2-22-17656/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-22-17656

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. juuli 2025, Tallinn

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Liis Arrak ja Neve Uudelt

Kohtuasi

Marta kodu OÜ hagi C.P vastu võla ja viivise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.07.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Marta Kodu OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1640,27 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): Marta kodu OÜ (registrikood

14260756), lepinguline esindaja Julia Vaganova

Kostja (vastustaja):

C.P

(isikukood XXX),

lepinguline esindaja Philippe Hint

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta asja juurde võtmata ja tagastada kostjale 30.09.2024 menetlusdokumendiga

esitatud tõend.

2. Tühistada Harju Maakohtu 03.07.2024 otsus ja teha uus otsus, millega:

2.1. Rahuldada hagi.

2.2. Mõista C.Plt Marta kodu OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 1188 eurot ja

23.11.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 62,01 eurot ning viivis

0,09% päevas tasumata põhisumma jäägilt alates 24.11.2022 kuni põhinõude

rahuldamiseni.

2.3. Maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta C.P kanda.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

2-22-17656

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Marta kodu OÜ esitas 23.11.2022 C.P vastu hagi, milles palus välja mõista kostjalt hageja

kasuks põhivõlgnevuse 1188 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise 62,01 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise 0,09% päevas

tasumata põhisumma jäägilt alates 24.11.2022 kuni põhinõude rahuldamiseni.

2. Hageja ja kostja sõlmisid 15.07.2022 tähtajalise lepingu nr 15072022 isiku

hoolekandeteenuse osutamiseks (edaspidi leping), mille alusel tellis kostja hagejalt

hooldusteenuse osutamist enda vanaemale Xle. 07.08.2022 sõlmisid hageja ja kostja lepingu

lisa, milles leppisid kokku, et leping on tähtajatu. Lepingu lisa 1 kohaselt on

hoolekandeteenuse maksumus 42 eurot ööpäevas.

3. 05.09.2022 teatas kostja hagejale: „X oodatakse 22. septembril Haapsalu

taastusravikeskusesse keskpäevaks“. Selle asemel, et tulla Haapsalust tagasi, teatas kostja

hagejale ootamatult järgmisel päeval, s.o 23.09.2022, et lõpetab lepingu „alates tänasest“.

4. Vastavalt lepingu p-le 11.5.1 lõpetakse leping poolte kokkuleppel teatades sellest teisele

poolele kirjalikult 1 (üks) kuu ette. Hageja saatis kostjale vastavasisulise kirja ning selgitas, et

kuna kostja ei järginud ühekuulist etteteatamistähtaega, väljastab hageja kostjale arved

perioodi eest 23.09-23.10.2022 kokku 1188 eurot. Kostja ei tasunud arveid.

5. Kostjal puudus alus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostja poolt esitatud

põhjendused on väljamõeldud ja esitatud alles pärast seda, kui kostja sai hagejalt arve.

Lepingu kehtivuse ajal ei pöördunud kostja kordagi hageja poole pretensioonidega. Kuna

lepingut erakorraliselt üles öeldud ei ole, kohaldub lepingu p 11.5.1.

Kostja vastuväited

6. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

7. Kostja leiab, et tegu on käsunduslepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 mõttes. VÕS §

631 sätestab, et kumbki lepingupool võib nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles

2-22-17656

öelda käesoleva seaduse §-s 630 sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse

võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv

pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja

möödumiseni või käsundi täitmiseni.

8. Kostja leiab, et tal oli mõjuv põhjus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostja huvi oli

suunatud kostja vanaema tervisliku seisundiga täielikult arvestamisele. Kostja vanaema viibis

hageja juures ehk hooldushaiglas ca 2 kuud. Kostja külastas vanaema vähemalt korra nädalas.

Iga külastusega muutus hooldekodu nii kostjale kui ka tema vanaemale vastumeelsemaks.

Sellises olukorras ei ole põhjendatud täiendava tähtaja andmise võimalus.

9. Lepingus puudus võimalus lepingut korraliselt üles öelda. Poolte kokkulepe pole

võrdsustatav lepingu korralise ülesütlemise võimalusega.

10. Kui hageja hakkas esitama peale 23.09.2022 erakorralist ülesütlemist arveid, esitas kostja

ka selgitavad põhjendused. Hageja nendele ei vastanud. Mõjuvad põhjused lepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks olid järgmised: 1) hammaste pesu ei võimaldatud lamajale

rohkem kui üks kord nädalas, vaatamata asjaolule, et kostja juhtis sellele korduvalt

tähelepanu; 2) kui hooldataval tekkis köha, siis sellest ei teavitatud perekonda. Hooldatav oli

üle nädala köhinud ning ta viidi duši alla, mis on täiesti välistatud haige inimese, eriti

vanainimese puhul. Sellega on tekitatud lisakulusid ja muret. Peale hooldekodu viibis

hooldatav taastusravi haiglas Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses, kuid ei

saanud veeprotseduure, sest ta saabus sinna tugeva köhaga. Sel põhjusel ei olnud võimalik

pool aastat oodatud teenust osaliselt kasutada; 3) hageja juures toimus vanainimese hooletusse

jätmine. Hädaabi kutsunginuppu tubades ei olnud. Kostja küsimuse peale öeldi, et "aga me

jätame uksed lahti ja saab ju hõigata". Reaalsuses pandi palatite uksed kinni, öösiti alati, aga

vahel ka päeval. Voodihaigel vanaemal oli pidev hirmu ja abituse tunne. On mõeldamatu, et

poole pika koridori pealt kinnise ukse tagant kostuks vanainimese habras hääl kuhugi, kus on

töötajad; 4) kostjale öeldi, kui ta vanaema sisse registreeris, et lastega palun ärge edaspidi

tulge. Millestki sellisest ei olnud lepingus kirjas. Vanem tütar on vanaema lemmik – neil on

eriline side – on mõeldamatu, et siitmaalt alates ei kohtuks vanaema enam iialgi selle lapsega.

Kostja sai käia paar korda väiksema lapsega vanaemal külas, siis tehti uus kord, et lastega

külastamine on keelatud. Ametlikku karantiini polnud. Seda asutust külastades jäi kostjale

mulje, et nad teevadki kõik endast oleneva, et keegi ei külastaks. Külastusajad on tööpäevadel

tööajal ja ei võimalda sisuliselt oma lähedast külastada; 5) äärmiselt jäme ja lubamatu

käitumine omaste vastu (hääle tõstmine, karjumine, mõnitamine). Sellele olid tunnistajaks ka

patsiendid. See, kuidas käitub juhataja omaste ja patsientidega, on sobimatu ja sündsusetu.

Vanaema palatis oli üks daam, kes vadistas valdava osa ajast juttu, ka öösiti. Paari nädala

möödudes see inimene suri ära, aga minu vanaema oli šokis ja rääkis, kuidas juhataja käis

selle naise juures, kui ta veel elus oli, ja juhendas oma alluvaid, et selle patsiendi peale ei ole

mõtet enam aega kulutada.

11. Vanaema rääkis telefoniga alati vaikselt, sest ta kartis, mis võib juhtuda, kui keegi

kuuleb, et ta räägib, mis hageja juures toimub. Kostja vanaema oli voodihaige ja

hooldusasutuse töötajate meelevallas. Leppisime kokku, et kannatame kõik ära seni kuni

memme sealt asutusest minema saame, vältimaks võimalust, et temaga jämedalt või

ülekohtuselt käitutakse. Juhataja on täiesti labiilse närvisüsteemiga. Kostjal pole olnud mitte

ühtegi vanaema külastust, kui juhataja poleks tema peale karjunud või talle halvasti öelnud.

Sama kogemus on kostja vanatädil, kes vanaemal külas käis. See suhtumine levis ka osadele

töötajatest. Juba oma teise külastuse ajal nägi kostja, kuidas töötajad käitusid üleolevalt

mäluhäiretega patsientidega, kes ei mäletanud, kus on nende tuba.

2-22-17656

Maakohtu otsus ja põhjendused

12. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt

kostja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 840 eurot.

13. Kohus kvalifitseeris poolte vahelise lepingu käsunduslepinguna VÕS § 619 mõttes.

Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahelises lepingus ei olnud lepingu erakorralist

ülesütlemist ette nähtud. Ette oli nähtud vaid korraline ülesütlemine (seegi on lepingus

sõnastatud lepingu lõpetamisena kokkuleppel). Kohus nõustub hagejaga, et see ei välista

seadusest tulenevat võimalust leping erakorraliselt üles öelda. Lepingu kehtivalt

ülesütlemiseks peavad olema täidetud lepingu lõpetamise formaalsed ja materiaalsed alused.

14. Lepingu ülesütlemise formaalseks eelduseks on ülesütlemisavalduse tegemine. Hageja on

hagis kinnitanud, et kostja on lepingu ülesütlemisavalduse teinud suuliselt ja e-kirja teel

23.09.2022 ning lepingu lõpetamise põhjendused esitanud 28.09.2022 e-kirjas hagejale.

15. Lepingu lõpetamise materiaalne alus tuleneb VÕS § 196 lg-st 1, mille kohaselt võib

kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles

öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi

arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või

etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Lg-s 2 on sätestatud, et kui mõjuv

põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda

alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta

lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik VÕS § 116 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud

juhtudel. Käesoleval juhul esinesid mõjuvad põhjused lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks

etteteatamistähtaega järgimata.

16. Kohus luges üldtuntuks asjaolu, et Eestis on voodihaigele inimesele hooldekodus koha

saamine keeruline, eriti Harjumaal. Selles olukorras on hooldekodudel sisuliselt turgu valitsev

seisund ja teenuse tarbija ei saa vabalt valida hoolekandeasutust. Valdavalt on tegu

sundvalikuga ja tuleb võtta esimene vabanev koht, olenemata pakutava teenuse kvaliteedist.

17. Kostja tugineb järgmistele rikkumistele: hooldekodu kliendid, sh kostja vanaema, olid

tubades kinni ja abi kutsumise võimalust sisuliselt ei olnud; hooldekodu personal oli kostja

vanaemaga järsk, ebaviisakas ja hirmutav; kostja vanaemale ei pakutud piisavat hooldust

hügieeni osas (eeskätte hambapesu, mida võimaldati kord nädalas), kostja vanaemale ei

pakutud ravi kergemate haiguste (nt köha) puhul; kostja vanaema viidi köhaga duši alla, mis

oli tema tervisele ohtlik.

18. Kostja väited ülal viidatud rikkumiste esinemise osas on tõendatud kostja telefoni teel

antud ütlustega. Nende rikkumiste puhul ei olnud täiendava tähtaja andmine vajalik. Hageja

on ka ise kinnitanud, et hooldekodu palatites hädaabinuppe ei ole. Hageja selgitas, et

„kliendid vahel kuritarvitavad neid ja osad ka ei oska neid kasutada. Pigem panustame, et

meie personal käib hooldusplaani järgi tubades. Meil on kokku 18 tuba ühel korrusel ja kõik

on tegelikult kuulda.“ Usutav ei ole, et 18-st toast, kus on valdavalt halvas tervislikus

seisundis vanurid, oleks nende abipalved kosta.

Apellatsioonkaebus

19. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus

otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.

2-22-17656

20. Maakohus ei hinnanud hageja poolt esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt.

21. Kõigepealt vaidleb hageja vastu maakohtu järeldusele justkui oleks hooldekodudel turgu

valitsev seisund. Ainuüksi Harju Maakonnas on 17 hooldekodu.

22. Kohtuotsus on rajatud üksnes kostja suulistele ütlustele. Hageja ütlused ja põhjendused

jäid kohtu poolt tähelepanuta. Hageja selgitas kohtule järgmist: 1) välisuksed on suletud ja

valvepersonal teeb uksed lahti. Hooldekodu välisuksed on lukustatud, kuna tegemist on

hooldekoduga, mitte avalikkusele ettenähtud territooriumiga. Hageja kannab vastutust seal

viibivate klientide eest. Samas peab hooldekodu olema turvaline, vähemalt et keegi tänavalt ei

saa juhuslikult ruumidesse sisse tulla ning omakorda dementsusega hoolealused lahkuda.

Palatiuksed on alati lahti; 2) hädaabi nuppe hooldekodus üldiselt ei ole, kuid mitte seetõttu, et

“/…/ oleks nõudnud suuri investeeringuid nii tehnikale (hädanupud) kui personalile”, vaid

seoses sellega, et dementsuse diagnoosiga kliendid vahel kuritarvitavad neid ja osad ka ei

oska neid kasutada. Enne kui hageja kliendi vastu võtab, suhtleb ta kliendi sugulastega ja

sellest tulenevalt teab, mida ja mis kell klient vajab. Hageja töötajad on enamuse tööajast

klientidega ja nad juba teavad, mis kell mida vaja; 3) pesemine on duši all kord nädalas.

Hambapesu on iga päev ja kaebust kostja kordagi selle kohta ei esitanud, mistõttu ei saa

vastata tõele kostja väide: „Vahel ka katsusin hambaharja ja see oli alati kuiv /../“; 4) üks kord

oli kindlasti köha ja kostja palus tuua köhasiirupit. Kõik, mis hagejal on eelarvega ette nähtud,

ei pruugi sobida igale kliendile. Selle pärast palub hageja tuua sugulastel rohtusid; 5) hageja

kodukorra kohaselt informeerivad klientide lähedased üldjuhul hageja töötajaid, millal ja mis

kell nad tulevad, et hageja saaks arvestada sellega ja oma igapäevast tööd (klientide pesemine,

söötmine jms toimingud) planeerida. Arvestada tuleb ka klientide režiimi ning täidetud

peavad olema sanitaarnormid; 6) kostja vanaemale meeldis hooldekodus olla, lepingu

lõpetamine oli kostja otsus.

23. Materiaalne alus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks puudub. Kostja poolt esitatud

väited on paljasõnalised. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis tõendaks, et tal oli

alus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Juhul, kui kostja ei olnud rahul hageja poolt

pakutud teenustega ning esines alus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, siis tekib küsimus,

miks ta ei esitanud ülesütlemisavaldust juba 05.09.2022, vaid ootas veel peaaegu kolm

nädalat. Kõik kostja põhjendused on otsitud ja väljamõeldud peale lepingu ülesütlemist ja

pärast kostjale arve esitamist. Lepingu kehtivuse ajal ei pöördunud kostja ühtegi korda hageja

poole nõuetega ja/või pretensioonidega, arvestades et tegemist on hooldekoduga, kus eakas

inimene alaliselt elab. Kostja oli hageja poolt pakutavate teenustega rahul.

24. Hageja vaidlustab menetluskulude kindlaksmääramist ja suurust. Kohus ei oleks pidanud

välja mõistma kulusid, mis tekkisid kostjal materjalidega tutvumisel ning õigusliku analüüsi

tegemisel, sealhulgas: hagiavalduse, hagi täpsustuse ja selle lisadega tutvumisel ning

analüüsil; kohtumäärusega tutvumisel ja arutelul kostjaga menetluslikust olukorrast; hageja

vastusega tutvumisel; kohtudokumendiga tutvumisel. Samuti on ajakulu osaliselt

põhjendamatu. Hagile vastuse koostamiseks on põhjendatud ajakuluks 30 minutit ja

ettepaneku esitamiseks kohtule 10 minutit. Seega on põhjendatud ajakulu kokku 40 minutit.

Lisaks ei ole kostja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) põhjendatud.

Arvestades, et vaidlus ei ole keerukas, on põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot

(käibemaksuta).

2-22-17656

Vastustaja seisukoht

25. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

26. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ning tuleb teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja

menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

27. Pooled ei vaidle, et hageja ja kostja sõlmisid 15.07.2022 tähtajalise lepingu nr 15072022

isiku hoolekandeteenuse osutamiseks, mille alusel tellis kostja hagejalt hooldusteenuse

osutamise enda vanaemale Xle, ning 07.08.2022 sõlmisid hageja ja kostja lepingu lisa, milles

leppisid kokku, et leping on tähtajatu. Kostja saatis hagejale 23.09.2022 lepingu ülesütlemise

avalduse, mida põhjendas täiendavalt 28.09.2022 e-kirjas. Maakohus leidis, et kostja ütles

põhjendatult lepingu erakorraliselt üles ja jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul

hindas maakohus kohtule esitatud tõendeid lepingu erakorralise ülesütlemise eelduste

tuvastamisel ebaõigesti ning kohaldas vääralt materiaalõigust ja selle tulemusel jättis

maakohus hagi ebaõigesti rahuldamata.

28. Kostja on tuginenud menetluse kestel sellele, et ta on lepingu erakorraliselt üles öelnud.

Maakohus kvalifitseeris poolte vahelise lepingu käsunduslepinguna (VÕS § 619).

Ringkonnakohus nõustub sellega. Riigikohus on selgitanud, et käsunduslepingute puhul

kohaldatav VÕS § 631 on samasisuline VÕS § 196 lg-ga 1, mis sätestab üldise aluse

kestuslepingu erakorraliseks ülesütlemiseks (vt ka RKTKo 07.10.2009, 3-2-1-93-09, p 11).

29. Lepingu ülesütlemisel tuleb hinnata seda, kas lisaks lepingu ülesütlemise materiaalsetele

eeldustele on täidetud ka ülesütlemise formaalsed eeldused. Lepingu ülesütlemise formaalseks

eelduseks on eelkõige ülesütlemisavalduse esitamine lepingu teisele poolele. Pooled ei vaidle,

et kostja on esitanud hagejale ülesütlemisavalduse ja hageja on selle kätte saanud. Pooled

vaidlevad selle üle, kas käesoleval juhul esinesid lepingu erakorralise ülesütlemise

materiaalsed eeldused. VÕS § 196 lg 1 järgi võib kumbki lepingupool kestvuslepingu

mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt

lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda

lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni.

Ringkonnakohtu hinnangul ei anna käesoleval juhul kostja poolt esile toodud asjaolud eraldi

ja ka kogumis alust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

29.1.

Lepingu p 2.1.1 kohaselt kohustus hooldekodu tagama kliendile hoolekande teenused

vastavalt hooldekodu põhikirjale/korrale, lähtudes kliendi vajadustest ja soovidest. Lepingu

lisa kohaselt kohustus hooldekodu muuhulgas osutama järgmisi teenuseid: ööpäevaringne

järelevalve ja abi; isiklik hügieen 2 korda päevas või vastavalt vajadusele; abistamine

pesemisel; pesuvahetus; tubade koristamine; meditsiiniõe teenused; raviskeemi järgimine;

teler ja värsked ajalehed (tl 5–7).

29.2.

Kostja tõi ülesülemise alusena esile järgmist: hooldekodu kliendid, sh kostja vanaema

olid tubades kinni ja abi kutsumise võimalust sisuliselt ei olnud; hooldekodu personal oli

kostja vanaemaga järsk, ebaviisakas ja hirmutav; kostja vanaemale ei pakutud piisavat

hooldust hügieeni osas (eeskätt hambapesu, mida võimaldati kord nädalas), kostja vanaemale

2-22-17656

ei pakutud ravi kergemate haiguste (nt köha) puhul; vanaema viidi köhaga duši alla, mis oli

tema tervisele ohtlik. Neile asjaoludele tugines kostja esmakordselt alles 28.09.2022 hagejale

saadetud e-kirjas (tl 38–39). Kostja seisukohtadest ja esitatud tõenditest ei nähtu, et

28.09.2022 e-kirjale eelnevalt oleks kostja esitanud hagejale pretensioone. Asjaolu, et kostja

poolt ei ole hagejale etteheited tehtud, kinnitas ärakuulamisel ka hageja esindaja EN (tl 53

pöördel). Üksnes hammaste pesu osas nähtub 28.09.2022 e-kirjast, et kostja juhtis sellele ka

varasemalt korduvalt tähelepanu (tl 38–39). Seejuures nähtub kohtule esitatud kirjavahetusest

kostja ja hageja vahel, et teenuse osutamisega hageja poolt oli kõik korras ka veel 05.09.2022.

Kostja saatis hagejale 05.09.2022 e-kirja pealkirjaga „X väike reis Haapsallu“, milles kirjutas

järgmist: „Tere! X oodatakse 22. septembril Haapsalu taastusravikeskusesse keskpäevaks.

Kas on mingid reeglid, kuidas käib Marta Kodust lahkumine? Midagi, mida kindlasti tuleb

teha? Marta Kodul endal meditsiinilist transporti pole, eks? kas Xl ravimeid jätkub või

peaksin midagi juurde tooma? Haapsalu palub max 48 h varem tehtud covidi testi. Kas marta

Kodu teeb ka covidi teste? Aitäh! C.P“ (tl 11). 23.09.2022 saatis kostja hagejale e-kirja, milles

teatas, et oleme otsustanud lõpetada lepingu Marta Kodu OÜ-ga alates tänasest. Kirja lõpus

on „Täname tehtud töö eest!“ (tl 12). Eeltoodud kirjavahetustest ei nähtu, et kostjal oleks

hagejale etteheited kostja vanaemale teenuste osutamise osas. 05.09.2022 kirja pealkirjast

järeldub, et kostja vanaema oli plaanis hooldekodusse tagasi tuua. Seda kinnitab ka asjaolu, et

alles 23.09.2022 saatis kostja teate lepingu lõpetamise kohta. Riigikohus on selgitanud, et

üldiseks eelduseks lepingu erakorralisele ülesütlemisele on, et eelnevalt oleks kohustusi

rikkunud poolele määratud mõistlik täiendav tähtaeg täitmiseks (§ 196 lg 2 esimene lause).

Tähtaja määramine ei ole VÕS § 196 lg-st 2 tulenevalt vajalik VÕS § 116 lg 2 p-des 2-4

sätestatud juhtudel, s.t siis, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt

teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; kohustust rikuti tahtlikult

või raske hooletuse tõttu; kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku

põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi (RKTKo 09.03.2006, 3-2-

1-2-06, p 14). Praegusel juhul ei ole kostja juhtinud eelnevalt hageja tähelepanu puudustele

lepinguliste kohustuste täitmisel.

29.3.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kostja poolt esile toodud asjaolusid pidada selliseks,

mis oleks välistanud lepingu jätkumise lepingu p-s 11.5.1 sätestatud tähtajani (s.o ühe kuu

jooksul alates lepingu ülesütlemisest). Arvestades seda, et kostja oli kuni 23.09.2022 hageja

poolt pakutava teenusega rahul ja esitas pretensioonid alles 28.09.2022, ei saa järeldada, et

mõlemapoolset huvi arvestades poleks mõistlikult saanud lepingut jätkata kuni kokkulepitud

tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (VÕS § 196 lg 1).

29.4.

Lisaks eeltoodule leiab ringkonnakohus, et maakohus on ka tõendeid ebaõigesti

hinnanud. Maakohus leidis, et kostja väited rikkumiste esinemise osas on tõendatud kostja

telefoni teel antud ütlustega. Seega luges maakohus kostja telefoni teel antud ütluste alusel

tõendatuks, et: hooldekodu kliendid, sh kostja vanaema olid tubades kinni ja abi kutsumise

võimalust sisuliselt ei olnud; hooldekodu personal oli kostja vanaemaga järsk, ebaviisakas ja

hirmutav; kostja vanaemale ei pakutud piisavat hooldust hügieeni osas (eeskätt hambapesu,

mida võimaldati kord nädalas), kostja vanaemale ei pakutud ravi kergemate haiguste (nt köha)

puhul; vanaema viidi köhaga duši alla, mis oli tema tervisele ohtlik. Ringkonnakohus leiab, et

maakohus on ennatlikult pidanud kostja seletust piisavaks tõendiks, et kostja väiteid

tõendatuks lugeda. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et ükski muu tõend kostja seletust ei

kinnita ning sisuliselt kordab kostja oma seletuses 28.09.2022 e-kirjas avaldatut. Kostja väited

lepingu rikkumise kohta on ka väga üldised ja esile pole toodud, millal need rikkumised aset

leidsid. Lisaks jättis maakohus kostja seletuse hindamisel arvesse võtmata kohtule esitatud

kirjavahetuse kostja ja hageja vahel, mis seab kostja seletuse kahtluse alla. Nii nagu

ringkonnakohus eelnevalt viitas, ei nähtu kirjavahetusest, et kostjal oleks hagejale etteheited

2-22-17656

kostja vanaemale teenuste osutamise osas. Pigem nähtub sellest vastupidine – kostja oli

teenusega rahul ja kavatses veel 05.09.2022 oma vanaema hooldekodusse pärast

taastusravikeskuses viibimist tagasi tuua (tl 11) ning 23.09.2022 e-kirjas täna kostja hagejat

tehtud töö eest (tl 12). Lisaks on maakohus jätnud arvesse võtmata asjaolud kostja poolt

etteheidete esitamise kohta. Nimelt teatas kostja 23.09.2022 hagejale, et soovib lepingu

lõpetada, toomata selles esile ühtegi põhjendust lepingu lõpetamiseks ega etteheidet hagejale.

26.09.2022 saatis hageja kostjale e-kirja, milles andis teada, et leping lõpetatakse p 11.5.1

alusel poolte kokkuleppel ning hageja saadab ühe kuu kohta arve (tl 13). Alles seejärel,

28.09.2022 saatis kostja hagejale pretensioonid seoses kostja vanaema hooldekodus

viibimisega (tl 38–39). Arvestades varasemate kaebuste ja etteheidete puudumist ning nende

esitamist alles pärast hageja poolt arve saatmist, on ringkonnakohtu hinnangul tegemist

otsitud põhjustega lepingu ülesütlemiseks ja esitatud üksnes põhjusel, et hageja esitas kostjale

arve. Kui hooldekodus viibimine oleks kostja vanaemale olnud vastumeelne ja kostja väidetud

rikkumised esinesid, oleks kostja sellest ilmselt kohe teatanud 05.09.2022 e-kirjas hagejale

või siis hiljemalt 23.09.2022 e-kirjas.

29.5.

Hageja on tunnistanud kostja etteheidetest üksnes hädaabinupu puudumist, kuid on

selgitanud, et klientide ööpäevaringne järelevalve ja abi oli tagatud personali poolt.

Ringkonnakohus leiab, et hädaabinupu puudumine kliendi toas ei õigusta lepingu erakorralist

ülesütlemist. See, kuidas hooldekodu klientide üle järelevalve ning nende turvalisuse ja neile

abi osutamise tagab, on hooldekodu korraldada. Antud juhul ei ole kostja esile toonud, et

seoses hädaabinupu puudumisega oleks kostja vanaema jäänud abita või oleks tema turvalisus

olnud ohus.

29.6.

Seega ei ole eeltoodud asjaoludel kostja lepingut erakorraliselt üles öelnud ja kostja

ütles lepingu VÕS § 195 alusel üles. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et lepingus

puudus võimalus selle korraliseks ülesütlemiseks ja et selline leping on kostjat ebamõistlikult

kahjustav. VÕS § 630 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool tähtajatu käsunduslepingu kuni

käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et VÕS § 630

lg 1 kohaldamisel tuleb arvestada VÕS § 195 lg-s 2 sätestatud reegliga, et tähtajatu

kestvuslepingu võib kumbki pool üles öelda mõistliku etteteatamistähtajaga ning lepingus

võib täpsustada, mis peaks ülesütlemiseks etteteatamise tähtaeg olema (VÕS komm III, § 630,

p 3.1). VÕS § 195 lg 3 kohaselt võib püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele

suunatud lepingu (kestvuslepingu), mis on sõlmitud tähtajatult, kumbki lepingupool mõistliku

etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline

ülesütlemine). Seega võib käsunduslepingus sätestada lepingu korraliseks ülesütlemiseks

etteteatamistähtaja. Vastavalt lepingu p-le 11.5.1 lõpetakse leping poolte kokkuleppel teatades

sellest teisele poolele kirjalikult 1 (üks) kuu ette. Ehkki tegemist on ebaselge sõnastusega,

saab sellest järeldada, et korraliselt saab hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingut üles öelda

ühe kuulise etteteatamistähtajaga. Tegemist on ringkonnakohtu hinnangul ka mõistliku

etteteatamistähtajaga. Käesoleval juhul ongi hageja käsitlenud kostja ülesütlemisavaldust

korralisena ja lugenud lepingu lõppenuks ühe kuu möödumisel alates kostja

ülesütlemisavalduse saamisest, s.o 23.10.2022 (tl 13).

30. Kuna leping lõppes 23.10.2022, oli hagejal õigus nõuda kostjalt kuni selle ajani

lepinguga kokkulepitud tasu 42 eurot päev (tl 7). Hageja esitas kostjale 26.09.2022 arved 966

euro ja 222 euro tasumiseks (tl 14–15). Kokku esitas hageja kostjale arved 1188 euro

tasumiseks. Kostja ei ole vastuväited arvetel märgitud summade suuruse kohta esitanud.

Seega rahuldab ringkonnakohus hageja põhinõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

1188 eurot. Lisaks esitas hageja viivisenõude ja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista

hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 62,01 eurot (alates

2-22-17656

27.09.2022 kuni 23.11.2022) ning viivise alates 24.11.2022 kuni põhinõude rahuldamiseni

lepingus sätestatud määras, s.o 0,09% päevas. Lepingu p-s 8.2 on pooled kokku leppinud, et

maksetähtaegadest mittekinnipidamise korral tasub tellija ja/või klient hooldekodule viivist

0,09% iga viivitatud päeva eest maksmata jäänud summast. Arvestades lepingu p-s 8.2

kokkulepitut on hageja viivisenõue põhjendatud.

31. Kostja esitas apellatsioonkaebuse vastuses taotluse täiendava tõendina õiguskantsleri

ringkirja vastuvõtmiseks. Kostja soovib sellega tõendada, et hageja apellatsioonkaebuses

esitatud väide hooldekodude ja hooldekodu kohtade suure arvu kohta on vale.

Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole asjakohase tõendiga. Maakohus tugines hagi

rahuldamata jätmisel ka üldtuntud asjaolule, et Eestis on voodihaigele inimesele hooldekodus

koha saamine keeruline, eriti Harjumaal ning selles olukorras on hooldekodudel sisuliselt

turgu valitsev seisund ja teenuse tarbija ei saa vabalt valida hoolekandeasutust. Hageja esitas

selle peale apellatsioonkaebuses väite, et „kaasaegses maailmas on hooldekodu teenuse

osutamine väga arenenud ning inimestel on alati valida, kust ja millist teenust nad soovid

saada. Ainuüksi Harju Maakonnas on 17 hooldekodu“. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu

järeldus hooldekodude turgu valitseva seisundi ja tarbija valikuvõimaluste vähesuse kohta ei

ole käesoleva asja lahendamisel oluline. Seega on asjakohatu ka hageja apellatsioonkaebuses

esitatud väide hooldekodu kohtade piisavuse kohta. Käesolevas asjas on oluline tuvastada, kas

kostjal esines alus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Hooldekodu kohtade piisavusest või

hooldekodude arvust sellist järeldust teha ei saa. Kuna asjaolu, mida kostja õiguskantsleri

ringkirjaga soovib tõendada, ei oma asja lahendamisel tähtsust, jätab ringkonnakohus TsMS §

238 lg 1 alusel kostja esitatud tõendi asja materjalide juurde võtmata.

32. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. TsMS § 162 lg

1 alusel jätab ringkonnakohus menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus kostja kanda.

Seetõttu pole vaja käsitleda ka hageja apellatsioonkaebuse väiteid seoses menetluskulude

kindlaksmääramisega. Kuna maakohus ei ole hageja menetluskulusid kindlaks määranud,

tuleb seda maakohtul teha.

(allkirjastatud digitaalselt)