2-19-11095/84 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Määruse tegemise aeg ja koht

03. juuli 2025, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-19-11095

Tsiviilasi

Võlgniku W.F kohustustest vabastamise menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik (usaldusisik) W.F , isikukood XXX, elukoht

XXX, e-post: XXX

Võlausaldajad

Aktiva Finants Group OÜ e-post XXX Kohtutäitur

J.J e-post XXX

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada W.F (end. F, isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada

W.F kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 16.08.2019.

Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise

ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

2. Vabastada W.F usaldusisiku kohustustest.

3. Avaldada teade W.F kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebe kord

Kohtumääruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 kuu möödumist määruse tegemisest.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

2-19-11095

ASJAOLUD

1. Pärnu Maakohtu 27.01.2020 (jõustus 14.02.2020) määrusega lõpetati võlgniku W.F

pankrotimenetlus, algatati tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning

kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

2. Võlgniku kohustustest vabastamise viie aastane periood oli 14.02.2020-14.02.2025.

Kohus selgitas võlgnikule lõpparuande ja taotluse esitamise vajadust 26.02.2025 nõudekirjaga

ja andis tähtaja esitamaks kohtule lõpparuanne ja taotluse kohustustest vabastamiseks.

17.03.2025 esitas võlgnik aruande ja 05.04.2025 taotluse menetluse lõpetamiseks.

3. Kohus küsis võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas.

15.05.2025 teatas võlausaldaja Aktiva Finants Group OÜ, et võlgnikult on nõude katteks

laekunud 40 eurot. Võlausaldaja palub lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja jätta

võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata. 19.05.2025 teatas kohtutäitur J.J , et ta on

nõus võlgniku kohustustest vabastamisega.

4. 01.07.2025 kuulas kohus võlgniku ära telefoni teel ja andis tähtaja 04.07.2025 võlgnikule

esitamaks tõendid võlausaldajale Aktiva Finance Group OÜ-le väljamaksete tegemise kohta.

03.07.2025 esitas võlgnik Bigbank AS vastuse võlgniku päringule.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Füüsilise isiku maksejõuetus seadus (FIMS) § 68 lg 2 järgi enne käesoleva seaduse

jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade

ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse

redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta

30. juunini. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel

tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

Kohustustest vabastamise menetlus algatati 27.01.2020 ning käesolevaks ajaks on menetlus

kestnud üle viie aasta. Võlgnik on esitanud taotluse, millega palus lõpetada kohustustest

vabastamise menetluse ja vabastada võlgnik allesjäänud kohustustest.

6. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saab ärakuulamiseks piisavaks lugeda

usaldusisiku, võlgniku ja võlausaldaja kirjalikult esitatud seisukohti (vt ka Riigikohtu lahendit

nr 3-2-1-49-16, p-d 4, 7 ja 16). Käesoleval juhul määrati võlgniku ennast täitma usaldusisiku

kohustusi. Võlgnik esitas kohtule aruande koos pangakonto väljavõtetega ja andis kohtule

selgitusi. Kohus on võlgniku ära kuulanud ja küsinud kirjalikku seisukohta. Kohus andis

võlausaldajatele võimaluse seisukohtade esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise

kohta. Aktiva Finants Group OÜ palub lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja jätta

võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata, kohtutäitur J.J on nõus võlgniku

kohustustest vabastamisega.

7. PankrS § 3 lg 3 kohaselt pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest

kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel

võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või

kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike

tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 kohus keeldub

võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2)

võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

2-19-11095

PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1).

Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest

saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades

määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele

seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).

8. Kohtu hinnangul puuduvad alused keelduda võlgniku kohustustest vabastamiseks. Kohtute

infosüsteemist ei nähtu võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos. Kohus selgitab, et

kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik

mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada

võimalikult suures ulatuses. Võlgnik on esitanud kohtule selgituse ja tõendid, mille kohaselt

kohtutäituri J.J nõue on rahuldatud ja võlausaldajale Aktiva Finants Group OÜ nõudest on

võlgnik tasunud 150 eurot. Bigbank AS kinnitas, et võlgniku teostatud maksed 110 eurot on

üle kantud Aktiva Finants Group OÜ-le, mistõttu võlausaldaja seisukoht sellest, et võlgnik on

menetluse kestel tasunud võlausaldajale üksnes 40 eurot, on põhjendamatud. Võlgnik selgitas,

et 5 aasta jooksul on ta töötanud XXX, vara võlgnikul puudub ja alates detsember 2021-juuli

2023 viibis võlgnik lapsehoolduspuhkusel, juuli 2023-august 2024 töötas võlgnik osalise

töökoormusega ning asus täiskohaga tööle uuesti septembrist 2024. Kuni 2022 märtsi kuuni

oli võlgniku ülalpidamisel 3 alaealist last, 2022-2023 oli võlgniku ülalpidamisel 4 alaealist

last. Hetkel on võlgniku ülalpidamisel 2 alaealist last – 3 aastane ja 11aastane. Kohus ei ole

tuvastanud PankrS § 175 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest

keeldumiseks. Siinjuures tuleb arvestada, et võlgnik ei pidanud tegema väljamakseid sellisest

tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul

on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta

(täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Võlgnik on menetluse kestel teinud võlausaldajale

väljamakseid võimaluste piires, kuid kohtule teadaolevaid andmeid arvestades ei ole tegu

süülise rikkumisega ning võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule võlausaldajate

kahjustamisele.

9. Kohus möönab, et käesoleval juhul on võlgnik võlausaldajate nõude rahuldamiseks teinud

väljamakseid minimaalsel määral, kuid kohtu hinnangul on selleks esinenud objektiivsed

põhjused. Kohus leiab, et olukorda, kus võlgnikul ei ole kohustustest vabastamise menetluse

jooksul alaealiste laste kasvatamise tõttu võimalik teenida sellist töötasu, millest väljamakseid

teha, ei saa käsitleda võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusena.

Rahvastikuregistrist nähtub, et kohustusest vabastamise menetluse algul oli võlgnikul kolm

ülalpeetavat, 2022 aastal sündis veel üks ülalpeetav. 2022, 2023 ja 2024 said vanemad lapsed

täisealisteks. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise

menetluse ajal tõepoolest kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse

mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (määrus tsiviilasjas

2-11-24696 p 18). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa võlgniku kohustuste süüliseks

rikkumiseks pidada asjaolu, et võlgnik ei ole saanud teenida sellist töötasu, millest

väljamakseid teha, olukorras, kus tal oli menetluse algul kolm ülalpeetavat ja menetlus lõpus

kaks ülalpeetavat. Võttes arvesse eeltoodut ning võlgniku poolt välja toodud asjaolusid ning

kohtu kogutud tõendeid, ei ole kohtu hinnangul alust väita, et võlgnik on süüliselt rikkunud

PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustust.

10. Riigikohus on leidnud, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole

võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas

võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid

põhjendamatult vähendab või neid varjab (30.10.2019 määrus tsiviilasjas 2-11-24696).

2-19-11095

Olukorras, kus võlgnik on kasvatanud alaealisi lapsi ja võimalikult suure osa ajast teinud tööd

ning saanud tehtud töö eest tasu, millest ei ole olnud võimalik teha võlausaldajatele

väljamakseid suuremal määral, ei saa käsitada kui võlausaldajate huvide kahjustamisele

suunatud tegevust, mistõttu ei saa antud juhul võlgnikule ette heita võlausaldajate nõuete

rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord

on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja

saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks

sotsiaalseks eluks (04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17.04.2013 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Ühiskonna sidususe seisukohast peab võlgadest vabastamine

võimaldama võlgnikul pöörduda tagasi tavapärase elukorralduse juurde. Sellest keeldumine

aga peaks olema erand, mida saab rakendada vaid siis, kui võlgnik on selgelt pahatahtlik.

Antud asjas ei tuvastanud kohus võlgniku pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei

peaks saama uut võimalust.

11. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud

ega neid vähendanud. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid

andmeid enda kohta. Kohus leiab, et võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid

vastavalt enda võimalustele, arvestades siinjuures, et võlgnikul on alaealised ülalpeetavad.

Kohus leiab lisaks, et võlgnik on teinud kõik endast oleneva võlgnevuste likvideerimiseks

ning pingutanud selle nimel, et võlgnevust vähendada. Kohus ei ole käesolevas menetluses

tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust.

Kohus märgib siinkohal sedagi, et kohus ei nõustu võlausaldaja Aktiva Finants Group OÜ

seisukohaga sellest, et võlgniku käitumises on PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4

silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid nagu kohtunõuetele vastamata jätmine,

tõendite esitamata jätmine jne. Menetluse kestel on võlgnik kohtule olnud alati kätte saadav,

ta ei ole varjanud saadud tulusid ja vara ning on täitnud kõik kohtunõuded ja esitanud

vajalikud tõendid ning aruanded. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole

menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata

jätmise.

12. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamine on põhjendatud ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastada ning lõpetada kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 175

lg 8 alusel.

13. PankrS § 176 lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Pankrs § 172

lg 4 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel

usaldusisiku. Kohus vabastab võlgniku usaldusisiku kohustuste täitmisest. Tulenevalt PankrS

§ 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Vastavalt PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle

määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma

kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete

rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul,

kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest

vabastamise määruse tegemist.

14. PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest

vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse.

Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Kohus

2-19-11095

vabastas võlgniku kohustustest. Seetõttu käesoleva kohtumääruse peale saab esitada

määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

kohtunik