4-25-1815/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2025, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-1815

Kohtukoosseis

Kohtunik Aulike Salo

Kohtuistungi sekretär

Hanne-Liia Toomeoja

Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

Reet Kalle (isikukood 47602142749, Eesti kodanik,

elukoht xxx, töökoht XXX) väärteoasi liiklusseaduse (LS)

§ 242 lg-te 1 ja 2 järgi

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna 23. aprilli 2025 üldmenetluse otsus

väärteoasjas nr 2302,25,005379

Istungil osalenud isikud

menetlusalune isik Reet Kalle

kaitsja vandeadvokaat Gretta Oltjer-Timberg

kohtuvälise menetleja PPA Põhja prefektuuri esindaja

Jaak Paju

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 kohus otsustas:

1. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna 23. aprilli 2025 otsus väärteoasjas nr 2302,25,005379.

2. Menetlusaluse isiku Reet Kalle kaebus jätta rahuldamata.

3. Menetlusaluse isiku Reet Kalle taotlus menetluskulude hüvitamiseks jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule

menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist

esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult

teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju

Maakohtu kantseleis 4. juulil 2025. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul

alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 23. aprilli 2025 otsusega väärteoasjas

nr 2302,25,005379 karistati Reet Kallet kohaldades karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 63 lg 1 ning §

481 lg 1 liiklusseaduse (edaspidi LS) § 242 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3

kuuks.

2. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt heidetakse Reet Kallele ette seda, et juhtides 1. aprillil 2025

kell 14.26 Tallinnas, Lubja tänava ja Lasnamäe tänava ristmikul mootorsõidukit Volkswagen T-Roc

registreerimisnumbriga XXX, ei olnud tal kontrollija nõudel esitamiseks kaasas Eestis väljastatud

mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti, samuti ei olnud kaasas isikut tõendavat

dokumenti. Juhtides mootorsõidukit, sõitis kõrvalteelt reguleerimata eriliigiliste teede ristmikule, ei

täitnud liikluskorraldusvahendi nr 221 „Anna teed“ nõudeid ega andnud kõrvalteelt peateele välja

sõites teed mööda peateed lähenevale sõidukile. Juht põhjustas oma teoga liiklusohu. Menetlusalusele

isikule omistatakse LS § 38 lg 2, § 88 lg 1 ning § 57 lg 1 rikkumist. Väärteod on kvalifitseeritud LS §

242 lg-te 1 ja 2 järgi.

3. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles taotleb otsuse

tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

4. Kaebaja leiab, et kuigi väärteomenetluses on tuvastatud formaalne liikluseeskirja rikkumine, ei ole

tema süü määra hindamise ja karistuse kohaldamise osas arvesse võetud juhtumi eripära ega kõiki

olulisi asjaolusid. Kaebaja süü ei ole suur ning rikkumine toimus eksliku, kuid mõistetava olukorra

hinnangu tulemusena, kus määravaks kujunes politseisõiduki enda käitumine ristmikul.

5. Kaebaja palub hinnata rikkumise asjaolusid terviklikult ja kontekstuaalselt. Tegemist ei olnud

teadliku ega hoolimatu liiklusreeglite eiramisega, vaid eksliku olukorra tõlgendusega, mis tulenes

ebatavalisest ja segadust tekitavast liiklusolukorrast. Kaebaja käitus ettevaatlikult, ei seadnud kedagi

ohtu ega põhjustanud liiklusõnnetust. Samuti väljendas ta kohe pärast juhtumit kahetsust ning esitas

omapoolse selgituse politseile

6. Seega ei ole kaebaja tegevuses tuvastatav ei tahtlus, kergemeelsus ega hooletus, ning tema

käitumine ei vasta ettevaatamatusdelikti struktuurile. Järelikult ei saa talle omistada väärteo

toimepanemist KarS § 18 tähenduses, kuivõrd puudub karistusõiguslikult süüdi olemise eeltingimus –

süü.

7. Lisaks ei olnud kaebajal sel hetkel kaasas isikut ja juhtimisõigust tõendavaid dokumente, kuid see

asjaolu ei olnud tahtlik ega süüline käitumine – dokumentide puudumine tulenes inimlikust

eksimusest, kus rahakott oli ununenud koju.

8. Väärteootsuses on märgitud väärteo toimepanemise kohaks Lubja tn, Tallinn, kuid see ei vasta

tegelikele asjaoludele ega ka liiklusmarsruudile, mida kaebaja kasutas. Kaebaja ei ole Lubja tänaval

sõitnud ega ole sealtkaudu liikunud.

9. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtueelne menetleja korrektselt tuvastanud väidetava süüteo

toimepanemise kohta ning seetõttu palub kaebaja tühistada kohtueelse menetleja 23. aprilli 2025 otsus

ning lõpetada väärteomenetlus.

10. Juhul, kui kohus peaks leidma, et kaebaja on siiski väärteo toime pannud ning väärteomenetluse

lõpetamiseks puudub alus, palub kaitsja muuta kaebajale mõistetud karistust. Kaebaja palub tühistada

juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kuivõrd see on põhjendamatu ja ebaproportsionaalne karistusmeede,

ning asendada see rahatrahviga.

11. Kohtuvaidlustes jäid menetlusalune isik ja kaitsja kaebuse juurde, paludes kohtuvälise menetleja

otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning hüvitada menetlusalusele

isikule valitud kaitsjale makstud tasu summas 1866,10 eurot.

12. Kohtuväline menetleja leidis, et asjas on tehtud õige ja objektiivne otsus, karistus on määratud

proportsionaalselt ning palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaitsja kaebus rahuldamata.

MAAKOHTU SEISUKOHT

13. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid.

LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud tegu

14. Selles, et Reet Kalle juhtis sõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas, vaidlust ei ole.

Kuigi kaebuses ei ole menetlusaluse isiku süüditunnistamist LS § 38 lg 2 ja § 88 lg 1 sätestatud

kohustuse rikkumise ja LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise osas vaidlustatud, saab

kaebuses esitatud etteheitest teha järelduse, et kaebuse esitaja ei ole siiski tema LS § 242 lg 1 järgi

süüditunnistamisega rahul. Nimelt on kaebuses märgitud, et kuigi menetlusalusel isikul ei olnud

kontrollimise hetkel kaasas isikut ja juhtimisõigust tõendavaid dokumente, ei olnud see tahtlik ega

süüline käitumine – dokumentide puudumine tulenes inimlikust eksimusest, kus rahakott oli ununenud

koju.

15. Menetlusalusele isikule heidetakse ette LS § 38 lg 2 ja § 88 lg 1 sätestatud kohustuste rikkumist.

LS § 38 lg 2 kohaselt peavad mootorsõiduki- ja trammijuhil olema kaasas ning ta peab esitama

liiklusjärelevalve teostaja nõudel liiklusseaduse §-s 88 loetletud dokumendid.

16. Vastavalt LS § 88 lg 1 peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu

juhtimisõigust tõendav dokument /…/. Sama paragrahvi lõike kaks kohaselt, kui juhil on kaasas isikut

tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik.

17. Menetlusalune isik tunnistas kohtus, et ajal, kui tema sõiduk politseinike poolt peatati, ei olnud tal

dokumente esitada, kuna rahakott oli koju ununenud. Kohapeal tekkis vaidlus isikut tõendava

dokumendi kaasaskandmise osas, kuna isiku tuvastamise ajal ta küsis, et kas see on suur asi, et tal ei

ole dokumenti kaasas. Politseinik ütles, et ei ole, tänapäeval on kõik asjad leitavad.

18. Lisaks menetlusaluse isiku ütlustele tõendavad dokumentide puudumist ka tunnistaja

politseiametniku J.A ütlused selle kohta, et kontrollimise momendil ei olnud Reet Kallel dokumenti

esitada. Selle põhjenduseks vastas juht, et tal ei pea seda kaasas olema. Ta hakkas dokumenti otsima,

aga seda mäletab tunnistaja kindlasti, et menetlusalune isik ei teadnud, et dokumendid peavad

mootorsõiduki juhtimisel kaasas olema.

19. Kuna Reet Kallel puudus isikut tõendav dokument, siis tema isik tuvastati 1. aprillil 2025 kell

14.47 andmebaasides olevate andmete alusel isikusamasuse tuvastamise protokolliga.

20. Väärteoasjast tuleneb üheselt, et menetlusalusel isikul juhiluba või muud juhtimisõigust tõendavat

dokumenti või isikut tõendavat dokumenti kaasas ei olnud ning ta rikkus LS § 38 lg 2 ja § 88 lg 1

sätestatud kohustusi ning pani toime LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo. Kuigi kohtus isik kinnitas, et on

teadlik dokumentide kaasaskandmise kohustusest, siis tunnistaja sõnul ta kohapeal seda ei teadnud. Ka

LS § 33 lg 2 p 5 sätestab eraldi juhi kohustuse enne sõidu alustamist veenduda, et tal on kaasas sõiduki

juhtimiseks nõutavad dokumendid. Asjaolu, et politseiametnikel võivad olla tehnilised vahendid

vajalike andmete saamiseks, ei ole menetlusalusel isikul kui juhil lasuvate kohustuste täitmist

välistavaks asjaoluks.

21. Reet Kalle on täitnud LS § 242 lg-st 1 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo

toime vähemalt ettevaatamatusest, s.o kergemeelsusest või hooletusest. KarS § 18 lg 3 kohaselt isik

paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda

tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Menetlusalune isiku sõnul

unustas ta juhiloa koju. Juhtimisõigust või isikut kinnitava dokumendi kaasaskandmine on seaduses

sätestatud nõue ning kohtu hinnangul pani Reet Kalle dokumendi esitamata jätmise toime hooletusest.

Õigusvastatust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

22. Reet Kalle tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 242 lg 1 järgi, mis sätestab vastutuse

mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub sama seaduse §-des

201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis.

LS § 242 lg 2 järgi kvalifitseeritud tegu

23. Teise rikkumisena inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli kohaselt LS § 242 lg

2 ettenähtud süüteo toimepanemist, mille järgi järgneb vastutus mootorsõiduki- või trammijuhi poolt

liiklusnõuete muu rikkumise eest kui sellega on tekitatud liiklusoht. Otsuse kohaselt heidetakse Reet

Kallele ette LS § 57 lg 1 nõude rikkumist. Mootorsõidukijuht, kes läheneb ristmikule kõrvalteelt, peab

andma teed peateel liiklejatele või veenduma, et peateel ei lähene ristmikule ühtegi sõidueesõigust

omavat liiklejat.

24. Kohus leiab tõendeid kogumis hinnates, et Reet Kallele ette heidetud tegu leidis aset.

25. Politseiametnikust tunnistaja J.A kirjeldas kohtuistungil, et see oli 1. aprillil, kui alustas liikumist

politseivärvides sõidukiga Harju Maakohtust koos kolleeg T.Rga, kes oli autos kaasreisijana. Üles

Majaka tänava poole sõites on seal 30 ala ja just selle tõttu, et teel on trammitee. Kui jõudsid Lubja

tänava ja Lasnamäe tänava ristmikule, siis seisma ei jäänud, aeglustas selleks, et veenduda, kas tramm

tuleb või ei tule. Kuivõrd see ristmik on piiratud nähtavusega, siis seetõttu võttis hoo maha ja lähenes

vaikselt trammiteele. Kui veendus, et trammi ei tule, jätkas sõitu ja mingi hetk sõitis ette punast värvi

Volkswagen. Teed Volkswagen ei andnud. Sõiduk ei peatunud „ Anna teed“ märgi juures. Tunnistaja

teadis, et Lasnamäe tänaval on märk, kuna on seda tänavat mööda korduvalt sõitnud. Selleks, et vältida

kokkupõrget, korrigeeris tunnistaja liikumissuunda – tegi rooliga väikse jõnksu. Andis helisignaali,

kuivõrd oli tekitatud liiklusohtlik olukord. Otsustas autojuhi peatada, vestelda temaga, et äkki juht ei

pannud tähele, et tegemist oli kõrvalteega, kus talle kehtisid märgi „Anna teed“ nõuded. Vestluse

käigus autojuht ei tunnistanud oma eksimust, ei tunnistanud oma rikkumist. Kuna isik ei saanud

rikkumisest aru, siis menetluse alustamiseks kutsuti kohale teine patrull.

26. Menetlusalune isik selgitas kohtus, et sõitis mööda Kivimurru tänavat ja peatee märgi juures jäi

seisma. Nägi kaugelt politseiautot lähenemas. Tema meelest politseiauto peatus, aga ta ei saanud aru,

mis olukord on ja alustas liikumist. Teadis seda ristmikku, see on keeruline ristmik, seal on trammitee.

Ta ei saanud aru, kuhu politsei tahab sõita, järsku Teko kooli taha või sõita kõrvale. Ta arvas, et äkki

on tee peal ees ja sellepärast ta liikus - tee on lai. Tema meelest andis ta teed politseisõidukile, kuigi

sõitis politseiauto eest läbi. Tee andmine väljendus peatumises. Politsei reageeris seepeale signaaliga,

tõenäoliselt sellepärast, et ta jäi kellelegi ette. Arvab, et politsei pidi tema taga ka pidurdama, kuna ta

oli neil ees. Leiab, et liiklusohtlikku olukorda ei tekitanud. Teab, et Lubja tänaval on märk

„Kohustuslik sõidusuund otse“. Ta ei saanud aru, kuhu politsei tahab sõita, suunda politsei ka ei

näidanud.

27. Politseisõiduki pardakaamera videosalvestiselt on tuvastatav, et 1. aprillil 2025 kell 14.26 (videos

kellaaeg 13.26, õige aeg on 14.26) politseivärvides sõiduk sõidab Lubja tänava mäest üles. Teel kehtib

kiirusepiirang 30 km/h. Enne ristmikku on hoiatusmärk „Ristumine trammiteega“ ja vahetult ristmiku

ees on liiklusmärk „Kohustuslik sõidusuund otse“. Lasnamäe tänaval on liiklusmärk „Anna teed“ ja

„Ühesuunalise tee lõpp“. Pardakaamerast ei ole näha ühtki Lasnamäe tänavalt lähenevat sõidukit.

Politseiauto on pidevas liikumises. Järsku sõidab politseiauto eest läbi punast värvi sõiduauto

Volkswagen. Politseiauto vähendab kiirust, annab signaali, järgneb autole ning peatab punase sõiduki

Volkswagen registreerimisnumbriga XXX.

28. Kohtu arvates on menetlusalune isik andnud ennastõigustavaid ütlusi ning ta on üritanud nii ütlusi

andes kui ka kohtule kaebust esitades salvestisel nähtuvat enda kasuks tõlgendada, luues mulje

olukorrast, mida tegelikkuses ei toimunud.

29. Menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütluste ning politseisõiduki pardakaamera videosalvestisega on

tõendatud, et menetlusalune isik liikus Lasnamäe tänaval, kus talle kehtis „Anna teed“ liiklusmärk,

mistõttu lasus menetlusalusel isikul kohustus veenduda, et ta ei takistaks mööda Lubja tänavat

liikuvate sõidukite juhtide tegevust. „Anna teed“ märk kohustab sõidukijuhti andma teed kõigile

peateel liikuvatele sõidukitele ning veenduma, et oma sõiduga ei ohustaks ta teisi liiklejaid, kuid

menetlusalune isik ei juhindunud tee andmisel liikluskorraldusvahendi nõuetest ega hinnanud selles

konkreetses sündmuskohas kehtivaid liiklusreegleid ja -märke adekvaatselt.

30. Politseisõiduki pardakaamera videosalvestiselt on selgelt nähtav, et politseiauto eest sõitis läbi

menetlusaluse isiku sõiduk. Kuigi „Anna teed“ märk ei pane mootorsõiduki juhile peatumise

kohustust, siis paneb see juhile kohustuse tõsikindlalt veenduda, et ta ei takista oma sõiduga peateel

liikuvat sõidukit. Menetlusaluse isiku auto tõttu oli politseisõiduk sunnitud kokkupõrke vältimiseks

pidurdama ja sõidukiirust vähendama.

31. Kuigi menetlusalusele isikule heidetakse mootorsõiduki juhtimisel ette vaid LS § 57 lg 1 rikkumist,

siis olukorras, kus ta väärteoprotokolli kohaselt ei täitnud ka liiklusmärgi 221 „Anna teed“ nõudeid,

peab kohus vajalikuks välja tuua, et LS § 17 lg 1 paneb samuti liiklejale tee andmisel kohustuse

juhinduda liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest.

32. Menetlusalune isik tunnistas, et tema juhitava sõiduki tõttu pidi politseisõiduk andma signaali ja

tõenäoliselt ka pidurdama ning seda kinnitab politseisõiduki pardakaamera videosalvestis. Tunnistaja

sõnul pidi ta kokkupõrke vältimiseks oma sõidusuunda korrigeerima. Sellega põhjustas Reet Kalle

liiklusohtliku olukorra LS § 2 p 31 tähenduses. Seetõttu leiab kohus, et tuvastamist on leidnud LS §

242 lg 2 objektiivne koosseis.

33. Kohus leiab, et menetlusalune isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4

mõttes. KarS § 16 lg 4 sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohtu jaoks ei ole veenvad

menetlusaluse isiku väited, et ta ei saanud aru, kuhu politseisõiduk tahtis suunduda. Reet Kalle ise

kinnitas kohtus, et on teadlik Lubja tänaval olevast liiklusmärgist „Kohustuslik sõidusuund otse“.

Seega ta teadis, et politseisõiduk saab sõita vaid otse ning mingit arusaamatust ei saanud seetõttu

tekkida. Veel kummastavam on tema etteheide politseiauto juhile, et see ei näidanud suunatuld

olukorras, kus liikuda on võimalik vaid otsesuunas. Reet Kallel oli kohustus juhinduda liiklusmärgist

„Anna teed“ ja oodata, kuni peateel liikuv sõiduk temast möödub. Isik on omandanud juhtimisõiguse

ning ta peab olema kursis liiklusseaduse nõuetega. Liiklusseaduse rikkumine oli tema jaoks igal juhul

välditav. Isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

34. Kohus ei nõustu kaitsja arvamusega, et menetlus tuleks lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna

kohtuvälise menetleja otsuses on väärteo toimepanemise koht vale.

35. VTMS §-st 87 tulenevalt on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis

tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. märtsi

2015 otsuses asjas 3-1-1-5-15 on selgitatud (p-d 9, 10), et süüteokoosseisu objektiivsete ja

subjektiivsete tunnuste tuvastamine toimub eeskätt väärteoprotokollis kirjeldatud faktilistele

asjaoludele hinnangu andmise teel.

36. Seega pole kohus seotud kohtuvälise menetleja õigusliku hinnanguga, küll aga väärteoprotokollis

toodud süüteo faktiliste asjaoludega. Sisulist vaidlust ei ole rikkumise kohas. Väärteootsuses on selleks

nimetatud Lubja tänav, Tallinn. Väärteoprotokollis on väärteo toimepanemise kohaks märgitud Lubja

tänava ja Lasnamäe tänava ristmik, Tallinn. Täpsem oleks olnud märkida ka otsuses, et väärteo

toimepanemise kohaks oli Lubja tänava ja Lasnamäe tänava ristmik. Menetlusosaliste vahel ei ole

olnud rikkumise toimumise koha osas vaidlust. Kokkuvõttes ei ole sündmuskoha määratlemise viis

väärteootsuses takistanud kaitseõiguse teostamist (vt ka Riigikohtu 21.03.2018 otsuse nr 4-17-3969 p

9.2.) ja puudub alus menetluse lõpetamiseks.

37. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 57 lg 1 nõudeid,

pannes sellega toime LS § 242 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Karistus

38. Kohtuväline menetleja on oma otsuses märkinud, et kuna LS § 242 lg 1 ja LS § 242 lg 2 järgi

kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt

karistus LS § 242 lg 2 järgi.

39. LS § 242 lg 2 kohaselt karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega kuni kuue kuuni.

40. Kuna karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puudusid ja

KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest, siis karistusena võeti

LS § 242 lg 2 alusel Reet Kallelt mootorsõiduki juhtimisõigus ära 3 kuuks.

41. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja, määrates Reet Kallele karistuse KarS § 63 lg-st 1

lähtudes, õigesti leidnud, et tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks

väärteokoosseisu. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette LS § 242 lg 2 sätestatud

väärtegu, tuleb karistust kohaldada nimetatud sätte alusel.

42. Kohus nõustub menetlejaga, et karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg 1 sätetest, mille

kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja

raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude

toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

43. Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid, siis on menetlusaluse isiku süü suur, kuna

politseisõidukis oli kaks isikut, keda menetlusalune isik oma käitumisega ohustas. Liiklusoht ei

realiseerunud õnnetuseks vaid politseisõiduki juhi õigete juhtimisvõtete ja reaktsiooni tõttu.

44. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Reet Kallel üks kehtiv väärteokaristus. Karistus oli

määratud 29. aprillil 2024 LS § 223 lg 1 järgi. Kohtuvälise menetelja poolt käesolevas asjas karistuse

mõistmise ajal 23. aprillil 2025 oli eelmine karistus kehtiv, kuid kohtumenetluse ajaks on see

kustunud. Asjaolu, et isikul ei ole ühtegi kehtivat karistust, ei tähenda veel, et tegemist on ühekordse

rikkumisega ning isikut on võimalik mõjutada ka rahatrahviga. Varasem otsus ei ole küll kehtiv, kuid

võimaldab kohtu hinnangul siiski tõdeda, et Reet Kalle andis oma käitumisega taas põhjust heita talle

ette väärteo toimepanemist, mille tagajärjeks oleks võinud jällegi olla liiklusõnnetus. Arvestades

eelnevaid andmeid ja Reet Kallele käesolevas asjas etteheidetavaid rikkumisi, võib seega teha

järelduse, et varasemalt kohaldatud karistus, s.o rahatrahv, ei ole talle ilmselgelt õiguskuulekusele

suunavat mõju avaldanud.

45. Isegi kui Reet Kalle varasem karistus on kustunud, siis ei saa seda vaadata lahutatult teistest

karistuse mõistmisel olulistest teguritest, milleks on ka karistuse üld- ning eripreventiivsed eesmärgid.

Karistuse määramisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub

õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki

juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kuna väärteoasja materjalidest nähtuvalt eiras Reet Kalle

teadlikult liiklusnõuet, siis on ta liikluses ohtlik nii toime pandud väärteo iseloomu kui ka oma

suhtumise tõttu, mistõttu rahaline mõjutamine ei pruugi eripreventiivseid eesmärke täita. Seetõttu leiab

kohus, et ka preventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt on juhtimisõiguse äravõtmine põhjendatud ning

peaks välistama võimaluse, et menetlusalune isik paneks liiklusalaseid süütegusid toime ajal, kui ta on

liiklusest kõrvaldatud.

46. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud ja teadvalt liiklusnõudeid eiravad

juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Sellist kohtu arusaama

kinnitab ka politseisõidukis olnud isiku reageering, keda rikkumine ehmatas ja seetõttu ka valjuhäälselt

oma emotsioone väljendas. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt valitud karistuse liik

juhtimisõiguse äravõtmise näol on antud juhul igati põhjendatud.

47. Iseenesest ei ole ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmine (RKKKo nr 3-1-1-122-13, p 11). Reet Kalle selgitus toimunud rikkumise

kohta näitab, et menetlusalusel isikul puudub igasugune arusaam ohutust liikluskäitumisest. Seetõttu

võib Reet Kalle oma liikluskäitumiselt olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik ning tema ajutine liiklusest

eemaldamine täidab lisaks eripreventiivsele eesmärgile ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet ning

tagab usalduse õiguskorra vastu.

48. Kuna karistust kergendavaid asjaolusid väärteotoimikus olevatest materjalidest ei nähtu, on kohtu

arvates olnud karistuse määramine politseiametniku poolt sanktsiooni keskmises määras põhjendatud,

sest kujunenud karistuspraktika kohaselt karistatakse isikut sanktsiooni keskmises määras, kui

puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud ning isik ei ole varasemalt süütegusid toime pannud.

Kuigi kaitsja on kaebuse märkinud, et menetlusalune isik väljendas kohe pärast juhtumit kahetsust

ning esitas omapoolse selgituse politseile, siis vastulause on tõepoolest olemas, kuid kahetsus ei ole

selles kajastamist leidnud. Samamoodi ei avaldanud Reet Kalle kahetsust ka kohtus. Istungil öeldu, et

tal on väga kahju, aga noh, ma ei oska seda teistmoodi kirjeldada, ei ole kohtu hinnangul kahetsuse

avaldus. Selleks, et kohus saaks arvesse võtta kahetsust kergendava asjaoluna, peab see olema siiras.

Praegusel juhul ei ole menetlusalune isik oma tegu vähimalgi määral tunnistanud, ta on oma käitumist

igati õigustanud, seega ei ole ta oma käitumist kahetsenud ega sellest vastavaid õigeid järeldusi teinud.

Kohtu jaoks on oluline siinkohal märkida, et Reet Kalle ei ole mõistnud oma teo tõsidust ega saanud

aru selle ohtlikkusest, vaid püüdis kohut veenda, et ohtliku olukorra tingis arusaamatus politseisõiduki

liikumissuunas ja tema hinnangul mingit ohtu ei olnud.

49. Kaebuses on viidatud, et menetlusalune isik vajab mootorsõiduki juhtimisõigust seoses töö- ja

pereeluliste kohustuste täitmisega.

50. Kohus juhib menetlusaluse isiku tähelepanu asjaolule, et vajadus perekonna eest hoolitseda ei ole

juhtimisõiguse äravõtmist välistav asjaolu. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise

õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Olukorras, kus isikult on

karistuseks mootorsõiduki juhtimisõigus äravõetud, tuleb oma elu korraldada ümber selliselt, et pere

eest hoolitseda ja töökohustusi oleks võimalik täita mootorsõidukit juhtimata.

51. Lisaks märgib kohus, et karistusliigi valik konkreetse süüasja raames on kohtu diskretsiooniõigus.

Kohtupraktika kohaselt tekib arusaam isiku süüst KarS § 56 lg 1 ls 1 tähenduses eeskätt vahetult

suulise kohtumenetluse käigus, kus kohtul kujuneb veendumus nii toimepanija isikust kui ka tema

teost. Kohus otsustab karistuse seadusele ja enda siseveendumusele tuginedes, hinnates üheaegselt nii

konkreetse väärteoasja asjaolusid, menetlusaluse isiku süüd, samuti pidades silmas karistuse üld- ja

eripreventiivseid eesmärke. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et

liiklusturvalisus ja ka Reet Kalle enda elu ja tervis kaaluvad üles menetlusaluse isiku võimalikud

ebamugavused. Kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine karistusena on proportsionaalne tema

toime pandud rikkumisega.

52. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1 jätab kohus muutmata Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 23. aprilli 2025 üldmenetluse otsuse

väärteoasjas nr 2302,25,005379. Menetlusaluse isiku kaebus jääb rahuldamata.

Menetluskulud

53. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6

sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku

suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd kohus ei lõpeta

väärteomenetlust Reet Kalle suhtes, siis tuleb ka kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks summas

1866,10 eurot jätta rahuldamata ja menetluskulud jäävad Reet Kalle enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)