2-24-137256/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

03.07.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-137256

Tsiviilasi

Bondora As hagi M C V vastu võlanõudes

Hagihind

5888,58 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Bondora AS (registrikood 11483929)

Hageja lepinguline esindaja E A

Kostja

M

C

V

(isikukood xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista M C Vilt Bondora AS-i kasuks põhivõlgnevus summas 3600 eurot.

3. Välja mõista M C Vilt Bondora AS-i kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhinõudelt, s.o 3600 eurolt, alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

põhinõude täitmiseni, kuid viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat.

4. Jätta rahuldamata Bondora AS hagi põhivõla 227 euro, intressi 384,01 euro, lepingu

haldustasu 49,34 euro, sissenõudmiskulude 15 euro, lisateenused 59,96 euro ning

viivise 348,15 euro nõudes.

5. Jätta menetluskulud hageja kanda. Jätta kostja menetluskulud hagejalt välja

mõistmata nende puudumise tõttu.

6. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja põhjendused

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled tarbijakrediidilepingu xxx. Lepingu nr xxx kohaselt

andis hageja kostjale laenu summas 3827 eurot. Poolte kokkulepitud intressimäär oli 31,49%

aastas tagastamata krediidisummalt ja kostja tasub igakuiselt lepingu haldustasu 4%

laenusummalt aastas. Lepingu sõlmimisel tasub kostja lepingutasu 227 eurot, mis on

tasaarvestatud laenu väljastamisel. Krediidi kulukuse määr lepingus on 48,52%. Kostja

deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 3500 eurot ja kohustusteks 0 eurot. Samuti esitati

hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks

sissetulekuks on 673,73 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 0 eurot. Maksuameti päringu

kohaselt kostja sissetulek on 3084,80 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 925

eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal kulus 0,53 % igakuiselt

hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid isikul maksehäired. Igakuiselt jäi

kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 2019,70 eurot.

Pärast poolte vahel sõlmitud laenulepingu allkirjastamist, tasus hageja kostjale 3600 eurot

kostja märgitud arveldusarvele. Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu sõlmimisest

hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja (korduvalt) rikkus. Sellest tulenevalt

alustas hageja võlgnevuse sissenõudmise menetlust ning edastas kostjale mh kirjalikke teatisi

kokkulepitud maksekohustuse täitmiseks ja meelde tuletamiseks.

Hageja hoiatas 12.09.2024 saadetud teatisega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei

tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja

kostjale võimalust alustada läbirääkimise võimalike kokkulepete sõlmimiseks. Sellest

hoolimata kostja ei näidanud üles soovi lahendada tekkinud olukordi ning täita lepingust

tulenevaid kohustusi määral, mis võimaldaks lepingujärgsete kohustuste täitmist varasemalt

poolte poolt kokkulepitud tingimustel. Hageja ütles 14.10.2024 saadetud

ülesütlemisavaldusega lepingu üles.

Lepingu xxx kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 0 eurot. Kuna kostja ei ole lepingu

ülesütlemise järgselt tasunud hagejale ühtegi makset, siis loetakse lepingu järgi tagastamata

krediidisummaks 3827 eurot, mis tuleb poolte vahel sõlmitud laenulepingu ja seaduse alusel

kostjalt välja mõista. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi

31,49% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise avalduse

esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud intressi nõue summas 384,01 eurot. Kostja on

jätnud tasumata igakuise haldustasu summas 49,34 eurot, mis on arvestatud perioodi

10.07.2024 kuni 10.10.2024 eest (s.o 4 kuud). Sellest tulenevalt leiab hageja, et kostjalt tuleb

lepingu ja seaduse alusel välja mõista 49,34 eurot hageja kasuks välja mõista. Hageja palub

lepingu üldtingimuste ja seaduse alusel mõista kostjalt välja võla sissenõudmisega seotud

kulud kokku summas 15 eurot. Tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud 16.07.2024,

15.08.2024 ja

11.09.2024. Lepingu ülesütlemisel 14.10.2024 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud

tasumata viivis 0 eurot. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata

sissenõutavaks muutunud krediidisumma 3827 eurot, seega arvutab hageja viivist

krediidisumma tasumisega viivitamiselt alates 15.10.2024 (s.o ülesütlemisele järgnev päev)

kuni 29.01.2025 (hagiavalduse esitamise kuupäev). Hagi esitamise seisuga tuleb lepingu ja

seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 348,15 eurot ning

TsMS § 367 alusel alates 30.01.2025 kuni tagastamata krediidisumma täielikult tasumiseni

viivis 31,49% tagastamata krediidisummalt aastas.

Laenulepingut sõlmides on kostja avaldanud soovi, et soovib kasutada krediidiandja poolt

pakutavaid lisateenuseid: B x. B x puhul on tegemist lisateenusega, mida kasutades saab klient

piiramatult: võtta põhiosa maksepuhkust; pikendada või lühendada tagasimaksegraafikut;

muuta kuumaksete kuupäeva. Tegemist on tasulise teenusega. Kliendil on alati võimalik

teenust lõpetada. Kostja on jätnud lisateenuste eest tasumata perioodil 10.07.2024 kuni

10.10.2024, s.o 4 kuud. Järelikult tuleb poolte vahel sõlmitud lisateenuste lepingust kostjalt

hageja kasuks välja mõista 59,96 eurot (kuumakse 14,99 eurot).

Juhul, kui kohus jõuab järeldusele, et hageja peaks olema rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, esitab hageja nõude ümberarvestuse. Hageja selgitab, et on nõude

ümberarvestamisel loobunud lepingu sõlmimise tasust, intressimäärast (st arvestanud

intressimääraks 0%) ning samuti on hageja loobunud lepingu igakuisest haldustasust ja

võimalikest viivistest, mis on sissenõutavaks muutunud lepingu kehtivuse ajal (ülesütlemine

toimus 14.10.2024). Hageja selgitab, et kuivõrd kostja ei ole laenu tagasimakseks teinud mitte

ühtegi tagasimakset, siis on ülesütlemise eeldus täidetud. Kui kohus leiab, et hageja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis taotleb hageja kostjalt põhinõude

(tagastamata krediidisumma) 3600 eurot väljamõistmist ning seadusjärgse viivise välja

mõistmist kostjalt alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 15.10.2024

põhiosalt summas 3600 eurot kuni tagastamata krediidisumma tasumiseni. Kostja seisukoht

2. Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte 19.03.2025 ning lahendi aja määruse

25.05.2025. Kostja hagile vastanud ei ole kuni kohtuotse tegemiseni.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu:

xxx OÜ ja kostja vahel oli sõlmitud laenuleping nr xxx, mille alusel on kostja saanud laenu

summas 3827 eurot. Lepingu nr xxx kohaselt oli intressi määr aastas 31,49% ja krediidi

kulukuse määr 48,52% aastas. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) §

402 lg 1 mõttes.

Lepingu nr xxx sõlmimise ajal (14.06.2024) oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määr 16,65% aastas. Kolmekordne määr oleks seega 49,95% aastas.

Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingute krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda

krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole leping tühine VÕS § 406² lõike 1 alusel.

Lepingu nr xxx kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 0 eurot.

Hageja hoiatas 12.09.2024 saadetud teatisega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei

tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid.

Hageja ütles 14.10.2024 saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles.

4. Kohus tuvastas, et kostjal on tekkinud lepingute täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja

antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes. 5.

Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui lepingust ei tulene

teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel

(VÕS § 82 lg 7 ls 2). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui kohustuse

täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita

sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud,

kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi lahendamiseks

tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja

rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.

6. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte

kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et

tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja

(TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

6.1 VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt

infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

6.2 VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja

varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema

krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.

6.3 Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või

-vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija

krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes

vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga

seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel:

arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise

regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav

ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning

muid eelnimetatud tingimusi;

teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite

õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse

arvutamisel. 6.4 KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke

pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja

võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse

korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -

vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei

ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

6.5

Kohus palus 09.05.2025 kohtumääruses hagejal esitada ümberarvestus, juhul, kui kohus

leiab, et esialgne krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

6.6

Hageja 06.06.2025 vastuse kohaselt jäi hageja hagiavalduses välja toodud juurde.

Hageja toob välja, et kostja elab koos vanematega, vallaline, ülalpeetavaid ei ole, töökoht xxx

xxx, sissetulekuks kostja märkinud 3500 eurot, igakuised kohustused 0 eurot ja elamiskulud

500 eurot. Kostjal maksehäired puudusid, Maksuameti andmete kohaselt on kostja sissetulek

3084.80 eurot, elamiskulud 925 eurot ning pangakonto väljavõtte kohaselt kostja sissetulek

673,73 eurot.

6.3.1 Kohtul ei ole võimalik eeltoodud hageja poolt välja toodud asjaolude pinnalt võimalik

tuvastada, et laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on küll

küsinud kostjalt andmeid tema tööandja, sissetulekute, kohustuste ja elamiskulude kohta, kuid

ei ole esile toonud, et oleks teostanud kontrolli kostja esitatud andmete tõelevastavuse osas.

Ilmselgelt oleks krediidiandja pidanud kontrollima täiendavate küsimuste esitamisega kostjalt

lisaandmeid selle kohta, et Maksuameti andmete kohaselt oli kostja sissetulek 3084,80 eurot,

mis oli taotlusele esitatud sarnane summa aga pangakonto väljavõttest ei nähtu sellises

summas sissetulekut, vaid sissetulek on 673,73 eurot. Seega võib eeldada, et kostjal oli lisaks

antud pangakontole veel arvelduskontosid, kuhu laekus sissetulekuid. Samuti võis kostjal olla

ka kohustusi.

Samuti ei ole kohtul võimalik käesolevas menetluses kontrollida, kas hageja väidetud andmed

kostja pangaväljavõttes kajastatu kohta vastavad tõele ning kas laenuandja on arvestanud kõiki

asjakohaseid andmeid, mis kontoväljavõttes kajastuvad. Kohtule on esitatud mahukas Exceli

fail segaselt esitatud info ja andmetega, mitte n.ö pangaväljavõtet tava kujul, mis on sisuliselt

loetamatul kujul ja kasutamiseks kõlbmatu.

6.3.2 Tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et laenuandja

oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime

kontrollimisel. Hagiavalduses ei ole esile toodud, et laenuandja oleks tarbija esitatud andmeid

sissetulekute, kohustuste ja väljaminekute suuruse kohta kontrollinud. Seaduses on tarbija

kaitseks kehtestatud laenuandjale kohustus tarbija esitatud andmeid kontrollida. Hagiavalduse

asjaolude pinnalt ei ole hageja teinud mõistlikke pingutusi, et kostja esitatud andmeid

kontrollida. Tuginemine vaid tarbija poolt esitatud andmetele, ilma mõistlikke pingutusi

tegemata nende kontrollimiseks, ei ole seaduse kohaselt üldjuhul võimalik. Esialgne

krediidiandja oleks pidanud täiendavalt kostjal küsima pangakontode kohta, kuivõrd

Maksuameti andmete kohaselt oli sissetulek tunduvalt suurem, kui kajastus kontolt. Samuti

finantskohustused ja kõik muud eluasemekohustused võisid käia läbi teiste kontode, mida

krediidiandjale ei ole esitatud. 6.6.3 Samuti ei ole hagiavalduse välja toodud, millised olid

laenuandja poolt teostatud registripäringute vastused või vastuste analüüsi tulemused ehk hagi

alusena on välja toomata asjaolu, mis võimaldaks tuvastada tarbija krediidivõimelisuse

kontrollimist. Ainuüksi päringu tegemise faktist ei saa järeldada, et saadud vastuse pinnalt

oleks tarbija krediidivõimeline.

6.6.4 Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et hageja on eiranud VÕS § 4034 lg 2 ja lg 4;

KAVS § 50 lg 3 ja lg 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult

krediidi võimaldamise osas. Seega on laenuandja eiranud VÕS § 406 sätestatud kohustust,

kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud.

7. Hageja on avaldanud, et kui kohus jõuab järeldusele, et hageja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis on laenulepingu xxx põhinõue 3600 eurot.

7.1 Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest tulenevalt ei

võlgne kostja muid tasusid, seega jääb hageja nõue ülejäänud osas (haldustasu,

sissenõudmiskulu, lisateenuse ja lepingus sätestatud viivise nõudes) rahuldamata.

Võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitanud olukorra,

kus ta peab tegema võla sissenõudmiseks kulutusi. Viivisenõue on tal seetõttu, et tarbijast

kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud. Tarbijast kostja ei ole kohustust tähtaegselt

täitnud, sest talle anti laenu vastutustundetult ehk olukorras, kus ta ei oleks pidanud seda

saama. Vastutustundliku laenamise põhimõte on kehtestatud just selliste olukordade

ärahoidmiseks.

7.2 Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada

põhivõla katteks. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist,

ning need tarbijale teatavaks tegema.

7.3 Hageja on 06.06.2025 menetlusdokumendis toonud välja, et on nõude ümberarvestamisel

arvestanud kõik kostja poolt tehtud maksed põhiosa katteks, kuid kostja ei ole teinud

ühtegi tagasimakset. Hageja on arvestanud intressiga 0 eurot (0% aastas), samuti loobub

lepingu sõlmimise tasust, intressimäärast, igakuisest haldustasust ja sissenõutavaks

muutunud viivisest lepingu kehtivuse ajal. Sellisel juhul on laenulepingu xxx põhinõue

3600 eurot.

7.4 Seega on kohtu hinnangul põhjendatud hageja põhinõue 3600 eurot.

8. Hageja on 06.06.2025 esitatud menetlusdokumendis palunud kostjalt välja mõista

viivise põhivõlgnevuselt 3600 eurolt alates 15.10.2024 (laenulepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast) kuni tagastamata krediidisumma tasumiseni.

8.1 Kohus leiab, et põhjendatud on alates kohtuotsuse jõustumisest mõista kostjalt hageja

kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 3600

eurolt kuni nõude täitmiseni, kuid viivise summa ei tohi ületada põhinõude summat

(TsMS § 367). 8.2 Kohus jätab rahuldamata Bondora AS hagi põhivõla 227 euro intressi

384,01 euro, lepingu haldustasu 49,34 eurot, sissenõudmiskulude 15 eurot, lisateenused

59,96 eurot ning viivis 348,15 eurot nõudes.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 9. Kohus määrab vastavalt asja

lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

10. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).

11. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohtu hinnangul

on selline jaotus õiglane arvestades hagihinda (5888,58 eurot) ning sissenõutavaks muutunud

summa 3600 euro põhinõue.

12. See, millisel TsMS § 163 lg-s 1 nimetatud viisil kohus hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud jaotab, on Riigikohtu praktika kohaselt kohtu diskretsiooniotsus. Olukorras,

kus kõik hagis esitatud nõuded on suunatud raha maksmisele, on põhjendatud lähtuda

menetluskulude jaotamisel hageja rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonist, kuid see ei

takista kohtul rahaliste nõuete rahuldamise ulatuse kõrval arvestada konkreetses asjas ka muid

asjaolusid, sh seda, kuidas lahenesid asjas kesksed vaidlusküsimused ja millest tingitult on

pooltel menetluses kulud tekkinud (RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751, p 31).

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

13. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu 19.03.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku

etoimiku ja posti teel ei ole õnnestunud. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud,

kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on

seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning

toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud

digitaalselt/

Kaie Almere kohtunik