2-24-11590/14 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. juuli 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-11590

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi G.N-i vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

9624,86 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

asukoht XXX, e-post XXX ), seaduslikud esindajad H.S, A.R,

N.O

Kostja: G.N (isikukood XXX, elukoht XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Aktiva Finance Group hagi G.N-i vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.

2. Mõista G.N-ilt (isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

kasuks välja AS Inbank Finance ja G.N-i vahel 16.12.2020 sõlmitud

tarbijakrediidilepingu nr. L89004646889 (mida muudeti 26.04.2022 ja sellest alates

kandis leping numbrit L89008428728 ning mida muudeti teist korda 21.07.2022 ja

alates sellest kannab leping numbrit L89009252032) ja 30.11.2022 nõude loovutuse

alusel sissenõutavaks muutunud põhivõlg 5742,32 eurot.

3. Mõista G.N-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt, 5742,32

eurolt, alates 16.02.2025 kuni kohustuse täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga

6,90% aastas, 0,02% päevas.

4. Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse summas 2048,02 euro, intressi 352,44 euro,

sissenõudmiskulude 50,00 ja hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise

894,86 euro ja viivise mis ei olnud hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

alates hagi esitamisest kuni 15.02.2025 (kaasa arvatud) osas.

Menetluskulud

5. Jätta menetluskulud 63% ulatuses G.N-i ja 37% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ

kanda.

6. Määrata hagejale tähtaeg menetluskulude nimekirja esitamiseks 7 päeva käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest arvates.

7. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

2-24-11590

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 30.07.2024 Pärnu Maakohtule hagiavalduse G.N-i (edaspidi

ka kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Kohus jättis hagi 11.10.2024 käiguta ning hageja esitas

puuduste kõrvaldamise 30.10.2024. Kohus võttis hagi 11.11.2024 menetlusse.

Hageja nõue

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (edaspidi ka esialgne võlausaldaja või

krediidiandja) ja G.N 16.12.2020 tarbijakrediidilepingu nr. L89004646889, mille alusel sai kostja

laenu summas 8900.00 eurot. Lepingu kohaselt oli lepingu krediidi kulukuse määr 13.97% aastas.

Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 8900.00 eurot, igakuine

makse 178.97 eurot, lepingutasu 258.10 eurot, intressimäära 6.90% aastas ja 1.71 eurot päevas,

laenu tagastamise periood 10.01.2021 – 10.12.2026.

3. Esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid 26.04.2022 kokkulepe autolaenu lepingu nr

L89004646889 muutmiseks. Alates lepingu muutmise kokkuleppe jõustumisest kannab leping

numbrit L89008428728. Pooled muutsid osaliselt lepingu punkti 1 ja kehtestati uued tingimused.

Lepingu nr. L89008428728 kohaselt on krediidi kulukuse määr 13.94% aastas. Krediidi kulukuse

määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 7979.06 eurot, igakuine makse 157.71 eurot,

lepingutasu 25.00 eurot, intressimäära 6.90% aastas ja 1.53 eurot päevas, laenu tagastamise

periood 10.05.2022 – 10.04.2028.

4. Esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid 21.07.2022 kokkulepe autolaenu lepingu nr

L89008428728 muutmiseks. Alates lepingu muutmise kokkuleppe jõustumisest kannab leping

numbrit L89009252032. Taas muudeti osaliselt Lepingu punkti 1 ning kehtestati muudetud

tingimused. Lepingu nr. L89009252032 kohaselt on krediidi kulukuse määr 13.84% aastas.

Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 7790.34 eurot, igakuine

makse 297.87 eurot, lepingutasu 25.00 eurot, intressimäära 6.90% aastas ja 1.49 eurot päevas,

laenu tagastamise periood 15.08.2022 – 15.02.2025.

5. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule.

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja

8.11.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg

hiljemalt 22.11.2022 võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 29.11.2022 saatis

esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Esialgne võlausaldaja loovutas 30.11.2022 kostja vastase

nõude OÜ Aktiva Finance Group-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab

hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis saadeti kostja poolt lepingu sõlmimisel antud

aadressile.

2-24-11590

6. Hageja selgitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist järgnevalt. Krediidiandja on

kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 403¹ lg

1 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Hageja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 403⁴ lg-dest 2, 3 ja 4, mis

võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Tulenevalt

KAVS § 49 on krediidiandjal kohustus kontrollida laenutaotleja sissetulekut ning veenduda tema

maksevõimekuses. Muu hulgas kontrollib laenuhaldur analüüsi raames ka kliendi igakuiseid

kohustusi. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga

sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul

maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika

raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Hageja on

hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsuseni. Hageja on

seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva

kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui

kostja sissetulekud. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008/48/EÜ 23. aprilli 2008 direktiivi artiklis

8 puuduvad otsesed viited tarbija vastavate kohustuste kohta krediidiandjale aktiivselt omalt poolt

teavet esitada, küll aga sätestab preambuli punkt 26, et tarbijad peaksid samuti toimima

läbimõeldult ja austama oma lepingulisi kohustusi. Kui taotluste täitmisel esitas kostja hagejale

ebaõigeid andmeid, ei saa viimasele ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist.

Hageja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Kui laenusaaja soovib teadlikult

teist lepingupoolt eksitada, käitub ta VÕS § 14 tulenevate nõuete vastaselt. Riigikohus on

31.01.2018 kohtuotsuses nr 2-14- 21710/105 selgitanud, et lepingupoolel on nii üldine kohustus

mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist vale infoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev

kohustus teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada.

Selline kohustus järeldub esmalt VÕS § 14 lg-test 1 ja 2, mille järgi peavad lepingu sõlmimise

ettevalmistamise käigus esitatavad andmed olema tõesed ning läbirääkimistel tuleb teisele poolele

teatada kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav

oluline huvi. Tarbija kohustus on esitada täielikke ja tõeseid andmeid seondub krediidiandja suhtes

kehtiva keeluga väljastada krediiti tarbijale, kes ei suuda seda kokkulepitud tingimustel tagasi

maksta. Kui krediidi taotlemisel on kostja esitanud hagejale ebaõiged andmed, siis on kostja on

sellise käitumisega läinud vastuollu VÕS § 6 lg-s 1 sätestatud hea usu põhimõttega, mille kohaselt

peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kui kostja

teadis, et ta suuremate finantskohustuste võtmisel ei ole suuteline neid täitma, ei oleks tohtinud

lepingut sõlmida. Laenu võtmise otsustab klient, kes hindab krediidiasutuse poolt esitatud teabe ja

hoiatuste põhjal laenutoote ja laenutingimuste sobivust oma isikliku laenuhuviga ja

finantsolukorraga ning ka vastutab laenulepingu sõlmimisega kaasnevate tagajärgede eest. Kui

tarbija enda tahtlik käitumine toob kaasa tarbija krediidivõimelisuse valesti hindamise ja krediidi

andmise tarbijale, kes tõeste ja täielike andmete esitamise korral poleks krediiti saanud, ei ole

tarbijal õigus tugineda VÕS § 403⁴ lg-le 6 ja krediidiandja poolt krediidivõimelisuse valesti

hindamine ei too kaasa lg-s 7 nimetatud tagajärgi. Vastutustundliku laenamise nõuete täitmist

vajaliku hoolsusega ei saa käsitleda positiivse tulemuse garantiina kliendi hilisema maksevõime

suhtes. Laenuandmisel ja - võtmisel on riskid olemuslikud ja teatud ulatuses vältimatud, mistõttu

ka parim ülesnäidatud hoolsus ei pruugi tuua kliendile positiivset tulemust, samuti kliendi hilisem

makseraskustesse sattumine ei kvalifitseeru vaikimisi krediidiasutuse hooletuseks. Hageja esitab

tõendina laenutaotluse (Lisa 8) ja maksehäireregistri väljavõtte (Lisa 9). Krediidivõimelisuse

hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse

esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Hageja juhib tähelepanu asjaolule,

et esitatud Maksehäire väljavõte on esitatud eesmärkiga tõendada, et vahetult enne käesoleva

2-24-11590

lepingu sõlmimise ei olnud kostjal aktiivseid maksehäireid. Esialgne võlausaldaja on kostja

sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametilt/Pensioniregistrist.

VÕS § 4034 lg-le 2 omandab esialgne võlausaldaja muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses (hagi lisa 8):

Krediidivõimekuse hindamise eesmärgil viis esialgne võlausaldaja krediidianalüüsi (vahetult enne

esimese lepingu sõlmimist aastal 2020), millest nähtub ,et kostja igakuine sissetulek oli 766.21

eurot, igakuiste kohustuste summa 200.00 eurot, lisaks oli lepingust tulenev igakuise osamakse

summa 178.97 eurot. Peale nimetatud finantskohustuste tasumist jäi kostjale reservi 387,24 eurot

(766.21 – 378.97).

Seega on hageja tõendanud, et on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne

krediidilepingu sõlmimist,) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta.

Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga

kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul

oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega

võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Krediidiandja on hinnanud tarbija

krediidivõimelisust vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50 kohaselt.

Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel

esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. KAVS § 49 ja § 50 ning vastavalt krediidiandja

sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete

kontrollimise metoodikale analüüsis krediidiandja eelnevalt nimetatud teavet kogumis ning hindas

tarbija krediidivõimelisust. Krediidivõtja laenukoormuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki

krediidivõtja poolt esitatud andmeid ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid.

Krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole

talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata. Samuti on

krediidiandja selgitanud laenulepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud

ka kirjalikult Kliendile (laenuleping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Klient on

sõlminud nimetatud lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on Temale arusaadavad.

Kostja puhul on tegemist teovõimelise subjektiga, kes saab aru oma tegudest ja peab kandma oma

tegude tagajärgi. Lepingu sõlmimisel oli kostja teadlik, et laen on kohustus mida tuleb täita.

7. Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 7790.34 eurot (Lisa 3). Kostja kohustus

laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.01.2022 – 10.12.2026.

Kostjalt ei ole toimunud ühtegi makset põhiosa katteks. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus-

või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta

üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on laenulepingu põhi- ja üldtingimustele kokku

leppinud, et kostja on kohustatud tasuma intressi (Lisa 1, p 5.1.). Lepingus on pooled kokku

leppinud intressimääraks 6,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 1. osamaksest, s.o

15.08.2022 kuni ülesütlemiseni osamakseni s.o 15.11.2022 summas 352.44 eurot

(95.48+82.65+77.72+77.92+18.67=352.44). Kostja intressi tasunud ei ole. Laenuandja ja hageja

on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata

meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab tõendina hageja poolt

2-24-11590

kostjale saadetud kirjad (Lisa 10). Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale

lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut ja lepingu üldtingimuste

punktist 4.6 (Lisa 3). Hageja sissenõudekulude summa 50,00 eurot kujunemine: 1.12.2022. a

esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot (Lisa 10) 15.12.2022. a teise tasulise kirja saatmine 5

eurot (Lisa 10) 7.1.2023. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot (Lisa 10) muud

makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud

sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu

kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine

telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud

kulud. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 7790.34 eurot lepingu ülesütlemise

päevale järgnevast päevast alates s.o 30.11.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani

29.07.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 6,9%

kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja

nõuab viivist summas 894.55 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 7790.34

eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 30.07.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras

s.o 6,9% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg

7790,34 eurot x 6,9% aastas = 537,53 eurot.

8. 30.10.2024 puuduste kõrvaldamises hageja märkis, et on hagiavalduse punktis 3.3. toonud

välja, et Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, st oli jäänud tasumata 3

järjestikus osamaksed (osamaksed 15.08.2022, 15.09.2022, 15.10.2022). Seetõttu saatis esialgne

võlausaldaja 8.11.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav

tähtaeg hiljemalt 22.11.2022 võlgnevuse tasumiseks. Seega olid vastavalt VÕS § 416 lg-le 1

tingimused täidetud. 29.11.2022 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise

kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul (hagi Lisa 6). Hageja

esitas tõendi teatise edastamisest. Hageja on hagiavalduse lisadena 5, 5.1,6 ja 6.1, esitanud tõendid

ülesütlemise teadete edastamisest, mis olid esitatud taasesitatavas vormis. Hagi lisad 5.1 ja 6.1 on

tõendid tähitud kirjade edastamisest. Hageja selgitab, et vastavalt kohtu poolt viidatud Riigikohtu

lahend 2-15-17677 p 13 tuleb ülesütlemise kätte saamist tõendada vaidluse korral, st siis kui kostja

sellele tugineb ning toob välja nimetatud Riigikohtu lahendi punkti teksti. Hagimenetluses on

võistlevuse, dispositiivsuse ja võrdõiguslikkuse põhimõte. TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi

peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited. Kostja ei ole vastuväiteid ülesütlemise teatise kätte saamise osas esitanud. Hageja on

seisukohal, et Pärnu Maakohus ei ole menetlusosalisi kohelnud vastavalt TsMS-is sätestatud

põhimõttele võrdselt ning et maakohus on ületanud oma pädevuse piire asudes esitama puuduseid/

vastuväiteid, mis tuleks aga esitada kostjal. Võttes arvesse, et kostja ei ole vastuväidet

hagiavaldusele esitanud (kuna ka hagi ei ole menetlusse veel võetud), ei nähtu kohtu erapooletuks

olemine, kuna kohus on omaalgatuslikult asunud kaitsma kostja huve, kuigi nagu öeldud peab

kohus kohtlema menetlusosalisi võrdselt ja olema erapooletu. Käesoleval juhul vastuväidete

esitamine ülesütlemise kätte saamise osas on vastuväited, mille esitamise õigus on kostjal

vastavalt ka Riigikohtu 2-15-17677 praktikale. Käesoleval juhul on Pärnu Maakohus puuduste

kõrvaldamise määruses kaldunud kõrvale poolte võrdse kohtlemise ja võistlevuse põhimõttest,

tuues puuduste kõrvaldamise määruses esile võimalikud vastuväited, mis on kostjal võimalik

esitada hagiavaldusele. Hageja rõhutab, et kohus peab oma tegevuses olema erapooletu oma

seisukohtades ja menetlust juhtima lähtudes poolte võrdse kohtlemise põhimõttest.

Sissenõudmiskulude osas märgib hageja järgmist. Õiguskirjanduse kohaselt sissenõudmiskulude

hüvitamine on teistest õiguskaitsevahenditest kõige sarnasem kahju hüvitamise ja leppetrahviga.

Esimesest eristab sissenõudmiskulude hüvitamist see, et kulusid ei pea tõendama, ning teisest see,

et hüvitise nõudmise tingimused ja suurus tulenevad seadusest, mitte kokkuleppest. TSüS § 70

alusel loetakse kiri võlgniku poolt kätte saaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte

saadud, kui võlausaldaja tõendab, et ta on kirja saatnud ja valinud selle edastamiseks mõistliku

viisi. Hageja on hagiavalduses välja toonud hagi lisana kogu saadetud meeldetuletuskirjade sisu,

2-24-11590

kuupäevade, edastamisviisi ja adressaadi. Meeldetuletuskirjade kätte saamist ei pea hageja

tõendama, kuna kirjad on edastatud kostja kontaktandmetele siis nende kätte saamist eeldatakse.

Hageja on tõendanud meeldetuletuste edastamist, seega on sissenõudmiskulud põhjendatud. Seega

võlausaldaja on tõendanud, et ta on kirjad saatnud ning lähtudes eeldusest, saab tugineda, et kostja

on kirjad kätte saanud. Kohus palus hagejal selgitada kas ja millise lepingupunkti alusel on

kostjaga kokku lepitud sissenõudmiskulude hüvitamises ning kas hageja jääb juba esitatud

sissenõudmiskulude hüvitamise nõude juurde või soovib seda muuta. Hagiavalduse lisana 4 on

lisatud üldtingimused, mille p 11.1 ja 11.2 kohaselt Hinnakirjas kokku lepitud tasud. Seega on

sissenõudmiskulude hüvitamine kostjaga kokku lepitud ja hageja jääb juba esitatud

sissenõudmiskulude hüvitamise nõude juurde. Hageja lisab hinnakirja. Hageja jääb

sissenõudmiskulude juurde.

Vastutustundliku laenamise põhimõttega seonduvalt andis hageja täiendavad selgitused järgnevalt.

Leping nr L89004646889. Hageja kontrollis kostja sissetulekud enne esialgse lepingu sõlmimist

laenutaotluse (hagi Lisa 8) ja maksehäireregistri väljavõtte (hagi Lisa 9) alusel. Lisaks omandas

esialgne võlausaldaja muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste

kohustuste kohta taotluses VÕS § 4034 lg-le 2 (hagi lisa 8): Krediidivõimekuse hindamise

eesmärgil viis esialgne võlausaldaja krediidianalüüsi (vahetult enne esimese lepingu sõlmimist

aastal 2020), millest nähtus ,et kostja igakuine sissetulek oli 766.21 eurot, igakuiste kohustuste

summa 200.00 eurot, lisaks oli lepingust tulenev igakuise osamakse summa 178.97 eurot. Peale

nimetatud finantskohustuste tasumist jäi kostjale reservi 387,24 eurot (766.21 – 378.97). Hageja

juhib tähelepanu, et teise lepingu nr L89008428728 (hagi lisa 2) on tegemist esimese lepingu nr

89004646889 (hagi lisa 1) restruktureerimine ja omakorda lepingu nr L89008428728 (hagi lisa 3)

on tegemist lepingu nr L89008428728 (hagi lisa 2) restruktureerimisega. Enne

restruktureerimiselepingute sõlmimist ei ole esialgne võlausaldaja sooritanud krediidivõimekuse

hindamist, kuna laenu jäägi/võlgnevuse restruktureerimine ei nõua seda. Restruktureerimise

käigus pooled lepivad kokku laenu (võla)teeninduse tingimuste muutmises (võib hõlmata

intressimäära langetamist, tagasimakse tähtaja pikendamist, võlgnetava summa vähendamist või

maksegraafiku muutmist). Hageja rõhutab, et lepingute muutmisega ei väljastatud kostjale laenu

vaid muudeti tingimusi.

Hageja on kontrollinud kostja krediidivõimekuse kostja laenutaotluse alusel (hagi lisa 8), mille

raames kontrollis esialgne võlausaldaja igakuised finantskohustused ja võlausaldaja

maksevõimekust (hagi lisa 8) , sooritades päringu ja maksehäireregistrisse (hagi lisa 9) aktiivsete

maksehäirete tuvastamiseks, mis osutus negatiivseks, mis on välja toodud hagiavalduses. Lepingu

nr 89004646889 sissetulekute kontrolliks hageja Maksu-ja Tolliameti andmete põhjal, mille

kohaselt keskmine sissetulek oli 766.21 eurot vastavalt hagiavalduse punktile 1.5. Hageja rõhutab,

et kostja täitis lepingut nr 89004646889 kohaselt alates 14.01.2021 aastast kuni aprill 27.04.2022

aastani ehk kokku 15 kuud, mis näitab ilmekalt, et kostja oli laenu saamisel krediidivõimeline.

VÕS § 403⁴ lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei

ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu

on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et kostja võttis

laenu erinevateks ostudeks, mille maksti välja AutoPayments OÜ-le. Hageja lisab

maksekorralduse (Lisa 3).

Lepingu nr 89004646889 alusel sai kostja 8900.00 eurot (hagi lisa 1). Kostja pidi tagastama

igakuiselt 10. kuupäeval, 178.97 eurot kuus. Kostjalt toimus makseid kokku summas 1877,25

eurot. Hageja lisab tõendi lepingu nr 89004646889 kostja tagasimaksed (Lisa 4) Seega on kostjal

nimetatud lepingu alusel ümberarvestuse kohaselt tasumata 7022,75 eurot (8900.00-1877.25).

2-24-11590

Tagasimaksete (Lisa 4) viimane rida summa 7630,96 eurot ei arvesta tegemist kostja poolse

tagasimaksega, vaid lepingu muutmisel (restruktureerimine) 89004646889, märgiti muutmise nr

89008428728 tasumata osa tasutuks, et leping sulgeda. Muudatus nr 89008428728 alusel sai

kostja 7979,06 eurot (hagi lisa 3), mis koosneb esimesel lepingu põhiosajäägist 7022.75 eurot.

Kostja pidi tagastama igakuiselt 10. kuupäeval, 157,71 eurot kuus. Kostjalt toimus makseid kokku

summas 473,13 eurot. Hageja lisab tõendi muutmise nr 89008428728 kostja tagasimaksed (Lisa

5). Ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasumata 6549,62 eurot (7022.75-473,13). Tagasimaksete

(Lisa 5) viimane rida (7770,92 eurot) ei ole tegemist kostja poolse tagasimaksega, vaid lepingu

muutmisel (restruktureerimisel) nr 89008428728, märgiti lepingu 89009252032 tasumata osa

tasutuks, et leping sulgeda. Muudatus nr 89008428728 alusel sai kostja 7770,92 eurot (hagi lisa 3).

Kostjalt ei ole toimunud ühtegi maksed lepingu nr 89008428728. Hageja lisab väljavõtte

tagasimaksetest (Lisa 6). Ümberarvestuse kohaselt on sissenõutavamaks muutunud alatest 1.

Osamaksest so 15.08.2022 – 27. Osamakseni so 15.10.2024 summas 6630,35 eurot. Hageja lisab

ümberarvestuse tõendi (Lisa 7).

Juhul kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid,

millega hageja ei nõustu, siis ülesütlemine oli kehtiv ning hageja palub alternatiivselt hagi

rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning mõista kostjalt välja sissenõutavaks põhiosa summas

6630,35 eurot (osamaksed 15.08.2022-15.10.2024) ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras ning välja mõista kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuvad tasumata põhivõla

osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast TSMS § 369 vastavalt alltoodud

maksegraafikule:

Esitatud andmetest on näha, et kostja on teinud lepingu alusel viimase makse 11.07.2022. Seega ei

ole kostja lepingut käesolevaks ajaks täitnud 10 kuud . Ka kohtuvälises menetluses ei ole kostja

teinud ühtegi makset näitamaks üles soovi asi lahendada ka osade kaupa tasumisega. Seetõttu

leiab kohus, et kuigi kostja ei ole nõude suuruse muutumise tõttu hagi esitamise ajaks lepingu

täitmisega võlgnevuses, viitab kostja kohtueelne käitumine sellele, et kostja ei pruugi siiski

lepingut nõuetekohaselt tulevikus täita. Seega esinevad erandlikud asjaolud, mõistmaks välja

tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.

Kostja seisukoht

9. Kostjale on 30.07.2024 hagimaterjalid, 30.10.2024 puuduste kõrvaldamine ja 11.11.2024

menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud TsMS § 322 lg 1 alusel üleandmisega tema isale.

Kostja esitas 11.12.2024 kohtule taotluse paludes kohtul pikendada hagile vastamise tähtaega.

Kohus rahuldas esitatud taotluse ja pikendas hagile vastamise tähtaega kuni 16.12.2024. Kostja

esitas 13.12.2024 kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, mille kohus 27.12.2024 rahuldamata

jättis ja kohustas kostjat esitama vastus hagile 10 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse

jõustumisest. Maakohtu 27.12.2024 määrus on kostjale kätte toimetatud 02.01.2025 ja määrus

jõustus 18.01.2025. Seega oli kostja kohustatud hagile vastama 28.01.2025. Kohtu määratud

tähtajaks kostja hagile ei vastanud ega ole seda teinud käesolevani.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

10. Kohus leiab, et hagi ei ole osaliselt selles toodud faktilistel asjaoludel õiguslikult põhjendatud

ning tuleb rahuldada osaliselt.

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

2-24-11590

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

12. Kohus leiab, et selles asjas ei ole hageja nõue asjaoludega täies ulatuses õiguslikult

põhjendatud ning seetõttu kohus ei pea selles asjas tagaseljaotsuse tegemist õigeks. TsMS § 436 lg

7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele

hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb

asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

13. TsMS § 407 lg 6 kohaselt juhul, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei

ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Lõike 6 järgi tehtav otsus ei ole tagaseljaotsus, vaid kohtuotsus,

millega jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata rahuldamata hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu.

Sellise kohtuotsuse puhul ei kohaldata TsMS § 444 lg-s 3 sätestatut, mis tähendab, et kohtuotsus

sisaldab ka kirjeldavat ja põhjendavat osa.

14. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited.

15. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS Inbank Finance 16.12.2020 tarbijakrediidilepingu

nr L89004646889. Lepingut muutsid pooled 26.04.2022, mil leping sai numbri L89008428728 ja

21.07.2022, mil leping sai numbri L89009252032. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud

vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest

direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et

kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda

sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

16. Hagiavalduse kohaselt loovutas AS Inbank Finance 30.11.2022 kostja vastase nõude OÜ

Aktiva Finance Group-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Teatis nõude loovutamisest saadeti

kostjale lepingu sõlmimisel antud aadressile. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma

nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele

isikule (nõude loovutamine). Kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele

võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei

loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise

kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule (VÕS § 170).

Esialgne võlausaldaja on uuele võlausaldajale väljastanud teatise nõude loovutamise kohta. Teatis

nõude loovutamise kohta tõendab kooskõlas VÕS § 170 sätestatuga, et loovutamine on kostja

suhtes toimunud.

17. VÕS § 4062 lg 1 ütleb, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel 16.12.2020 sõlmitud lepingu krediidi

kulukuse määr aastas 13,97%, 26.04.2022 lepingu, millega muudeti 16.12.2020 sõlmitud lepingut,

krediidi kulukuse määr oli 13,94%. Poolte vahel 21.07.2022 sõlmitud lepingu, millega muudeti

26.04.2022 sõlmitud lepingut, krediidi kulukuse määr oli 13,84%. Lepingute sõlmimise ajal oli

Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra vastavalt 20.52%, 16,95% ja 16,30%. Arvestades iga lepingu

sõlmimise ajal kehtinud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra ja igas lepingus toodud krediidi kulukuse

määra, ei ole lepingute sõlmimisel rikutud VÕS § 4062 lg 1 sätestatud krediidi kulukuse ülempiiri.

2-24-11590

18. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta

lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku,

teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

19. Kohus hindab järgnevalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

20. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju

kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid,

mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des

1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub

mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa

hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal

sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

21. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on

piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto

väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

22. Hageja on esialgse võlausaldaja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas

esitanud kohtule 16.12.2020 laenutaotluse ning selgitanud, et esialgne võlausaldaja tegi päringud

Maksehäireregistrisse ja kontrollis kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametilt/Pensioniregistrist.

23. Pensioniregistrist andmete kontrollimist tõendab hageja hagiavalduses toodud tabeliga:

Kohus 11.10.2024 määruses selgitas hagejale, et Pensioniregistris sissetulekute kontrollimise

kohta hagiavaldusse lisatud tabelist ei ole võimalik tuvastada ei seost kostjaga ega seda, millal ja

kelle poolt tabel koostatud on, sh on tabelis olev tekst osaliselt inglise keelne. Kohus selgitas, et

sellisel kujul esitatud andmed ei pruugi olla piisavad, et tõendada, et esialgne võlausaldaja on

Pensioniregistrist enne laenuotsuste langetamist kontrollinud kostja sissetulekuid.

24. Kohus juhtis hageja tähelepanu sellele, et kohtule 30.07.2024 esitatud hagiavaldusest nähtuvalt

ei teinud krediidiandja enne laenu väljastamist kindlaks tarbija regulaarsete kulude suurust.

Eeltoodut pole võimalik kindlaks teha ilma pangakonto väljavõtet küsimata ja seda analüüsimata.

25. Kohus selgitas hagejale, et juhul, kui esialgne võlausaldaja ei ole vastutustundliku laenamise

põhimõtet kostjale laenu väljastamisel järginud, kohalduvad võlaõigusseaduse § 4034 lg 7

sätestatud tagajärjed ehk lepingu intressimääraks loetakse VÕS § 94 järgne määr, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Kohus tõi välja, et kui hageja hagis esinevate puuduste kõrvaldamise jõuab järeldusele, et

kostjale laenu andmisel ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb hagejal esitada

2-24-11590

kohtule eelmises punktis viidatud ümberarvestused ja seisukoht lepingu ülesütlemise kehtivuse

osas.

26. 30.10.2024 puuduste kõrvaldamises ei ole hageja esitanud täiendavaid andmeid, millest oleks

võimalik järeldada, et 30.07.2024 hagiavalduses dtl 9 toodud inglise keelset teksti sisaldav tabel

on seotud kostjaga. Lisaks sellele, et eelnimetatud tabelist ei nähtu isik, kellega seoses see on

koostatud, ei selgu sellest ka tabeli koostamise aeg. Hageja ei ole esitanud kohtule täiendavaid

andmeid, mille pinnalt oleks kohtul võimalik jõuda järeldusele, et hagiavalduses toodud tabel

kajastab esialgse võlausaldaja poolt Pensioniregistrist kostja kohta enne krediidiotsuse tegemist

kogutud andmeid. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Pensioniregistris sissetulekute kontrollimise

kohta hagiavaldusse lisatud tabeli tähelepanuta.

27. Hagiavaldusest ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks küsinud kostjalt kontoväljavõtet.

Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et tarbija kohta kogutud muu teave oli tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Isegi kui krediidiandja sai kostja pool taotluses esitatud

andmete alusel hinnata kostja sissetuleku suurust, puudus hagiavalduse kohaselt krediidiandja

poolt kostja krediidivõimelisuse hindamiseks kogutud teabe alusel võimalus hinnata kostja

kohustuste olemasolu ja kogusuurust. Ka märgib kohus, et hagiavaldusest nähtuvalt tuvastas

krediidiandja, et kostja poolt taotluses esitatud andmed sissetulekute kohta on erinevad väidetavalt

Pensionikeskusest saadud sissetuleku andmetest. Kohtu hinnangul on erinevus kahe summa vahel

(133,79 eurot, ehk 14,87%) selline, mis näitab vajadust küsida taotlejalt tema sissetulekute osas

täiendavat informatsiooni. Seega pidanuks krediidiandja taotluses esitatud andmeid nii

sissetulekute kui ka väljaminekute kohta täpsustama, s.o täpsustama, kas tarbija saab sissetulekuid

ka muust allikast, kui töötasust ning küsima andmeid näiteks igakuiste elamiskulude, ülalpeetavate

arvu, eluaseme tüübi kohta jmt. Hageja selgitas hagiavalduses, et lähtuti sellel ajal kehtinud

laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui

igakuised kohustused (dtl 7, p 1.5 esimene lõik), samas ei nähtu hagiavaldusest, et krediidiandja

oleks astunud samme, et enne kostjale krediidi väljastamist kontrollida tema kohustuste suurust.

Hagiavaldusest ei nähtu, et krediidiandja oleks kostjalt enne laenu väljastamist täpsemat

informatsiooni küsinud. Asjaolu, et kostjal puudusid maksehäired, ei võimalda teha järeldust, et

kostjal puudusid kohustused. Eeltoodud põhjustel ei ole võimalik veenduda, et krediidiandja on

kontrollinud ja arvestanud on kostja võimalike kohustustega. Kohtu hinnangul ei ole hageja ka

tõendanud, et kogus piisavalt muud teavet, mille alusel hinnata kostja krediidivõimelisust.

28. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid kogumis ei oleks saanud krediidiandja kostjaga

16.12.2020 lepingu nr L89004646889 sõlmimisel jõuda VÕS § 4034 lg 6 tähenduses järeldusele, et

kostja on krediidivõimeline.

29. Kohus nõustub, et krediidi võtmisel ei lasu kogu vastutus krediidiandjal, vaid ka tarbija ise

peab käituma vastutustundlikult ning esitama krediidiandjale vaid tõest informatsiooni. Vastavalt

VÕS § 4034 lg 3 teisele lausele peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on

vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on leidnud, et laenutaotlejal on VÕS §

14 lg 1 teise lause järgi kohustus esitada krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja

krediidiandja võib neist lähtuda, ent samas ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta

täpsustada (vt Riigikohtu 31. jaanuari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710, p 29.3).

30. VÕS § 4034 lg 7 viimase lause kohaselt ei kohaldata samas lõikes sätestatut, kui tarbija on

tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud

krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

31. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja esitanud krediidiandjale temalt taotluses küsitud andmed,

krediidiandja on pidanud esitatud andmeid piisavaks, et mitte küsida kostjalt täiendavaid andmeid

ja olemasolevate andmete alusel otsustanud kostjale krediiti väljastada.

2-24-11590

32. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja oleks jätnud tahtlikult

krediidiandjale teabe esitamata. Samuti ei ole hageja toonud välja asjaolusid, mille pinnalt saaks

kostjale ette heita krediidiandjale esitatud teabe võltsimist ja, et esitatud võltsitud andmed viisid

krediidiandja poolt tarbija krediidivõimelisuse valesti hindamiseni.

33. 30.10.2024 vastuses kohtunõudele juhtis hageja kohtu tähelepanu sellele, et teise lepingu nr

L89008428728 (hagi lisa 2) on tegemist esimese lepingu nr 89004646889 (hagi lisa 1)

restruktureerimine ja omakorda lepingu nr L89008428728 (hagi lisa 3) on tegemist lepingu nr

L89008428728 (hagi lisa 2) restruktureerimisega. Enne restruktureerimiselepingute sõlmimist ei

ole esialgne võlausaldaja sooritanud krediidivõimekuse hindamist, kuna laenu jäägi/võlgnevuse

restruktureerimine ei nõua seda. Restruktureerimise käigus pooled lepivad kokku laenu

(võla)teeninduse tingimuste muutmises (võib hõlmata intressimäära langetamist, tagasimakse

tähtaja pikendamist, võlgnetava summa vähendamist või maksegraafiku muutmist). Hageja

rõhutab, et lepingute muutmisega ei väljastatud kostjale laenu vaid muudeti tingimusi.

34. Hagiavalduses nähtuvalt anti lepinguga nr L89004646889 kostjale krediiti 8900 eurot (dtl 4,

tabel). 26.04.2022 sõlmitud kokkuleppega lepingu nr L89004646889 muutmiseks lepiti kokku

krediidisummas 7979,06 eurot (dtl 5, tabel) ja 21.07.2022 kokkuleppe kohaselt oli kostjale antava

krediidi summaks 7790,34 eurot (dtl 6, tabel).

35. Riigikohus 09.10.2024 otsuse nr 2-20-1490 p 25-26 selgitas, et „ /…/ alates 21. märtsist 2016

kuni praeguseni kehtiv VÕS § 4034 lg 9 ette, et krediidiandja peab kontrollima tarbija

krediidivõimelisust uuesti juhul, kui krediidiandja ja tarbija lepivad kokku tarbija kasutusse

võetava krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmises. Viidatud säte lisati seadusesse Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2008/48/EÜ, 23. aprill 2008, mis käsitleb

tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ

(tarbijakrediididirektiiv) art 8 lg 2 ülevõtmisel. VÕS § 402 lg 3 järgi kohaldatakse ka

elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingutele tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut, kui

võlaõigusseaduse tarbijakrediidilepinguid reguleerivast jaost ei tulene teisiti.

Tarbijakrediididirektiivi art 8 lg 2 kohaselt pidid liikmesriigid tagama, et kui lepingupooled

lepivad pärast krediidilepingu sõlmimist kokku krediidi kogusumma muutmises, ajakohastab

krediidiandja tema käsutuses oleva tarbijat puudutava finantsteabe ning hindab tarbija

krediidivõimelisust enne krediidi kogusumma mis tahes märkimisväärset suurendamist. Krediidi

kogusumma on tarbijakrediididirektiivi art 3 lit l järgi krediidilepingu alusel kättesaadava

krediidi ülemmäär või kogusumma. Võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskirjast (761 SE seletuskiri, lk-d 26-27) ei nähtu, et seadusandja oleks soovinud selle sätte

võtta üle kuidagi teisiti, kui direktiivi viidatud artikkel ette näeb. Seega tuleb VÕS § 4034 lg-t 9

mõista selliselt, et kui tarbijaga sõlmitud krediidilepingut muudetakse nii, et krediidisumma ehk

tarbija käsutusse antud rahasumma või selle kokkulepitud ülemmäär märkimisväärselt suureneb,

siis tuleb tarbija krediidivõimelisust uuesti hinnata. Selle summa suurenemisel ei ole tähendust nt

intressi suurenemisel ega ka lisanduval lepingutasul.“

36. Kuna 26.04.2022 sõlmitud kokkuleppega ja 21.07.2022 kokkuleppega restruktureeriti

16.12.2020 lepingut nr L89004646889 ning seejuures kostjale krediiti juurde ei antud, ei pidanud

krediidiandaja väljamakseta refinantseerimise lepingu sõlmimisel kostja krediidivõimelisust

kontrollima. Kuigi refinantseerimise lepingute sõlmimisel laenu juurde ei antud, siis algse,

refinantseeritud, laenu andmisel pidi krediidiandja ikkagi vastutustundliku laenamise kohustust

täitma.

37. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oleks kostjale 16.12.2020 lepingu sõlmimisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunud.

2-24-11590

38. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne.

39. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Hageja

30.10.2024 vastuses (dtl 90) selgitas, et 21.07.2022 kokkuleppega seoses ei ole kostja teinud

ühtegi tagasimakset. Samas vastuses (dtl 87) selgitas hageja, et kostja oli jätnud tasumata 3

järjestikust osamakset (osamaksed 15.08.2022, 15.09.2022, 15.10.2022) mistõttu saadeti kostjale

08.11.2022 lepingu ülesütlemisse hoiatus milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks hiljemalt 22.11.2022. 29.11.2022 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu

lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

40. Seega on hageja välja toonud faktilised asjaolud, millistest on võimalik järeldada, et täidetud

on VÕS § 416 lg 1 märgitud ülesütlemise tingimused.

41. Ülesütlemisavaldus on tahteavaldus TsÜS § 68 mõttes. TsÜS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt

muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus (sh nt lepingu ülesütlemine) kehtivaks

kättesaamisega.

42. Riigikohus on asunud seisukohale, et pooled peavad esitama kohtule asja lahendamiseks

olulised faktilised asjaolud üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis oma avaldusena (eelkõige

hagis ja vastuses) ja kohus ei või tugineda otsuses asjaolule, mida pool asja läbivaatamisel ei

esitanud. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama,

millistele asjaoludele ta tugineb ((vt Riigikohtu 16. detsembri 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-141-13, p 17, samuti selles viidatud 20. oktoobri 2004. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-04, p

25).

43. Kohus 11.10.2024 määruses (dtl 82, p 20) on eeltoodut hagejale selgitanud ning sama määruse

p 16 (dtl 82) selgitas hagejale, et faktiväitena tuleb välja tuua, millal, kuhu, mis viisil mis sisuga

teate saatis ja miks seda kohta saab pidada selliseks, kust kostjal pidi eelduslikult olema mõistlik

võimalus teate sisuga tutvuda. Hagiavalduses ega ka 30.10.2024 puuduste kõrvaldamises ei ole

hageja välja toonud, kuidas on krediidiandja ülesütlemisavaldus kostja poolt kätte saadud. Seega

ei ole hageja esile toonud faktilisi asjaolusid, mille pinnalt saaks kohus järeldada krediidiandja

poolt lepingu ülesütlemise kehtivust. Kuna hageja ei ole välja toonud faktilisi asjaolusid, mille

pinnalt saaks järeldada, et kostjaga sõlmitud leping öeldi kehtivalt üles – ülesütlemise tahteavaldus

oli kostja poolt kätte saadud või võis lugeda tahteavalduse kostja poolt kätte saaduks – tuleb jõuda

järeldusele, et lepingu ülesütlemine ei ole kehtiv.

44. Hagiavalduse kohaselt pidi kostja 21.07.2022 kokkuleppe kohaselt laenu tagastama perioodil

15.08.2022-15.02.2025 (dtl 5 viimane lõik, dtl 6 tabel). Seega on kõigi osamaksete tasumise aeg

saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud.

45. Hageja toob 30.10.2024 vastuses dtl 90 välja, et kostja sai lepingu nr 89004646889 alusel

laenu kokku summas 8900,00 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 1877,25

eurot. Samas (dtl 89, p 3.4, teine lõik) on hageja rõhutanud, et kostja täitis lepingut nr

89004646889 kohaselt alates 14.01.2021 aastast kuni aprill 27.04.2022 aastani ehk kokku 15

kuud. Hagiavaldusest nähtuvalt on 16.12.2020 lepingus kokku lepitud igakuise osamakse

suuruseks 178,97 eurot (dtl 4). Arvestades eeltoodut on kostja hageja poolt avaldatu kohaselt

teinud esialgsele krediidiandjale tagasimakseid kogusummas 15*178,97=2684,55 eurot ning

hageja poolt dtl 90 märgitud sama lepinguga seoses toodud tagasimaksete summa on vale.. Hageja

kinnitusel 26.04.2022 sõlmitud kokkuleppe alusel teostas kostja tagasimakseid summas 473,13

eurot (dtl 90). 21.07.2022 kokkuleppe alusel kostja hagejale tagasimakseid teinud ei ole. Hageja

on ümberarvestust tehes arvestanud kõik kostja poolt tehtud tagasimaksed kostjale väljastatud

laenu katteks ning eelneva kohaselt on kostjal tagastamata saadud laen summas 8900-2684,55-

473,13= 5742,32 eurot.

2-24-11590

46. Kuna krediidiandja rikkus kostjale laenu andmisel VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatut, ei võlgne

kostja VÕS § 4034 lg 7 teise lause järgi muid tasusid kui seadusjärgses määras intressi.

Intressinõuet VÕS § 94 järgses määras ning lähtuvalt kohustuse sissenõutavaks muutumise ajast ei

ole hageja esitanud.

47. Kohus on seisukohal, et hageja sissenõudmiskulude nõue summas 50,00 eurot tuleb jätta

rahuldamata. Sissenõudmiskulude hüvitamist saab tarbijalt nõuda nii lepingu kehtivuse ajal kui ka

pärast lepingu lõppemist. Kohus on eelpool jõudnud järeldusele, et hageja ei ole tõendanud

krediidiandja poolt lepingu ülesütlemise kehtivust ja seega ei ole ülesütlemine kehtiv. VÕS § 1132

lg 2 alusel sissenõudmiskulude hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult pärast lepingu

lõppemist. Hageja ei ole tõendanud, et sissenõudmiskulude nõude aluseks olevate kirjade saatmise

ajal oli kostja ja esialgse krediidiandja vahel sõlmitud leping lõppenud. Seega puudub hagejal

õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist. VÕS § 1132 lg 1 alusel hüvitise nõudmise

õigus on hagejal juhul, kui ta on saatnud lepingu kehtivuse ajal tarbijale enne vähemalt ühe tasuta

meeldetuletuse. Hageja ei ole välja toonud, et kostjale oleks enne 01.12.2022, 15.12.2022 ja

07.01.2023 tasuliste kirjade saatmist saadetud tasuta meeldetuletused, seega ei ole täidetud VÕS §

1132 lg 1 alusel hüvitise nõudmise eeldused. Lisaks palub hageja kohtul kostjalt välja mõista muud

makseviivitusega tekkinud kulud summas 15 eurot. Hagiavalduse kohaselt sisaldavad need nõude

andmete töötlemise ja kontrollimise, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule

vastamisega, võlanõuete selgitamist ja vastuväidetele vastamist telefoni teel, emaili teel,

võlgnikule tehtavate kõnede ja võlanõude avaldamisega tehtud kulusid. Kohus 30.10.2024

määruses (dtl 79-83) juhtis hageja tähelepanu, et hageja ei ole välja toonud faktilisi asjaolusid, mis

kinnitaksid hageja väiteid eelpool loetletud toimingute tegemise kohta. Samas määruses on kohus

hagejale selgitanud hageja üldist kohustust tuua hagiavalduses välja kõik asjaolud selle elulise

sündmuse kohta, millega hageja seob oma nõude. Hageja 30.10.2024 vastuses ei ole täpsustanud

muud makseviivitusega tekkinud kuludega seonduvaid faktilisi asjaolusid. Kuna hageja ei ole

välja toodud faktilisi asjaolusid, mis kinnitaksid hageja väiteid muude makseviivitusega tekkinud

kulude tekkimise alusena loetletud toimingute tegemise kohta tuleb hageja sissenõudmiskulude

nõue muude makseviivitusega tekkinud kulude ulatuses jätta rahuldamata.

48. Kuna lepingut ei ole kehtivalt üles öeldud, muutus hageja nõue kostja vastu sissenõutavaks

peale viimase lepingust tuleneva osamakse tasumise tähtaja 15.02.2025 möödumist ehk

16.02.2025 Seega tuleb jätta rahuldamata hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise nõue

ja hageja nõue mõista kostjalt välja viivis mis ei olnud hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud alates hagi esitamisest kuni 15.02.2025 (kaasa arvatud).

49. Kohus rahuldab hageja nõude põhivõla 5742,32 euro väljamõistmiseks kostjalt ja jätab

rahuldamata põhivõlgnevuse summas 2048,02 euro, intressi 352,44 euro, sissenõudmiskulude

50,00 ja hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise 894,86 euro ja viivise mis ei

olnud hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud alates hagi esitamisest kuni 15.02.2025

(kaasa arvatud) osas.

50. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1

lause 1 kohaselt. Hagiavalduse kohaselt on 16.12.2020 sõlmitud lepingus nr L89004646889

krediidiandja ja kostja kokku leppinud, et lepingule kohaldatakse fikseeritud viivisemäära 6,90%

aastas, 0,02% päevas. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole lepingu

tervikuna tühisus, vaid osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas (kui see ületab seadusjärgset

intressimäära), ülejäänud osas kehtib leping edasi. Seega on kokkulepe kohalduva viivisemäära

osas kehtiv.

51. VÕS § 113 lg 1 lause 1 ütleb, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 16.02.2025

ning viivis tuleb kostjalt välja mõista seetõttu alates 16.02.2025 kuni võlgnevuse tasumiseni

lepingus kokku lepitud viivisemääraga 6,90% aastas, 0,02% päevas.

2-24-11590

Menetluskulud

52. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS

§ 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või

osaliselt poolte endi kanda.

53. Kohus rahuldas hagi u 63% ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 63% ulatuses kostja

ja 37% ulatuses hageja kanda.

54. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 ütleb, et maakohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

55. Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 770 eurot ja hageja

õigusabikulud 676,00 eurot ning on hagiavalduses märkinud, et hagile on lisatud menetluskulude

nimekiri. Hagiavalduses olevas lisade loetelus menetluskulude nimekiri puudub, samuti ei ole

menetluskulude nimekirja koos hagiavaldusega kohtule esitatud. Seega ei ole kohtul võimalik

menetluskulude rahalist suurust käesoleva otsusega kindlaks määrata. Kohus eeltoodust tulenevalt

annab hagejale tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks ning määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Undrest

kohtunik