2-24-146056/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.07.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-146056

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi V M vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

2455,06 eurot

Menetlusosalised

ja

nende Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), volitatud

esindajad

esindaja A V

Kostja V M (xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi V M vastu põhivõlgnevuse 1989,88 euro, intressi

286,91, viivise 133,27 ja võla sissenõudmiskulude 45 euro nõudes.

2. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi V M vastu alternatiivnõudes.

3. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

4. Toimetada kostjale kohtuotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise

kaudu.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. Kostja vormistas endale esmakordselt kasutajakonto, tuvastades enda isikusamasuse

12.01.2023 esitades enda andmed. Kostja andis laenulepingu sõlmimise tahte avaldamiseks

kinnitused, sealhulgas kinnituse, et soovib sõlmida laenulepingut. Laenuleping loeti sõlmituks

üldtingimuste kohaselt pärast kostjalt vastavate kinnituste saamist juhul, kui laenuandja teavitas

kostjat positiivsest laenuotsusest. Laenuandaja teavitas kostjat positiivsest laenuotsusest

28.04.2024, 05.05.2024, 09.05.2024, 12.05.2024 ja 17.05.2024. Antud lepingut saab VÕS § 52

lg

1 p 1, 3 ja 4 alusel lugeda sidevahendi abil sõlmitud lepinguks. Kõik lepingu dokumendid on

kostjale edastatud iseteeninduse kaudu kostja poolt deklareeritud e-posti aadressile.

2. Hageja leiab, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet

nõuetekohase hoolsusega, järgides VÕS § 4034 tulenevat kohustust. Kostja oli krediidilepingu

sõlmimise hetkel suuteline võetud finantskohustusi kandma. Krediidiandja kontrollis enne

lepingu xxx ja lisalaenu lepingute xxx, xxx, xxx, xxx sõlmimist kostja sissetulekuid ja kohustusi

kostja pangakonto väljavõtete nr XXX ja XXX alusel (kontoväljavõte kehtis 90 päeva

esitamisest). Keskmine sissetulek oli pangakonto väljavõttel 1305,24 eurot ja finantskohustused

448,01 eurot. Krediidiandaja lähtus krediidiotsuse tegemisel lepingute puhul kostja esitatud

netosissetuleku andmetest ehk madalamast netosissetulekust so. 1200,00 eurot ja

finantskohustustes pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel saadud finantskohustustest summas

448,01 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja

registriandmete osas, päringute vastused krediidiregistrist, krediidiinfost, Ametlikud Teadaanded,

ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi. Rahvastikuregistri päringust

tulenevalt oli kostjal 1 ülalpeetav. 83,08 eurot) lepingutes kokkulepitud tingimustel.

3. Lepingute xxx, xxx, xxx, xxx alusel on kostja saanud kokku krediiti summas 1675,00

eurot. Kostja poolt lepingute katteks tagasimakseid tehtud pole. Hinnates kostja

krediidivõimelisust eeltoodud info alusel, sõlmisid kostja ja krediidiandaja 17.05.20204 lisalaenu

lepingu xxx, millest hageja nõude esitamisel ja põhjendamisel lähtub (eelmine leping lõpeb iga

uue lisalaenu lepingu sõlmimisel ning eelmise lepingu laenujääk kantakse üle uude lepingusse).

Lisalaen summas 279,00 eurot on kostja arveldusarvele nr XXX väljastatud 17.05.2024. Lepingu

personaalsete tingimuste „Laenulepingu põhitingimused“ lepiti kokku laenusummas 1999,45

eurot, intressimääras 43,94% aastas, viivisemääras 24% aastas (päevamääraga 0,067%), krediidi

kulukuse määras 51,99% aastas, maksete kogusummaga 4984,66 eurot.

4. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku summas 83,09 eurot, millest

põhiosa katteks on arvestatud 9,57 eurot, intressi katteks 73,21 eurot, viivise katteks 0,01 eurot ja

refinatseeritud laenu intressi katteks 0,30 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust,

ei tasunud kokkuleppelisi osamakseid, jäädes täielikult viivitusse vähemalt kolme järjestikuse

10.08.2024, 10.09.2024, 10.10.2024 osamakse tasumisega, andis krediidiandaja kostjale

24.10.2024 teatisega võimaluse täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse likvideerimiseks või võla

tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks. Kuna kostja võlgnevust hiljemalt 07.11.2024 ei

likvideerinud, olles täielikult viivituses enamgi kui kolme järjestikuse osamakse tasumisega,

ütles krediidiandja lepingu üles 08.11.2024.

5. Krediidiandaja loovutas tulenevalt VÕS § 164 tema ja kostja vahel sõlmitud lepingust

tuleneva nõude hagejale, edastades kostjale 10.11.2024 kliendikeskkonna kaudu kostja poolt

lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile xxx teatise nõude loovutamise kohta.

6. Hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks lepingust tulenev

põhivõlgnevus 1989,88 eurot, intress 286,91 eurot, viivis 133,27 eurot ja võla

sissenõudmiskulud kokku 45,00 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja

kasuks menetluskuluna kokku summa 370,00 eurot, mis koosneb maksekäsu kiirmenetluse

kulust 20,00 eurot ja menetluses kokku tasutud riigilõivust summas 350,00 eurot ning välja

mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

7.

06.06.2025 menetlusdokumendis selgitab hageja, et hageja on sõlminud perioodil

28.04.2024 -

17.05.2024 laenulepingu xxx ja lisalaenu lepingud xxx, xxx, xxx, xxx. Hageja selgitab, et kui

laenusaaja soovis saada juurde lisalaenu, siis tuli laenusaajal sõlmida iga kord uus leping, kuna

xxx ülesehitatud süsteemi kohaselt ei olnud tehnilistel põhjustel võimalik, et isikul oleks mitu

kehtivat lepingut. Seega tõsteti eelmise lepingu sissenõutavaks muutunud jäägid järgmisesse

lepingusse ning eelmine leping suleti. Lisalaenu väljastati juhul, kui taotletud lisalaen jäi lubatud

limiidi piiresse.

8. Krediidiandjal on õigus ja ka kohustus kehtestada sise-eeskirjadega vastavad metoodikad,

kuidas ta laenusaaja krediidivõimelisust hindab ning kuidas ta jõuab vastava krediidiotsuseni

(positiivse või negatiivse). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa

krediidisaaja (kostja) vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest.

9. Kohtu 09.05.2025 määrusest tulenevalt edastas hageja VÕS § 4034 lg 7 kohase nõude

ümberarvestuse juhuks, kui kohus vaatamata hageja poolt esitatud selgitustele ja tõenditele

asub seisukohale, et leping/ud sõlmiti vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral ei ole lepingu

ülesütlemise eeldused täidetud ning leping kehtivalt üles öeldud. Eeltoodust tulenevalt on

krediidiandjal alus lepingu uuesti ülesütlemiseks, kuna kostja ei ole võlgnevust tänaseni

tasunud, see tähendab on jäänud täielikult võlgnevusse enamgi kui kolme osamakse so. kuni

10.05.2025 osamakse tasumisega, mistõttu ütleb krediidiandaja lepingu uuesti üles

06.06.2025 seisuga.

10. Tulenevalt eeltoodust palub hageja kohtul juhul, kui kohus leiab, et krediidiandaja on

rikkunud VÕS § 4034 tulenevat kohustust, toimetada kostjale uus lepingu ülesütlemise teatis

kätte kohtumenetluse kaudu. 06.06.2025 teatisega on kostjale antud uus täiendav tähtaeg so.

kuni 21.06.2025 võlgnevuse likvideerimiseks või võla tasumise osas kokkuleppe

saavutamiseks. Kui kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasu, saab lugeda lepingu

uuesti ülesöelduks 22.06.2025 seisuga, peale mida saab lugeda, et hageja nõue on muutunud

sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt saadu

tagastamist.

11. Seega juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, palub hageja alternatiivselt kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust xxx

tulenev põhivõlgnevus 1870,91 eurot (laenusumma 1954,00 eurot – tagasimaksed 83,09

eurot) ja seadusjärgne intress 60,01 eurot (maksegraafikujärgsed osamaksed alates

10.09.202410.05.2025). Hageja palub kõik menetluskulud jätta kostja kanda TsMS § 162 lg

1 alusel või alternatiivselt jaotada menetluskulud hagi rahuldamise ulatusega TsMS § 163

mõttes. Kostja seisukohad

12. Kostjale on hagimaterjalid ja hageja lõplikud seisukohad väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu kätte toimetatud. Kostja ei ole hagile vastust esitanud. Kohtu poolt tuvastatud

asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

13. Kohus jätab hagi rahuldamata.

14. Kohus võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise

ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses

sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande

all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas

tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima

tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo nr 3-2-1-23- 16, p 16).

Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda

üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega

(TsMS § 444 lg 2).

15. Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui lepingust ei tulene

teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel

(VÕS § 82 lg 7 ls 2). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui

kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest,

välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi

lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud

sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.

16. Kohus leiab, et hageja on kohtu ette toonud faktiväited ning esitanud tõendid, mille pinnalt

saab kohus lugeda tõendatuks, et kostja tegi tahteavalduse laenu saamiseks ning

krediidiandja edastas talle lepingudokumendid VÕS § 404 lg-st 1 mõttes püsival

andmekandjal ning et lepingudokumendid sisaldasid VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teavet.

17. Kohus tuvastab, et krediidiandja xxx OÜ ja kostja sõlmisid sidevahendite abil lepingu xxx ja

lisalaenu lepingud xxx, xxx, xxx. Nimetatud lepingute alusel sai kostja laenu kokku 1675

eurot. Kostja poolt nimetatud lepingute katteks tagasimakseid tehtud ei ole. Kostja ja xxx

OÜ sõlmisid 17.05.2024 laenulepingu xxx, mille alusel sai kostaja lisalaenu 279 eurot.

18. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Puudub vaidlus, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti majandustegevuses tegutsevalt

krediidiandjalt, st vaidlusalused lepingud on tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõttes.

19. Laenuandja loovutas laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale.

20. Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta

(3-2-1-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu

kehtivust. Tulenevalt VÕS § 406² lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kohus

leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr 51,99% aastas vastab tegelikkusele ning

vastav määr piirmäära ei ületanud.

21. Kohus hindab järgnevalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks

siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub

asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa

Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel,

kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu

praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama

(Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

22. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

23. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab

krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2

kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud

näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida

andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal

sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

24. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave

on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave

on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

25. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja sõlmitud tarbijakrediidilepingu puhul kostja

krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja keskmisest sissetulekust 1305,24 eurot ja

finantskohustustest 448,01 eurot. Krediidiandaja lähtus krediidiotsuse tegemisel lepingute

puhul kostja esitatud netosissetuleku andmetest ehk madalamast netosissetulekust so.

1200,00 eurot ja finantskohustustes pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel saadud

finantskohustustest summas 448,01 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi

esitatud andmete ja registriandmete osas, päringute vastused krediidiregistrist, krediidiinfost,

Ametlikud Teadaanded, ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi.

Rahvastikuregistri päringust tulenevalt oli kostjal 1 ülalpeetav.

26. Kohus selgitab, et laenuvõtja krediidivõimelisuse, sh sissetulekute ja kohustuste tasakaalu

kirjeldab muuhulgas näiteks andmed Ametlikes Teadaannetes, maksuametis jms. Samuti ei

ole krediidiandja tõendanud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisav.

Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija

kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga

võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste

kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi

sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti.

27. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Käesoleval juhul on

pangakonto väljavõtted kogutud nelja kuu kohta (30.12.2023 kuni 28.04.2024). Pangakonto

väljavõtteid analüüsides nähtub, et nimetatud perioodil koosneb kostja igakuine sissetulek

töötasust (jaanuaris 1345,39 eurot, veebruaris 1088,85 eurot, märtsis 1312,93 eurot ja aprillis

1088,85 eurot). Kohtu hinnangul ei ole laenuandja aga analüüsinud kontoväljavõtteid piisava

põhjalikkusega. Kostja on nimetatud perioodil võtnud mitmeid kiirlaene. Esitatust ei nähtu,

et konto väljavõtte vm tõendi alusel oleks tuvastatud kostja tegelike nn majapidamiskulude

suurus, s.o igakuised vältimatud püsikulutused toidule, eluasemele jms. Pangakonto

väljavõttelt nähtuvad küll kulud seoses toiduga, kuid tegelikke esmavajaduse kulusid välja

selgitatud ei ole. Laenuandja ei oleks saanud hinnates kostja majapidamiskulusid, eluaset jne

leida, et kostjal on piisavalt rahalisi vahendeid suutmaks tasuda elamiskulude ja toidu eest

pärast finantskohustuste tasumist. Samuti tuleb arvestada kostja üllapeetavaga. Hageja on

arvestanud kostja ülalpeetava kuluks 55 eurot kuus. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud kulu

reaalne, so 55 euroga ei ole võimalik alaealist last ühes kuus ülal pidada. Hageja ei ole enda

seisukohta alaealise ülalpidamiseks arvestatud 55 euro osas põhjendanud.

28. Kohtu hinnangul ei ole laenuandja hinnanud, millist mõju avaldavad laenukohustused kostja

finantsseisule. Samuti ei hinnanud hageja kas kostja suudab kohustusi täita asjaolude

muutumise korral (nt kommunaalkulude lisandumisel, toidukulude suurenemisel ning

intressimäärade tõusu korral). Tarbija krediidivõime hindamisel peab krediidiandja

veenduma, et tarbija suudaks krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust

eluks otseselt mittevajalikust varast. Antud juhul võib arvata, et kostja näol on tegemist

isikuga, kes on jäänud oma laenudega n.ö laenuorjusesse. Konto väljavõtetest nähtub

läbivalt, et kostja kontol püsivalt vahendeid märkimisväärses ulatuses ei ole, s.o vahendid

võetakse sularahas välja või kantakse teisele kontole, mis aga võib viidata täiendavatele

kohustustele. Esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks selle kohta selgitust küsinud .Kohus

leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks

piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus lepingute sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

29. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid kogumis ei oleks saanud krediidiandja jõuda VÕS §

403(4 lg 6 tähenduses järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Kohtu hinnangul ei

hinnanud hageja kostja krediidivõimelisust piisava hoolsusega. Kostjal oli küll VÕS § 4034

lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS §

4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja

vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul

seda ei tehtud. VÕS § 403(4) lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks

vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal.

Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale

tahtlikult andmeid, mille alusel krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti

või et kostja oleks jätnud nõutud andmed esitamata.

30. Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6

tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest krediidiandjal puudusid

piisavad andmed vastavale järeldusele jõudmiseks. Kohus on seisukohal, et hageja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

31. Kohus võtab seisukoha nõude sissenõutavuse osas. Arvestades, et kostja sai lepingu xxx

alusel krediiti kokku 505,00 eurot, mis lepingu tingimuste kohaselt tuli tagastada 30 kuu

jooksul, VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimääraga so 4,50% aastas, igakuise osamaksega

17,83 eurot. Lepingu katteks kostja poolt tagasimakseid tehtud pole. Arvestades, et kostja

poolt lepingu xxx katteks tagasimakseid tehtud pole ja lisalalenu lepingu xxx alusel on

kostja saanud lisalaenu summas 660 eurot, kujuneb lepingu xxx uue tagasimaksegraafiku

laenusummaks 1165,00 eurot, mis lepingu tingimuste kohaselt tuli tagastada 60 kuu jooksul,

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimääraga so 4,50% aastas, igakuise osamaksega 21,72

eurot va. esimene osamakse. Lepingu katteks kostja poolt tagasimakseid tehtud pole.

Arvestades, et kostja poolt lepingu xxx katteks tagasimakseid tehtud pole ja lisalalenu

lepingu xxx alusel on kostja saanud lisalaenu summas 300 eurot, kujuneb lepingu xxx uue

tagasimaksegraafiku laenusummaks 1465,00 eurot, mis lepingu tingimuste kohaselt tuli

tagastada 60 kuu jooksul, VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimääraga so 4,50% aastas,

igakuise osamaksega 27,32 eurot va. esimene osamakse. Lepingu katteks kostja poolt

tagasimakseid tehtud pole. Arvestades, et kostja poolt lepingu xxx katteks tagasimakseid

tehtud pole ja lisalalenu lepingu xxx alusel on kostja saanud lisalaenu summas 210 eurot,

kujuneb lepingu xxx uue tagasimaksegraafiku laenusummaks 1675,00 eurot, mis lepingu

tingimuste kohaselt tuli tagastada 60 kuu jooksul, VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud

intressimääraga so 4,50% aastas, igakuise osamaksega 31,23 eurot. Lepingu katteks kostja

poolt tagasimakseid tehtud pole. Arvestades, et kostja poolt lepingu xxx katteks

tagasimakseid tehtud pole ja lisalaenu lepingu xxx alusel on kostja saanud lisalaenu summas

279 eurot, kujuneb lepingu xxx uue tagasimaksegraafiku laenusummaks 1954,00 eurot, mis

lepingu tingimuste kohaselt tuli tagastada 60 kuu jooksul, VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud

intressimääraga so 4,50% aastas, igakuise osamaksega 36,43 eurot va. esimene osamakse.

Antud lepingu katteks on kostja poolt tagasimakseid tehtud kokku summas 83,09 eurot ehk

VÕS § 4034 lg 7 tuleneva uue tagasimaksegraafiku kohaselt tasutud täielikult kuni

10.08.2024 osamakseni so summas 74,74 eurot ning 10.09.2024 osamaksest 8,35 eurot,

jäädes osaliselt võlgnevusse alates 10.09.2024

(summas 28,08 eurot) ning täielikult 10.10.2024 (summas 36,43 eurot) ja 10.11.2024 (summas

36,43 eurot) osamakse tasumisega, mistõttu ei ole lepingu ülesütlemise eeldused täidetud ning

leping ei ole kehtivalt üles öeldud. Seega on laenuleping kehtiv.

32. Hageja ütles lepingu üles käesolevas kohtumenetluses 06.06.2025 seisuga. Hageja hinnangul

on krediidiandjal alus lepingu uuesti ülesütlemiseks, kuna kostja ei ole võlgnevust tänaseni

tasunud, see tähendab on jäänud täielikult võlgnevusse enamgi kui kolme osamakse so. kuni

10.05.2025 osamakse tasumisega, mistõttu ütleb krediidiandaja lepingu uuesti üles 06.06.2025

seisuga. 33. Kohus nõustub hagejaga, et algse graafiku järgsete maksete tähtaeg ei ole

saabunud. Hageja ei ole palunud kostjalt mõista välja TsMS § 369 alusel tasumata ja tulevikus

sissenõutavaks muutuvat põhinõuet. Selle asemel esitas hageja lepingu ülesütlemise avalduse.

34. Kohus on seisukohal et 06.06.2025 ülesütlemine on tühine. Lepingut saab üles öelda

üksnes laenulepingu pool, nõude omandajal selline õigus puudub. Lepingupool ütleb lepingu

üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele (VÕS § 195 lg 1). Seega on õigus

laenuleping korraliselt üles öelda lepingupooltel. Praeguses asjas on kohtumenetluses kostjale

laenulepingu ülesütlemise avalduse esitanud hageja, kes ei ole laenulepingu pool. Hageja on

saanud laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu laenuandja poolt nõude loovutamisega. Poole

õigus leping üles öelda ei lähe nõude loovutamisega üle võlausaldajalt teisele isikule. Eeltoodust

tulenevalt on laenuleping kehtivad.

35. Kohus ei saa kohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi täielikult

ega osaliselt rahuldada. Eeltoodust tulenevalt kohus jätab hagi täielikult rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

36. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

37. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus

jättis hagi rahuldamata. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostjal kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere kohtunik