2-23-1406/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-23-1406

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Aarne Lõhmus

Määruse tegemise aeg ja koht

03. juuli 2025, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-1406

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ avaldus Narva linn, Kraavi

tn 14 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Asja lahendamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised ja esindajad

Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ (RK 110051834)

Eesti filiaali (RK 12831829) kaudu

Avaldaja lepinguline esindaja: Arvi Luhakooder

Asjast puudutatud isik: Narva linn, Kraavi tn 14

korteriühistu (RK 80280195)

Puudutatud isiku lepinguline esindaja: Igor Sumarok

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AB “Lietuvos draudimas“ avaldus Narva linn, Kraavi tn 14

korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes.

2. Välja mõista Narva linn, Kraavi tn 14 korteriühistult avaldaja AB “Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks välja põhivõlg 1876,00 eurot, 26.01.2023

seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 27,66 eurot ning viivised tasumata

põhivõlalt (1876,00 eurolt) alates 27.01.2023 kuni põhinõude täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Rahuldada avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus

menetluskulude kindlaksmääramiseks.

4. Määrata avaldajale AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hüvitatavate

menetluskulude rahaliseks suuruseks 712,00 eurot.

5. Välja mõista Narva linn, Kraavi tn 14 korteriühistult AB “Lietuvos draudimas“

Eesti filiaali kasuks menetluskulude hüvitis 712 (seitsesada kaksteist) eurot.

6. Välja mõista Narva linn, Kraavi tn 14 korteriühistult AB “Lietuvos draudimas“

Eesti filiaali kasuks menetluskulude hüvitiselt (712 eurot) viivis määruse

jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud määras.

1(10)

2-23-1406

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu esitas 26.01.2023 Viru

Maakohtule avalduse kahju hüvitamise nõudes. Avalduse kohaselt on avaldaja

kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil XXX. Avaldaja ja korteriomanik

on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr 4166596564. Kindlustusvõtjaks

on I A. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 200 eurot. 15.06.2022 sai

avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate. Kahjuteate kohaselt toimus 11.06.2022 I A korteris

veekahju. Avaldaja tegi korteriühistule päringu kahju põhjuse osas. KÜ selgituse kohaselt

oli kahju põhjuseks kanalisatsioonipüstiku ummistus. Avaldaja esindaja vaatas 20.06.2022

üle kahjustada saanud korteri nr XXX ja koostas vara ülevaatuse akti, milles on märgitud,

et korteris XXX on kahjustada saanud lastetoa põrand ja uks; vannitoa uks ja kapp,

koridori sein; köögi uks ja kapp. Korteri nr XXX remondiks tegi hinnapakkumise S OÜ

summas 2966,28 eurot. Avaldaja hinnangul oli korteri parandamiseks pakutud hind

mõistlik. Kuna kindlustusvõtja soovis rahalist kindlustushüvitist, siis pidasid

kindlustusvõtja ja avaldaja läbirääkimisi kahju hüvitamise osas ning leppisid kokku, et

avaldaja hüvitab kahju summas 1876 eurot kindlustusvõtja arvelduskontole. Omavastutus

summas 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Põhjusel, et veekahju sai alguse

korteriomanike kaasomandisse kuuluvast kanalisatsioonipüstiku ummistusest, esitas

avaldaja 02.11.2022 asjast puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, andis

korteriühistule mõistliku tähtaja kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt

16.11.2022. Asjast puudutatud isik sai kahjunõude kätte, kuid ei nõustunud kahju

hüvitama.

Avaldaja hinnangul tuleb olukorras, kus kahju on alguse saanud hooneomanike

kaasomandis olevast tehnosüsteemist, nt vee- või kanalisatsioonitorust, esitada kahjunõue

korteriühistule. Avaldaja

leiab, et korteriühistu kohustuseks oli hoone

kanalisatsioonipüstiku seisundi jälgimine ja selle korrashoiu tagamine, mistõttu annab

kanalisatsioonipüstiku ummistumine alust eeldada, et korteriühistu ei täitnud eelnimetatud

kohustusi nõuetekohaselt. Avaldaja on ka seisukohal, et korteriühistu poolset kohustuse

rikkumist tuleks antud juhul eeldada. Avaldaja leiab, et kahju tuleb hüvitada ulatuses,

milles korteriühistu kahjustada saanud korteriomaniku vara kahjustas. Avaldaja

hinnangul oli KÜ-l mõistlikult võimalik ette näha, et kanalisatsioonipüstik võib

ummistuda ning lekkida ning see võib kahjustada korteriomaniku vara. Kahju suurus on

tõendatud S OÜ koostatud hinnapakkumisega ning avaldaja hüvitas kannatanule kahju

summas 1876 eurot. Avaldaja hinnangul on korteriühistu poolse käitumise (KÜ ei

hoidnud korras kaasomandis olevat kanalisatsioonipüstikut) ja kindlustatud korteri

omanikul tekkinud kahju (korterile tekkinud veekahjustused) vahel põhjuslik seos (VÕS

2(10)

2-23-1406

§ 127 lg 4). Kui kaasomandis olev kanalisatsioonipüstik ei oleks ummistunud, ei oleks ka

reovesi korterisse tunginud ning kahju ei oleks tekkinud. Avaldaja nõuab puudutatud

isikult 1876 eurot (kahju) hüvitamist. Avaldaja saatis 02.11.2022 asjast puudutatud

isikule kohtuväliselt kahjunõude, andis korteriühistule mõistliku tähtaja (rohkem, kui 10

päeva) kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 16.11.2022. Kuna kahju

hüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju

hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 17.11.2022. Avaldaja palub

välja mõista korteriühistult kahjuhüvitis summas 1876 eurot ja viivis seadusjärgses määras

alates 17.11.2022 ning jätta menetluskulud korteriühistu kanda.

2. Puudutatud isik Narva linn, Kraavi tn 14 korteriühistu esitas 16.02.2023 vastuse

avaldusele, milles leidis, et avaldus põhjendatud ei ole ning tuleb jätta rahuldamata.

Korteriühistu märkis, et veetorude puhul võib eristada kaasomandi ja eriomandi eset, st

veetoru on kaasomandis kuni selle punktini, kus on võimalik korterisisese toru

eemaldamine ilma kogu hoone veevarustust mõjutamata. Sellest punktist alates on veetoru

korteriomandi eriomandi osa esemeks, st korteriomanik võib seda muuta ja kõrvaldada

oma äranägemise järgi. Enda eriomandis olevat eset peab korteriomanik korras hoidma ja

vältima kahju tekkimist teistele kaasomanikele. Korteriühistu ei vaidle asjaolule vastu, et

06.11.2022 tekkis kanalisatsioonitorustikus ummistus, mille tõttu sai XXX korter

kahjustusi. Kanalisatsioonitoru ummistus tekkis aga võõrkeha sattumisel

kanalisatsioonitorusse, mis avastati kanalisatsioonitoru puhastamise käigus. Ilmselge, et

veetoru ummistanud torude jaoks ebaloomulikud esemed ei ole sattunud torudesse

korteriühistu mõjusfääris olevate kohtade kaudu. Ummistus ei olnud põhjustatud torude

kahjustamisega. Torud olid terved ja pärast ummistuse likvideerimist töötasid

korteriomanike huvides remontimata kujul. Seega, puudub vaidlus asjaolu üle, et

ummistus ei olnud põhjustatud mitte korteriühistu mõjusfääris oleva kanalisatsiooni

seisukorraga vaid korteriomaniku poolt kanalisatsiooni jaoks mitte sobiva eseme

kanalisatsioonitorusse viskamisega. Lisaks mainitule ei olnud puudutatud isik sellest

juhtumist õigeaegselt teavitatud. Uuritud asjaolude põhjal korteriühistu ei vastuta korteri

omanikul tekkinud kahju eest. Puudutatud isik eraldi märgib, et majas on paigaldatud

uued kanalisatsiooni torud, mille seisundi üle puudub vaidlus. Avaldaja üldse pole

selgitanud, millisel viisil saaks korteriühistu välistada asjaolu, et korteriomandi

vahendusel ühise kanalisatsioonitorrusse sattub sellele mittesobilik eseme. Kortermaja iga

korteri heitvesi juhitakse läbi ühise kanalisatsioonitoru kaudu. Ühise kanalisatsiooni toru

oli ideaalses seisundis, seega kahju ei olnud üldse seotud korteriühistu poolt kohustuste

täitmata jätmisega. Puudutatud isiku arvates on korteriühistu täitnud enda kohustusi

nõuetekohaselt ja õigeaegselt aga korteriomanik on rikkunud enda kohustust hoida

omandi eset korras ja õigeaegselt teatada võimalikest kahjustustest. Juhul kui kohus leiab,

et avaldaja avaldus kuulub kas osaliselt või täielikult rahuldamisele, siis võttes arvesse

käesolevas vastuses toodud argumendid palub korteriühistu VÕS §140 lg alusel

vähendada kahjuhüvitist, kuna kahju hüvitamine täies ulatuses oleks puudutatud isiku

suhtes äärmiselt ebaõiglane ja mõistlikult vastuvõtmatu, arvestades seejuures kõiki

asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu ja kindlustuse olemasolu.

Menetlusosaliste täiendavad seisukohad

3. Avaldaja leidis, et pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas korteriühistu on oma kohustust

rikkunud või mitte. Avaldaja nõustus korterühistuga selles, et hagita menetluses peab pool

oma väiteid tõendama. Korteriühistu ei ole aga enda väiteid tõendanud. Avaldajale ei ole

teada, mis esemed ummistuse põhjustasid ning kuidas ja millal need esemed

kanalisatsioonisüsteemi sattusid. Teatavasti on kanalisatsioonipüstik tuulutatav ning

tuulutusava (tuulutuskorsten) avaneb hoone katusele, mis ei ole kellegi korteriomandi

3(10)

2-23-1406

reaalosa. Korteriühistu ei ole tõendanud, mis esemed ummistuse põhjustasid ning kuidas

need esemed kanalisatsiooni sattusid. Avaldaja ei ole nõus ka selle väitega, et ummistuse

algus oli mitte kaasomandis olevas torus vaid eraomandis olevas kohas. Kuna ummistuse

tagajärjel ujutati üle kaks korterit, siis ei saanud asuda ummistus kanalisatsioonitorustiku

selles osas, mida kasutab vaid korteriomanik. Ummistus pidi asuma korterite XXX ja

XXX kanalisatsioonitorustike püstakuga liitumise kohast allpool. Korteriühistu ei ole

tõendanud, et korteri omanik oleks kuidagi antud ummistuse põhjustamisega seotud. Kuna

kahju põhjustanud ummistus toimus 11.06.2022, siis ei oma avaldaja hinnangul tähtsust,

mis põhjusel toimus ajas hilisem, ehk 06.11.2022 toimunud ummistus. Avaldaja on ka

seisukohal, et korteriühistu vastusest ei selgu, miks oleks kahju hüvitamine oma kohustust

rikkunud korteriühistule äärmiselt ebaõiglane ja mõistlikult vastuvõtmatu. Samuti ei selgu

puudutatud isiku vastusest, kas KÜ on kindlustatud või mitte ning kuidas seda tuleks

arvesse võtta.

Avaldaja ei ole nõus ka sellega, et korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud. Avaldaja

märkis ka, et ummistunud oli kanalisatsioonipüstik. Korteriühistu kohustuseks on muuhulgas

tehnosüsteemide korrasolekus hoidmine ja kontroll. Puudutatud isiku poolse korterelamu

korrashoiu korraldamise kohustuse rikkumise tagajärjel sai võimalikuks

kanalisatsioonipüstaku ummistumine ning kahju tekkimine korteri nr XXX omanikule.

Kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont tähendab muuhulgas ka seda, et tuleb ära

hoida nii kaasomandi eseme ummistumine kui ka ummistumise tõttu korteriomanikele kahju

tekkimine. Korteriühistu vastutuse aluseks on puudutatud isiku kui korteriühistu tegevusetus

oma kohustuste täitmisel. Puudutatud isik ei kontrollinud piisavalt korterelamu

kanalisatsioonipüstaku korrashoidu. Avaldaja hinnangul ei ole määrava tähtsusega, millised

konkreetsed esemed ummistuse põhjustasid. Olukorras, kus puudutatud isik ei ole

kanalisatsioonitorustikku regulaarselt kontrollinud ning seeläbi enda KrtS § 35 lg 2 p-s 1

sätestatud korrashoiu kohustust täitnud, ei saa asuda seisukohale, et tuvastamata isiku poolt

torustikku visatud võõrkehad saaksid puudutatud isiku enda vastutust mõjutada. Käesoleval

juhul on vastutust tekitavaks asjaoluks puudutatud isiku tegevusetus (kontrolli teostamata

jätmine), mitte kortermaja elanike poolt hooletu käitumine võõrkehade (prügi) utiliseerimisel.

Puudutatud isik ei ole käesoleval juhul tõendanud, et on kaasomandi osa eseme korrashoiu

kohustust nõuetekohaselt täitnud. Puudutatud isik vastutab avaldaja suhtes korteriomandite

kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise eest KrtS § 34 lg 2 ja VÕS § 115

alusel. Puudutatud isiku kohustuse rikkumine ei ole VÕS § 103 lg-te 1 ja 2 mõttes

vabandatav, sest rikkumist ei põhjustanud vääramatu jõud, vaid puudutatud isiku mõjusfääris

olev asjaolu. Korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud

rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning rikkumise ja kahju vahel on

põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Puudutatud isiku tsiviilõigusliku vastutuse puhul ei ole

nõutav, et kahju oleks tekitatud tahtlikult. Puudutatud isiku vastutus ei sõltu kohustuse

rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist ning puudutatud isiku vastutuse seisukohalt ei oma

tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel ummistus tekkis. Käesoleval juhul on oluline see, et

reoveeleke korterisse nr XXX toimus ja selle tagajärjel tekkis kahju. Vastutust välistavaid

asjaolusid ei ole puudutatud isik esile toonud ega neid tõendanud. Seega vastutab puudutatud

isik korteriomanikule tekkinud kahju eest ja VÕS § 492 lg 1 alusel on korteriomanikule

makstud hüvitise osas avaldajale üle läinud korteriomaniku nõue ühistu vastu.

4. Puudutatud isik aga märkis, et ummistus toimus WC-poti kaudu. WC-pott on

korteriomaniku korteriomandi reaalosa ning poti korrashoidmise kohustus on

korteriomanikul, sh ajal, kui korteriomanik ise viibib eemal. Seega vastutab just

korteriomanik kahjustuse eest, mis on tekkinud WC-poti kaudu. Ei ole eluliselt usutav, et

WC poti ummistus tekkis nii järsult, et ei olnud võimalik piisava hoolsuskohustuse

4(10)

2-23-1406

täitmisel ummistuse tekkimist mitte märgata. Korteriomandi tualetis asuv WC pott, ei ole

korteriühistu mõjusfääris. WC-poti ummistust ei ole korteriühistul võimalik mitte kuidagi

märgata ja ummistust vältida. Muud variandid ummistuse tuvastamiseks, peale WC poti

töö kontrolli tegemist, ei ole antud juhul olnud. Uuritud asjaolude põhjal ei vastuta

korteriühistu korteriomanikul tekkinud kahju eest. Kahju ei olnud antud juhul mitte

kuidagi seotud korteriühistu enda kohustuse täitmata jätmisega. Kuid on võimalik, et

kahju tekkimise eest vastutab korteriomanik ise. Antud asjaolu on ka kahju vähendamise

põhjuseks, kui kohus peaks siiski leidma, et avaldus kuulub kasvõi osaliselt

rahuldamisele. Puudutatud isik selgitas ka, et kanalisatsioonitoru puhastamisel ei leitud

sealt esemeid, mis põhjustasid kanalisatsioonitoru ummistumise, sest remonditöötajate

sõnul kasutati antud juhul torude puhastamisel survepesu. Seade hävitas torude sees

olevad ladestused võimsa veevoolu abil, mille tekitab kõrgsurvepump.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 alusel lahendab kohus käesoleva

asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

7. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et korteris asukohaga XXX toimus

11.06.2022 veekahju, mille tagajärjel sai korter kahjustada. Veeavarii põhjuseks oli

kanalisatsioonitoru ummistus. Menetlusosaliste vahel on aga vaidlus selles, kas ummistus

on tekkinud korteriomaniku korteri eriomandi või kaasomandi osas ja kes seega vastutab

ummistuse tõttu tekkinud kahju eest. Kahju olemasolu ja selle suuruse üle

menetlusosalised ei vaidle.

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja

koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei

vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS §

127 lg-te 1, 3 ja 4 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lepingulist kohustust

rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku

tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju

tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui

asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud

kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

9. VÕS § 128 lg-te 1-3, 5 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või

mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara

halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju

tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas

mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu

hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning

kannatusi.

5(10)

2-23-1406

10. VÕS § 492 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuse üle

kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise

nõue.

11. Kuna kindlustusandjale on üle läinud kindlustatud korteriomaniku nõue, võib avaldaja

(kindlustusandja) sarnaselt korteriomanikuga tugineda VÕS §-le 115. Nimetatud säte

annab korteriomanikule nõudeõiguse kahju tekitaja vastu. Antud juhul esitaski

kindlustusandja (korteriomaniku asemel) avalduse korteriühistu vastu, kuna avaldaja on

korteriomanikule kahju hüvitanud ja leiab, et korteriühistu vastutab tekkinud kahju eest.

12. Kahjustatud korter asukohaga XXX oli perioodil 03.12.2021-02.12.2024 kindlustatud

avaldaja AB ''Lietuvos draudimas'' Eesti filiaalis (PZU) (dtl 28-30). Kindlustuspoliisi

kohaselt on kindlustusvõtjaks I A ning kindlustatud oli nii korter taastamisväärtuses kui ka

kodune vara väärtuses 10 000 eurot veeavarii korral, omavastutus moodustas 200 eurot.

I A teatas 15.06.2022 kindlustusandjale (dtl 32), et 11.06.2022 toimus korteris veeleke, avarii

toimus maja ühise kanalisatsiooni ummistuse tõttu. Juhtumist oli teatatud ka maja

teenindavale ettevõttele. Kindlustusvõtja sai teada, et kannatada saanud ka teised korterid.

Avarii tõttu on üle ujutatud vannituba, koridor, köök ja magamistuba, kahjustatud on vannitoa

kapp, koridori tapeet, lastetoa tapeet, parkett lastetoas, osa kahjustusi võis olla varjatud.

Avarii ja kahjustused fikseeriti maja teenindava ettevõtte poolt.

13. Antud asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust, et kanalisatsioonitoru on kaasomandi

osa. Korteri uputus on toimunud läbi korteris oleva WC-poti, mis on eriomandi osa.

Menetlusosaliste vahel on põhiline vaidlus selles, kus konkreetselt on ummistus tekkinud

ja kes selle eest vastutab: kas korteriühistu on rikkunud kohustust hoida kaasomandi eset

korras, st kas korteriühistu on kontrollinud kaasomandis oleva kanalisatsioonitoru

töökorras olekut ja puhastamise vajadust, või kahju tekkimise algpõhjuseks oli

korteriomandi eriomandiosaks olev WC-pott ning hoopis korteriomanik ei ole täitnud

enda kohustust hoida korras eriomandi eset. Asja lahendamisel ongi määrava tähtsusega

tuvastada, kas kahju on tekkinud kaasomandis olevas torustiku osas või mitte.

14. KrtS § 31 lg 1 alusel on korteriomanik kohustatud: 1) hoidma eriomandi eset korras ning

seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele

korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; 2) taluma mõjusid, mis

jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; 3) võimaldama eriomandi eset

kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Selle tõttu

tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada.

KrtS § 35 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel otsustavad korteriomanikud korteriomandi kaasomandi osa

eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle häälteenamuse alusel, kui korteriühistu

põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Tavapärase valitsemisena käsitatakse eelkõige

järgmisi tegevusi: 1) kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont.

15. Kohus nõustub menetlusosaliste seisukohtadega, et kanalisatsioonitoru püstik on

kaasomandi ese ja WC-pott on eriomand.

Kohtule on esitatud kortermaja teenindava ettevõtte korteri ülevaatuse akt (dtl 34-35), milles

on märgitud kahjustused ning avarii põhjuseks on nimetatud kanalisatsioonitorustiku

ummistus, mille tõttu kanalisatsiooni reovesi tungis läbi WC poti nimetatud korteritesse.

Kohtule on esitatud ka fotod kahjustustest (dtl 36-164), fotodelt on näha, et rohkem vett oli

vannitoas, millest võib järeldada, et veelekke kohaks oli just vannituba.

Avaldaja esindaja korteri ülevaatuse aktist (dtl 11-13) ja sellele lisatud skeemist nähtub ka, et

veelekke kohaks oli vannituba. Kindlustusvõtja seletuse kohaselt oli ummistus maja keldris.

6(10)

2-23-1406

Ka puudutatud isiku esitatud seisukohtadest selgub, et ummistus oli kanalisatsioonitorus ja

tekkis võõra eseme torusse sattumise tõttu.

Kohus leiab, et asjas ei ole tuvastatud, et korteriomanik ei ole enda WC-potti korras hoidnud,

mille tõttu on tema WC-potis ummistus tekkinud ja ummistus omakorda talle kahju

põhjustanud. Esitatud tõenditest selgub, et ummistus oli kaasomandis olevas

kanalisatsioonitorus, mida ka pärast puhastati.

Ükski asjas esitatud tõend ei anna alust arvata, et ummistus on tekkinud korteriomaniku WC-

potis ehk korteri reaalosa piires. Asjas ei olnud esitatud ühtegi tõendit WC-poti võimaliku

rikke kohta ja et WC-poti rike võiks viia nii ulatusliku üleujutuseni. Asjas esitatud selgitused,

et korteriomanikku ei olnud kodus avarii toimumise hetkel ja et ka naaberkorterid olid vett

täis, annavad aluse arvata, et ummistus ei leidnud aset korteriomaniku WC-potis nagu seda

väidab korteriühistu esindaja. Korteriühistu ei ole tõendanud ega muul viisil usutavaks teinud,

et kahju tekitanud ummistus oli korteriomaniku WC-potis.

Kohus leiab seega, et ummistus on tekkinud kaasomandis olevas kanalisatsioonitorustiku

osas.

16. KrtS § 12 lg 1 näeb ette, et korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid

õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu.

KrtS § 34 lg 2 kohaselt valitsevad korteriomanikud korteriomandite kaasomandi osa eset

korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena

eelkõige mh kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. See on seega

korteriühistu kohustuseks.

Elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad

torustikud kuuluvad korteriomanike kaasomandisse, isegi kui need läbivad mõne

korteriomandi reaalosa (RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p 45). Korteriühistul on kohustus

tagada kaasomandi eseme korrashoid. Korteriühistu vastutuse aluseks saab olla mh tema

tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata

jätmine (RKTKm 03.12.2014, 3-2-1-117-14, p 12). Korteriühistu vastutab üksiku

korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse

rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel.

17. Eelnevalt on kohus juba maininud ja selle üle puudub ka menetlusosaliste vahel vaidlus, et

kanalisatsioonitoru kuulub korteriomanike kaasomandisse. Kuna puudutatud isiku ehk

korteriühistu kohustuseks on muuhulgas kanalisatsioonitoru korrasoleku kontrollimine

ning vajadusel parandamine, siis tuleb puudutatud isikul vastutusest vabanemiseks

tõendada, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud ning on teinud kõik mõistlikult vajaliku

selleks, et kaasomandi eset korras hoida. Avaldaja ei pea tõendama, mida korteriühistu

tegi või jättis tegemata selleks, et torustik ei ummistuks (vt ka RKTKo 18.12.2019, 2-17-

15364, p 12).

Puudutatud isik on menetluse käigus muuhulgas avaldanud, et kanalisatsioonisüsteem toimis

korrapäraselt. Korteriühistu esitas ka torustiku ülevaatuse aruande, millest selgub, et

torustikuga oli kõik korras. Kanalisatsioonitoru uuringu aruandest (dtl 198-213) nähtub, et see

uuring oli teostatud 09.03.2023, mis on oluliselt hiljem kui vaidlusalune juhtum. Antud juhul

ei tugine avaldaja ka sellele, et kanalisatsioonitoru oli rikkes või torus oleks olnud mingid

kahjustused. Ummistus ei tähenda iseenesest torude kahjustamist, vaid võõrkeha sattumist

torudesse ning kanalisatsiooni korda saamiseks tuleb torud puhastada, mitte aga ei ole vaja

neid remontida. Seega ei tõenda esitatud aruanne kohtu arvates, et korteriühistu on enda

kohustused nõuetekohaselt täitnud.

7(10)

2-23-1406

Korteriühistu ei ole kohtu arvates tõendanud, et ta on teinud mõistlikult vajaliku selleks, et

kaasomandi eset korras hoida ning seeläbi kahju tekkimist ära hoida. Praegusel juhul ei ole

võimalik kindlaks teha, millisel konkreetsel põhjusel ummistus tekkis või et ummistuse oleks

põhjustanud keegi teine korteriomanikest. Korteriühistu on menetluses selgitanud, et

ummistuse likvideerimisel ei olnud leitud seda põhjustanud esemeid. Seega ei ole võimalik ka

kindlaks teha ummistuse tekkepõhjust. Järelikult tuleb asuda seisukohale, et korteriühistu on

oma kohustusi rikkunud.

18. VÕS § 103 lg 2 alusel oleks rikkumine vabandatav juhul, kui korteriühistu rikuks

kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud

mõjutada.

Puudutatud isiku sõnul tekkis ummistus ilmselt korteriomanike tegevuse tagajärjel (WC-potti

esemete viskamise tõttu), mida puudutatud isik ei saanud mõjutada. Kuid puudutatud isiku

väited on oletuslikud, tõendeid selle kohta korteriühistu ei esitanud ning kohtul ei ole

võimalik neid kontrollida. Ummistus võib tekkida ka muul põhjusel, kui inimeste poolt

esemete WC-potti viskamise tõttu, sh nagu avaldaja oletas – tuulutusakna kaudu võõra eseme

sattumine. Kuna nimetatud asjaolude kohta andmed ja tõendid puuduvad, tuleb lugeda, et

rikkumise põhjustas korteriühistu mõjusfääris olev asjaolu. Korteriühistul oli kohustus

kanalisatsioonitorustiku korrasolekut kontrollida.

Neil põhjustel leiab kohus, et ummistus on tekkinud kaasomandis olevas kanalisatsioonitorus,

mille korrasoleku eest vastutab korteriühistu. Korteriühistu ei ole tõendanud, et tema

kohustuse (torustiku korras hoidmine) rikkumine oleks vabandatav. Seega vastutab

korteriühistu tekkinud kahju eest.

19. Avaldaja palus välja mõista kahjuhüvitis summas 1876 eurot. Avaldaja esitas tõendina S

OÜ hinnapakkumise (dtl 15) summas 2966,28 eurot koos käibemaksuga. Avaldaja on

kannatanud korteriomanikule (kindlustusvõtjale) on kahju hüvitanud summas 1876 eurot

(dtl 16).

Korteriühistu ei ole vaidlustanud kahju suurust ega esitanud sellele vastuväiteid. Kuid

korteriühistu on palunud kahjuhüvitist vähendada.

VÕS § 139 lg 1 alusel kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või

ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles

need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 140 lg 1 järgi võib kohus

kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes

äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb

arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende

majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu.

Kohus leiab, et põhjendatud ei ole korteriühistu väide, et kahjuhüvitist tuleb vähendada. VÕS

§ 139 käsitleb kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel. Kuna praegusel juhul on tõendamata, et

kahjustatud isiku ehk kindlustusvõtja tegevuse tõttu oleks kahju tekkinud, ei saa nimetatud

normi ka kohaldada. Samuti ei esine aluseid kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 alusel.

Korteriühistu ja korteriomanike vahelised sisesuhted, s.o kahjustatud isiku korteriühistu

liikmelisus, ei mõjuta avaldaja nõude rahuldamist. Korteriühistu ei ole põhjendanud ega

tõendanud, et kahjuhüvitise väljamõistmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või muul

põhjusel vastuvõtmatu.

20. Avaldaja on oma kahjunõude eeldused ja kahjuhüvitise suuruse tõendanud. Kokkuvõttes

saab tuvastatud asjaoludest järeldada, et korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127

lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2),

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) ning korteriühistu vastutab

8(10)

2-23-1406

tekkinud kahju eest KrtS § 34 lg 2 ja VÕS § 115 alusel. Puudutatud isiku vastuväited ei

anna alust asuda kahjunõude suuruse osas teistsugusele seisukohale. Seega tuleb

puudutatud isikult välja mõista 1876 eurot avaldaja kasuks.

21. Avaldaja palus välja mõista ka viivis seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 alusel. VÕS §

113 lg 2 näeb ette, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu

hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast,

mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi.

Avaldaja edastas 02.11.2022 korteriühistule tagasinõude ning palus korteriühistul kahju

hüvitada hiljemalt 16.11.2022 (dtl 17). Puudutatud isik kahju hüvitanud ei ole ja avaldaja

nõue on muutunud sissenõutavaks 17.11.2022. Avaldajal on seega õigus arvestada

põhinõudelt viivist VÕS § 113 lg 2 alusel alates eelnimetud kuupäevast.

22. Avaldaja on avalduses palunud välja mõista viivis alates 17.11.2022 kuni avalduse

kohtusse esitamiseni 26.01.2023 summas 27,66 eurot ja ka edasiulatuva viivise TsMS §

367 alusel alates avalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.

Viivisekalkulaatori kohaselt moodustab seadusjärgne viivis perioodil 17.11.2022-26.01.2023

summalt 1876 kokku 32,53 eurot. Avaldaja palus välja mõista sissenõutavaks muutunud

viivis väiksemas summas – 27,66 eurot. Kohus ei saa välja mõista rohkem kui avaldaja on

palunud.

Kohus rahuldab avaldaja viivise nõude ja mõistab puudutatud isikult 26.01.2023 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis summas 27,66 eurot ning alates avalduse esitamisest kuni

põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras täitmata põhinõudelt.

23. Eeltoodu alusel rahuldab kohus avalduse täies ulatuses.

MENETLUSKULUD

24. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi.

Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda.

25. Avaldaja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad menetluskulud

kokku 712 eurot, millest riigilõiv – 50 eurot ja 662 eurot õigusabikulud (kokku 5 tundi ja

31 minutit) käibemaksuta.

26. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud.

TsMS § 139 lg 1 järgi on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti

Vabariigile tasutav rahasumma. Avaldaja on tasunud riigilõivu summas 50 eurot, seega

kuulub nimetatud summa väljamõistmisele puudutatud isikult.

27. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks. TsMS §

175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu

kohaselt.

9(10)

2-23-1406

Tsiviilasjas esindas avaldajat lepinguline esindaja TsMS § 218 lg 1 p 2 alusel. Kõik

menetluses esitatud dokumendid olid esindaja poolt allkirjastatud ja kohtule esitatud, seega

osales avaldaja menetluses lepingulise esindaja kaudu.

Kohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus,

millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse

hindamise kohta (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11).

Õigusabile kulunud aega ei ole reeglina võimalik esindajal tõendada, kohus peab ajakulu

põhjendatust hindama lähtudes asja keerukusest, esindaja oskustest, elulisest usutavusest jm

sellistest aspektidest. Kohus leiab, et avaldaja esindaja ajakulu 5 tundi ja 31 minutit on

põhjendatud, arvestades asja keerukust ja mahtu. Tegemist ei olnud mahuka asjaga ning

avaldaja puhul on tegemist professionaalse kindlustusseltsiga. Vaatamata sellele pidi esindaja

asjaoludega tutvuma, tõendeid analüüsima ja kohtule esitama, samuti avaldust põhjendama ja

asjaolud selgelt kohtule ette tooma. Kohus leiab, et avaldaja esindaja tehtud toimingud olid

asjas vajalikud ja nendele kulutatud aeg on eluliselt usutav. Seega on avaldaja esindaja

ajakulu 5 tundi ja 31 minutit põhjendatud.

Avaldaja lepinguline esindaja on õigusteenust osutanud hinnaga 120 eurot/tund käibemaksuta.

Kohus leiab, et esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuta on mõistliku suurusega ja on

tavaline turuhind. Seega moodustavad avaldaja õigusabikulud 662 eurot.

28. Arvestades seda moodustavad avaldaja menetluskulud kokku 662 + 50 = 712 eurot.

Nimetatud summa tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.

29. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Avaldaja esindaja taotles ka viivise väljamõistmist.

/digitaalselt allkirjastatud/

Aarne Lõhmus

kohtunik

10(10)