2-17-13018/98 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 4. juuli 2025

Tsiviilasja number

2-17-13018

Tsiviilasi

Merilin Karitsa kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 17. juuni 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Merilin Karitsa määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlgnik)

Merilin Karits

(isikukood XXXXXXXXXXX)

Vastustajad (võlausaldajad):

1. Bondora AS (registrikood 11483929)

2. Credit.ee OÜ (registrikood 11898079)

3. PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910)

4. Nord Collect OÜ (registrikood 11897588)

5. Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806)

6. Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

7. Holm Bank AS (endine ärinimi AS Koduliising;

registrikood 14080830)

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Merilin Karitsa määruskaebusega esitatud

dokumendid.

2. Rahuldada Merilin Karitsa määruskaebus.

3. Tühistada Viru Maakohtu 17. juuni 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-13018

osas, millega maakohus keeldus Merilin Karitsa pankrotimenetluses ja

võlgadest vabastamise menetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

4. Teha tühistatud osas uus määrus, millega vabastada Merilin Karits

pankrotimenetluses ja võlgadest vabastamise menetluses täitmata jäänud

kohustustest.

5. Avaldada teade Merilin Karitsa pankrotimenetluses ja võlgadest vabastamise

menetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

6. Menetluskulud määruskaebemenetluses jätta poolte endi kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

7. Lugeda määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

7.1. Lõpetada

Merilin

Karitsa

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

pankrotimenetluses ja võlgadest vabastamise menetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise menetlus.

7.2. Vabastada

Merilin

Karits

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

pankrotimenetluses ja võlgadest vabastamise menetluses täitmata jäänud

kohustustest.

7.3. Avaldada teade Merilin Karitsa pankrotimenetluses ja võlgadest

vabastamise menetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

7.4. Vabastada Merilin Karits usaldusisiku kohustusest.

7.5. Menetluskulud jätta Merilin Karitsa kanda. Jätta menetluskulud kindlaks

määramata nende puudumise tõttu.

7.6. Menetluskulud määruskaebemenetluses jätta poolte endi kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu 11. novembri 2017. a määrusega kuulutati välja Merilin Karitsa (võlgnik)

pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp. Viru Maakohtu 14. märtsi 2019. a

määrusega lõpetati võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu ja algatati võlgniku

kohustustest vabastamise menetlus. Maakohus kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku

kohustusi ja kohustas esitama maakohtule andmed oma kohustuste täitmise kohta.

2. Võlgnik esitas kohtule aruanded 30. märtsil 2020, 8. juulil 2021, 21. augustil 2022, 22.

augustil 2023 ja lõpparuande 14. märtsil 2024. Aruannete kohaselt on võlgnik töötanud X AS-

is saalitöölise ja assistendina. Võlgnik kasvatab üksinda kahte alaealist last. Aruannete

kohaselt on võlgniku sissetulekuks olnud X AS-i makstud töötasu, tulumaksu tagastus,

lastetoetused.

3. Kohus küsis võlausaldajate seisukohti menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise

osas.

4. Bondora AS teatas, et kohustusest vabastamise menetluse perioodil maksis võlgnik

Bondora AS-ile kokku 465 eurot. Võlgnevuse jääk 18. märtsi 2023. a seisuga on 8808 eurot

68 senti. Bondora AS on nõus täitmata jäänud kohustustest vabastamisega.

5. Nord Collect OÜ leiab, et võlgnikku ei tohiks kohustustest vabastada ja võlgniku

kohustustest vabastamise menetlust tuleks jätkata või võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus tuleks lõpetada ja võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata. Võlgnik ei teinud

Nord Collect OÜ-le kohustustest vabastamise menetluses ühtegi makset ja Nord Collect OÜ

nõue võlgniku vastu on 665 eurot. Võlgnik ei ole kohustuste täitmisel andnud endast parimat.

6. PLACET GROUP OÜ teatas, et võlgnik on võlgadest vabastamise perioodil maksnud 57

eurot 93 senti, võlgnevuse jääk on 607 eurot 7 senti. Võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on võlausaldaja nõudeid täitnud

menetluse vältel vähem kui 10% ulatuses.

7. Holm Bank AS teatas, et võlgnik on teinud väljamakseid 85 eurot ning nõude jääk on 479

eurot 26 senti. Holm Bank AS jätab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise

ja võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.

8. Aktiva Finance Group OÜ teatas, et võlausaldajale (OÜ AG Võlamenetlus ühines 3. märtsil

2018 Osaühinguga Aktiva Finants (registrikood 10746479)) ei ole laekunud kohustustest

vabastamise menetluse kestel midagi. Võlgnik on aruandes kirjutanud, et OÜ-d AG

Võlamenetlus ei eksisteeri. Võlgniku kohustuseks on välja uurida täpselt võlausaldajate

kontod, kuhu rahasummad kanda. Raha kandmine igale võlausaldajale on kohustuste täitmise

osa. Võlgniku selgitused, et temal puudusid kontod, kuhu väljamaksed teha, ei ole mõjuvaks

põhjuseks. Võlgnikul on alati võimalus uurida pankrotihalduri käest võlausaldajate kontode

numbrid või pöörduda võlausaldaja poole. Üldjuhul võlausaldajad märgivad oma

nõudeavaldustesse konto numbrid, kuhu jaotise alusel väljamakseid teha. Võlgnik ei ole

omapoolseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud, tegemist on kohustuste rikkumisega.

Võlausaldaja palus jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

9. Credit.ee OÜ teatas, et võlgadest vabastamise menetluse raames laekus võlgnikult 112

eurot 50 senti, seega võlgnevuse jääk on 464 eurot 11 senti.

Arvestades võlgniku esitatud pangakontode väljavõtteid ajavahemikul 13. aprillist 2020 kuni

märtsini 2024, oli võlgniku sissetulekuks sellel perioodil kokku 33 275 eurot 96 senti, millest

tulnuks arvata pankrotivarasse 6136 eurot 29 senti. Võlgniku poolt toimus võlausaldajatele

laekumisi kokku üksnes 910 eurot. Võlgnik, olles iseenda usaldusisikuks, ei ole talle määratud

kohustusi korrektselt täitnud.

Esimese aruandlusperioodi (14. märts 2019 – 14. märts 2020) kohta ei ole võlgnik

pangakontode väljavõtteid esitanud. Võlgnik ei ole esitanud andmeid, kas ta on nõudnud laste

isalt elatist ja elatise saamine ei ole nähtav pangakonto väljavõtetelt. Elatise saamisega

võlgniku finantsiline olukord oleks parem ja kindlustatud. Sotsiaaltoetus laste eest ei kajastu

võlgniku esitatud pangakontodel, kuigi võlgnik on aruannetes viidanud selle saamisele. Kogu

aruandluse perioodil on võlgnik kandnud enamuse oma sissetulekust edasi oma tütre Melissa

Karitsa pangakontole. Võlgnik ei ole aruandluses selgitanud tulumaksu tagastuse jaotust.

Kuigi võlgnikul vara (sh sõidukit) ei ole, on ta teinud makseid sõidukite ja sõiduautode

varuosade müügiga tegelevatele ettevõtetele. Võlgniku kontolt toimuvad igakuised kanded

digikassasse. Samuti ei ole võlgnik selgitanud Tolmet Eesti OÜ-st saadud 155 eurot 22 sendi

ja KorrasInvest OÜ-lt saadud 500 euro kui tulu jaotust. Võlgnik ei ole selgitanud

kolmandatele isikutele tehtud makseid ja X AS-ilt seoses täitemenetlusega laekunud

summaga. Võlgnik on saanud septembris 2021 AS-ilt Pensionikeskus kokku 6265 eurot 65

senti, mille on kantud edasi tütre Melissa Karitsa arvele ja ei ole selgitanud, miks

võlausaldajate nõudeid ei ole rahuldanud. Võlgnik tegeleb hasartmängude mängimisega, sest

pangakonto väljavõttelt nähtuvad ülekanded Trustly Group AB-le, Optiwin OÜ-le, OB

Holding 1 OÜ-le, Zimpler AB-le ja AS-ile Eesti Loto. Võlgnik raiskab oma tegevusega vara,

mille arvelt oleks tal võimalik tasuda kohustusi. Kogu võlgadest vabastamise perioodi jooksul

hasartmängukulu on märkimisväärselt suurenenud, mida ei saa pidada hooletuse tõttu

rikkumiseks, vaid tegemist on süülise rikkumisega või lausa tekkinud/tekitatud

hasartmängusõltuvusega. Võlgnik ei ole selgitanud ka Optiwin OÜ-lt saadud summade kui

tulu jaotust oma aruandes. Võlgnik on tasunud mootorsõidukite registreerimisega seoses

riigilõivusid, tehnoülevaatuse ja kindlustuse eest, kuigi ta on märkinud, et tal sõidukid

puuduvad. Võib järeldada, et võlgnik on müünud enda omandis oleva mootorsõiduki. Samuti

võib tegemist olla sõidukite edasimüügiga ja kui võlgnik on sellega seotud, siis võib võlgnik

varjata tulutoovat tegevust. Võlgnik on tasunud Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti

kohtuvälise menetleja otsuse või määruse alusel 48 eurot, kuid ise väidab, et tal karistused

puuduvad. Samuti on võlgnik tasunud trahviteateid. Võlgnik on teinud makseid AS-le LHV

Finance. Seega on võlgnik eelistanud pankrotimenetluses tunnustamata võlausaldajat,

kahjustades selliselt käesoleva menetluse võlausaldajaid.

Kahtlust äratavad X.X. kanded, mis on tehtud selgitusega „mäng“, „söögi raha“, „trahvide

kulu hüvitamine“, „eluaseme üürikulude korvamine“ ja „laen“. Ülekannetest nähtub, et

võlgnikul on tihe seos X.X. ja tekib kahtlus, et võlgnik ei ole üksikvanem.

Võlausaldaja hinnangul näitab eeltoodu, et võlgnik ei ole huvitatud pankrotivõlausaldajate

nõuete rahuldamisest ning suhtub oma kohustustesse kohustustest vabastamise menetluse

kestel ükskõikselt. Kohustustest vabastamise menetlus ei ole ette nähtud sellistele võlgnikele,

kes oma kohustusi teadlikult ei täida. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamine ei ole põhjendatud, kuna võlgnik on pankrotimenetluses tunnustatud nõuetest

täitnud 5,4%. Võlgniku nõuete täitmist ei saa lugeda rahuldavaks. Võlgadest vabastamise

menetlus tuleb lõpetada võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgniku

suhtumine võlausaldajatesse on pahatahtlik ning võlgnikul puudub igasugune huvi enda

kohustuste eest tasuda.

10. Aktsiaselts PlusPlus Capital teatas, et võlgnik on tasunud menetluse kestel 275 eurot,

nõude jääk on 5373 eurot 72 senti. Credit.ee OÜ on analüüsi tulemusel jõudnud õigetele

järeldustele ning antud olukorras saab kindlalt tugineda võlgniku süülisele võlausaldajate

huvide kahjustamisele.

Lisaks hasartmängurlusele on kõnekas ka see, et võlgnik ise ütleb vastulauses selgelt, et

autode osas aitab võlgnik kolmandat isikut varade kõrvale kantimisega täitemenetlustes.

Seega saab väita, et võlgnikule on üsna selge, kuidas hoiduda kõrvale ka oma kohustuste

täitmisest. Võlgnik ei ole vastulauses tõendanud ega põhjendanud oma tegevusi. Võlgniku

poolt edastatud kolmandate isikute kinnitused ei ole tõsiselt võetavad, sest need on esitanud

lähikondsed ja seetõttu ei saa neid lugeda erapooletuteks kinnitusteks. Võlgniku esitatud

arvestus rahalisest sissetulekust ja selle jaotusest ka vastulauses ei ole korrektne. Võlgnik

oleks pidanud pensionirahadest tegema väljamakseid ka võlausaldajatele. Olukorras, kus

võlgnikul on olnud vahendeid võlausaldajate nõuete tasumiseks, kuid võlgnik ei tee eraldisi

oma vara arvelt, ei saa väita, et võlgnik on olnud pelgalt hooletu. Võlgnik ei ole täitnud oma

kohustusi piisava hoolsusega. Võlgniku rahuldatud nõuete ulatust ei saa pidada arvestavaks

ulatuseks. Võlgnik on tahtlikult olnud seotud ebaseadusliku tegevusega, s.t seotud kolmanda

isiku varade varjamisega. Lisaks on võlgnik raisanud oma sissetulekuid mängurluse peale ja

jätnud täitmata kohustusi eraldiste tegemiseks ja võlausaldajatele tasumiseks. Seega tuleks

menetlus lõpetada ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata.

11. Võlgnik selgitas oma vastuses võlausaldajate väidetele, miks nõuded on rahuldatud nii

väheses määras, järgmist. Arvestades seda, kui palju kuus peab inimesele kätte jääma, kui on

rahalised nõuded, siis on see miinimumpalk (näiteks 2022. a oli see 654 eurot ja 2024. a 820

eurot) pluss 1/3 miinimumm palka iga alaealise lapse kohta. Ehk siis võlgnikule pidi

minimaalselt jääma kätte 1090–1366 eurot kuus.

Saadav lastetoetus ei paranda oluliselt võlgniku elatist ja lastetoetus läheb laste kontole. See

on mõeldudki lastele, mitte võlgniku võla tasumiseks. Samuti ei kuulu lastetoetus arestitavate

sissetulekute hulka.

Perioodil 14. märts 2019 – 14. märts 2020 käis kogu arveldus läbi pankrotihalduri. Võlgnik ei

kasuta kõiki rahalisi vahendeid oma äranägemise järgi. Võlgnikul on kaks last, keda võlgnik

kasvatab üksinda. Alusetu on arvata pangakonto väljavõtete põhjal, et võlgnik elab

vabaabielus. Kolmel inimesel kulub raha kuus toidu, kommunaalkulude, üüri, riiete,

transpordi, kooliskäimise ja ka töölkäimise peale. Sotsiaaltoetusi ei ole võlgnik taotlenud.

Tolmet Eesti OÜ-lt saadud 155 eurot 52 senti oli kantud võlgniku pangakontole tema venna

vanametalli müügi eest. Vennal ei olnud dokumenti kaasas, võlgnik oli temaga koos ja sai

võlgniku kontot kasutada. Võlgnik ei näe sellises tegevuses pahatahtlikkust. Võlgnik kasutas

sõiduautot, kuna nad elasid Rakverest väljas Uhtnas. Sealt tööle ja kooli oli võimatu bussiga

käia (bussid ei käi). Pensionisambast saadud raha eest (6283 eurot) ostis võlgnik oma tädi

korterisse Uhtnasse aknad, ukse ja õhksoojuspumba, et võlgnikul oleks lastega kusagil elada.

Tädi antud korter oli elamiskõlbmatu.

Võlgnik on laenanud raha, kui on olnud laenata. Võlgniku eraelu ei puutu võlamenetlusse.

Laen on tagasi makstud. Võlgnik on kasutanud autosid ja maksnud nendega seonduvaid

kulusid, kuid ise autot ei oma. X.X. palus teha mõned enda maksed võlgniku kontolt, sest

tema enda konto on arestitud. Võlgnik tuli palvele vastu. X.X. ei saa võlgnikku kuidagi

toetada, sest tema ainus sissetulek on osaline töövõime toetus, millel on peal elatise nõue.

Võlgnik ei tegele autoäriga. Võlausaldajate mainitud autod ei kuulu võlgnikule, vaid X.X..

Võlgnik töötab aastaid AS-s X ja see kajastub ka pangakonto väljavõtetes.

Võlgnik on esitanud aruandeid kogu menetluse jooksul ja tasunud nii palju, kui söögi või laste

ja elementaarse elukspüsimise kõrvalt on saanud näpistada. Võlgnik on iga-aastaselt esitanud

aruandeid ja varem ei ole ükski võlausaldaja nende vastu huvi tundnud. Võlgnik on tasunud

pankrotihalduri tasud. Võlgnikul puudub igasugune vara, seda on näha ka erinevatest

registritest.

12. Credit.ee OÜ leiab, et võlgniku väited tädi korterisse ostetud asjade kohta on

paljasõnalised, sest nimetatud asjade ost ei kajastu võlgniku pangakontodel. Võlgniku

lähedaste kirjalikud seisukohad ei ole erapooletud. Osad võlgniku kanded tütrele on

selgitusega „võlg.“ Ebatõenäoline, et alaealine laps annab emale võlgu ja ema tagastab. Ei ole

infot, kas võlgnikule makstakse alaealiste laste eest elatist. Täisealisel võlgnikul on enda

kohustuste tasumiseks ette nähtud enda arveldusarve, selleks ei või kasutada mingil moel enda

alaealiste laste nimele avatud pangakontosid. Võlgnik ei ole väljavõtet esitanud. Seega on

alust kahelda võlgniku tütre arvele kantavate summade õigsuses.

Väär on võlgniku väide, et tasub üürikulusid, kui elab enda tädi korteris.

Võlgnik on laenanud eraisikutele raha. Võlgnik on pankrotis oleva isikuna rikkunud

kohustust, võttes lisakohustusi juurde, millega on võlausaldajate huvid kahjustatud. Võlgnik

ei ole käitunud heas usus. Nimetatud tegevusega on võlgnik seadnud teiste isikute huvid enda

ja võlausaldajate huvidest ette. Võlgnik, kes on makseraskustes ja raskes finantsilises

olukorras, ei või pankrotimenetluses võlgadest vabastamise menetluse kestel teistele isikutele

laenu anda. Selliselt halvendab võlgnik oma majanduslikku seisu veelgi, millega kahjustab

võlausaldajate ootust kohustuste täitmiseks. Samuti võlgadest vabastamise menetluse kestel ei

tohi võlgnik võtta lisakohustusi. Pankrotimenetluses tunnustamata võlausaldajale kohustuste

täitmine kahjustab käesoleva menetluse võlausaldajate huve.

Võlgniku hasartmängude mängimine näitab, et võlgnik ei käitu mõistlikult ega anna endast

parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Hasartmängude mängimist ei loeta tulutoovaks

tegevuseks. Võlgnik raiskab oma tegevusega vara, mille arvelt oleks tal võimalik tasuda

kohustusi. Viimase kolme aruandluse perioodi jooksul oli hasartmängu kulu 2352 eurot, mida

ei saa pidada hooletuse tõttu rikkumiseks, vaid tegemist on süülise rikkumisega.

Arvestades, et võlgnik on endiselt võimeline teatud määral võlgu tasuma, oleks võlgniku

võlgadest vabastamine võlausaldaja jaoks selgelt kahjulik.

Asjaolu, et võlausaldajad ei ole viie aasta jooksul aruandeid kontrollinud, ei muuda seda, et

võlgnik on kohustatud täitma oma kohustusi võlgniku ja usaldusisikuna vastavalt kohtu poolt

määratule.

MAAKOHTU SEISUKOHT

13. Maakohus lõpetas 17. juuni 2024. a määrusega võlgniku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise menetluse (resolutsiooni p 1), jättis võlgniku

pankrotimenetluses ja võlgadest vabastamise menetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamata (resolutsiooni p 2), vabastas võlgniku usaldusisiku kohustusest (resolutsiooni p

3), jättis menetluskulud võlgniku kanda ja menetluskulud kindlaks määramata nende

puudumise tõttu (resolutsiooni p 4).

Kuna pankrotimenetlus algatati 3. jaanuaril 2017, kohaldas maakohus tulenevalt füüsilise

isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 sätestatust kuni 30. juunini 2022 kehtinud

pankrotiseaduse (PankrS) sätted.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud viis aastat, seega

saab kohus PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja

menetluse lõpetamise. PankrS § 175 lg 2 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest

vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud

süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Kuna võlgnik ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud, puudub PankrS § 175 lg 2 p 1

nimetatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

Maakohus kontrollis, kas võlgnik on täitnud PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi või on neid

rikkunud. Kohustuste rikkumisel peab ka tuvastama, kas võlgnik on neid rikkunud süüliselt

ning kahjustanud sellega ka võlausaldajate huve.

PankrS § 173 lg 1 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja

kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Maakohus leidis, et võlgnik on rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.

Seega on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust.

PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja

tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja

usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

PankrS § 173 lg-d 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Maakohtu hinnangul on võlgnik raskelt hooletult rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud

kohustust ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus on võlgnikule korduvalt

selgitanud tema kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik on varjanud ja

manipuleerinud oma sissetulekutega ning teinud raha ülekandeid kolmandatele isikutele kohut

sellest informeerimata.

Võlgnik on menetluse kestel tegelenud pikemaajaliselt ja süstemaatiliselt hasartmängude

mängimisega, mis ei ole maakohtu hinnangul mõistlik tulutoov tegevus. Mõistlikult käituv

võlgnik peaks kohustustest vabastamise menetluse kestel hoiduma tegevusest, mis võib tema

niigi keerulist majanduslikku olukorda veelgi halvemaks muuta. Võlausaldaja hinnangul

näitab ka käesolevas menetluses võlgniku poolt hasartmängude mängimine, et võlgnik ei

käitu mõistlikult ning ei anna endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda.

MÄÄRUSKAEBUS

14. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

resolutsiooni p 2 tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada võlgnik kohustustest.

Määruskaebuse kohaselt on võlgnik leidnud enamike võlausaldajatega kompromissi, kus

võlausaldajad kinnitavad, et võlgnik ei ole neile võlgu. Bondora AS kirjutas juba enne

maakohtu lahendit, et on nõus võlgadest vabastamisega. Nord Collect OÜ-ga on asi

lahendatud ja tasutud. Võlgnikul polnud nende kontonumbrit, vana ei toiminud ja võlgnik ei

teadnud, kuhu kanda. PLACET GROUP OÜ-ga on kompromiss läbirääkimiste järgus, nad

olid nõus kompromisskokkuleppega, kuid siis taganesid ja enam ei vasta. Holm Bank AS

jättis vabastamise kohtu otsustada. OÜ AG Võlamenetlus on kustutatud. Kui pole enam

ettevõtet ja rekvisiidid ei toimi, pole võimalik ju kuhugi raha kanda. Võlgnikule pole ka e-

toimikus olnud nähtav OÜ AG Võlamenetlus seisukoht, mistõttu ei ole võlgnik saanud ennast

kaitsta ega tegeleda sellega.

Credit OÜ-ga on samuti võlgnevus kompromissiga lahendatud ja tasutud. Kompromiss

saavutati tegelikult juba menetluse käigus, enne lahendit, kuid seda ei kajastata lahendis.

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital esitatud seisukohta luges võlgnik ka alles lahendist, e-toimikus

polnud võimalik tutvuda ega vastulauseid esitada.

Võlgnik lisas määruskaebusele võlausaldajatega peetud kirjavahetuse.

Täiendavalt selgitas võlgnik, et on töötav kahe lapse ema, kes on aastaid (20 aastat) töötanud

Xis AS-is ja saanud seal ca 700–1000 eurot kätte. Võlgnik on maksnud makse riigile ja

saanud ka lastetoetust. Võlgnik on karistamata, ei ole küsinud sotsiaaltoetusi. Raha on kuu

teisel poolel otsas, sest laste ja eluspüsimise peale kulub palju. Käies Xis tööl ei jõua võlgnik

mingi muu tulutoova tööga/tegevusega tegeleda. Võlgnik on niigi palunud raha sugulastelt, et

klaarida arveid nii palju kui vähegi saab.

Võlgnik on aidanud lähedasi ja netikasiinot kasutas tema vend, sest temal olid mingisugused

piirangud ja keelud. X.X. ja võlgniku tädi Anne Karitsa kirjalikke selgitusi ei usuta või need

ei ole piisavad.

VÕLAUSALDAJATE SEISUKOHAD

15. Aktiva Finance Group OÜ ei nõustu määruskaebuse ja selles toodud põhjendustega ning

palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Võlausaldaja jääb oma varasema seisukoha juurde.

Viide, et võlausaldaja on äriregistrist kustutatud, ei tähenda, et õigusjärgluse korras ei saaks

nõuded üle minna, millega käesoleval juhul on tegemist. Lihtsalt viide, et ettevõte on

kustutatud ja justkui maksma ei pea, on asjakohatud.

16. Aktsiaselts PlusPlus Capital palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Asjaolu, et võlgnik

on kõikidest võlausaldajatest Credit.ee OÜ nõude tasunud, ei ole määruskaebuse lahendamisel

oluline. See pigem näitab, et võlgnik eelistab ühtesid võlausaldajaid teistele, sest väidab, et

kõikide teiste võlausaldajatega käivad kompromissi läbirääkimised. Võlgnik ei ole pärast

maakohtu lahendit Aktsiaseltsiga PlusPlus Capital ühendust võtnud, et uurida, kuidas nõuet

tasuda. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital õigusi kahjustaks see, kui teiste võlausaldajatega leitakse

kompromiss ja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõude osas tuleks võlgnik tasumisest vabastada.

17. PLACET GROUP OÜ palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Võlgnik ei ole täitnud ega

proovinud täita enda kohustusi mistahes viisil või summas. Võlgniku 29. mai 2024 e-kirjas

toodud ettepanekust tasuda PLACET GROUP OÜ-le 200 eurot ei pidanud võlgnik kinni.

Võlgnik võttis ühendust ja vastas võlausaldaja 29. mail 2024 esitatud ettepanekule tasuda

võlausaldajale 300 eurot (kompromissi raames) alles 18. juulil 2024, seega peale maakohtu

kohtumääruse tegemist (peale 17. juunit 2024).

18. Credit.ee OÜ teatas, et temal puuduvad nõuded võlgniku vastu.

19. Bondora AS vaidleb võlgniku määruskaebusele vastu. Bondora AS oli nõus vabastama

võlgnik täitmata jäänud kohustustest, kuna võlausaldajal puudus täielik ülevaade võlgniku

majanduslikust olukorrast ja käitumisest.

20. Nord Collect OÜ ja Holm Bank AS ei esitanud määruskaebuse kohta seisukohta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

21. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus keeldus

võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Ringkonnakohus

teeb tühistatud osas uue määruse, millega vabastab võlgniku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest. Võlgniku määruskaebus rahuldatakse.

22. Maakohus on õigesti leidnud, et FIMS § 68 lg 2 alusel tuleb menetlusele kohaldada kuni

30. juunini 2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni.

PankrS § 175 lg 1 nägi ette, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 8 sätestas, et kui

kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

PankrS § 175 lg 2 nägi ette, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s

173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

23. Maakohus keeldus võlgnikku kohustustest vabastamast PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel,

leides et võlgnik on rikkunud raskelt hooletult PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust

tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Maakohus tugines sellele, et kohus on võlgnikule

korduvalt selgitatud tema kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik on

varjanud ja manipuleerinud oma sissetulekuga. Võlgnik on teinud raha ülekandeid

kolmandatele isikutele, kohut sellest teavitamata. Maakohus leidis ka, et võlgnik on tegelenud

pikemaajaliselt ja süstemaatiliselt hasartmängude mängimisega ning hasartmängude

mängimine ei ole mõistlik tulutoov tegevus.

24. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud

kohustust ulatuses, mis võiks anda alust võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas on võlgnik oma kohustust, tegelda mõistlikult tulutoova

tegevusega, rikkunud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hasartmängude mängimine ei

ole kohustustest vabastamise menetluse ajal mõistlik tegevus, kuid pelgalt hasartmängude

mängimisest ei saa tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse rikkumist tuletada. Tsiviilasja

materjalidest ka ei nähtu, et maakohus oleks võlgnikule arvestades võlgniku elukorraldust,

võimeid jms asjaolusid üldse selgitatud täiendavalt tulutoova tegevusega tegelemise vajadust/

kohustust.

25. Kuigi maakohus ei ole PankrS § 173 lg-le 2 viidanud, saab maakohtu põhjendustest

järeldada, et võlgnik on maakohtu hinnangul rikkunud ka PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud

kohustust, milleks on võlgniku kohustus viivitamatult teatada kohtule ja usaldusisikule igast

elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjata saadud tulusid ning vara, samuti anda kohtu ja

usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu määrusest võimalik aru saada, milliseid

sissetulekuid on võlgnik maakohtu arvates varjanud ja kuidas nendega manipuleerinud.

Ebaselgeks jääb, millistest kolmandatele isikutele tehtud ülekannetest ja millisel moel oleks

võlgnik pidanud maakohut informeerima. Võlgnik on koos usaldusisiku aruannetega esitanud

oma pangakonto väljavõtted, mille kohta kogu menetluse ajal ei ole kohtutoimiku järgi

selgitusi ega täiendavat teavet küsitud (vt täiendavalt määruse p 26).

Nii esitatud aruannetest kui ka pangakonto väljavõtetest nähtuvad võlgniku sissetulekud, sh

töötasu, tulumaksu tagastus, penisonimaksete väljamaksed. Võlausaldaja Credit.ee OÜ on

esitanud omapoolse võlgniku pangakontode analüüsi, millega on nõustunud ka enamus teisi

võlausaldajaid, kuid maakohus ei ole arvestades võlgniku vastust sellele, selgelt välja toonud,

millele oma seisukoha rajab.

Võlgniku esitatud andmete kohaselt on ta kogu menetluse aja jooksul töötanud X AS-is

saalitöölise ja assistendina. Võlgnikul on kaks alaealist last, keda ta kasvatab üksinda.

Maakohus ei ole analüüsinud võlgniku igakuised sissetulekuid ega seda, kas ja kui palju see

ületab määra, mida ei pea võlausaldajatele väljamaksmiseks üle andma ning kas ja kui suures

ulatuses on võlgnik rikkunud loovutuskohustust. PankrS § 173 lg 5 kohaselt ei pidanud

võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

Olukorras, kus võlgniku töötasu või muud sissetulekud, millele saab seaduse kohaselt

sissenõuet pöörata, ei ületanud mittearestitava sissetuleku määra, ei saa rääkida

loovutuskohustuse rikkumisest.

Arvestades Credit.ee OÜ vastuväidet ja sellele lisatud Exceli tabelit ei ületanud võlgniku

igakuine sissetulek (v.a pensionisamba väljamakse ja veel kolm täiendavat kuud) määra, mida

ei pea võlausaldajatele väljamaksmiseks üle andma. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa asjas

esitatud materjalide ja pangakonto väljavõtete pinnalt teha järeldust, et võlgnik tegeleks

kõrvaltegevusega, millest saadavat sissetulekut on ta varjanud (PankrS § 173 lg 2). Samuti

kinnitavad pangakontode väljavõtted võlgniku väiteid, et ta on lubanud vähemalt osaliselt

oma pangakonto kaudu kolmandatel isikutel mängida hasartmänge või maksta kolmandate

isikutega seotud teenuste eest. Ringkonnakohtu hinnangul saab siiski ka järeldada, et

hasartmänge mängis teatud osas ka võlgnik ise. Samuti on õige, et võlgnik on oma

sissetulekuid pärast igakuiste arvete tasumist suures ulatuses kandnud edasi oma lapse

pangakontole. Ringkonnakohus ei kiida võlgniku vastavaid tegevusi heaks, kuid praegusel

juhul ei nähtu, et võlgnik oleks oma sissetulekut varjanud või manipuleerinud või oma

tegevusega võlausaldajate huve kahjustanud. Ringkonnakohus leiab, et mittearestitava

sissetuleku osa osas ei saa kohus võlgnikule teha ettekirjutusi selle kasutamise kohta. Asja

materjalide põhjal ei ole alust asuda ka seisukohale, et hasartmängude mängimise tõttu jäi

võlausaldajatele raha välja maksmata ja nende huvid said kahjustatud. Samas juhib

ringkonnakohus võlgniku tähelepanu asjaolule, et hasartmäng ei ole siiski vahend sissetuleku

teenimiseks, vaid selle kulutamiseks.

Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus, kas võlgnik on oma kohustust süüliselt rikkunud

sellega, et ei täitnud pensionisamba väljamaksete arvelt võlausaldajate nõudeid.

Ringkonnakohus nõustub, et pensionisamba väljamaksed muutuvad võlgniku varaks, mille

arvelt tuleb võlausaldajate nõudeid täita. Samas ei ole võlgnik pensionisamba väljamakseid

varjanud, need on nähtavad pangakonto väljavõttelt ning summaliselt ka usaldusisiku

aruandelt. Asjaolu, et võlgnik kandis saadud summad edasi lapse pangakontole ning ostis

võlgniku väidete ja tädi kirjaliku kinnituse kohaselt selle eest tädi korterisse, kus ta koos

lastega elas, õhksoojuspumba, aknad ja ukse, kuna korter oli elamiskõlbatu, on asjaolusid

arvestades usutav ning mõistlik. 2022. a aruande järgi elas võlgnik sel perioodil Uhtnas (Silla

2-2) ja kinnistusraamatu andmetel kuulus korter siis Anne Karitsale. Tabelis märgitud

ülejäänud kolme kuu (juuli 2020, august 2021, märts 2024) osas ületas võlgniku sissetulek

mittearestitavat määra 212 eurot 77 senti. Tsiviilasja materjalide kohaselt on võlgnik teinud

võlausaldajatele tagasimakseid kokku 995 eurot 43 senti ning tasunud 14. märtsi 2019. a

määruse järgi võlgniku kanda jäänud pankrotihalduri tasud (määruse järgi jäi võlgniku kanda

1035 eurot 60 senti). Eelnevat arvestades märgib ringkonnakohtus, et asja materjalide põhjal

ei ole seega alust asuda ka seisukohale, et hasartmängude mängimise tõttu jäi võlausaldajatele

raha välja maksmata ja nende huvid said kahjustatud.

Ringkonnakohus märgib, et lastetoetuste saamine lapse pangakontole nähtub juba võlgniku

pankrotihalduri 26. veebruari 2018. a aruandest. Kuna sissenõuet ei saa pöörata lastetoetustele

(TMS § 131 lg 1 p 1) ja seadusel põhinevale elatisele (TMS § 131 lg 1 p 7), siis

ringkonnakohtu hinnangul nendega seotud võlausaldajate vastuväited ei ole võlgniku

kohustustest vabastamise otsustamisel asjakohased. Maakohus on õigesti leidnud, et võlgnik

ei ole mõistetud süüdi pankrotikuriteos (PankrS § 175 lg 2 p 1) ning võlausaldaja viited

trahvidele ei ole asjakohased.

Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 175 lg 2 p-s 2 on peetud silmas võlgniku raskelt süülist

käitumist. Kui võlgniku käitumises ei ole raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul

alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta

(vt RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14 ja seal viidatud lahendid). Ringkonnakohus leiab,

et raske süülise käitumise all tuleb mõista rasket hooletust (VÕS § 104 lg 4) või tahtlust (VÕS

§ 104 lg 5). VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral

järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine

võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Raske hooletus tähendab hoolsuse tavalise

määra märgatavat puudumist, mistõttu peaks raskelt hooletu käitumine olema rikkujaga

sarnases olukorras olevale isikule mõistlikult vastuvõetamatu.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asja materjalide põhjal võimalik jõuda järeldusele, et

võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS §-s 173 välja toodud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve, mistõttu oleks tema kohustustest vabastamine välistatud. Kohtu ette ei

ole toodud asjaolusid, milles tulenevalt saaks järeldada võlgniku poolt PankrS §-s 173

sätestatud kohustuste süülist rikkumist.

Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus osas, millega maakohus keeldus võlgniku

pankrotimenetluses ja võlgadest vabastamise menetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada võlgnik pankrotimenetluses ja

võlgadest vabastamise menetluses täitmata jäänud kohustustest.

26. Ringkonnakohus peab vajalikuks veel välja tuua, et praeguses asjas jättis maakohus 14.

märtsi 2019. a määrusega võlgnikule usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast

täitma usaldusisiku kohustusi.

Pankrotiseadus eristab usaldusisiku kohustusi ja võlgniku kohustusi, samuti nende kohustuste

rikkumise tagajärgi. Kui võlgnik rikub enda kohustusi, võib kohus PankrS § 175 lg-te 2 ja 3

alusel keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast. Kui usaldusisik ei täida enda kohustusi

kohaselt, võib kohus usaldusisiku vabastada ja asendada teise usaldusisikuga (PankrS § 172 lg

5). Seega ei saa kohustustest vabastamisest keeldumise aluseks olla need võlgniku

rikkumised, mille ta paneb toime iseenda usaldusisiku ülesandeid täites. Usaldusisiku aruande

esitamine ja võlausaldajatele väljamaksete tegemine ei ole võlgniku kohustus PankrS § 173

järgi, mille süüline rikkumine annaks PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi alust lõpetada kohustustest

vabastamise menetlus.

PankrS § 172 lg 6 kohaselt võis kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku

määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik

suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku

ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi

täidab. Riigikohus on selgitanud, et kui kohus määrab võlgniku enda usaldusisikuks, peab ta

olema veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita. Kui kohus on võlgniku

usaldusisikuks siiski määranud, on kohtul PankrS § 172 lg 6 teise lause järgi ka kohustus

kontrollida, kas võlgnik täidab usaldusisiku kohustusi. Eelviidatud kohustuse raames tuleb

kohtul eelkõige kontrollida, kas võlgnik täidab ja saab nõuetekohaselt hakkama PankrS §-s

172 sätestatud kohustuste täitmisega (vt RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-16, p 18).

Ringkonnakohtu hinnangul tähendab eeltoodu seda, et juhul, kui menetluse kestel ilmnes, et

võlgnik ei ole võimeline usaldusisiku kohustusi täitma, tuli võlgnikule määrata usaldusisik,

kes neid kohustusi täidab. Võlgnikku ei saa jätta ilma võimalusest vabaneda oma kohustustest

seetõttu, et võlgnik ei ole võimeline täitma usaldusisiku kohustusi.

Maakohtu 14. märtsi 2019. a määruse põhjendustest ei nähtu, et kohus oleks kontrollinud

võlgniku võimet täita usaldusisiku kohustusi. Arvestades võlgniku esitatud usaldusisiku

aruannetes märgitut on ringkonnakohtu hinnangul võimalik järeldada, et võlgnik ei olnud

võimeline usaldusisiku kohustusi täitma. Võlgnik ei osanud leida informatsiooni registrist

kustutatud võlausaldaja õigusjärglase kohta ning kohtutoimikust ei nähtu, et maakohus oleks

võlgnikku selles osas ka juhendanud. Aruannetest ei ole võimalik aru saada, kas võlgnik sai

aru, kui suur on mittearestitav summa ja kui palju ta peab võlausaldajate jaoks kõrvale

panema. Ringkonnakohus peab tõenäoliseks, et probleemid seoses pensionisambast saadud

rahade kasutamisega ja selgituste andmisega ning teatud võlausaldajatele väljamaksete

tegemisega oleks olnud välditavad, kui usaldusisikuks ei oleks määratud võlgnik, vaid teine

isik.

27. PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise

määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

28. Menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätta menetlusosaliste endi kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

29. Võlgnikul on õigus taotleda määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist.

Tasutud riigilõiv tagastatakse TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel määruskaebuse esitajale kaebuse

rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta

riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Riigilõivu tagastab TsMS § 150 lg 4 alusel

kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes

riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb TsMS § 150 lg

6 kohaselt kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne

menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

(allkirjastatud digitaalselt)