2-25-5876/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Määruse tegemise aeg ja koht

3. juuli 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-7876

Tsiviilasi

Kohtla-Järve linn, Uus tn 9 korteriühistu avaldus I T

vastu võla ja viivise väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Avaldaja: Kohtla-Järve linn, Uus tn 9 korteriühistu

(registrikood

80265215),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Roman Golovenko

Puudutatud isik: I T (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kohtla-Järve linn, Uus tn 9 korteriühistu avaldus.

2. Mõista I T Kohtla-Järve linn, Uus tn 9 korteriühistu kasuks välja ajavahemikul

august 2024 kuni märtsini 2025 tekkinud majandamiskulude võlg 363,16 eurot.

3. Mõista I T Kohtla-Järve linn, Uus tn 9 korteriühistu kasuks välja viivised alates

1. maist 2025 kuni põhivõla (363,16 eurot) täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta menetluskulud I T kanda.

5. Mõista I T Kohtla-Järve linn, Uus tn 9 korteriühistu kasuks menetluskulude

katteks välja 233 eurot.

6. Mõista I T Kohtla-Järve linn, Uus tn 9 korteriühistu kasuks välja viivis

menetluskuludelt (233 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi

jõustumisest kuni selle täitmiseni.

7. Kohtumäärus menetlusosalistele kätte toimetada.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie

kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

1(5)

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

ASJAOLUD

1. Kohtla-Järve linn, Uus tn 9 korteriühistu (avaldaja, korteriühistu) esitas 16. aprillil 2025

Viru Maakohtule avalduse I T (puudutatud isik) vastu, milles palub välja mõista võla 365,16

eurot ning viivise alates 1. maist 2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palub avaldaja jätta puudutatud

isiku kanda.

Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korter asukohaga xxx (registriosa nr xxx). Seega

on puudutatud isik korteriühistu liige.

Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid arvestades puudutatud isiku

korteriomandi suurust ja tarbitud teenuseid. Puudutatud isikul on tekkinud 1. aprilli 2025

seisuga korteriühistu ees majandamiskulude võlg 365,16 eurot. Võlgnevus koosneb

ajavahemikul august 2024 kuni märts 2025 esitatud ja maksmata jäetud arvetest. Puudutatud

isik ei ole sel perioodil tasunud ühtegi jooksvat arvet. Arvetel on kajastatud ka Viru Maakohtu

2-24-12800 määrusega väljamõistetud menetluskulud 333 eurot ning avaldaja neid käesolevas

asjas ei nõua. Viidatud kohtulahend esitati täitmiseks kohtutäiturile.

Puudutatud isiku kohustus tasuda majandamiskulusid tuleneb mh põhikirja p-dest 3.2.1., 3.2.7

ja 3.2.11. Avaldaja nõuab puudutatud isikult maja hoolduse ja küttekulude tasumist.

Maja hoolduse tasu arvestatakse lähtudes korteri üldpinnast. Puudutatud isiku korteri üldpind

on 38,2 m2. Maja hooldus hõlmab korteriühistu majandamiskulusid (korteriühistu vajalikud

kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa

hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja

ostetud teenuste eest). Korteriühistu üldkoosoleku otsuse järgi on alates 1. oktoobrist 2019

tariifi suurus 1 euro/m².

G V AS müüb korteriühistule soojusenergiat nende vahel sõlmitud lepingu alusel ja esitab

puudutatud isikule igakuiselt arved. G V AS arve jaotakse korteriühistu liikmete vahel

proportsionaalselt korterite köetavate pindadele. Puudutatud isiku korteri köetav pind on 5,7

m²).

Avaldaja esitab puudutatud isiku vastu veel sissenõutavaks mittemuutunud viivise tasumise

nõude põhinõudelt 1. maist 2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud suuruses.

2. Puudutatud isik ei ole avalduse osas seisukohta esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus rahuldab avalduse.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 kohaselt vaatab kohus hagita asja

läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS

§ 477 lg 5 näeb ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega

ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes TsMS § 477

lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui

avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

2(5)

5. Korteriühistu nõuab puudutatud isikult võla tasumist ja viivist, sest puudutatud isik jättis

ajavahemikul august 2024-märts 2025 tasumata korteriomandiga seotud majandamiskulud.

Nõude aluseks on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1, VÕS § 101 p 1 ja §

108 lg 1 alusel ning viivisenõude aluseks KrtS § 42 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367

alusel.

6. Kohus tuvastab, et puudutatud isik on korteriühistu liige (KrtS § 1 lg 4), sest ta on korteri

xxx omanik (dtl 17). Korteriühistu liikmena on puudutatud isikul korteriühistu ees KrtS-st

tulenevad kohustused. Korteriühistu peab tõendama, et korteriühistu liikmel oli kohustus

tasuda majandamiskulude eest ning kohustuse suuruse. Majandamiskulud on kõik kulud, mida

korteriomanik peab korteriühistu liikmena kandma (KrtS § 40 lg-d 1 ja 2, § 12 lg 1, § 35 lg 2

p 2 ja § 41 lg 2).

Kui majanduskava ei ole kehtestatud, võib korteriühistu kulude hüvitamist nõuda, kui

majandamiskulude kandmise on otsustanud korteriomanike üldkoosolek. Kulude kandmisest

ei vabasta korteriomanikku see, kui kulude kandmine tuleneb küll korteriomanike

üldkoosoleku otsusest, kuid otsust ei ole pealkirjastatud majanduskavana. Juhul kui

majanduskava ei ole kehtestatud ja kulude kandmist ei ole otsustatud korteriomanike

üldkoosoleku otsusega, saab korteriühistu nõuda korteriomanikelt kaasomandil lasuvate

kohustuste täitmist KrtS §-s 40 sätestatud suhte alusel. Selliste majandamiskulude suurust,

mis ei sõltu vahetult tegelikust tarbimisest (nt remondifond, haldus- ja hoolduskulu), saab

seega tõendada majanduskava või korteriomanike üldkoosoleku otsusega, millega vastavad

kulud ja nende jaotus kindlaks määrati. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud

teenuste (nt soojusenergia, kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada,

kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Seejuures peab korteriühistu

välja tooma, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingil ajavahemikul,

mil nende tasumist nõuti. Korteriühistu nõuet ei tõenda korteriomanikule esitatud arved ega

raamatupidaja poolt koostatud dokumendid võlgnevuse kohta (vt RKTKm 24.05.2023, 2-20-

119460, p 16.1; 20.06.2022, 2-19-8045, p 11; RKTKo 16.06.2010, 3-2-1-53-10, p-d 13 ja 14;

TrtRnKm 04.02.2022, 2-20-7413, p 12.2).

7. Korteriühistu esitas tõendina nn kliendikaardi ja käibeandmiku (dtl 20), mille kohaselt on

puudutatud isikule esitatud 31. augustist 2024 kuni 31. märtsini 2025 arveid kokku 698,16

eurot. Kohtu hinnangul on tegemist raamatupidamisdokumentidega. Korteriühistu selgitas, et

viidatud summa sisaldab ka 333 eurot (menetluskulud tsiviilasjas nr 2-24-12800), mida

korteriühistu teistkordselt ei nõua. Korteriühistu nõuab seega 365,16 euro väljamõistmist

(698,16-333).

8. 365,16 eurot koosneb mh 31. augustist 2024 kuni 31. märtsini 2025 (8 kuud) maja hoolduse

tasust. Maja hooldustasu suurus on 1 euro ruutmeetri kohta ja tuleneb korteriühistu

üldkoosoleku otsusest (dtl 22-24, tõlge dtl 25). Puudutatud isiku korteri suurus on 38,20 m2.

Seega on maja hooldustasu tõendatud 38,20 eurot kuus (s.o 1 euro × 38,20 m2). 2024. a eest ei

ole avaldaja puudutatud isikule arvet esitanud (dtl 20) ning nähtub, et samas kuus on

toimunud ka laekumine 485 eurot, mis arvestati võla katteks.

Maja hooldustasu on puudutatud isikule esitatud arvetel märgitud 2024. a augustis,

septembris, oktoobris, novembris, detsembris, 2025. a jaanuaris, veebruaris ja märtsis, s.o

kokku 305,60 eurot (38,20 eurot × 8 kuud). Kohus leiab eelnevat arvestades, et maja

hooldustasu kujunemine on kontrollitav ja jälgitav.

9. Lisaks nõuab korteriühistu puudutatud isikult küttekulude hüvitamist 59,56 eurot (365,16-

305,60).

3(5)

Avalduse kohaselt on korteriühistu sõlminud lepingu G V AS-iga, kes esitab korteriühistule

küttearveid (dtl 41-46), mis jaotatakse korteriühistu liikmete vahel proportsionaalselt korterite

köetavatele pindadele (arvutused - dtl 47-52). Küttekulu nõuab korteriühistu perioodil

oktoobrist 2024 kuni märtsini 2025. Oktoobris 2024 oli kütte ruutmeetri ühik 1,088 eurot (dtl

41), novembris 1,65 eurot (dtl 48), detsembris 2,101 eurot (dtl 49), jaanuaris 2025 2,171

eurot (dtl 50), veebruaris 1,922 eurot (dtl 51), märtsis 1,57 eurot (dtl 52).

Korteriühistu põhikirja p 3.2.8.2 kohaselt tuleb lähtuda suuruse kindlaksmääramisel kütteks

kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest (dtl 10). Avaldaja kinnitusel ei nõua

korteriühistu kogu põhikirja p 3.2.8.2 alusel õigustatud summat, vaid korteriomanikuga on

kokkulepe, et köetavat pinda on 5,7 m2. Avaldaja ei ole sellise kokkuleppe olemasolu

tõendanud, aga kuna tegemist on puudutatud isikule soodsama tõlgendusega ja avaldaja ei

nõua kogu korteri üldpinda arvestades küttekulu, kuulub avaldus rahuldamisele ka küttekulu

suuruse osas. Järelikult on tõendatud küttekulu kujunemine perioodi oktoober 2024 kuni

märts 2025 kokku 59,86 eurot, s.o (1,088×5,7) + (1,65×5,7) + (2,101×5,7) + (2,171×5,7) +

(1,922×5,7)+(1,57×5,7). Kuivõrd avaldaja nõuab 59,56 eurot, tuleb avaldus avalduse piire

arvestades rahuldada.

10. Kuna avaldus kuulub täies ulatuses rahuldamisele on TsMS § 172 lg 1 alusel õiglane jätta

menetluskulud puudutatud isiku kanda.

10.1. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnesid avaldaja menetluskulud

esindajakuludest 305 eurot ja riigilõivust 50 eurot, kokku 355 eurot.

10.2. Kohus leiab, et avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot on TsMS § 174 lg 1 tähenduses

põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 5).

10.3. Avaldaja esindaja tunnitasu suurus on 122 eurot käibemaksuta. Avaldaja esindaja

ajakulu on kokku 2,5 h, s.o nõupidamised kliendiga, avalduse koostamine ja kohtule

esitamine (2 h) ja kohtunõudega tutvumine, vastuse koostamine, menetluskulude nimekirja

koostamine (0,5 h).

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab

kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st

uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude

hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p

13).

Kohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 122 eurot ei ületa keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-115-14, p 14).

Kohtu hinnangul ei ole menetlusdokumentide sisu, lisasid ja mahtu arvestades avaldaja

lepingulise esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud 2,5 h ulatuses. Avaldus ja hilisem

täpsustus oli sarnane tsiviilasjas nr 2-24-12800 esitatud menetlusdokumentidega. Erinev oli

üksnes võlaperiood. Seega ei ole põhjendatud avalduse koostamisele ja ettevalmistamisele

kulunud aeg 2 tundi, kuivõrd tegemist ei ole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus peab

eelnevat arvestades avaldaja esindajakulusid põhjendatuks kokku 183 eurot (120 eurot × 2 h).

4(5)

Seega on avaldaja menetluskulud kokku põhjendatud 233 eurot (50+183). Kohus mõistab

puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 233 eurot.

10.4. Rahuldamisele kuulub avaldaja taotlus mõista puudutatud isikult menetluskulud välja

koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

(digitaalselt allkirjastatud)

5(5)