus selgitab, et testamendi tegemise õigus

on isiklikku laadi õigus, mida ei saa isikult ära võtta, ka eestkoste seadmise korral. Eestkoste

määramine ei mõjuta testeerimisvõimet. Testamendi saab isik pärimisseaduse (PärS) § 19 lg 2

kohaselt teha üksnes isiklikult (vt RKTKo 02.12.2020, 2-17-5110, p 11). Lisaks on maakohus

põhjendatult puudutatud isikule III 28.03.2025 selgitanud, et eestkostetavale kuuluva

kinnisasja käsutamiseks ja muude PKS § 187 nimetatud kinnisasjaga seotud toimingute ja

tehingute tegemiseks on eestkostjal vaja kohtu nõusolekut.

25. Puudutatud isik III taotleb puudutatud isikule I määratud esindaja vahetamist. Kolleegium

leiab, et puudutatud isikul III ei ole riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 20 alusel õigust sellist

taotlust esitada. Puuduvad ka faktilised asjaolud kohtu omal algatusel puudutatud isikule I

määratud esindaja vabastamiseks RÕS § 20 lg 31 kohaselt. Toimiku materjalidest ei nähtu, et

puudutatud isikule I määratud esindaja oleks end näidanud asjatundmatuna või hooletuna, mis

oleks aluseks tema kõrvaldamiseks.

26. Maakohus on põhjendatult puudutatud isikule III korduvalt menetluse käigus selgitanud,

et siinses hagita menetluses on läbivaatamisel üksnes avaldaja avaldus puudutatud isikule I

eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. Siinses menetluses ei saa muid hagilisi

rahalisi hüvitusnõudeid esitada ega menetleda. Seega jätab ringkonnakohus tähelepanuta

määruskaebuse väited ja taotlused, mis seostuvad erinevate rahaliste nõuete esitamise ja

maksma panekuga ning selleks mh puudutatud isikule III riigi õigusabi korras esindaja

määramiseks.

27. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS §

171 lg 1 alusel puudutatud isiku III kanda. Avaldaja ning puudutatud isikud I ja II

määruskaebemenetluses kantud menetluskulude nimekirju ei esitanud. Seega

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

28. Tulenevalt TsMS §-st 532 ja § 178 lg-st 1 on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)