3-25-2059/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karolin Soo

Määruse tegemise aeg ja koht

03.07.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2059

Haldusasi

X. X´i kaebus Tartu linna vastu kohustamisnõudes

elukoha aadressi registreerimiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X. X

Vastustaja (eeldatav) – Tartu linn

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde kinnistusraamatu väljavõte Xxxxxxxxxx tn 22 kohta.

2. Tagastada kaebus.

3. Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

4. Jätta kaebaja menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

5. Kohtumääruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed, isikukoodid ja

aadressiandmed tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 2, 3 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1.

18.05.2025 esitas Tartu Linnavalitsusele e-rahvastikuregistri kaudu avalduse Y. Y

(isikukood xxxxxxxxxxx), kes on Tartu linnas, Xxxxxxxxxx tn 221 asuva ruumi omanik, X. X

´i (isikukood xxxxxxxxxxx) elukoha andmete muutmiseks ruumi omaniku nõudmisel

(digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 9).

2.

19.05.2025 teavitas Tartu Linnavalitsus kirjaga nr KV-2025/2310 X. Xit esitatud

avaldusest, saates selle kohta kirja isiku rahvastikuregistri viibimiskohajärgsele aadressile

Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, kus isik viibib alates 06.11.2024 (dtl 11).

1 Kohus märgib, et Tartu linna 25.06.2025 vastuses kohtule on ekslikult märgitud aadressiks Kxxxxxxxxxx tee

22, kuigi tegelikult on silma peetud aadressi Kxxxxxxxxxx tn 22, mida kinnitavad nii avaldus (dtl 9), kaebaja

rahvastikuregistri andmed (kande kehtivus 13.11.2002 - 27.05.2020, 15.06.2020 - 24.06.2025) kui ka asja juurde

võetud kinnistusraamatu väljavõte.

3-25-2059

3.

28.05.2025 helistas X. X kirja saatnud ametnikule soovides vaidlustada elukoha

andmete muutmist. Telefonivestluses kinnitas isik, et tal puudub eluruumi kasutamise kohta

leping ja kinnistusraamatust ei nähtu tema kasuks ka kinnisasjale isiklikku kasutusõiguse

seadmist. Samuti pole X. X Y. Yi pereliige (abikaasa, registreeritud elukaaslane, alaealine

laps või töövõimetu vanem, kellel on õigus eluruumi kasutada omaniku nõusolekuta).

Telefonivestluses nõustus X. X elukoha aadressi säilitamisega linna täpsusega, võttes

menetluse lõpuni (kuni 18.06) mõtlemisaega, kuid soovist mitte säilitada rahvastikuregistris

elukoha aadressina linna täpsus X. X Tartu Linnavalitsust ei teavitanud. Samuti ei esitanud X.

X Tartu Linnavalitsusele antud eluruumi kasutusõigust tõendavaid dokumente.

4.

25.06.2025 rahuldas Tartu Linnavalitsus ruumi omaniku Y. Yi avalduse ja lõpetas X.

Xi elukoha aadressil Xxxxxxxxxx tn 22, Tartu linnas rahvastikuregistris kandega nr 387-

E163-2025/171, säilitades rahvastikuregistris X. Xile elukoha Tartu linna täpsusega

rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 91 lõike 1 alusel (dtl 12).

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse tagastamine

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib

kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta

jätmiseks.

6. Kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse

riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline

(HKMS § 121 lg 2 p 21). Tegu on diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega, millele

tuginemiseks peavad esinema kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ja

kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus (RKHKm nr 3-18-763/15, p 9; RKHKm nr 3-21-

980/24, p 11).

7. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks see, et kaebaja elukohana rahvastikuregistris

registreeritaks uuesti tema varasem aadress Tartu linnas, Xxxxxxxxxx tn 22 (dtl 1). Sisuliselt

on tegemist kohustamisnõudega HKMS § 37 lõike 2 punkti 2 mõistes.

8. Kohtu hinnangul on asjaoludest tulenevalt kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

8.1.

Isik esitab esitatava elukoha aadressi järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele

elukohateate elukoha aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse (RRS § 74 lg 1).

Elukohateatele lisatakse ruumi kasutamise õigust tõendav dokument, kui elukohateate esitaja

ei ole ruumi omanik või elukohateatele ei ole lisatud käesoleva RRS § 75 lõike 2 punktis 3

sätestatud

nõusolekut;

juhul; muud olulisi asjaolusid tõendavad dokumendid (RRS § 75 lg 4). Kui isik ei ole

elukohateates märgitud eluruumi omanik, lisab ta elukohateatele eluruumi kasutamise õigust

tõendava dokumendi koopia või eluruumi omaniku kirjaliku nõusoleku elukohateates

nimetatud elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Kui ruumi omanik ei anna

nõusolekut kanda elukohateates märgitud isiku elukoha aadressina rahvastikuregistrisse

temale kuuluva eluruumi aadress, on isikul õigus pöörduda kohaliku omavalitsuse üksuse

poole, kes viib läbi RRS 11. peatükis sätestatud menetluse (RRS § 78 lg-d 1-2). Kohaliku

omavalitsuse üksus kontrollib elukohateate saamisest arvates kümne tööpäeva jooksul

elukohateates esitatud andmete ja elukohateate vastavust kehtestatud nõuetele ning kannab

elukoha aadressi rahvastikuregistrisse või keeldub selle tegemisest RRS § 84 lõikes 1

sätestatud alustel (RRS § 81 lg 1).

3-25-2059

8.2.

Kohaliku omavalitsuse üksus keeldub elukohateates märgitud elukoha andmete

rahvastikuregistrisse kandmisest, kui isik ei ole elukohateates nimetatud eluruumi omanik ja

tal puudub eluruumi kasutamiseks ruumi omaniku nõusolek või ruumi kasutamise õigust

tõendav dokument (RRS § 84 lg 1 p 1).

8.3.

Ruumi omanikul on õigus taotleda kohaliku omavalitsuse üksuselt isiku

rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi andmete muutmist, kui on täidetud kõik

järgmised tingimused: 1) isiku elukohaks on märgitud omanikule kuuluv ruum; 2) isikul ei ole

õigust kasutada omaniku ruumi oma elukohana; 3) isik ei kasuta omaniku ruumi elukohana

(RRS § 88 lg 1).

8.4.

Tartu linna poolt esitatud vastusest ja materjalidest nähtub, et kaebajat teavitati ruumi

omaniku taotlusest andmete muutmiseks (dtl 11). Samuti nähtub, et kaebaja ei ole ruumi

omanik, samuti puudub muu õiguslik alus (üürileping, pereliige) nõuda vaidlusaluse aadressi

registreerimist kaebaja elukohana. Kaebaja ei ole välja toonud ja toimikust ei nähtu tõendeid,

mis sellist õigust kinnitaks. Kinnistusraamatu kohaselt kuulub Xxxxxxxxxx tn 22

vaidlusalune ruum Y. Yile. Kaebaja viibib hetkel kinnipidamisasutuses. Seega oli Tartu

linnal õigus kaebaja rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi andmete muutmiseks, sest

RRS § 88 lõike 1 tingimused on täidetud. Tartu linnal on ka õigus keelduda kaebaja märgitud

elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmisest RRS § 84 lõike 1 punkti 1 alusel.

9. Praegusel juhul saab kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks. Kinnipeetava

elukoha registreerimisega seotud õiguste riiveid (Põhiseaduse (PS) § 19, 26 ja 33) ei ole

üldjuhul alust pidada väheintensiivseks, kuna elukoha registreerimine võib mõjutada nii

(ennetähtaegse) vabanemisega seonduvat, kui ka hilisemalt seda, milline kohalik omavalitsus

kaebajale sotsiaalteenuseid pakkuda saab, samuti kodu puutumatust. Praegusel juhul on aga

tegemist olukorraga, kus kaebajal puudub õiguslik alus konkreetses koha elukoha

registreerimist nõuda, puuduvad ruumi kasutamise õigust tõendavad dokumendd, mistõttu on

võimalik riive vähene. Tartu linn on säilitanud rahvastikuregistris X. Xile elukoha Tartu linna

täpsusega RRS § 91 lõike 1 alusel (dtl 12), mis vähendab riive intensiivsust veelgi.

10. Kokkuvõttes tuleb kaebus kaebajale HKMS § 121 lõike 2 punkti 2¹ alusel tagastada, kuna

kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

11. HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

Riigi õigusabi ja menetlusabi taotluse lahendamine

12. Kohus mõistab kaebaja ühelauselist taotlust (dtl 1) selliselt, et kaebaja taotleb riigi

õigusabi korras advokaadi määramist käesolevas haldusasjas esindamiseks.

13. HKMS § 110 lõike 1 punkti 3 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude

kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea

maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema

kohe või täies ulatuses.

14. Kaebaja majanduslik seis ei ole riigi õigusabi andmise aluseks, kui esinevad riigi

õigusabi andmist välistavad asjaolud. Riigi õigusabi välistavaks asjaoluks on aga see, et

taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lg 1 punkt 1).

15. Kohus leiab, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu jääb taotlus

rahuldamata.

16. Halduskohtusse pöördumine ei eelda taotlejal juriidiliste teadmiste olemasolu. Kaebaja ei

3-25-2059

pea õiguslikult täpselt piiritlema halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lõikes 2

toodud nõudeid ega esitama õiguslikke põhjendusi selle kohta, millistele õigusnormidele tema

kaebus tugineb. Kaebuses võib oma sõnadega selgitada, millise haldusorgani millist tegevust

ja millistel argumentidel kaebaja vaidlustada soovib. Kaebaja seda praegusel juhul teinud on

ning kaebuse eesmärk ja põhjendused on kohtule arusaadavad.

17. Kohtu jaoks ei ole äratuntav, et kaebaja ei suudaks oma õigusi kohtumenetluses kaitsta ja

vajadusel ka kohtumenetluses menetlusdokumente koostada ning ise menetluses osaleda.

Seejuures arvestab kohus, et halduskohtumenetluse ülesanne on eelkõige isikute õiguste kaitse

õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Kohus tagab omal algatusel asja

lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes tõendeid vajaduse korral ise või

tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste

avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus tagab igas

menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega

tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad

vormivead kõrvaldatakse (HKMS § 2 lõiked 2, 5 ja 6).

18. Hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse

haldusasja keerukusest ning samuti isiku senisest käitumisest protsessis. Kaebajal on

kohtu infosüsteemist nähtuvalt ulatuslik varasem halduskohtumenetluses osalemise kogemus

(viimati nt 3-25-1419, 3-25-1539, 3-24-3353), kus kaebaja seisukohad on samuti olnud

arusaadavad. Käesolevat haldusasja ei ole alust pidada keeruliseks – lahendada tuleb küsimus

sellest, kas kaebajal on õigus nõuda konkreetse aadressi kandmist enda elukohana uuesti

rahvastikuregistrisse.

19. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et arvestades kaebuse sisu, kaebaja kogemust

kohtumenetlustes, tuleb riigi õigusabi taotlus rahuldamata jätta.

20. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis kohus jätab kaebaja menetlusabi taotluse läbi

vaatamata.

21. Kohtumääruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed, isikukoodid ja

aadressiandmed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)