3-25-1545/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

3. juuli 2025. a, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1545

Haldusasi

C.O kaebus Justiits- ja Digiministeeriumi 23.09.2022

loovutamismääruse täitmise edasi lükkamise otsustuse tühisuse

tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks

RESOLUTSIOON

Tagastada C.O kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

1. C.O esitas 26.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Justiits- ja Digiministeeriumi 23.09.2022

loovutamismääruse täitmise edasi lükkamise otsustuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt

tühistamiseks. Kaebuse põhjendused:

-

Kuni 11.03.2023 kehtinud KrMS § 506 lg 1 kohaselt võis Justiitsministeerium lükata jõustunud

loovutamismääruse täitmise edasi. Kuna tegemist ei ole kohtumäärusega, ei saa sellele esitada

määruskaebust.

-

Justiitsministeeriumi poolt 23.09.2022 kaebaja loovutamise edasilükkamine oli vastuolus EL

nõukogu raamotsuse 2002/584/JSK art 24 lg-ga 1, mille kohaselt edasilükkamise otsustada

õigusasutus. Alates 11.03.2023 otsustab loovutamise edasilükkamise kohus. Täidesaatev võim

pidi jätma Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevad normid kohaldamata. Seega on e-kiri tühine.

-

Kaebaja tuleb viivitamatult Soome Vabariigile loovutada. Kaebaja eesmärk on olnud lahendada

tema suhtes esitatud kahtlustused ja kriminaalasjad võimalikult kiiresti. Kaebaja õiguseid ei

rikutud loovutamismääruse edasilükkamisega kuni jõustunud kohtulahendi tegemiseni (see oli ka

kaebaja enda soov), vaid rikkumine esineb objektiivselt alates ajahetkest, kui sai selgeks, et

täitmine lükati edasi kuni vabastamiseni (see ei olnud kaebaja enda soov). Kaebaja olukord oleks

soodsam või parem käesoleval hetkel seeläbi, et kaebajal oleks Soome Vabariigis viibides

paremini tagatud seal toimetatava kriminaalasjaga seoses kaitseõiguse teostamine.

-

Halduskohtul ei ole võimalik kohustada riiki loovutamist läbi viima, kui see on kohtulahendiga

edasi lükatud. Küll aga tuleb täita loovutamislahend siis, kui kohus tuvastab ministeeriumi kirja

tühisuse või tühistab selle.

-

Kaebaja vaidles 2022. aastal loovutamisele vastu, sest tema eesmärk oli olla ära kuulatud Soome

Vabariigi esindaja osalusel.

-

Kaebaja sai loovutamise edasilükkamisest teada mõned päevad enne 15.04.2025.

2. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 ja alternatiivselt lg 2 p 1 alusel, kuna vaidluse

lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ning isegi pädevuse möönmise korral puudub kaebajal

kaebeõigus.

3. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus

ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). KrMS § 506 lg 1 sätestab alates 11.03.2023,

1(3)

et kohus võib loovutamist otsustades lükata jõustunud loovutamismääruse täitmise edasi, kui isiku

suhtes viiakse Eestis läbi kriminaalmenetlust või täidetakse tema kohta tehtud kohtuotsust. Kohtuks

nimetatud normi ja kogu KrMSi osas on maakohus.

Nagu nähtub kohtute infosüsteemist, nõustus Harju Maakohus 27.07.2022 määrusega nr x-xx-xxxx

kaebaja loovutamisega Soome Vabariigile 13.07.2022 koostatud Euroopa vahistamismääruse alusel

kriminaalmenetluse jätkamiseks. Sama määrusega kohaldati loovutamisvahistust kuni kohtuasjas nr

y-yy-yyyy määratud vahistamise või vangistuse kandmise lõpust alates.

Justiits- ja Digiministeerium esitas 12.05.2025 Harju Maakohtule taotluse kaebaja loovutamise

edasilükkamiseks kohtuasjas nr x-xx-xxxx. Kuna ringkonnakohus tühistas maakohtu algse

lõpplahendi, on selle taotluse osas endiselt menetlus lõppemata. Nii on tänaseks loovutamise

edasilükkamise küsimuse lahendamine maakohtu pädevuses.

4. KrMS § 431 lg 1 sätestab, et KrMS §-des 424–4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud

kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või

kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega.

Riigikohus selgitas 02.11.2016 määruses nr 3-1-1-81-16, et loovutatud isiku üleandmine kujutab

endast loovutamismääruse täitmise etappi ja et loovutamismäärust täidavad Justiitsministeerium

ning Politsei- ja Piirivalveamet. Ainuüksi see ei välista aga loovutatud isikul oma õiguste

kaitsmiseks üldkohtu poole pöörduda ega õigusta tema taotluste läbi vaatamata jätmist.

Loovutamismääruse täitmise kriminaalmenetluse seadustiku nõuetele vastavust puudutavad

vaidlused − nii nagu muud KrMS §-des 424−4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning

kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused − tuleb lahendada KrMS § 431 alusel

lahendi teinud kohtu või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtuniku määrusega.

KrMS § 433 lg 3 lubab lähtuda rahvusvahelises kriminaalmenetlusalases koostöös kriminaal-

menetluse seadustiku teistes peatükkides sätestatust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus 19.

peatükis sätestatuga. Loovutamismääruse täitmise käigus tekkivate küsimuste (nt KrMS § 505 lg-tes

2-5 sätestatud nõuete järgimist puudutavate vaidluste) lahendamiseks kohtu poole pöördumine on

selle nõudega kooskõlas.

Riigikohus on ka muudes lahendites üldisemalt leidnud, et kohtulahendi täitmisega seotud

küsimuste lahendamine on KrMS § 431 alusel maakohtu pädevuses (Riigikohtu 03.10.2012 määrus

nr 3-3-4-2-12, 21.11.2012 otsus nr 3-3-1-52-12 ja 08.06.2016 määrus nr 3-3-4-1-16; samuti

10.08.2023 määrus nr 3-23-1188, 20.06.2018 määrus nr 3-17-2024, 20.04.2018 määrus nr 3-18-170,

12.03.2020 määrus nr 3-20-17 ja 20.03.2017 määrus nr 3-1-2-1-17).

5. Eeltoodu on kooskõlas ka kaebaja viidatud raamotsust1 nr 2002/584/JSK tõlgendava Euroopa

Kohtu 08.12.2022 otsusega2 nr C-492/22 PPU, milles asuti seisukohale, et üleandmise

(loovutamise) edasilükkamise otsuse peab tegema õigusasutus, s.o Eestis kohus (vt raamotsuse art

6).

Euroopa Kohus leidis kohtujuristi ettepaneku punktidele 40 ja 41 tuginedes, et ei saa välistada, et

kohus saab üleandmisseaduse sätteid tõlgendada kooskõlas raamotsuse 2002/584 artikli 24 lõike 1

nõuetega ja asendada enda tehtud edasilükkamisotsusega muu asutuse tehtud otsuse, mille ta on

enne ebaseaduslikuks tunnistanud (p 61). Seega on ka Euroopa Kohus leidnud, et muu asutuse poolt

loovutamise edasilükkamise kui menetlusliku vea saab parandada loovutamise küsimuse üle

pädevust omav kohus ehk Eesti õiguskorra kohaselt maakohus. Nagu nähtub ministeeriumi

12.05.2025 taotlusest, on vastav menetlus juba ka algatatud.

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02002F0584-20090328

2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A62022CJ0492

2(3)

6. Kohus leiab alternatiivselt, et kaebajal puudub kaebeõigus, kuivõrd raamotsusega ettenähtud kord

ei ole sätestatud kaitsma kaebaja soovitut, et teda antaks võimalikult kiirelt teisele riigile üle.

Raamotsuse preambulis on selgitatud, et senise väljaandmiste süsteemi asendamine üleandmisega

võimaldab kõrvaldada senise süsteemi keerukuse ja võimalikud viivitused (p 7). Isiku üleandmine

võib olla keelatud, kui vahistamismäärus on tehtud isiku kohtu alla andmiseks või karistamiseks

kõnealuse isiku soo, rassi, usu, etnilise kuuluvuse, kodakondsuse, keele, poliitiliste vaadete või

seksuaalse sättumuse alusel (p 12). Ühtki isikut ei tohi tagasi saata, välja saata ega välja anda riigile,

kus on suur oht, et see isik võidakse surma mõista, teda võidakse piinata või kohelda või karistada

muul ebainimlikul või alandaval moel (p 13).

Raamotsuse art 23 lg 4 sätestab üleandmise edasilükkamise mh humanitaarsetel põhjustel, näiteks

kui on alust arvata, et see ilmselt ohustaks tagaotsitava elu või tervist (vt ka Euroopa Kohtu

18.04.2023 otsus3 nr C-699/21). Samuti nähakse ette isiku üleandmisvahistusest vabastamine, kui

isiku üleandmine kindlate ajaperioodide kestel ei õnnestu (art 23 p 5). Isiku õigusteks on ennekõike

teada, miks ta vahistatakse ja võimalusest nõustuda enda üleandmisega, samuti muud menetluslikud

õigused (art 11, art 14). Euroopa Kohus on otsuses nr C-492/22 selgitanud, et raamotsuse

eesmärgiks on ennekõike võidelda karistamatuse vastu (p 74). 18.04.2023 otsuses nr C-699/21 on

kohus leidnud, et raamotsus on seotud liikmesriikide vastastikuse usalduse põhimõtte ning

vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alaga. Seetõttu viib raamotsus sisse kuritegude

toimepanemises kahtlustatavate üleandmise lihtsustatud ja tõhusa süsteemi, mis on mõeldud

hõlbustama ja kiirendama õigusalast koostööd (p-d 31 ja 32).

Eeltoodust tuleneb, et loovutamise regulatsiooni eesmärgiks ei ole kaebaja kui eeldusliku

kahtlustatava õiguste kaitse, et tal oleks võimalik teises riigis toimuva kriminaalmenetlusega

võimalikult kiirelt jätkata. Raamotsusega on loodud mehhanism liikmesriikide enda avalike huvide

ja ühiskonna kaitseks, s.o kriminaalmenetluse jätkamiseks. Raamotsusega kaitstakse ennekõike

isikut tema loovutamise eest, nõudes kindlaid menetluslikke garantiisid ja isiku põhiõiguste

järgimise kontrolli.

7. Täiendavalt on raamotsuses toodud tähtaegade järgimata jätmise tagajärjeks ennekõike see, et

kaebaja tuleks loovutamisvahistusest vabastada (vt ka otsuse nr C-492/22 p 59). Kuna Harju

Maakohtu 27.07.2022 määrusega nr x-xx-xxxx kohaldati loovutamisvahistust kuni kohtuasjas nr y-

yy-yyyy määratud vahistamise või vangistuse kandmise lõpust alates ning kohtuasjas nr y-yy-yyyy

tehtud maakohtu otsuse kohaselt mõisteti kaebajale karistusena vangistus 10 aastat alates

14.05.2021, ei ole kaebaja suhtes 27.07.2022 määrusega kohaldatud loovutamisvahistus alanud. Nii

ei saaks ministeeriumi kirja tühistamine või tühisuse tuvastamine tuua kaasa kaebaja vabastamist.

Arvestades loovutamise tähtaegade ületamise korral tekkivat tagajärge, on ka sellest ilmne, et raam-

otsusega ei ole soovitud luua kahtlustatavale subjektiivset õigust enda loovutamise nõudmiseks.

8. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal ka halduskohtu pädevuse möönmise korral kaebeõigus.

Kaebajal on võimalik oma õiguseid ennekõike kaitsta maakohtus toimuvas menetluses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

3 https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?

text=&docid=272581&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=1511463

3(3)