2-23-12125/56 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

03. juuli 2025.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-23-12125

Tsiviilasi

A Ki hagi A S vastu elatise nõudes

Hagihind

2342,97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A K (isikukood xxx)

Hageja seaduslik esindaja: D K (isikukood xxx)

Hageja lepinguline esindaja: A S

Kostja: A S (isikukood xxx)

Kohtuistungi aeg

Kohtuistungil osalesid

11.02.2025.a, edasi kirjalik menetlus

Hageja lepinguline esindaja A S

Kostja A S

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Jätta rahuldamata A Ki hagi A S vastu tagasiulatuva elatise nõudes perioodi 01.06.2023.a

kuni 23.08.2023.a eest.

3. Välja mõista A Slt A Ki kasuks elatis perioodi 01.09.2023.a kuni 30.06.2025.a eest kokku

summas 1524,14 eurot.

4. Jätta rahuldamata kostja A S taotlus elatise võlgnevuse summas 1374 eurot

tasaarvestamiseks.

5. A Sl tuleb tasumisele kuuluv elatis tasuda D Ki arvelduskontole nr xxx märkides

maksekorralduse selgitusse „elatisraha“.

6. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (TsMS § 164 lg 1).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Hageja esitas 24.08.2023.a kohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt

kolis hageja xxx Eestisse isa juurde elama 25.05.2023.a. Kostja hagejale elatist ei maksa,

kuigi hageja on küsinud. Taskuraha kandmine hagejale ei ole elatise tasumine. Hageja

taotleb elatise väljamõistmist seaduses ettenähtud miinimumsummas alates 01.06.2023.a.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hageja läks isa juurde elama tegelikult

september 2023.a, enne seda elas hageja vanaema juures. Kostjal on peale hageja veel

kaks alaealist last ning kostjal puudub sissetulek, mille tõttu ei ole võimalik elatist täies

ulatuses maksta. Mingeid peretoetusi ega hüvitisi kostja xxx laste eest ei saa. Kostja on

saatnud hageja kontole taskuraha ning ostnud hagejale telefoni, lennupiletid, riided ja

prillid. Samuti on kostja tasunud hageja lennupiletite eest ning hageja on viibinud

vahepeal ka kostja juures. Alates september 2024.a on kostja saatnud hageja pangakontole

elatist 150 eurot kuus. Kostja saab tasuda hagejale elatist 150 eurot kuus. Hageja isa on

kostjale võlgu elatisraha 1374 eurot ning kostja palub selle tasaarveldada väljamõistetava

elatise summaga. Alates 01.07.2025.a hakkab hageja elama jälle kostja juures xxx.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi

materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab

ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus

esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab

kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

4. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise

asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4

järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

5. Vaidlust ei ole, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus. Vaidlus on, kas hageja asus

alates 01.06.2023.a isa juurde elama ning kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist

hagetavas summas ja kas esineb alus elatise vähendamiseks.

6. Hageja on avaldanud, et saabus Eestisse isa juurde elama 25.05.2023.a (dtl 1). Kostja

vaidleb sellele vastu ning väidab, et hageja elas kuni september 2023.a kostja poolsete

sugulaste (vanaema) juures ning alles peale seda asus isa juurde elama (dtl 96). Hageja ei

ole sellele väitele vastuväiteid esitanud. Kuivõrd hageja ei ole kostja väiteid

ümberlükanud, peab kohus tõendatuks, et hageja asus isa juurde elama alates

01.09.2023.a. Eeltoodud tulenevalt tuleb edasiulatuv elatist välja mõista alates

01.09.2023.a.

7. Kostja on 11.02.2025.a kohtuistungil avaldanud, et juunis 2025.a kolib hageja tagasi

kostja juurde xxx elama (dtl 96). 11.05.2025.a esitas kostja kohtu vahendusel hagejale

kompromissettepaneku, mille kohaselt hageja loobuks hagist, kuna hageja kolib tagasi

kostja juurde alates 01.07.2025.a. Kostja on avalduse juurde lisanud hagejale ostetud

lennupileti (dtl 174-176).

8. Kohus palus 23.05.2025.a kirjaga esitada hagejal seisukoht kostja kompormissile (dtl

186). Hageja vastas ühe lausega, et hagejale ei sobi selline kompromissettepanek ning ta

ei loobu elatise nõudest (dtl 192).

9. Kuivõrd hageja ei ole esitanud ühtegi vastuväidet kostja avaldusele, et hageja kolib kostja

juurde 01.07.2025.a tagasi ning kostja on esitanud tõendina ka hagejale ostetud

lennupileti, siis loeb kohus tõendatuks, et hageja asub alates 01.07.2025.a elama kostjaga.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasiulatuv elatis tuleb hagejale välja mõista kuni

30.06.2025.a.

10. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimummääras (dtl 22).

11. Kostja palub kohtul elatist vähendada selliselt, et kostja tasub hagejale elatist 150 eurot

kuus, kuivõrd kostjal on veel kaks alaealist last ning kostja ei tööta. Samuti palub kostja

kohtul arvestada sellega, et alates septembrist 2024.a on kostja tasunud hagejale elatist

150 eurot kuus ning kandnud hagejale taskuraha ja andnud ülalpidamist ka vahetult (dtl

33, 96-97).

12. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

13. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla

väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud

PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei

ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul

erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda

suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Samas ka alates 01.01.2022.a kehtiva õiguse

kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lõige 1). Kohtule jääb

muuhulgas PKS § 102 lõike 3 kohane võimalus arvestada elatise suuruse juures

konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga ja sellega, milline on

lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel.

14. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimummääras. Kohus on seisukohal, et

miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis

võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et

miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna

miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse

igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vaata

Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, punkt 13).

15. Kuna hageja on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses, siis ei ole hagejal vajalik

esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta.

16. Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et

eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava

sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise

kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse

ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek

on liiga väike (vaata Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12,

punkt 15).

17. Riigikohus on 09.06.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-35-17 punktis 21.1. leidnud,

et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek,

millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse

korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda.

Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vaata ka

Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, punkt 16).

18. Hageja isal on rahvastikuregistrist nähtuvalt üks alaealine laps s.o hageja. Kohus on teinud

kooskõlas TsMS § 230 lg 3 ja lg 5 päringud äriregistrisse, kinnistusraamatusse ja

liiklusregistrisse ning neist nähtub, et hageja isale kuulub kaasomandisse kinnistu xxx.

Hageja isale kuulub ainuisikuliselt äriühing xxx ning 19,99% osalus äriühingus xxx.

Samuti on hageja isa juhatuse liige xxx (dtl 265-275).

19. Kostjal on rahvastikuregistrist nähtuvalt kolm alaealist last. Kostja elab xxx ning ei tööta.

Kostja on esitanud tõendina xxx tõendi, millest nähtub, et kostja ei ole registreeritud xxx.

Kostja arvelduskonto väljavõttest perioodil 01.04.2023-21.09.2023.a ei nähtu töötasu

laekumisi (dtl 37-39, 72, 165, 167, 253, 254). Kohus on teinud kooskõlas TsMS § 230 lg

3 ja lg 5 päringud äriregistrisse, kinnistusraamatusse ja liiklusregistrisse ning nimetatust

nähtub, et kostjal puuduvad Eestis kinnisvara, mootorsõidukid ning osalused äriühingutes

(dtl 261-264).

20. Eeltoodust nähtub, et hageja isa varaline seisund on parem kui kostja oma. Hageja isal on

üks ülalpeetav. Samuti kuulub talle kinnisvara ning ainuisikuliselt äriühing ning osalus

veel ühes äriühingus.

21. Kuivõrd aga kostja ei ole esitanud kohtule pangakontode väljavõtteid peale 21.09.2023.a,

siis ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas peale 21.09.2023.a on kostja rahaline seisund

paranenud või kas on toimunud rahalisi laekumisi kontole. Samuti ei ole kohtule esitatud

tõendeid, kas kostja omab xxx kinnisvara või sõidukit. Ühtegi tõendit enda igakuiste

elamiskulude kohta kostja samuti esitanud ei ole. Seega ei ole üksnes vanemate varalisest

seisundist lähtudes võimalik elatist vähendada.

22. PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada

elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav

laps.

23. Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem, kes

peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (vaata

Riigikohtu 7. veebruari 2018.a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, punkt 10; 28. oktoobri

2015.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, punkt 15).

24. Kostja on avaldanud, et tal on peale hageja veel kaks alaealist last ning ta ei tööta,

mistõttu palub ta vähendada elatist. Kostja on märkinud, et on võimeline hagejale tasuma

elatist 150 eurot kuus (dtl 33, 96-97). Hageja leiab, et elatist ei tuleks vähendada, kuna

teistel lastel on isa, kes peab neid ise üleval pidama (dtl 97).

25. Kohus leiab, et arvestades asjaoluga, et kostjal on lisaks hagejale veel kaks alaealist last

(sünniaastad 2018 ja 2019) ning kostja ei tööta, siis on see mõjuvaks põhjuseks elatise

vähendamiseks. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kuivõrd teistel lastel on isa, siis peab

isa neid üleval pidama. Lapse ülalpidamiskohustus on mõlemal vanemal nagu käesolevas

menetluses on ka hageja ise leidnud. Seega oleks ebaõiglane olukord, kus hagejat peavad

üleval pidama mõlemad vanemad, kuid teisi kostja alaealisi lapsi üksnes üks vanem. See

seaks teised alaealised lapsed halvemasse seisu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

igakuise elatise summat tuleb vähendada 150 euroni kuus.

26. Kostja palub elatise väljamõistmisel arvestada sellega, et ta on saatnud hagejale taskuraha

ning tasunud hageja kontole alates september 2024.a elatist 150 eurot (dtl 113-114, 138-

146). Hageja leiab, et taskuraha näol ei ole tegemist elatisega PKS mõttes (dtl 77).

27. Kostja on esitanud kohtule pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et kostja on hagejale

teinud perioodil 18.07.2023.a kuni 06.09.2024.a igakuiselt ülekandeid 20-75 eurot kuus

(dtl 113-114, 122).

28. Kohus nõustub hagejaga, et taskuraha andmine ei ole ülalpidamise kohustuse täitmine.

Lapsele taskuraha andmine oma äranägemise järgi, eelnevalt läbi rääkimata teise

vanemaga, kes reaalselt korraldab hagejate igapäevaelu küsimusi ja annab suurema panuse

hageja eest hoolitsemisse ning tema vajaduste katmisesse, ei tähenda, et kostja on sellega

elatist andnud. Seega kostja poolt hagejale saadetud taskuraha, ei ole elatise tasumine,

mille võrra tuleks elatist vähendada.

29. Kostja on kohtule avaldanud, et asus alates september 2024.a tasuma hagejale elatist 150

eurot kuus. Kostja saatis elatise hageja pangakontole, kuna ei usaldanud hageja isa ning

kostjale teadaolevalt on hagejal ja hageja isal ühine konto (dtl 96-97). Hageja ei ole seda

väidet ümber lükanud. Kohus leiab, et üldjuhul on taskurahana käsitletavad väiksemad

summad 5-15 eurot. 150 eurot on aga juba selline summa, mida üksnes taskurahaks pidada

ei saa, vaid selle eest saab tasuda juba igapäevaseid vajalikke kulusid (osta toitu, riideid,

tasuda koolitarvete eest, sidekulude eest jne). Kostja on välja toonud, et hakkas

septembrist 2024.a tasuma elatist 150 eurot hageja arvele. Hageja ei ole esitanud kohtule

ühtegi tõendit ega ka väidet, et oleks pöördunud kostja poole (nt kirja, telefoni teel)

palvega lõpetada elatise tasumine otse hageja kontole ning tasuda see hageja isa kontole.

Hageja ei ole ka väitnud, et ta ei kasutanud kostja saadetud raha enda igapäevaste

vajaduste rahuldamiseks. Seega leiab kohus, et alates september 2024.a kostja poolt üle

100 euro tasutud summasid, tuleb käsitleda elatise tasumisena.

30. Kostja esitatud tõenditest nähtub, et kostja on tasunud hageja kontole elatist järgmiselt:

30.09.2024.a 150 eurot, 01.11.2024.a 150 eurot, 03.12.2024.a 150 eurot, 08.01.2025.a 200

eurot, 31.01.2025.a 150 eurot (dtl 139, 141-143). Kuigi kostja on esitanud kohtule ka

koondtabeli väidetavalt tasutud elatiste summade osas (dtl 218), lähtub kohus siiski

esitatud maksekorraldustest. Esitatud maksekorraldustega on tõendatud, et kostja on

menetluse ajal tasunud hagejale elatist kokku 800 eurot.

31. Kostja on palunud elatist vähendada hagejaga viibitud aja võrra (dtl 97). Hageja ei ole

sellele vastu vaielnud. Hageja kinnitas kohtuistungil, et viibis kostja juures Hispaanias

ajavahemikul 15.12.2024.a kuni 12.01.2025.a (dtl 95).

32. PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga eeldusel, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus.

33. PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab

proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest

eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või

kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures

viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla

miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (vaata Riigikohtu 22.06.2022.a otsus tsiviilasjas

nr 2-19-19160, punktid 14.7, 15.5).

34. Kuivõrd mõlemad pooled on kinnitanud, et hageja viibis 15.12.2024.a kuni 12.01.2025.a

Hispaanias, kus kostja andis talle ülalpidamist vahetult, siis leiab kohus, et elatist tuleb

vähendada selle aja võrra. Kuivõrd kostja andis vahetut ülalpidamist kokku 29 päeva, siis

tuleb elatist vähendada 140,36 euro võrra (150 : 31 = 4,84 x 29). Mis puudutab kostja

väidet, et hageja viibis kostja juures ka kaks suvekuud (dtl 97), siis selles osas ei ole

kohtule tõendeid esitatud ning seega on see ajaperiood tõendamata.

35. Kostja on palunud elatise väljamõistmisel arvestada ka hagejale ostetud lennupiletite,

telefoni, prillide ja riietega (dtl 163, 243, 255-259). Hageja ei ole nendele kuludele vastu

vaielnud.

36. Kostja esitatud tõenditest nähtub, et kostja on tasunud hageja telefoni eest 340 eurot,

hageja prillide eest 189 eurot, hageja riiete eest 40,05 eurot ning lennupiletite eest 266,45

eurot (dtl 148-149, 243, 255, 259). Kokku on kostja teinud hageja osas kulutusi 835,50

eurot.

37. Kuivõrd kostja on esitanud tõendid hagejale tehtud kulutuste osas ning hageja ei ole

nendele vastu vaielnud, siis leiab kohus, et see on mõjuvaks põhjuseks elatissumma

vähendamiseks 835,50 euro võrra.

38. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud

osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagejale tuleb elatis välja mõista perioodi

01.09.2023.a kuni 30.06.2025.a eest kokku summas 1524,14 eurot (150 x 22 = 3300 - 800

– 140,36 – 835,50).

39. Kostja on palunud käesolevas menetluses arvestada sellega, et hageja isa ei tasunud

kostjale varasemalt väljamõistetud elatist 1374 eurot (tsiviilasi nr 2-21-12205) ning palub

elatise võlgnevuse tasaarvestada käesoleva elatise nõudega (dtl 126, 188). Kohus selgitab,

et kuivõrd tegemist on teises tsiviilasja menetluses väljamõistetud elatisega, siis ei arvesta

kohus käesolevas menetluses sellega seotud nõudeid. Kostjal on õigus algatada elatise

võlgnevuse osas täitemenetlus.

40. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks

määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. PKS § 100 lg 4 kohaselt

makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal

tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda hageja hagiavalduses taotletud

arveldusarvele.

Tagasiulatuva elatise nõue

41. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist.

42. Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi 01.06.2023.a kuni

24.08.2023.a eest seaduses sätestatud miinimumsummas (dtl 22).

43. Kostja vaidleb tagasiulatuvale elatise nõudele vastu, kuna hageja kolis küll juunis 2023.a

Eestisse, kuid elas kuni september 2023.a kostja sugulaste (vanaema) juures (dtl 96).

Hageja ei ole sellele väitele vastuväiteid esitanud.

44. Kohus leiab, et elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt ei ole põhjendatud ega tõendatud.

Riigikohus on 25.05.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16 punktis 19 selgitanud,

et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste

järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt

ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma

eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele

esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud

isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda (vaata Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

136-13, punktid 11 ja 12).

45. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et hageja oleks enne käesoleva hagiavalduse

esitamist kostjalt ülalpidamist küsinud. Samuti ei ole hageja ümber lükanud kostja väidet,

et hageja elas kuni september 2023.a vanaema juures, mitte isa juures.

46. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja tagasiulatuva elatise nõue perioodi

01.06.2023.a. kuni 24.08.2023.a eest tuleb jätta rahuldamata.

47. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

48. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 2342,97 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

49. Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jäävad menetluskulud poolte enda kanda. Kohus selgitab, et

kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik

Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2026 lahendiga.