2-24-125167/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. juuli 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-125167

Tsiviilasi

AS-i ÜHISTEENUSED hagi T. N. vastu võlgnevuse

40 euro, sissenõudmiskulude 30 euro ja viivise

saamiseks

Tsiviilasja hind

86,75 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490),

lepinguline esindaja Ahto Järvela

Kostja T. N. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

Margit Teino

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu AS-i ÜHISTEENUSED osaline hagist loobumine ning lõpetada

tsiviilasjas menetlus AS-i ÜHISTEENUSED hagis T. N. vastu viivise perioodi

24.08.2021-30.11.2021 eest summas 0,87 eurot osas.

2. Jätta AS-i ÜHISTEENUSED hagi T. N. vastu võlgnevuse 40 euro,

sissenõudmiskulude 30 euro ja viivise saamiseks rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud AS-i ÜHISTEENUSED kanda.

2. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast

tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg

2).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise

korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse

edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või

rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada

lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21).

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 03.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse T. N. (kostja) vastu 79,15 euro saamiseks. Kostja esitas 15.07.2024

nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 02.08.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse

ning andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 08.08.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt hageja

kasuks välja mõista põhivõla 40 eurot, viivise perioodi 24.08.2021-08.08.2024 eest summas

11,85 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise

tasumata põhivõlalt alates 09.08.2024 võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2.1. 21.11.2024 esitatud menetlusdokumendis loobus hageja viivisenõudest perioodi

24.08.2021-30.11.2021 eest ja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise perioodi

01.12.2021-08.08.2024 eest summas 12,39 eurot. Hageja täpsustas 24.04.2025

menetlusdokumendis, et hageja eksis viivisearvestusega ning õige viivise summa, mida

hageja palub perioodi 01.12.2021-08.08.2024 eest välja mõista on 10,98 eurot.

3. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja sõiduautot registreerimismärgiga xxxx 09.08.2021

hageja poolt parkimist opereeritavas Jaama tn 1, Keila, parklas parkimiskorralduse nõudeid

rikkudes, mistõttu nõuab kostjalt leppetrahvi 40 euro tasumist. Hageja korraldab parkimist ja

teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel.

Parkimisala on tähistatud. Jaama tn 1, Keila tohib parkida vaid 45 minutit parkimiskella

kasutades. Kostja ei täitnud parklas parkimistingimusi, kuna ei fikseerinud parkimise

algusaega. Selle alusel koostas hageja leppetrahvi nõude, mille kostja on jätnud hagejale

tasumata. Infotahvlil toodud parkimistingimuste p 1 kohaselt loeb parkimise korraldaja

sõiduki parkimise selle kasutaja nõustumuseks sõlmida parkimisleping; p 7 kohaselt

sõidukijuht kohustub vahetult pärast sõiduki parkimist parklasse asetama parkimise õigust

tõendava dokumendi esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks

võimalik tuvastada tasutud parkimisaega; p 8 järgi kohustub sõiduki kasutaja parkimislepingu

rikkumise korral tasuma leppetrahvi. Transpordiameti andmetel oli kostja sõiduki omanikuks

parkimistrahvi koostamise ajal. Leppetrahv on paigutatud esiklaasile kojamehe vahele, seega

on leppetrahv kostja poolt kätte saadud.

Leppetrahvi sissenõudekulud on 30 eurot: 06.04.2022 võlateatis maksumusega 15 eurot;

02.05.2022 võlateatis maksumusega 5 eurot; 21.06.2022 võlateatis maksumusega 5 eurot;

muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, mis sisaldavad: päringu tegemine

Transpordiametile; nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu

ja päringu kulud; võlgnikule tehtavate SMS-de ja kõnede kulud; võlanõude avaldamisega

tehtud kulud.

4. Parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja

avaldab lepingu sõlmimise tahet parkimiskorda väljendavate infotahvlitega ja teine pool

annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega. Seega parkides oma auto parklasse, tekib

parkija ja parklat opereeriva isiku vahel lepinguline suhe. Hageja poolt esitatud fotodelt

selgub, et hageja opereeritavas parklas oli nähtav parkimistahvel parkimistingimustega, mille

kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse.

Kostjapoolne parkimistingimuste rikkumine toimus 09.08.2021, hageja teatas kostjale e-

kirjaga leppetrahvi nõudest 09.11.2021. Kostja keeldus leppetrahvi nõuet vastu võtmast ja

põgenes selle asemel sõidukiga. Kostja oli talle leppetrahvi määramisest teadlik.

Parkimiskohalt põgenemine ja soovimatus koostööks on vastuolus hea usu põhimõttega. Isegi

kui kohus peaks leidma, et leppetrahvi määramise avaldust ei ole 09.08.2021 tehtud, on kostja

Rahvastikuregistris olevale e-postile saadetud meeldetuletus 09.11.2021. Seega oli kostja

leppetrahvinõudest teadlik hiljemalt 16.11.2021.

5. Kostja on ise deklareerinud rahvastikuregistris enda e-posti aadressi. Rahvastikuregistri

seaduse (RRS) § 6 lg 1 kohaselt eeldatakse rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsust.

Olukorras, kus isik ise on antud aadressi märkinud, tuleb lähtuda eeldusest, et see on õige.

Hagejal oli võimalik tugineda Rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadressist xxxx.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt tuleb tahteavaldused lugeda

kättesaaduks, sest Rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadressile saadetud e-kiri on saadetud

mõistlikul viisil. Esimene päring tehti hageja poolt 08.11.2021, viimased päringud alles peale

seda, kui kostja võlgnevust ei tasunud, nõude menetlusse võtnud inkassoettevõte.

Parkimisest eristub sõiduki peatumine selle poolest, et peatumise korral ei saa toimuda muid

toiminguid peale sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ning selline eesmärk on

vahetult kontrollitav. Kuna aga sõiduki juures ei toimunud vahetut tegevust, siis oli tegemist

parkimisega.

6. Kostja Rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadress oli 30.06.2017 kuni 09.02.2025 xxxx.

KOSTJA VASTUVÄITED

7. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda.

8. Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli kehtiv leping ja sealhulgas ka kehtiv

leppetrahvikokkulepe. Leppetrahv on koostatud pärast seda kui sõiduk oli minema sõitnud ja

hageja ei ole ka tõendanud, et ta on mingil muul viisil kostjale leppetrahvi kätte toimetanud

enne käesolevat kohtuvaidlust, mis tähendab, et leppetrahvikokkulepet poolte vahel olla ei

saanud. Samuti ei ole hageja tõendanud kostja poolt toime pandud kohustuste rikkumist.

Hageja poolt kohtusse esitatud materjalide järgi on ka hagejale endale ebaselge, kas kostjale

heidetakse ette parkimistasu maksmata jätmist nagu on väidetud makseettepanekus või siis

parkimisaja alguse aja fikseerimata jätmist nagu on hakatud väitma hilisemas hagiavalduses.

Leppetrahvil ei ole kirjas, millist konkreetset kohustust kostja on rikkunud ja leppetrahv

toimetati kostjale kätte alles koos hagiavaldusega pärast kolme aasta möödumist, mida ei saa

mõistlikuks ajaks lugeda. Sõiduki pildistamise ajal parklas ei ole tehtud fotosid parklas

kehtivatest liikluskorraldusvahenditest ega ka parkimistingimustest. Hageja ei ole tõendanud,

kas üldse ja millised parkimistingimused parklas kehtisid. Arvestades asjaolu, et hageja

koostas leppetrahvi pärast seda, kui sõiduk oli parklast lahkunud ja vaatamata asjaolule, et

hagejal olid väidetavalt kostja kontaktandmed olemas, ei suutnud hageja rohkem kui kolme

aasta jooksul leppetrahvi kostjale kätte toimetada, sest sõiduki kojamehe vahel seda ei olnud

ega saanud ka olla ning meilide saatmisel on eksitud meiliaadressiga ja hageja pidi aru saama,

et kirjad on kättetoimetamatud. Seega ei ole hageja oma leppetrahvi nõudmisest võlgnikule ka

mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2).

9. Parkimiskorda on nimetatud kohas korduvalt muudetud ja hageja ei ole tõendanud, kas

üldse ja millised konkreetsed parkimistingimused kehtisid leppetrahvi koostamise ajal. Seega

ei ole tõendatud, et poolte vahel oli lepinguline suhe.

Hageja poolt nimetatud e-posti aadress xxxx ei kuulu kostjale ja nagu selgus kostja esindaja

poolt proovikirja saatmisel, ei ole see meiliaadress üldse kellegi kasutuses. Seega ei saanud

kostja seda ka kätte ning saadetud e-kirja ei saa kättesaaduks lugeda. Mõistlikuks ei saa

lugeda asjaolu, et kostja saab väidetavast leppetrahvist teada ca kolm aastat hiljem ja alles

kohtu vahendusel.

Täielikult vale ja tõendamata ning ka pahatahtlik on hageja väide, et kostja oli leppetrahvi

määramisest teadlik ja keeldus seda vastu võtmast ning põgenes. Leppetrahv on koostatud 2

min ja 38 sek pärast seda, kui teel sõitvat autot oli pildistatud teel ehk siis kostja ei saanud

keelduda vastu võtmast leppetrahvi, mida ei olnud veel koostatud. Sisuliselt on tegemist

tagaselja koostatud trahviga, mida ei ole kostjale kätte toimetatud ja millest kostja sai teada

alles kohtu vahendusel ca kolm aastat pärast selle koostamist. Kui kostja oleks sündmuskohalt

põgenenud nagu hageja püüab väita, siis oleks hageja seda juba hagiavalduses märkinud ja

kirjeldanud ka isikut, kes väidetavalt põgenes leppetrahvi vastu võtmata. Seega hageja

hilisemad otsitud väiteid kostja põgenemise kohta on vastuolus mõistlikkuse ja hea usu

põhimõtetega.

Kui hageja väidab, et tegi Rahvastikuregistrisse päringud alles 25.03.2022 ja 25.03.2023, siis

ei saanud hageja saata meeldetuletusi Rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadressile varem,

s.o 09.11.2021.

10. Kostja on oma andmeid õigesti deklareerinud. Hageja väide, et kostja on deklareerinud

oma vale e-posti aadressi, on vale ja tõendamata. Hageja ei ole leppetrahvi esiklaasi kojamehe

vahele pannud ja samuti ei ole hageja saatnud leppetrahvi ega ka meeldetuletusi kostja õigele

e-posti aadressile. Samuti ei ole hageja saatnud kostjale leppetrahvi ega meeldetuletusi tähitud

postiga. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole antud juhul mõistlikul viisil leppetrahvi

koostanud ega ka kostjale kätte toimetanud.

11. Kui hageja saatis trahviteate meeldetuletused valele meili aadressile xxxx, siis pidid

hagejale tulema automaatvastused teavitusega „kättetoimetamatu“, nagu ka kostja esindaja

poolt saadetud proovimeilile. Seega pidi hageja juba esimest meeldetuletust saates aru saama,

et tema trahviteate meeldetuletused kostjani ei jõua. Hagejal oli võimalus saata tagaselja

koostatud trahviteade ja meeldetuletused kostjale tähitult elukoha aadressile või siis edastada

need teisele rahvastikuregistris kehtivale meiliaadressile xxxx, mida hageja teinud ei ole. Kui

Pärnu Maakohus 08.07.2024 ja Harju Maakohus 20.09.2024 saatsid menetlusdokumendid

kostja õigele e-posti aadressile ehk siis teisele rahvastikuregistris kehtivale e-posti aadressile,

siis oleks seda saanud teha ka hageja. Kokkuvõttes ei olnud kostjal võimalik tasuda

leppetrahvi, mille koostamisest ega nõudmisest ta enne käesolevat kohtuvaidlust teadlik ei

olnud. Arvestades asjaolu, et hageja mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise

avastamist kostjale ei teatanud leppetrahvi nõudest, kaotas hageja õiguse leppetrahvi nõuda.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kohus käsitleb esmalt hageja osalist loobumist hagist (I), seejärel hageja nõudeid kostja

vastu (II). Lõpetuseks teeb kohus menetluslikud otsustused (III).

I

13. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud avaldus hagist osaliselt loobumiseks on võimalik

vastu võtta ning menetlus hageja hagis kostja vastu viivise perioodi 24.08.2021-30.11.2021

eest summas 0,87 eurot osas lõpetada.

14. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on

hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei

ole tuvastatud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid.

15. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja

menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses

sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või

kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

16. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 3, lõpetab kohus tsiviilasjas

menetluse hageja hagis kostja vastu viivise perioodi 24.08.2021-30.11.2021 eest summas 0,87

eurot osas seoses hageja nõudest osalise loobumisega.

II

17. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

18. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS §

444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

19. Hageja on esitanud nõude raha maksmise kohustuse täitmiseks ning võla

sissenõudmiskulude ja viivise väljamõistmiseks. Esimene nimetatud nõuetest võiks kuuluda

rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks

eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või

mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Võla sissenõudmiskulude

nõudmiseks annab aluse VÕS § 1132 lg 2. Viivisenõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS §

113 lg-te 1 ja 2 ning lisaks TsMS § 367 alusel.

20. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on sõiduauto registreerimismärgiga xxxx omanik ja

hageja on parkimisteenust osutav ettevõte.

21. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS §

271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava

auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt nt Riigikohtu 20.01.2017 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16, p 22). Kuna poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja

leppetrahvinõue on põhjendatud, tuleb kohtul kindlaks teha, kas ja millistel tingimustel on

poolte vahel sõiduki parkimiseks üürileping sõlmitud, sh kas poolte vahel oli

leppetrahvikokkulepe. TsMS § 230 lg 1 alusel tuleb hagejal tõendada kostjaga

parkimislepingu sõlmimist ja selle lepingu tingimusi.

22. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg

2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse

rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus

nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108.

VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 järgi

kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab

kahjustatud lepingupoole huvides tegema.

Leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused:

1) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv

leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20);

2) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);

3) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku

teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160);

4) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast

rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2);

23. Hageja esitas parkimislepingu sõlmimise tõendamiseks Jaama tn 1, Keila parkla osas

fotod sõidukist (dtl 34-39), PDF-vormingus parkimistingimused (dtl 40) ja foto

parkimistingimustest 30.04.2021 (dtl 198). Hageja selgitas, et Jaama tn 1, Keila tohib parkida

vaid 45 minutit parkimiskella kasutades ning kostja ei täitnud parklas parkimistingimusi, kuna

ei fikseerinud parkimise algusaega. Hageja poolt esitatud fotodest nähtub, et kostjale

kuuluvast sõiduautost on tehtud järjest neli fotot ajavahemikul 09.08.2021 kella 15:45:51-st

kuni 09.08.2021 kella 15:46:09-ni kui sõiduk on Keilas Jaama kaupluse ees. Viiendal fotol on

pildistatud kostja sõidukit 09.08.2021 kella 15:47:32 ajal, kui sõiduk juba sõidab teed mööda

ja on hoone ees, millel kirje Juuksur 123. Hageja poolt 09.08.2021 kell 15:45 koostatud

leppetrahvil nr 0031062460 on asjaolude lühikirjelduseks märgitud parkimiskorraldusnõuete

eiramine (dtl 33). Midagi konkreetsemat märgitud ei ole. Kostja on välja toonud ja esitanud

tõendi, et leppetrahvi metaandmete (dtl 75) järgi on aga trahv koostatud 09.08.2021 kella

15:47:38 ajal. Seega on leppetrahv hageja poolt koostatud 6 sekundit pärast sõitva auto

pildistamist sõiduteel.

24. Hageja esitatud tõendid parkimistingimuste kohta (s.o dtl 39, 40 ja 198) on vastuolulised.

Viidatud tõenditest (foto parkimistingimustest ja PDF-vormingus parkimistingimused)

nähtuvalt puudub fotol selle tegemise kuupäev ning kui võrrelda neid kahte kõnesolevat

tõendit (oranžid tahvlid), siis need on erinevad. Fotolt nähtub pealkiri ERAVALDUS, aga

PDF-vormingus tõendilt PARKIMISTINGIMUSED. Esimesel tõendil ei ole valget teksti

nagu teisel ja PDF-vormingus tõendil on parkimistingimused 13 punktiga, kuid fotol on viis

lõiku (loetamatut teksti). Lisaks ei ole foto (dtl 39) tehtud väidetava rikkumise ajal, sest sellel

fotol olevat hoonet ei ole kahel esimesel fotol (dtl 34-35), s.o esimesel kahel fotol on hoopis

teine hoone, mis viimasel fotol (dtl 39). Veel on kostja esitanud väidetavatest

parkimistingimustest 30.04.2021 tehtud foto (dtl 198). Nimetatud foto on tehtud rohkem kui

kolm kuud enne kui kostja sõidukit on pildistatud Jaama kaupluse ees (09.08.2021). Samuti

on esialgu esitatud parkimistingimuste fotol ja viimasena esitatud fotol erinevad

parkimistingimused (vt dtl 39 ja 198). Kostja on ka välja toonud, et käesoleval ajal ei ole

nimetatud parklas ühtki infotahvlit ja seal on tasuta parkimine (vt dtl 175-177). Seega on

parkimiskorda vaidlusaluses kohas korduvalt muudetud ja hageja esitatud tõendid ei tõenda,

kas üldse ja millised konkreetsed parkimistingimused kehtisid leppetrahvi koostamise ajal.

Eelnevast tulenevalt ei ole kohtu hinnangul hageja tõendanud parkimislepingu sõlmimist

kostjaga.

25. Isegi kui poolte vahel oleks parkimisleping sõlmitud, siis hageja on VÕS § 159 lg 2

mõttes kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda, kuna ei ole teatanud kostjale leppetrahvinõude

esitamisest mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Üldiselt aegub

leppetrahvinõue nagu teisedki tehingulised nõuded TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 alusel kolme

aasta jooksul nõude sissenõutavaks muutumisest. Sõltumata aegumisest tuleneb aga VÕS §

159 lg-st 2, et leppetrahvi nõuet ei või esitada (st sisuliselt nõue lõpeb), kui trahvi nõudmisest

ei teatata mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Mõistlik aeg peab

jääma seega rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaks

määramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks,

kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt

leppetrahvi enam ei nõuta (vt ka nt Riigikohtu 20.03.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-08, p-

d 12, 13; 29.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 13; 11.05.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-44-09, p 10).

26. Hagiavalduses väitis hageja, et leppetrahv on paigutatud kostja sõiduki esiklaasile

kojamehe vahele, kuid hilisemas dokumendis väitis, et kostja keeldus leppetrahvi nõuet vastu

võtmast ja põgenes selle asemel sõidukiga. Asjas eelnevalt tuvastatud asjaoludest nähtuvalt

hakkas hageja leppetrahvi kostja sõidukile koostama alles pärast teel sõitva auto pildistamist.

Seega ei ole asjas tõendatud ja enam pole ka vaidlust selle üle, et hageja oleks paigutanud

kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele leppetrahvi. Samuti ei ole võimalik keelduda

leppetrahvi vastuvõtmisest, mida ei ole veel koostatud. Hageja väidete kohaselt saatis ta

kostja Rahvastikuregistris olevale e-postile xxxx leppetrahvi tasumise meeldetuletuse

09.11.2021. Kostja on aga kinnitanud, et ta sai hageja poolt 09.08.2021 koostatud

leppetrahvist teada alles käesoleva kohtuvaidluse käigus ja selle leppetrahvi koos

hagiavaldusega edastas kostja e-posti aadressile xxxx Harju Maakohus. Kostja on kinnitanud

Harju Maakohtule hagiavalduse ja sealhulgas ka leppetrahvi kättesaamist 21.09.2024 (sama

nähtub Kohtute Infosüsteemist) ehk siis kostja sai 09.08.2021 toimunud rikkumisest teada üle

kolme aasta hiljem. Hageja esitatud Rakvere Linnavalitsuse vastusest (dtl 234-235) nähtub, et

09.11.2021 seisuga oli kostjal rahvastikuregistris kaks erinevat meiliaadressi, mõlemad

olekuga „kehtiv“. Esimene meiliaadress xxxx on rahvastikuregistrisse lisatud 06.12.2013 PPA

menetlusega ja teine meiliaadress xxxx on rahvastikuregistrisse lisatud 30.06.2017 Lääne

Maavalitsuse menetlusega, seoses abielukande koostamisega. Kõnesolevast vastusest selgub

ka asjaolu, viimati nimetatud vigase meiliaadressi on sisestanud 30.06.2017

Rahvastikuregistrisse abielukannet koostanud Lääne MV ametnik, kes on teinud sisestamisel

näpuvea ehk keskmised tähed h ja k on kogemata vahetusse läinud ja seda vaatamata

asjaolule, et kostja on abieluavaldusel märkinud õige meili aadressi xxxx. Kostja on

menetluses tõendanud, et ta on esitanud abieluavalduses õige meili aadressi (dtl 173-174)

ning et sai Perekonnaseisuametilt teavituse vigase meiliaadressi kohta alles 07.05.2025 (dtl

240).

27. Kohus nõustub kostjaga, et kui hageja saatis nimetatud trahviteate meeldetuletused (dtl

44-54) valele meili aadressile xxxx, siis pidid hagejale tulema automaatvastused teavitusega

„kättetoimetamatu“, nagu ka kostja esindaja poolt saadetud proovimeilile (dtl 80-86). Seega

pidi hageja juba esimest meeldetuletust saates aru saama, et tema trahviteate meeldetuletused

kostjani ei jõua. Hagejal oli võimalus saata koostatud trahviteade ja meeldetuletused kostjale

tähitult elukoha aadressile või siis edastada need teisele rahvastikuregistris kehtivale

meiliaadressile xxxx, mida hageja aga teinud ei ole. Kui Pärnu Maakohus 08.07.2024 (dtl 76-

78) ja Harju Maakohus 20.09.2024 saatsid menetlusdokumendid kostja õigele e-posti

aadressile ehk siis teisele rahvastikuregistris kehtivale e-posti aadressile, siis oleks seda

saanud teha ka hageja. Kuivõrd hageja teatas kostjale leppetrahvi nõudmisest alles käesolevas

kohtumenetluses, s.o ligi kolm aastat hiljem leppetrahvi koostamisest, ei ole see kohtu

hinnangul mõistlik aeg.

28. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi terves ulatuses rahuldamata.

III

29. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 168 lg 2 järgi kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama

paragrahvi lg-test 3-5 ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 4 kannab hageja kostja

menetluskulud, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi, välja arvatud juhul, kui ta loobub

hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

hageja hagist osaline loobumine ei olnud tingitud kostja poolt nõude rahuldamisest ning

ülejäänud ulatuses jättis kohus hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud asjas jätta hageja

kanda.

30. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja

sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

(TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).

31. TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)