Legislator Case Law & Legislation
3-24-2400/15 AI generated

3-24-2400/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-24-2400/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

X.X. esitas 22.08.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju 20 000 euro hüvitamiseks seoses tema suhtes ohjeldusmeetmete kasutamisega. Kaebaja

Legislator headnote

AI generated

3-24-2400/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: X.X. esitas 22.08.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju 20 000 euro hüvitamiseks seoses tema suhtes ohjeldusmeetmete kasutamisega. Kaebaja

Keywords

AI generated
precautionary measure in debt enforcement bill guarantee necessary expense provisional measures in divorce fluctuation reserve criminal security measure
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

03.07.2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-2400

Haldusasi

X.X. kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 12.06.2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta X.X. määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 12.06.2025. a määruse

resolutsiooni p-d 2 ja 3.1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 88 lg 5 ls 2 ja § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 22.08.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise

kahju 20 000 euro hüvitamiseks seoses tema suhtes ohjeldusmeetmete kasutamisega. Kaebaja

esitas koos kaebusega taotluse riigi õigusabi saamiseks.

2. Tartu Halduskohus jättis 16.10.2024. a määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse

rahuldamata.

3. Viru Vangla palus 18.11.2024. a vastuses tunnistada menetlus kinniseks riskihindamise

ankeedi ning väljaviimist puudutavate dokumentide ja ametnike vahelise e-kirjavahetuse osas

ning mitte lubada kaebajal nendega tutvuda. Vangla väitel on vangla töökorralduslikud

tegevuskavad ja ametnike vaheline e-kirjavahetus tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks.

Kaebaja väljaviimist ja relvastatud järelevalve korraldamist puudutavad haldusaktid ja

toimingud on töökorralduslikud tegevuskavad. Saateülesande täitmist puudutavad

dokumendid sisaldavad avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p-des 9 (teave

turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta), 11 (teave, mis

sisaldab eriliiki isikuandmeid) ja 12 (teave, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele

juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust) nimetatud

andmeid. Nendele ligipääsu võimaldamine vanglavälistele isikutele ohustaks olulisel määral

vangla üldist julgeolekut ja saadetava isiku eraelulist puutumatust. Saatedokumentides on

kajastatud vanglas kasutatav saatmistaktika, andmed relvastuse ja ohjeldusmeetmete kohta

ning muud olulised asjaolud saatmise kohta. Nende teadmine võimaldaks planeerida

põgenemisi vanglaväliste saatmiste ajal ning tooks endaga kaasa julgeolekuohu tervele

ühiskonnale. Veel märkis vangla, et riskihindamise ankeet on tunnistatud asutusesiseseks

kasutamiseks AvTS § 35 lg 1 p-de 9 ja 12 alusel. Ankeet sisaldab andmeid, mis võivad

avalikuks tuleku korral kahjustada vangistuse täideviimist ning võimaldavad saada teavet

vanglatöös kasutatavate meetodite ja taktika kohta. Neid andmeid teades on kinnipeetaval

võimalik vanglale edastatavate andmetega tulevikus manipuleerida ja seeläbi vangla otsuseid

endale meelepärases suunas mõjutada. Vangla huvi andmete saladuses hoidmiseks kaalub üles

kaebaja huvi nende andmetega tutvuda.

4. X.X. esitas 25.05.2025 taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kaebaja arvates esineb asjas

tungiv avalik huvi ja õigusabita võivad jääda tema õigused kaitseta.

5. Tartu Halduskohus jättis 12.06.2025. a määrusega läbi vaatamata kaebaja riigi õigusabi

taotluse (resolutsiooni p 2); rahuldas vastustaja taotluse lisade 2-6 (14.06.2024. a korralduse

nr 1-4/24/382-1 ja selle muudatuste) ning 16 (riskihindamise ankeedi) osas ning keelas

kaebajal tutvuda vastustaja vastuse lisadega 2-6 ja 16 ning saada nendest koopia

(resolutsiooni p 3.1). Määruse põhjendused:

1) Riigi õigusabi taotlus on esitatud samadel asjaoludel ja alusel, kui 16.10.2024. a määrusega

lahendatud kaebaja riigi õigusabi taotlus. Mõlemal juhul taotles kaebaja esindajat ja tugines

sellele, et ta ei ole ise võimeline oma õigusi kaitsma ning viitas oma tervisele. Määravat

tähtsust ei ole, et esimese taotluse esitamise ajal oli kaebaja vangistusest vabanenud, praeguse

taotluse esitamise ajal on kinnipidamisel. Tegemist on korduva taotlusega. Kohus jättis

taotluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata. Ka

taotluse sisulise lahendamise korral tuleks kohtul jääda 16.10.2024. a määruse p-s 9 toodud

seisukohtade juurde – kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning asjas ei esine olulist

avalikku huvi.

2) Vangla vastuse lisade 2-6 ja 16 kaebajale avaldamata jätmine on põhjendatud avaliku korra

tagamise eesmärgil. Kohus nõustus vangla põhjendustega nende dokumentide avaldamata

jätmiseks ega korranud neid. Kokkuvõtvalt käsitlevad 14.06.2024. a korraldus nr 1-4/24/382-

1 ja selle muudatused saatmise korraldust, saatemeeskonna relvastust ja varustust ning nende

andmete avaldamine kaebajale võib ohustada julgeoleku tagamist kinnipeetava vanglavälisel

saatmisel ja seeläbi avalikku korda. Riskihindamise ankeet sisaldab andmeid vanglatöös

kasutatavate meetodite ja taktika kohta, mille avalikuks saamine võib kahjustada avalikku

korda ja vangla julgeolekut. Kohus avaldas kaebajale dokumentide sisu kirjelduse ulatuses,

milles see on seotud vaidluse esemega (määruse p-d 10.1 ja 10.4). Seda arvestades on vangla

huvi saladuse hoidmiseks ja kaebaja menetluslikud õigused mõistlikus tasakaalus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. X.X. esitas 16.06.2025 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu

12.06.2025. a määrus osas, milles kohus jättis riigi õigusabi andmata ja piiras toimikuga

tutvumist. Kaebaja väitel on tema huvid vastuolus vangla huvidega, mistõttu oli kohtul

võimalus kohaldada riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg-t 3. Kohus väitis põhjendamatult, et

asjas puudub tungiv avalik huvi. Toimikuga tutvumise piiramine piirab oluliselt kaebaja

kaebeõigust ega ole proportsionaalne, arvestades, et riigi õigusabi taotlus jäeti rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. HKMS § 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tartu Halduskohtu 12.06.2025. a määrus on

vaidlustatav resolutsiooni p-de 2 ja 3.1 osas. Eeltoodust lähtudes ja arvestades määruskaebuse

põhjendusi ringkonnakohus tõlgendab, et kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu

12.06.2025. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3.1 tühistamist.

8. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha kaebaja määruskaebuse osas Tartu Halduskohtu

12.06.2025. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale (I) ja seejärel halduskohtu määruse

resolutsiooni p-i 3.1 peale (II).

I

9. Tartu Halduskohus jättis 12.06.2025. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt läbi vaatamata

kaebaja riigi õigusabi taotluse HKMS § 55 lg 3 alusel, sest riigi õigusabi taotlus on esitatud

samadel asjaoludel ja alusel, kui kaebaja varasem, 16.10.2024. a määrusega lahendatud riigi

õigusabi taotlus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid

korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

10. Haldusasja materjalidest nähtuvalt jättis Tartu Halduskohus 16.10.2024. a määrusega

rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel. Vaidlust ei ole

selles, et kaebaja on varasemalt arvukalt esitanud erinevaid kaebusi ja taotlusi erinevates

kohtuastmetes. Halduskohtumenetluses tagab kohus kõigis asja lahendamiseks olulistes

küsimustes menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse esitada ja põhjendada oma

seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid (HKMS

§ 2 lg 6). Seega puudub alus arvata, et kaebaja õigused jääksid professionaalse esindajata

kohtumenetluses piisava kaitseta. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidluse all keerukaid

õigusküsimusi ja riigi õigusabi määramine poolte võrdsuse tagamiseks ei ole vajalik. Seega

käesoleval juhul ei olnud halduskohtul põhjust RÕS § 7 lg 3 kohaldamiseks.

11. Kaebaja väitel on halduskohus põhjendamata väitnud, et asjas puudub tungiv avaliku

huvi. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga. Halduskohus leidis vaidlustatud määruses, et

asjas ei esine olulist avalikku huvi, mis õigustaks riigi õigusabi andmist mittevaralise kahju

hüvitamise nõude puhul. Seejuures viitas halduskohus, et ta jääb 16.10.2024. a määruse p-s 9

toodud seisukohtade juurde, milles halduskohus ka muuhulgas leidis, et halduskohtule ei

nähtu, et praeguses mittevaralise kahju hüvitamise asjas esineks tungiv avalik huvi. Ka ei

nähtu ringkonnakohtule, et asjas esineks oluline avalik huvi.

II

12. Tartu Halduskohus keelas 12.06.2025. a määruse resolutsiooni p-ga 3.1 kaebajal tutvuda

vastustaja lisadega 2-6 ja 16 ning saada nendest koopiaid. Eeltoodu peale esitatud kaebaja

määruskaebuse rahuldamiseks puudub ringkonnakohtu hinnangul alus. Ringkonnakohus

nõustub eeltoodud osas halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS §

203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse

rahuldamist. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus üksnes järgmist.

13. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja õigust tutvuda toimikuga ja sellest koopiaid saada

piiratud üksnes ulatuses, mis on vajalik asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe

kaitsmiseks ning see piirang ei riiva kaebaja õigusi ülemäära intensiivselt. Ka on

kohtupraktikas sedastatud, et kuna riskihindamise ankeet on terviklik dokumente, mida ei ole

selle mõistmist raskendamata võimalik jagada osadeks, siis ei saa kaebajale võimaldada

juurdepääsu tema kohta koostatud riskihindamise ankeedile ka osaliselt (TrtRKm 18.12.2018,

3-18-2024; 14.05.2021, 3-20-469; 18.03.2022, 3-21-2764).

Halduskohus kirjeldas

vaidlustatud määruse p-des 10.1 ja 10.4 vangla vastuse lisade 2-6 ja 16 sisu. Seega on

kaebajal olemas ülevaade sellest, mida need dokumendid kajastavad ning tema väide

kaebeõiguse piiramise kohta on põhjendamatu.

14. Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ning

Tartu Halduskohtu 12.06.2025. a määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3.1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)