2-25-2406/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Harju Maakohus Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 01. juuli 2025.a, Tallinna kohtumaja Kohtuasja number 2-25-2406 Kohtuasi Menetlusosalised Ärakuulamine J Ka hagi I Ki vastu abielu lahutamiseks Hageja: J Ka (isikukood xxx, Elukoha aadress: xxx) Kostja: I K (isikukood xxx) 15.05.2025 toimunud kohtuistungil RESOLUTSIOON 1. Lahutada J Ka (isikukood xxx) ja I K (isikukood xxx) abielu, mis on registreeritud xxx aastal Tallinna Perekonnaseisuametis. 2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Asjaolud, menetluse käik 1. J Ka esitas 12.02.2025 Harju Maakohtule hagi I Ki vastu abielu lahutamise nõudes. Hageja ja kostja abielu sõlmiti xxx aastal Tallinna Perekonnaseisuametis. Poolte abielust sündis xxx last. Poolte faktiline abielulistel suhetel põhinev kooselu lõppes 2024. aasta aprillis kui kostja lahkus poolte ühisest elukohast teadmata suunas. 2. 03.06.2025 kohtule saadetud vastuses annab hageja teada, et leidis I Ki kontaktid ja sai temaga ühendust. I Ki praegune viibimiskoht on xxx lähistel. Ta ei ole endiselt huvitatud perega suhtlemisest. Hageja palve peale anda nõusolek lahutuseks, vastas kostja lakooniliselt, et see on hageja enda probleem. Kostja ei ole nõus lahutama. Hageja on sunnitud pöörduma kohtu poole abielu lahutamiseks. 1

3. Kohus võttis hagi 28.04.2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama kohtu määratud tähtaja jooksul. Kostjale on kohtudokumendid kätte toimetatud 22.05.2025. Kostja ei ole hagile vastanud. Kohtu põhjendused 4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. 5. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 alusel lõpeb abielu, kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 66 punkt 2 kohaselt abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Kohus asub seisukohale, et abielu taastamine ei ole võimalik vähemalt ühe poole vastava tahteta. Kuna hageja ei soovi abielulisi suhteid ja kostja oma tahet abielu taastamise suhtes avaldanud ei ole, siis on kohtul alust arvata, et pooled kooselu ei taasta. 3. Kohus tuvastas menetluse käigus, et poolte abielu on sõlmitud xxx aastal Tallinna Perekonnaseisuametis. Poolte kooselu lõppes 2024. aasta aprillis põhjusel, et kostja lahkus poolte ühisest elukohast teadmata suunas. Pärast kooselu lõppemist ei ole kostja huvitunud perega suhtlemisest. 6. Kostjale on kohtudokumendid kätte toimetatud hiljemalt 03.06.2025 kui hageja andis kohtule teada, et leidis I Ki kontaktid ja sai temaga ühendust. I Ki praegune viibimiskoht on xxx. Kostja ei ole nõus abielu lahutama. Seega on kostja teadlik hagiavaldusest lahutamise nõudes. 7. Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et poolte sõlmitud abielu tuleb lahutada. Hageja selgitustega on leidnud kinnitust, et pooled elavad faktiliselt lahus alates 2024.a aprillist kui poolte kooselu lõppes. 8. 15.05.2025 toimunud ärakuulamisel jäi hageja hagiavalduse juurde. Hageja soovib kostjaga sõlmitud abielu lahutada, kuivõrd abielulised suhted on kostjaga täielikult lõppenud. Kostja elab täna xxx, poolte vahel abielulist kooselu ei toimu. Lepitamise aega hageja ei soovi ja leiab, et abielu kostjaga tuleb lahutada. 9. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata ja seda soovi kinnitab ka abielusuhete lõppemine ning soovimatus neid taastada, siis on abielu jätkamine võimatu. Kohus ei saa oma otsusega kedagi kohustada abielu jätkama. Hageja otsus abielu lõpetamiseks on olnud läbimõeldud, poolte kooselu on lõppenud pea aasta tagasi. Abielu jätkamiseks on vajalik mõlema abielupoole sellekohane tahe ja huvi. Perekonnaseaduse mõte pole sundida kellegagi koos elama (ja ka kannatama) kui puudub üksteise suhtes ühtehoidmise liit. Kui seda pole, siis pole ka abielu ja selle jätkamine ainult vormiliselt ei ole vähemalt ühe poole huvides. 2

10. Tulenevalt eeltoodust kuulub hageja nõue rahuldamisele, sõltumata teise abikaasa seisukohast ja võimalikest vastuväidetest. Asja menetledes on kohus jõudnud veendumusele, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, abielu on faktiliselt lõppenud ca aasta tagasi ning hageja ei soovi abielu jätkata. 11. TsMS § 164 lg1 sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta mõlema poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 3