2-24-145611/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedTeatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega
Legislator headnote
AI generated2-24-145611/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
Tsiviilasi 2-24-145611
Määruse tegemise aeg ja koht
03.07.2025.a, Tallinn
Kohtukoosseis
Krista Kirspuu, Mati Maksing, Indrek Soots
Kohtuasi
PLACET GROUP OÜ hagi W.P vastu võlgnevuse
nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.04.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse
liik
Menetlusosalised ja nende
esindajad
PLACET GROUP OÜ apellatsioonkaebus
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant):
PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910),
lepinguline esindaja Elizabeth Kirss
Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja):
W.P (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1. Keelduda menetlusse võtmast PLACET GROUP OÜ apellatsioonkaebust Harju
Maakohtu 09.04.2025 otsuse peale.
2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele
käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.
3. Jätta ringkonnakohtus kantud apellandi menetluskulud tema enda kanda.
4. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul
määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus
menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes
vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi
taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja
vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega
kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi asjaolud
1(6)
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja PLACET GROUP OÜ 18.01.2024 laenulepingu nr
TL4043478, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot. Krediidi kulukuse määr oli 51,99%
aastas: laen 1000 eurot, lepingutasu 50 eurot, intressimäär 38,39% aastas, viivisemäär 0,11%
päevas, 45 osamakset, igakuine osamakse 42,21 eurot, periood 18.01.2024 kuni 10.10.2027.
Hageja kandis laenusumma 950 eurot (laenusummast oli kinni peetud lepingutasu 50 eurot)
kostjale üle 19.01.2024. Kostja on laenulepingu nr TL4043478 alusel teostanud tagasimakseid
kokku 316,53 eurot. Teostatud maksetest luges hageja tasutuks 85,82 euro ulatuses põhiosa,
209,65 intressid, 1,06 euro ulatuses viivised ja 20 euro ulatuses sissenõudmiskulud.
Eeltoodust tulenevalt on kostja poolt jäänud tagastamata laenuandjale põhiosa 914,18 eurot
(1000 – 85,82).
Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis hageja
10.11.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg
võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 24.11.2024. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga
10.11.2024 oli kostja võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o 10.09.2024, 10.10.2024
ja 10.11.2024 osamaksega. Hageja ütles 12.12.2024 lepingu üles, kuna kostja ei tasunud
võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded: põhivõlg 914,18
eurot, kuivõrd kostja sai laenu 1000 eurot ning kostja tegi tagasimakseid põhiosa katteks
85,82 eurot; intressid 117,40 eurot, s.o intressimääraga 38,39% aastas perioodi 10.09.2024
kuni 11.12.2024 eest (30,22+28,86+29,38+28,02 + 0,92); sissenõutavaks muutunud viivised
67,38 eurot (põhivõlgnevuselt 914,18 eurot alates 13.12.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev
päev) kuni 17.02.2025 (hagiavalduse esitamise päev) lepingujärgses viivisemääras 0,11%
päevas; edasiulatuvad viivised põhinõudelt 914,18 eurot alates 18.02.2025 VÕS § 113 lg 1
teises lauses sätestatud määras; võla sissenõudmiskulud 10 eurot VÕS § 1132 lg 1 alusel
järgmiste kostjale saadetud kirjade eest 19.09.2024 kiri 5 eurot; 22.10.2024 kiri 5 eurot.
Hagiavalduse kohaselt on 18.01.2024 sõlmitud laenulepingu nr TL4043478 puhul kostja
krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 1300
eurot, finantskohustused smsraha.ee ees kuumaksega 73,63 eurot, liising/järelmaks
kuumaksega 150 eurot, majapidamiskulud 100 eurot ja kulud ülalpeetavatele 150 eurot) ning
avalikes registrites
(creditinfo.ee, taust.ee, maksuamet, Ametlikud Teadaanded,
Rahvastikuregister) avaldatud andmetest. Rahvastikuregistri andmetel oli kostjal üks
ülalpeetav. Maksehäireregistri ja maksuameti päringute tulemusena selgus, et kostjal kehtivad
maksehäired ja maksuvõlad puudusid. Maksu-ja Tolliameti päringust selgus, et kostja
sissetulek perioodil jaanuar 2023 kuni jaanuar 2024 (s.o viimase nelja kuu keskmine
sissetulek) oli 1351,41 eurot. Töötamise registri päringu tulemusena tuvastas PLACET
GROUP OÜ, et QQQ on kostja tööandja alates veebruarist 2017 ning töötamise registrist
nähtub samuti, et kostja saab igakuiselt töötasu. Hageja on hagiavalduses märkinud, et kostja
on olnud klient alates 16.09.2019 (varasem positiivne makseajalugu). PLACET GROUP OÜ
arvestas lisaks sissetulekule, finantskohustusele taotleva tarbimislaenu TL4043478
osamaksele 42,21 eurot, igakuiseid majapidamiskulusid 340 eurot, mis oli laenutaotluse
esitamisel kehtinud minimaalne igakuine majapidamiskulude üldkohaldatav määr ühele
inimesele vastavalt PLACET GROUP OÜ sise-eeskirjadele ja 150 eurot kuludeks
ülalpeetavale. Kostja krediidivõimekuse arvutus tarbimislaenulepingu sõlmimisel oli: 1351,41
eurot (sissetulek) – 223,63 eurot (finantskohustused) – 490 eurot (majapidamiskulud + kulud
ülalpeetavatele) – 42,21 eurot (taotleva tarbimislaenu TL4043478 osamakse) = 595,57 eurot.
Eeltoodud krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga
2(6)
595,57 eurot. Hageja esitas 05.03.2025 ümberarvutuse, milles palub juhul, kui kohus tuvastab,
et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, mõista kostjalt välja
põhivõlgnevus 683,47 eurot (laenusumma 1000 eurot, millest on maha arvestatud kõik
tagasimaksed 316,53 eurot), intressid 31,64 eurot (s.o perioodi 19.01.2024 kuni 11.12.2024
eest) ja edasiulatuvad viivised põhinõudelt (683,47 eurot) alates 18.02.2025 VÕS § 113 lg 1
teises lauses sätestatud määras. Lisaks palub hageja kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista
menetluskulud.
2. Kostjale W.P-le on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes
XX.XX.2025, kuid kostja tähtaegselt (XX.XX.2025) vastust ei esitanud.
Maakohtu otsus
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda.
Otsuse põhjenduste kohaselt kohustas kohus 20.02.2025 kohtunõudega hagejat täpsustama
haginõuet ja esitama kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta
kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest.
Hageja esitas 05.03.2025 ümberarvutuse, milles palub juhul, kui kohus tuvastab, et
krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, mõista kostjalt välja
põhivõlgnevus 683,47 eurot (laenusumma 1000 eurot, millest on maha arvestatud kõik
tagasimaksed 316,53 eurot), intressid 31,64 eurot (s.o perioodi 19.01.2024 kuni 11.12.2024
eest) ja edasiulatuvad viivised põhinõudelt (683,47 eurot) alates 18.02.2025 VÕS § 113 lg 1
teises lauses sätestatud määras. Lisaks palub hageja kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista
menetluskulud.
Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku
laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja
krediidivõimelisuses. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida
esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on
krediidivõimeline.
Kohus tuvastas, et krediidiandja ei ole järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu
hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis hagejale 20.02.2025 kohtunõudega võimaluse
täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud
tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga.
Hageja esitas 05.03.2025 ebaselge ümberarvutuse ega esitanud kohtule teavet krediidiandja
poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga.
Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et
kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile,
et krediidiandja oleks VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need
kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid
arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava
ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab
hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised
ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
3(6)
Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastustundliku
laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka hoolimata 20.02.2025 kohtunõudest
VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist (st hageja ei ole esile
toonud ega tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh millised ümberarvutuste
järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks ning andmeid selle kohta, kas lepingu
ülesütlemine kehtib), asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud
ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse põhjenduste
kohaselt jättis kohus hagi rahuldamata formaalsel alusel, leides, et hageja ei esitanud piisavalt
selget ümberarvestust ega tõendanud nõude suurust kooskõlas VÕS § 403⁴ lg 7-ga. Selline
lähenemine ei arvesta, et kostja oli saanud laenuna 1000 eurot, millest ta oli tagastanud üksnes
316,53 eurot. Ülejäänud 683,47 eurot jäi kostja valdusesse ilma õigusliku aluseta.
Olukorras, kus kohus leidis, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei
saa see viia olukorrani, kus hagi jäetakse täielikult rahuldamata, kui hageja on esitanud
tõendid laenusumma väljamaksmise kohta ja tal on endiselt seaduslik õigus saada tagasi laenu
põhiosa ning seaduslikku intressi VÕS VÕS § 403⁴ lg 7 alusel.
Apellandi hinnangul, et kohus oleks pidanud hindama, kas vähemalt alusetu rikastumise või
VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt korrigeeritud lepingu tingimuste alusel saab hagi osaliselt
rahuldada.
Määruse põhjendused
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 637 lg 2¹ alusel menetlusse võtmata. Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 405 lg 1
redaktsiooni kohaselt oli tegemist lihtmenetlusega.
6.TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud
apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba
edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine
käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse
võtmiseks.
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud
materiaalõiguse normi või rikkunud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud
tõendeid, mis võis mõjutada asja lahendamise lõppotsust. Kokkuvõtvalt tuleb asuda
seisukohale, et maakohus on hagi põhjendatult jätnud rahuldamata. Asjaolu, et hageja
maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna eelpooltoodust vastupidise väitmiseks alust.
Hageja tõi hagiavalduses esile järgmised asjaolud:
-Kostja ja PLACET GROUP OÜ sõlmisid 18.01.2024 laenulepingu nr TL4043478, mille
alusel sai kostja laenu 1000 eurot. Krediidi kulukuse määr oli 51,99% aastas: laen 1000 eurot,
lepingutasu 50 eurot, intressimäär 38,39% aastas, viivisemäär 0,11% päevas, 45 osamakset,
igakuine osamakse 42,21 eurot, periood 18.01.2024 kuni 10.10.2027.
4(6)
-Hageja kandis laenusumma 950 eurot (laenusummast oli kinni peetud lepingutasu 50 eurot)
kostjale üle 19.01.2024.
-Kostja on laenulepingu nr TL4043478 alusel teostanud tagasimakseid kokku 316,53 eurot.
-Teostatud maksetest luges hageja tasutuks 85,82 euro ulatuses põhiosa, 209,65 intressid, 1,06
euro ulatuses viivised ja 20 euro ulatuses sissenõudmiskulud.
-Hageja leidis, et kostja poolt on jäänud tagastamata laenuandjale põhiosa 914,18 eurot (1000
– 85,82).
-Hageja saatis 10.11.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav
tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 24.11.2024.
-Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga 10.11.2024 oli kostja võlgnevuses kolme
järjestikuse osamaksega, s.o 10.09.2024, 10.10.2024 ja 10.11.2024 osamaksega.
-12.12.2024 öeldi leping üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
Maakohus tuvastas, et laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu tuli
arvestada, et VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatut, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6
sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,
kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale
sellisel juhul ei võlgne.
Hageja esitas 05.03.2025 ümberarvutuse, milles palub juhul, kui kohus tuvastab, et
krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, mõista kostjalt välja
põhivõlgnevus 683,47 eurot (laenusumma 1000 eurot, millest on maha arvestatud kõik
tagasimaksed 316,53 eurot), intressid 31,64 eurot (s.o perioodi 19.01.2024 kuni 11.12.2024
eest) ja edasiulatuvad viivised põhinõudelt (683,47 eurot) alates 18.02.2025 VÕS § 113 lg 1
teises lauses sätestatud määras.
Apellatsioonimenetluses ei vaielda maakohtu tuvastatut, et laenuandja rikkus vastutustundliku
laenamise põhimõtet. Ringkonnakohus osutab, et nii hagis esitatud esialgsete nõuete kui ka
alternatiivsete nõuete (ümberarvestatud nõuete) rahuldamise eelduseks on see, et laenuandja
laenulepingu ülesütlemine tõi kaasa õiguslikud tagajärjed.
Lepingu ülesütlemine ei saanud aga kaasa tuua õiguslikke tagajärgi, sest hageja arvates oli
kostja osamaksete tasumisega lepingu ülesütlemise ajal viivituses rohkem kui 3 kuud, kuid
kuna poolte vahel kokkulepitud intressimäära asemel kohaldus vastutustundliku laenamise
põhimõtte eiramise tõttu VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, siis tuli valdavas osas hageja
poolt arvestatud intressimaksed (209,65 eurot) lugeda tasutuks laenu põhiosa tagasimaksete
katteks. Maakohus leidis, et kuna hageja poolte laenulepingule kohaldatavat intressimäära
aluseks võttes ümberarvestatud maksegraafikut ei esitanud, ei olnud võimalik hageja nõuet
rahuldada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, sest kui arvestada kostja poolt
tasutu ainult põhiosamaksete katteks, siis laenusumma 1000 euro puhul tagasimakseteks
kokkulepitud 45 osamakse korral oleks igakuise osamakse suuruseks 20,41 eurot. Puudub
vaidlus, et kostja tasus hagejale kokku 316,53 eurot. Seega oli tagasimakseid tehtud,
arvestades vaid põhisummat 15,5 kuu eest. Maakohtu otsuse tegemise ajal 09.04.2025 oli
poolte vahel sõlmitud lepingust möödunud vähem kui 15 kuud. Hageja esitas
apellatsioonkaebuse lisana intressiarvestuse, millest nähtub seadusjärgses määras
sissenõutavaks muutunud intresside suurus 31,64 eurot, kuid ka nimetatud suuruses intresse
arvestades ei ole veenvalt tõendatud sissenõutavaks muutunud nõue. Vastutustundliku
laenamise põhimõtte rikkumisel ei saa hageja nõuda kostjalt lepingutasu, st 50 eurot, mille
hageja luges tasutuks laenu väljastamisel lepingutasu katteksvastavalt VÕS § 4034 lg 7, teises
lauses sätestatule. Seega tuleb nimetatud summa tasutuks laenu tagasimakseks. Seega saab
5(6)
asuda seisukohale, et hageja ei ole tõendanud sissenõutavaks muutunud nõuet. Seega jättis
maakohus põhjendatult hagi rahuldamata.
Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus jättis vaid formaalsetel
põhjustel hagi rahuldamata. Käesoleval juhul leidis maakohus sisuliselt, et hageja ei ole
tõendanud, et maksekäsu kiirmenetluse ajal, hagiavalduse esitamise ajal või maakohtu
menetluse ajal oli kostja mõne osamakse tasumisega viivituses. Hageja esitas küll
alternatiivsed nõuded, kuid nende nõuete rahuldamise eelduseks oli jätkuvalt asjaolu, et
laenulepingu ülesütlemine tõi kaasa õiguslikud tagajärjed, mis käesolevas asjas tõendatud ei
ole.
Ringkonnakohus selgitab, et käesoleval juhul ei välista rahuldamata jäänud hagi hagejal
uuesti kohtusse pöörduda. Juhul, kui kostja jääb laenulepingust tulenevate ümberarvestatud
suurusega osamaksete, sest vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine on tuvastatud,
tasumisega viivitusse võib hageja nõuda kostjalt kohtu kaudu osamakse(te) tasumist, mis on
muutunud sissenõutavaks. Tegemist oleks sel juhul osaliselt muutunud hagi aluseks olevate
asjaoludega, mis uue hagi esitamist samade poolte vahel ei piira.
Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et maakohus oleks pidanud hagi rahuldama alusetu
rikastumise sätete järgi. Ringkonnakohus leiab, et hageja seisukoht on ekslik. Kuna asjas ei
leidnud tõendamist, et laenulepingu ülesütlemine tõi kaasa õiguslikud tagajärjed, kehtib
poolte vahel laenuleping ning kostja ei ole hageja arvel alusetult rikastunud.
8.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud
kaebuse esitaja kanda. Kui apellandil ei tekkinud apellatsioonkaebuse esitamisega kulusid,
siis tal ka kulud puuduvad. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub kohus apellatsioonkaebust
menetlusse võtmast, siis hagejalt riigilõivu tasumist riigituludesse ei nõuta. Riigilõivu
tasumise kohustuse täitmine oleks olnud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise eelduseks.
Apellatsioonkaebust ei edastatud vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud
apellatsioonimenetluses apellandilt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida.
Seega ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei
mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/
6(6)