2-25-8598/10 AI generated

2-25-8598/10 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

Case Number 2-25-8598/10

Court / Authority Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

Jurisdiction

Estonia (EE)

Decision Date 2025-07-03

Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Lahutada D.E (A.O, isikukood XXX) ja A.O (A.O, isikukood XXX) abielu, mis on registreeritud 16. septembril 1983 ja mille kohta on koostatud abieluakt nr 205.

Legislator headnote

AI generated

2-25-8598/10 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja: septembril 1983 ja mille kohta on koostatud abieluakt nr 205.

Keywords

AI generated

relocation of child residence deprivation of parental custody modification of visitation rights parental alienation syndrome right to remain modification of spousal maintenance

AI generated

Rxxxx Kxxx esitas 11.05.2009.a.

aprillil 2023 esitas D. H. (hageja) Tartu Maakohtule hagi A. H. i (kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud XXX . Hageja soovib abielu lahutada, kuna abielu on faktiliselt lõppenud ning pooled elavad eraldi leibja paikkonnas. Kuna poolte abielulised suhted on lõppenud, on abielu jätkamine võimatu. Kostja on edastanud kohtule kirjaliku vastuse (dtl 9), milles nõustub abielu lahutamisega kirjalikus menetluses.

Pooled abiellusid 14. veebruaril 2004. a. Nende abielu registreeriti Haapsalu Perekonnaseisuosakonnas. Lapsi neil ei ole. Poolte abielulised suhted on 2006.a aprilli kuust lõppenud ja nad elavad eraldi. Seetõttu on hageja esitanud avalduse ühisvara jagamiseks ja kostja vastuhagi abielu lahutamiseks. Menetluse käigus saavutasid pooled ühise seisukoha abielu lahutamiseks ja soovivad seda teha osaotsusega. Ühisvara jagamise osas soovivad nad veel aega kompromissi saavutamiseks.

Harju Maakohtu menetluses on G A hagi J A vastu lapsele elatise väljamõistmiseks ja abielu lahutamiseks.

19.09.2008.a. Viru Maakohtule esitatud hagiavalduses taotleb hageja abielu lahutamist, kuna abielulised suhted kostjaga on lõppenud novembrist 2006.a. ja nende jätkamine on võimatu. Pooltevaheline abielu on registreeritud xxxx.a. Harju Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on koostatud abieluakt nr. xxxx. Kostja abielueelne perekonnanimi oli S .

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Addis Tammiku

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. juuli 2025, Paide

Tsiviilasja number

2-25-8598

Tsiviilasi

D.E hagi A.O vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja D.E (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Krista Paal

Kostja A.O (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

3. juuli 2025 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Lahutada D.E (A.O, isikukood XXX) ja A.O (A.O, isikukood XXX) abielu, mis on

registreeritud 16. septembril 1983 ja mille kohta on koostatud abieluakt nr 205.

3. Abielu lõpeb päeval, mil kohtuotsus jõustub.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

5. Tagastada D.E-le pool abielulahutuse hagilt tasutud riigilõivust ehk 50 eurot A.O

arvelduskontole nr EX, millelt see tasuti.

6. Saata kohtuotsus pärast jõustumist kannete tegemiseks Rahvastikuregistrile.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsuse peale ei saa edasi kaevata. Pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õiguse

kasutamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 64 lg 2; § 630 lg 2; § 632 lg 4). Kohtuotsus

jõustub selle pooltele kättetoimetamisega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. D.E (hageja) esitas 2. juunil 2025 Pärnu Maakohtule hagi A.O (kostja) vastu abielu

lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Kohus keeldus 17. juuni 2025 määrusega ühisvara

jagamise nõude menetlusse võtmisest, võttis nõude abielu lahutamiseks menetlusse ja määras

selle arutamise istungil.

Abielu lahutamiseks esitatud hagiavaldusest nähtub, et poolte abielulised suhted on

pöördumatult lõppenud ja hageja soovib abielu lahutada. Pooled ei ole koos elanud alates

2004. aastast, mil kostja koos lastega poolte ühisest kodust välja kolis. Lapsed on praegu

täiskasvanud.

1(2)

2. Asjas 3. juulil 2025 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja kinnitas, et

abielu on lõppenud ja on nõus lahutama. Kostja palus jätta oma perenime samaks. Pooled

avaldasid kohtule, et nad ei soovi kohtuotsust, millega lahutatakse abielu, apellatsioonikorras

vaidlustada.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Maakohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 kohaselt peab kohus pooled

abielulahutuse asjas isiklikult ära kuulama. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 alusel võib

abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1

järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted

on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad

kooselu ei taasta.

5. Kohus leiab, et praegusel juhul saab asja sisuliselt lahendada. Poolte abielu sõlmiti

rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt 16. septembril 1983. Hageja on esile toonud, et

abielulised suhted on lõppenud 21 aastat tagasi. Kostja nõustub abielu lahutamisega. Seega

nähtub mõlema poole tahteavaldusest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS §-s 67 toodud

eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Hagi tuleb rahuldada.

6. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 48 lg 1 p 2 kohaselt kantakse rahvastikuregistrisse

abielulahutuse registreerimisel mh abielueelne perekonnanimi, kui abikaasa soovib taastada

abielu eel viimati kantud perekonnanime või esimese abielu eel viimati kantud

perekonnanime. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib abielu lahutamisel kohus või

perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime,

muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi.

Kostja soovib jätta pärast abielu lahutamist praeguse perekonnanime. Seega jääb kostja

perekonnanimeks abielu ajal kantud perekonnanimi A.O.

7. Poolte menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel nende endi kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

8. TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled

loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist

apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja tasus hagilt 2. juunil 2025 riigilõivu 100 eurot

(riigilõivuseaduse § 59 lg 2). Seega on riigilõivu maksnud isik õigustatud tagasi saama 50

eurot, mis tuleb riigilõivu tasunud isikule tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Addis Tammiku, kohtunik

2(2)