Legislator Case Law & Legislation
2-24-145611/9 AI generated

2-24-145611/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-24-145611/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega

Legislator headnote

AI generated

2-24-145611/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega

Keywords

AI generated
insufficiently substantiated grievance infringement action goodwill indemnity disputed claim lack of entitlement cause of action
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-24-145611

Määruse tegemise aeg ja koht

03.07.2025.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Mati Maksing, Indrek Soots

Kohtuasi

PLACET GROUP OÜ hagi W.P vastu võlgnevuse

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.04.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

PLACET GROUP OÜ apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant):

PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910),

lepinguline esindaja Elizabeth Kirss

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja):

W.P (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Keelduda menetlusse võtmast PLACET GROUP OÜ apellatsioonkaebust Harju

Maakohtu 09.04.2025 otsuse peale.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele

käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud apellandi menetluskulud tema enda kanda.

4. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus

menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi

taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega

kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi asjaolud

1(6)

1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja PLACET GROUP OÜ 18.01.2024 laenulepingu nr

TL4043478, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot. Krediidi kulukuse määr oli 51,99%

aastas: laen 1000 eurot, lepingutasu 50 eurot, intressimäär 38,39% aastas, viivisemäär 0,11%

päevas, 45 osamakset, igakuine osamakse 42,21 eurot, periood 18.01.2024 kuni 10.10.2027.

Hageja kandis laenusumma 950 eurot (laenusummast oli kinni peetud lepingutasu 50 eurot)

kostjale üle 19.01.2024. Kostja on laenulepingu nr TL4043478 alusel teostanud tagasimakseid

kokku 316,53 eurot. Teostatud maksetest luges hageja tasutuks 85,82 euro ulatuses põhiosa,

209,65 intressid, 1,06 euro ulatuses viivised ja 20 euro ulatuses sissenõudmiskulud.

Eeltoodust tulenevalt on kostja poolt jäänud tagastamata laenuandjale põhiosa 914,18 eurot

(1000 – 85,82).

Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis hageja

10.11.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 24.11.2024. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga

10.11.2024 oli kostja võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o 10.09.2024, 10.10.2024

ja 10.11.2024 osamaksega. Hageja ütles 12.12.2024 lepingu üles, kuna kostja ei tasunud

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded: põhivõlg 914,18

eurot, kuivõrd kostja sai laenu 1000 eurot ning kostja tegi tagasimakseid põhiosa katteks

85,82 eurot; intressid 117,40 eurot, s.o intressimääraga 38,39% aastas perioodi 10.09.2024

kuni 11.12.2024 eest (30,22+28,86+29,38+28,02 + 0,92); sissenõutavaks muutunud viivised

67,38 eurot (põhivõlgnevuselt 914,18 eurot alates 13.12.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev

päev) kuni 17.02.2025 (hagiavalduse esitamise päev) lepingujärgses viivisemääras 0,11%

päevas; edasiulatuvad viivised põhinõudelt 914,18 eurot alates 18.02.2025 VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras; võla sissenõudmiskulud 10 eurot VÕS § 1132 lg 1 alusel

järgmiste kostjale saadetud kirjade eest 19.09.2024 kiri 5 eurot; 22.10.2024 kiri 5 eurot.

Hagiavalduse kohaselt on 18.01.2024 sõlmitud laenulepingu nr TL4043478 puhul kostja

krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 1300

eurot, finantskohustused smsraha.ee ees kuumaksega 73,63 eurot, liising/järelmaks

kuumaksega 150 eurot, majapidamiskulud 100 eurot ja kulud ülalpeetavatele 150 eurot) ning

avalikes registrites

(creditinfo.ee, taust.ee, maksuamet, Ametlikud Teadaanded,

Rahvastikuregister) avaldatud andmetest. Rahvastikuregistri andmetel oli kostjal üks

ülalpeetav. Maksehäireregistri ja maksuameti päringute tulemusena selgus, et kostjal kehtivad

maksehäired ja maksuvõlad puudusid. Maksu-ja Tolliameti päringust selgus, et kostja

sissetulek perioodil jaanuar 2023 kuni jaanuar 2024 (s.o viimase nelja kuu keskmine

sissetulek) oli 1351,41 eurot. Töötamise registri päringu tulemusena tuvastas PLACET

GROUP OÜ, et QQQ on kostja tööandja alates veebruarist 2017 ning töötamise registrist

nähtub samuti, et kostja saab igakuiselt töötasu. Hageja on hagiavalduses märkinud, et kostja

on olnud klient alates 16.09.2019 (varasem positiivne makseajalugu). PLACET GROUP OÜ

arvestas lisaks sissetulekule, finantskohustusele taotleva tarbimislaenu TL4043478

osamaksele 42,21 eurot, igakuiseid majapidamiskulusid 340 eurot, mis oli laenutaotluse

esitamisel kehtinud minimaalne igakuine majapidamiskulude üldkohaldatav määr ühele

inimesele vastavalt PLACET GROUP OÜ sise-eeskirjadele ja 150 eurot kuludeks

ülalpeetavale. Kostja krediidivõimekuse arvutus tarbimislaenulepingu sõlmimisel oli: 1351,41

eurot (sissetulek) – 223,63 eurot (finantskohustused) – 490 eurot (majapidamiskulud + kulud

ülalpeetavatele) – 42,21 eurot (taotleva tarbimislaenu TL4043478 osamakse) = 595,57 eurot.

Eeltoodud krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga

2(6)

595,57 eurot. Hageja esitas 05.03.2025 ümberarvutuse, milles palub juhul, kui kohus tuvastab,

et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, mõista kostjalt välja

põhivõlgnevus 683,47 eurot (laenusumma 1000 eurot, millest on maha arvestatud kõik

tagasimaksed 316,53 eurot), intressid 31,64 eurot (s.o perioodi 19.01.2024 kuni 11.12.2024

eest) ja edasiulatuvad viivised põhinõudelt (683,47 eurot) alates 18.02.2025 VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras. Lisaks palub hageja kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista

menetluskulud.

2. Kostjale W.P-le on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes

XX.XX.2025, kuid kostja tähtaegselt (XX.XX.2025) vastust ei esitanud.

Maakohtu otsus

3.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda.

Otsuse põhjenduste kohaselt kohustas kohus 20.02.2025 kohtunõudega hagejat täpsustama

haginõuet ja esitama kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta

kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest.

Hageja esitas 05.03.2025 ümberarvutuse, milles palub juhul, kui kohus tuvastab, et

krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, mõista kostjalt välja

põhivõlgnevus 683,47 eurot (laenusumma 1000 eurot, millest on maha arvestatud kõik

tagasimaksed 316,53 eurot), intressid 31,64 eurot (s.o perioodi 19.01.2024 kuni 11.12.2024

eest) ja edasiulatuvad viivised põhinõudelt (683,47 eurot) alates 18.02.2025 VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras. Lisaks palub hageja kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista

menetluskulud.

Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku

laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja

krediidivõimelisuses. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida

esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on

krediidivõimeline.

Kohus tuvastas, et krediidiandja ei ole järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu

hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis hagejale 20.02.2025 kohtunõudega võimaluse

täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud

tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga.

Hageja esitas 05.03.2025 ebaselge ümberarvutuse ega esitanud kohtule teavet krediidiandja

poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga.

Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et

kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile,

et krediidiandja oleks VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need

kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid

arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava

ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab

hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised

ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.

3(6)

Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastustundliku

laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka hoolimata 20.02.2025 kohtunõudest

VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist (st hageja ei ole esile

toonud ega tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh millised ümberarvutuste

järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks ning andmeid selle kohta, kas lepingu

ülesütlemine kehtib), asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud

ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse põhjenduste

kohaselt jättis kohus hagi rahuldamata formaalsel alusel, leides, et hageja ei esitanud piisavalt

selget ümberarvestust ega tõendanud nõude suurust kooskõlas VÕS § 403⁴ lg 7-ga. Selline

lähenemine ei arvesta, et kostja oli saanud laenuna 1000 eurot, millest ta oli tagastanud üksnes

316,53 eurot. Ülejäänud 683,47 eurot jäi kostja valdusesse ilma õigusliku aluseta.

Olukorras, kus kohus leidis, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei

saa see viia olukorrani, kus hagi jäetakse täielikult rahuldamata, kui hageja on esitanud

tõendid laenusumma väljamaksmise kohta ja tal on endiselt seaduslik õigus saada tagasi laenu

põhiosa ning seaduslikku intressi VÕS VÕS § 403⁴ lg 7 alusel.

Apellandi hinnangul, et kohus oleks pidanud hindama, kas vähemalt alusetu rikastumise või

VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt korrigeeritud lepingu tingimuste alusel saab hagi osaliselt

rahuldada.

Määruse põhjendused

5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 637 lg 2¹ alusel menetlusse võtmata. Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 405 lg 1

redaktsiooni kohaselt oli tegemist lihtmenetlusega.

6.TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine

käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmiseks.

7.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi või rikkunud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud

tõendeid, mis võis mõjutada asja lahendamise lõppotsust. Kokkuvõtvalt tuleb asuda

seisukohale, et maakohus on hagi põhjendatult jätnud rahuldamata. Asjaolu, et hageja

maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna eelpooltoodust vastupidise väitmiseks alust.

Hageja tõi hagiavalduses esile järgmised asjaolud:

-Kostja ja PLACET GROUP OÜ sõlmisid 18.01.2024 laenulepingu nr TL4043478, mille

alusel sai kostja laenu 1000 eurot. Krediidi kulukuse määr oli 51,99% aastas: laen 1000 eurot,

lepingutasu 50 eurot, intressimäär 38,39% aastas, viivisemäär 0,11% päevas, 45 osamakset,

igakuine osamakse 42,21 eurot, periood 18.01.2024 kuni 10.10.2027.

4(6)

-Hageja kandis laenusumma 950 eurot (laenusummast oli kinni peetud lepingutasu 50 eurot)

kostjale üle 19.01.2024.

-Kostja on laenulepingu nr TL4043478 alusel teostanud tagasimakseid kokku 316,53 eurot.

-Teostatud maksetest luges hageja tasutuks 85,82 euro ulatuses põhiosa, 209,65 intressid, 1,06

euro ulatuses viivised ja 20 euro ulatuses sissenõudmiskulud.

-Hageja leidis, et kostja poolt on jäänud tagastamata laenuandjale põhiosa 914,18 eurot (1000

– 85,82).

-Hageja saatis 10.11.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 24.11.2024.

-Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga 10.11.2024 oli kostja võlgnevuses kolme

järjestikuse osamaksega, s.o 10.09.2024, 10.10.2024 ja 10.11.2024 osamaksega.

-12.12.2024 öeldi leping üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

Maakohus tuvastas, et laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu tuli

arvestada, et VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatut, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne.

Hageja esitas 05.03.2025 ümberarvutuse, milles palub juhul, kui kohus tuvastab, et

krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, mõista kostjalt välja

põhivõlgnevus 683,47 eurot (laenusumma 1000 eurot, millest on maha arvestatud kõik

tagasimaksed 316,53 eurot), intressid 31,64 eurot (s.o perioodi 19.01.2024 kuni 11.12.2024

eest) ja edasiulatuvad viivised põhinõudelt (683,47 eurot) alates 18.02.2025 VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

Apellatsioonimenetluses ei vaielda maakohtu tuvastatut, et laenuandja rikkus vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Ringkonnakohus osutab, et nii hagis esitatud esialgsete nõuete kui ka

alternatiivsete nõuete (ümberarvestatud nõuete) rahuldamise eelduseks on see, et laenuandja

laenulepingu ülesütlemine tõi kaasa õiguslikud tagajärjed.

Lepingu ülesütlemine ei saanud aga kaasa tuua õiguslikke tagajärgi, sest hageja arvates oli

kostja osamaksete tasumisega lepingu ülesütlemise ajal viivituses rohkem kui 3 kuud, kuid

kuna poolte vahel kokkulepitud intressimäära asemel kohaldus vastutustundliku laenamise

põhimõtte eiramise tõttu VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, siis tuli valdavas osas hageja

poolt arvestatud intressimaksed (209,65 eurot) lugeda tasutuks laenu põhiosa tagasimaksete

katteks. Maakohus leidis, et kuna hageja poolte laenulepingule kohaldatavat intressimäära

aluseks võttes ümberarvestatud maksegraafikut ei esitanud, ei olnud võimalik hageja nõuet

rahuldada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, sest kui arvestada kostja poolt

tasutu ainult põhiosamaksete katteks, siis laenusumma 1000 euro puhul tagasimakseteks

kokkulepitud 45 osamakse korral oleks igakuise osamakse suuruseks 20,41 eurot. Puudub

vaidlus, et kostja tasus hagejale kokku 316,53 eurot. Seega oli tagasimakseid tehtud,

arvestades vaid põhisummat 15,5 kuu eest. Maakohtu otsuse tegemise ajal 09.04.2025 oli

poolte vahel sõlmitud lepingust möödunud vähem kui 15 kuud. Hageja esitas

apellatsioonkaebuse lisana intressiarvestuse, millest nähtub seadusjärgses määras

sissenõutavaks muutunud intresside suurus 31,64 eurot, kuid ka nimetatud suuruses intresse

arvestades ei ole veenvalt tõendatud sissenõutavaks muutunud nõue. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumisel ei saa hageja nõuda kostjalt lepingutasu, st 50 eurot, mille

hageja luges tasutuks laenu väljastamisel lepingutasu katteksvastavalt VÕS § 4034 lg 7, teises

lauses sätestatule. Seega tuleb nimetatud summa tasutuks laenu tagasimakseks. Seega saab

5(6)

asuda seisukohale, et hageja ei ole tõendanud sissenõutavaks muutunud nõuet. Seega jättis

maakohus põhjendatult hagi rahuldamata.

Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus jättis vaid formaalsetel

põhjustel hagi rahuldamata. Käesoleval juhul leidis maakohus sisuliselt, et hageja ei ole

tõendanud, et maksekäsu kiirmenetluse ajal, hagiavalduse esitamise ajal või maakohtu

menetluse ajal oli kostja mõne osamakse tasumisega viivituses. Hageja esitas küll

alternatiivsed nõuded, kuid nende nõuete rahuldamise eelduseks oli jätkuvalt asjaolu, et

laenulepingu ülesütlemine tõi kaasa õiguslikud tagajärjed, mis käesolevas asjas tõendatud ei

ole.

Ringkonnakohus selgitab, et käesoleval juhul ei välista rahuldamata jäänud hagi hagejal

uuesti kohtusse pöörduda. Juhul, kui kostja jääb laenulepingust tulenevate ümberarvestatud

suurusega osamaksete, sest vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine on tuvastatud,

tasumisega viivitusse võib hageja nõuda kostjalt kohtu kaudu osamakse(te) tasumist, mis on

muutunud sissenõutavaks. Tegemist oleks sel juhul osaliselt muutunud hagi aluseks olevate

asjaoludega, mis uue hagi esitamist samade poolte vahel ei piira.

Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et maakohus oleks pidanud hagi rahuldama alusetu

rikastumise sätete järgi. Ringkonnakohus leiab, et hageja seisukoht on ekslik. Kuna asjas ei

leidnud tõendamist, et laenulepingu ülesütlemine tõi kaasa õiguslikud tagajärjed, kehtib

poolte vahel laenuleping ning kostja ei ole hageja arvel alusetult rikastunud.

8.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud

kaebuse esitaja kanda. Kui apellandil ei tekkinud apellatsioonkaebuse esitamisega kulusid,

siis tal ka kulud puuduvad. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub kohus apellatsioonkaebust

menetlusse võtmast, siis hagejalt riigilõivu tasumist riigituludesse ei nõuta. Riigilõivu

tasumise kohustuse täitmine oleks olnud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise eelduseks.

Apellatsioonkaebust ei edastatud vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud

apellatsioonimenetluses apellandilt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida.

Seega ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei

mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

6(6)