2-22-148540/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Liis Arrak ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

4. juuli 2025. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-148540

Kohtuasi

PARKIT OÜ hagi K.W vastu leppetrahvi

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.12.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

PARKIT OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): PARKIT OÜ (registrikood 12135716),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Maano Saareväli

Kostja (vastustaja): K.W (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Irina Meldjuk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta PARKIT OÜ apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 20.12.2024 otsuse peale

tsiviilasjas nr 2-22-148540 menetlusse võtmata ja tagastada kaebus selle esitajale

käesoleva määruse jõustumisel.

2. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud PARKIT OÜ

kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-22-148540

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PARKIT OÜ (hageja) esitas 15.12.2022 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale

maksekäsu kiirmenetluse avalduse K.W (kostja) vastu. Maksekäsuosakond tegi 19.12.2022

võlgnikule makseettepaneku. Seoses võlgniku vastuväitega anti hageja nõue Harju

Maakohtule üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 06.02.2023 Harju Maakohtule hagivalduse, milles palus kostjalt hageja

kasuks välja mõista leppetrahvid 140 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 37,36 eurot,

tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 367 kohase viivise 11,20 eurot, sissenõudmiskulud 4 eurot ja

postikulud 3,96 eurot.

2.1. Kostja on Transpordiametilt saadud andmete kohaselt sõiduki VOLKSWAGEN GOLF

(VIN: XXX) numbrimärgiga 123ABC (edaspidi sõiduk) omanik.

2.2. Parkimine KÜ Kivila 16 ja KÜ Kivila 18 territooriumidel on lubatud üksnes kirjaliku loa

olemasolul, kui luba on eksponeeritud sõidukil nähtaval kohal. Parkla territooriumile on

paigaldatud infotahvlid, mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi. Lisaks on paigaldatud

liiklusmärgid, mis teavitavad eraparklasse sisenemisest. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või

liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus tasuda

leppetrahvi kuni 35 eurot.

2.3. Kostjale on koostatud parkimistingimuste rikkumiste tõttu – sõidukil parkimisluba

eksponeeritud ei olnud – järgmised leppetrahvinõuded: 08.04.2019 leppetrahvinõue nr

21290039197 summas 35 eurot Kivila 16 KÜ parklas; 01.07.2019 leppetrahvinõue nr

89490002021 summas 35 eurot Kivila 18 KÜ parklas, 23.10.2019 leppetrahvinõue nr

45490008580 summas 35 eurot Kivila 16 KÜ parklas ja 10.06.2020 leppetrahvinõue nr

45490025097 summas 35 eurot Kivila 18 KÜ parklas.

2.4. Kostjat teavitati leppetrahvinõuete esitamisest leppetrahvi kviitungi asetamisega sõiduki

kojamehe vahele. Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva. Kostja on jätnud tasumata

leppetrahvid kokku 140 euro ulatuses. Kostja on leppetrahvide tasumisega viivituses. Viivise

suurus seisuga 05.02.2023 on kokku 37,36 eurot. Sissenõudmiskulude hüvitis on 4 eurot.

Hageja postikulu on 3,96 eurot.

2.5. Hageja teatas 22.11.2024 seisukohas, et ta ei taotle kostja asendamist. Kostja ei ole

tõendanud, et sõidukit juhtis ja selle parkis vaidlusaluste leppetrahvinõuete tegemisel ajal

hageja opereeritavatesse parklatesse keegi muu kui kostja. X.R (edaspidi kostja poeg)

omaksvõtt sõiduki kasutamise fakti osas 08.042019, 18.04.2020, 15.08.2020 ja 16.09.2022

kuupäevadel ei tõenda, et ta oli ühtlasi isik, kes sõiduki leppetrahvidel märgitud kellaaegadel

ja kohtades parkis.

3. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kostja palus kohaldada

aegumist leppetrahvinõuete nr 21290039197, 89490002021 ja 45490008580 osas ning jätta

menetluskulud hageja kanda.

3.1. Hagi on esitatud vale kostja vastu. Kostja ei juhtinud sõidukit leppetrahvide tegemise ajal.

Kostja andis sõiduki kasutada pojale ja tema abikaasa S.R (edaspidi kostja poja abikaasa).

Kuna kostja ei kasutanud sõidukit leppetrahvide saamise ajal, siis ei vastuta ta hagiavalduses

esitatud nõuete eest.

2-22-148540

3.2. Korteri /aadress 1/, Tallinn omanikule, mis kuulus vaidlusaluste leppetrahvinõuete

tegemise ajal kostja poja abikaasale, oli väljastatud parkimisluba KÜ Masti hallatavatel

kinnistutel, aadressil Kivila 16 ja Kivila 18 asuvatel parkimisaladel parkimiseks. Siiski jäi

sõiduki armatuurlauale parkimisluba panemata.

3.3. Hageja postikulude nõue on tõendamata. Kuna hageja põhinõue tuleb jätta rahuldamata,

siis tuleb jätta rahuldamata sissenõudmiskulude ja viivise nõuded.

3.4. Kostja esitas 01.10.2024 dokumentaalse tõendina kostja poja kinnituse, et tema kasutas

sõidukit perioodil 2019-2020 vastavalt kokkuleppele kostjaga, sh vaidlusalustes

leppetrahvinõuetes märgitud kuupäevadel.

Maakohtu otsus

4. Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja

kasuks välja kostja põhjendatud menetluskulud 405 eurot ning menetluskuludelt edasiulatuva

viivise seadusjärgses määras. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks.

5. Hagi on esitatud vale isiku vastu. Kostja tõendas, et tema ei kasutanud sõidukit

leppetrahvide saamise ajal ega ole sõlminud hagejaga suulist parkimislepingut. Puudus

vaidlus selle üle, et kostja on sõiduki omanik/vastutav kasutaja. Seega sai hageja eeldada, et

sõidukit juhtis ja parkis hagis viidatud ajal kostja, kuni kostja ei tõendanud, et autot juhtis

muu isik. Kostja tõi esile, et andis sõiduki oma poja ja pojanaise kasutusse. Kostja esitas oma

poja ja pojanaise ühise kinnituse, et nemad kasutasid sõidukit hagis märgitud

parkimistrahvide määramise ajal. Kostja esitas lisaks ka oma poja kinnituse, et poeg kasutas

sõidukit hagis märgitud parkimistrahvide määramise ajal. Kuna kostja ei sõlminud hagejaga

parkimislepingut, siis ei rikkunud kostja lepingut ning hagejal puudub alus nõuda kostjalt

leppetrahvi maksmist.

Apellatsioonkaebus

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja saata asi

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

7. Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja see on mõjutanud asja lahendit. Kostja ei ole

tõendanud, kes oli isik, kes parkis sõidukit leppetrahvides märgitud ajal ja kohas. Esiteks

samastas maakohus põhjendamatult sõiduki kasutamise leppetrahvides märgitud kuupäevadel

sõiduki parkimisega leppetrahvides märgitud aegadel ja kohtades. Teiseks, kuigi tõene võib

olla kostja poja ja tema abikaasa väide, et sõiduk oli leppetrahvides märgitud kuupäevadel

nende kasutuses, võis samadel kuupäevadel sõiduki kasutajaid olla ka teisi või sõidukit võis

leppetrahvides märgitud ajal ja kohas parkida keegi kolmas isik. Lisaks on ühiskinnitus

sõnastatud mitmuses ehk sõidukit kasutasid leppetrahvide määramise kuupäevadel nii kostja

poeg kui ka tema abikaasa. Ühiskinnitusest ei nähtu kumb neist kasutas sõidukit ning kumb

neist parkis sõiduki leppetrahvinõuetel märgitud aegadel ja kohtades. Ka kostja poja

01.10.2024 kinnitus ei tõenda, et kostja poeg parkis sõiduki leppetrahvinõuetel märgitud

aegadel ja kohtades. See kinnitus tõendab üksnes üldiselt, et leppetrahvinõuetel märgitud

kuupäevadel oli sõiduk kostja poja kasutuses, kuid kostja poja kasutus ei välista teiste või

kolmandate isikute poolt sõiduki kasutamist.

2-22-148540

8. Maakohus järeldas ebaõigesti, et kostja tõendamiskoormis piirdub kohustusega tõendada, et

kostja ei parkinud ise sõidukit leppetrahvides märgitud aegadel ja kohtades. Kostja kohustus

on tõendada, kes oli see isik, kes parkis sõidukit leppetrahvides märgitud ajal ja kohas.

9. Maakohus rikkus selgitamiskohustust. Kohus oleks pidanud hagejale selgitama, et kohus

pidas kostja esitatud tõendeid kostja tõendamiskoormise täitmiseks piisavaks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohtu kolleegium leiab üksmeelselt, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1 tuleb

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ koosmõjus § 405 lg-ga 1

keelduda ning kaebus TsMS § 638 lg 10 järgi selle esitajale tagastada. Ringkonnakohus

lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud

tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja

jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

11. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa

summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas

palus hageja mõista kostjalt välja leppetrahvid kokku 140 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 37,36 eurot, TsMS § 367 kohase viivise 11,20 eurot, sissenõudmiskulud 4 eurot ja

postikulud 3,96 eurot. Seega ei ületa hageja nõue ülal nimetatud piirmääri, mistõttu on

tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Sellises kohtuasjas võtab

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi menetlusse juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

12. Seejuures on Riigikohus leidnud, et ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 2¹ alusel

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama. Määrusest peab

olema arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel,

et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi

ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi

ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt

mõjutada maakohtu lahendit (vt nt RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11; RKTKm

10.04.2019, 2-17-13363, p 15).

13. Olles tutvunud maakohtu otsusega, hageja apellatsioonkaebusega ning asja materjalidega,

on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks ei ole TsMS §

637 lg 2¹ järgi alust. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi ega selgelt rikkunud menetlusõiguse normi. Samuti ei ole maakohus

selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Otsuse edasikaebamiseks maakohus luba ei andnud.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium lühidalt järgmist.

13.1. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt ei vaidlusta hageja maakohtu tuvastatud faktilist

asjaolu, et kostja on sõiduki numbrimärgiga 123ABC omanik või vastutav kasutaja.

2-22-148540

Riigikohus on selgitanud, et parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku või

vastutavat kasutajat, kui nimetatud isik ei tõenda, et sõidukit juhtis muu isik (RKTKm

11.09.2024, 2-22-130552/18 p 14 ja RKTKo 25.01.2017, 3-2-1-68-16, p 31). Seega pidi

kostja tõendama, et sõiduki parkis leppetrahvinõuetel märgitud kuupäevadel ja kohtades teine

isik.

13.2. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusest nähtuvalt jätkuvalt selle üle, et kostja ei ole

tõendanud, et kostja poeg parkis sõidukit leppetrahvinõuetel 21290039197, 89490002021,

45490008580 ja 45490025097 märgitud aegadel ja kohtades, s.o parkimiskorra rikkumiste

ajal. Kolleegiumi hinnangul järeldas maakohus tõendeid kogumis hinnates õigesti, et kostja ei

parkinud sõidukit leppetrahvinõuetel märgitud aegadel ja kohtades, vaid seda tegi kostja poeg.

Kostja esitas 18.09.2024 kostja poja ja tema abikaasa ühiskinnituse, et nad kasutasid sõidukit

perioodil 2019-2020, sh leppetrahvides nr 21290039197, 89490002021, 45490008580 ja

45490025097 märgitud kuupäevadel (dtl 101). Maakohus selgitas 23.09.2024 istungil

kostjale, et kostjal tuleb konkreetselt märkida, kes kasutas sõidukit leppetrahvide koostamise

ajal. Kostja esitas istungi järgselt kostja poja digitaalselt allkirjastatud kinnituse, et sõidukit

juhtis ja selle parkis vaidlusalustel aegadel KÜ Kivila 16 ja KÜ Kivila 18 territooriumidel

asuvatesse parklatesse kostja poeg (dtl 108). Kolleegium on seisukohal, et kostja 18.09.2024

ja 01.10.2024 esitatud kinnituste põhjal sai maakohus järeldada, et kostja sõidukit

vaidlusalustel päevadel ei kasutanud ja sõiduki parkis kostja poeg.

13.3. Kolleegium ei nõustu ka apellatsioonkaebuse väidetega, et maakohus rikkus

selgitamiskohustust. Kohus selgitas 23.09.2024 istungil korduvalt, et kui hagi on esitatud vale

kostja vastu, siis tuleb kostja asendada (dtl 105 ajamärge 00:03:01; dtl 106 ajamärked

00:04:43 ja 00:10:05). Hageja pidi istungil antud selgitustest järeldama, et kui kostja esitab

konkreetse isiku kinnituse, siis on see piisav tõend, et sõiduki parkis teine isik ning hageja

otsustada on, kas asendada kostja või mitte. TsMS § 4 lg 2 sätestab, et hagimenetluses

määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste esitamise.

Maakohus ei pidanud rohkem hagejale selgitama, et kostja esitatud kinnitus on piisav selleks,

et taotleda kostja asendamist.

13.4. Eeltoodust tulenevalt on maakohus kõiki poolte väiteid vajalikus ulatuses käsitlenud

ning hinnanud tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Samuti

selgitas maakohus pooltele tõendamiskoormist 23.09.2024 istungil ning tagas hagejale

võimaluse taotleda kostja asendamist.

14. Hageja vaidlustas ka menetluskulude jaotuse maakohtus. Maakohus jaotas menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 järgi. Kuna ringkonnakohus ei muuda hagi rahuldamise ulatust, puudub

ringkonnakohtul ka seaduslik alus teha teistsugune otsustus maakohtu menetluskulude jaotuse

osas. Muu hulgas ei sisalda apellatsioonkaebus ka ühtki väidet, miks välja arvatud põhjusel, et

hageja hinnangul tuleks jätta hagi rahuldamata, tuleks maakohtu menetluskulude jaotuse osas

teha teistsugune otsustus.

15. Hageja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse täies ulatuses, järelikult ka osas,

millega kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaliseks suuruseks määrati 405 eurot

ja mõisteti see summa hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks välja. Hageja ei ole

apellatsioonkaebuses esitanud ühtegi väidet kostja maakohtus kantud menetluskulude

põhjenda(ma)tuse kohta. Sealhulgas pole hageja väitnud, et mõni kostja menetlustoiming

oleks olnud ebavajalik või kostja lepingulisel esindajal selleks kulunud aeg oleks olnud

ebamõistlikult suur, samuti pole hageja vaidlustanud kostja lepingulise esindaja tunnitasu

põhjendatust. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise

2-22-148540

lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende

kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul,

kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu

hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine. Eelnevast tulenevalt ei oleks

ringkonnakohtul võimalik hageja apellatsioonkaebuses toodud väidete põhjal

apellatsioonkaebust maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada.

Ringkonnakohus ei tuvastanud ka mingeid olulisi menetlusõiguse normi rikkumisi, mis

olenemata apellatsioonkaebuse põhjendusest võiks anda alust tühistada maakohtu otsus

menetluskulude kindlaksmääramise osas. Samuti ei ole maakohus eksinud menetluskulude

kindlaksmääramisel materiaalõiguse kohaldamisel. Ringkonnakohtul on TsMS § 637 lg 2¹

järgi õigus keelduda ka menetluskulude kindlaksmääramise osas apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest kui maakohtu otsuses on menetluskulud kindlaks määratud küll 280

eurot ületavas ulatuses, mistõttu on apellandil TsMS § 178 lg 2 järgi õigus vaidlustada

menetluskulude kindlaksmääramist, kuid apellant ei ole apellatsioonkaebuses tuginenud

sellele, et maakohus on temalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramisel rikkunud TsMS § 174 lg-s 1 sätestatut (vt RKTKm 19.01.2022, 2-20-

14547, p-d 13–15). Seega tuleb ka menetluskulude kindlaksmääramise osas keelduda

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel.

16. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse

kulud jätta hageja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle kostjale vastamiseks edastamist, siis ei

saanud kostjal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid

menetluskulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

17. Hageja on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 100 eurot. Kuna

apellatsioonkaebus jääb menetlusse võtmata, siis on hagejal õigus nõuda sellelt tasutud

riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi. Riigilõivu tagastamiseks tuleb kohtule

esitada vastavasisuline avaldus.

18. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus

tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb

TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele.

TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.

19. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(Allkirjastatud digitaalselt)