2-23-101512/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-23-101512

Määruse tegemise aeg ja koht

03.07.2025.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Mati Maksing, Indrek Soots

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi J.V vastu 361,05

EUR nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.10.2024 otsus ja 10.12.2024

täiendav otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant):

Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): J.V

(isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Keelduda menetlusse võtmast Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebust

Harju Maakohtu 07.10.2024 otsuse ja 10.12.2024 täiendava otsuse peale.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele

käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud apellandi menetluskulud tema enda kanda.

4. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus

menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi

taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega

kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

1(4)

Hagi asjaolud

1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja;

krediidiandja) 03.03.2020 krediidikonto lepingu nr. KK3526825, mille alusel võimaldati

kostjale kasutada krediidilimiiti 400 eurot. Hagiavalduse kohaselt sai kostja korduvalt

kasutada krediiti selliselt, et see jääb krediidilimiidi piiridesse. 30.11.2022 seisuga on kostja

kasutanud krediiti 282,87 eurot. Lepingus lepiti kokku aastases intressimääras 29,90% ja

krediidi kulukuse määras 34,87%. Kostja rikkus oma lepingulist kohustust tagastada krediit

arvete alusel. Esialgne võlausaldaja andis 20.11.2022 kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse

tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne

võlausaldaja kotjaga lepingu 05.12.2022 üles. Kostja oli võlgnevuses alates 20.09.2022 kuni

ülesütlemisele eelnenud osamakseni 20.11.2022. Esialgne võlausaldaja on nõuded kostja

vastu hagejale loovutanud.

Tuginedes eeltoodule palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 282,87 eurot; intressi

21,72; sissenõudmiskulu 30 eurot; hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivise 31,51 eurot ning edasiulatuva viivise määraga 29,90% aastas. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda.

Alternatiivselt, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, palus

hageja mõista kostjalt välja krediidikonto lepingu nr. KK3526825 alusel 4,27 eurot (926-

921,73). Hageja märgib, et käesoleval juhul on krediidikonto lepingu nr. KK3526825 alusel

kogu perioodi jooksul kostja kasutanud krediiti 926 eurot. Kokku on kostja teinud

tagasimakseid 921,73 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal tagastada lepingu alusel

saadud 4,27 eurot.

Kostja vastuväited

2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu otsus

3.Maakohus tegi 07.10.2024. a otsuse ja 10.12.2024 täiendava otsuse, millega otsustas:

1) Rahuldada hageja hagi kostja vastu osaliselt kostja ja Placet Group OÜ vahel 03.03.2020. a

sõlmitud krediidikonto lepingust nr KK3526825 tulenevalt;

2) Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 4,27 eurot, sissenõudmiskulu

summas 30 eurot ja seadusjärgsed sissenõutavaks muutunud viivised (perioodi eest alates

06.12.2022-06.10.2024) summas 0,91 eurot;

3) Ülejäänud osas (lepingujärgne intress, lepingujärgne viivis) jätta hagi rahuldamata;

4) Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised arvestatuna põhivõla (4,27 eurot) tasumata

osalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 07.10.2024

kuni põhivõla tasumiseni;

5) Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 8% ulatuses kostja ja 92%

ulatuses hageja kanda;

6) Määrata kindlaks hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahalise suurusena 520

eurot (riigilõiv 140 eurot, maksekäsu avaldus 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 360 eurot);

7) Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 40,23 eurot vastavalt

menetluskulude jaotusele;

2(4)

8) Kohustada kostjat tasuma punktis 7 väljamõistetud menetluskulude hüvitise tasumata osalt

hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Apellatsioonkaebus

4.Maakohtu otsuste peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles leidis, et maakohus

tuvastas ebaõigesti vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise. Apellant on seisukohal,

et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikutud. Selle tõendamiseks esitas hageja

piisavalt tõendeid. Sellest tulenevalt rahuldas maakohus ebaõigesti hagi vaid osaliselt.

Apellant palub maakohtu otsused tühistada osas, milles hagi jäi rahuldamata ja

menetluskulude jaotuse osas ning saata asi uueks arutamiseks maakohtule.

Määruse põhjendused

5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 637 lg 2¹ alusel menetlusse võtmata. Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 405 lg 1

redaktsiooni kohaselt oli tegemist lihtmenetlusega. Apellatsioonkaebuses vaidlustas hageja

(edaspidi ka apellant) maakohtu otsused osaliselt, osas, milles maakohus jättis esimese

alternatiivina esitatud nõude rahuldamata. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

apellatsioonkaebuses eraldi põhjendustega ei vaidlustatud.

6.TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine

käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmiseks.

7.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsuste tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi või rikkunud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud

tõendeid, mis võis mõjutada asja lahendamise lõppotsust. Kokkuvõtvalt tuleb asuda

seisukohale, et maakohus on hagi põhjendatult osaliselt rahuldanud. Asjaolu, et hageja

osaliselt maakohtu otsustega ei nõustu, ei anna eelpooltoodust vastupidise väitmiseks alust.

8.Apellatsioonkaebuse keskse väite kohaselt ei rikkunud krediidiandja vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Hageja tõi esile, et laenu andmisele eelneva 3 kuu jooksul oli kostja

keskmine töötasu suurus 862,04 eurot, kohustused teiste krediidiandjate ees moodustasid

keskmiselt kuus 282,50 eurot. Apellant tõi esile, et kostja kuludeks arvutas krediidiandja veel

150 eurot majapidamiskulusid ja taotletava laenu osamakse 39,44 eurot. Kliendi tulude ja

kulude analüüsi kokkuvõtteks jäi kliendile igakuiselt üle 390,10 eurot, mistõttu leidis

krediidiandja, et kostja on võimeline laenu tagasi maksma.

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas põhjendatult, et krediidiandja poolt läbi

viidud kostja finantskohustuste väljaselgitamine ja kontroll ei olnud piisav. Asjast nähtuvalt

tugineb hageja võlausaldaja poolt tehtud automatiseeritud pangakonto ja registrite analüüsile,

mis ei võimalda anda hinnangut kostja krediidivõimekusele lepingu sõlmimisele eelnenud

perioodil.

10.Maakohus esitas apellant väite ja kordas seda ka apellatsioonkaebuses, et kostja märkis

oma majapidamiskulude suuruseks 0 eurot. Krediidiandja luges majapidamiskulude suuruseks

3(4)

seejärel 150 eurot (sise-eeskirjades märgitud minimaalne majapidamiskulu). Krediidiandja

jättis aga tähelepanuta, et ta peab kindlaks tegema, kas tema poolt krediidivõimelisuse

hindamisel kasutatav üldkohaldatav määr katab reaalselt tarbija majapidamiskuludeks

tehtavad kulutused, sest teatud juhtudel võivad tarbija kulutused majapidamisele olla

suuremad, kui krediidiandja poolt määratud üldkohaldatav määr. Krediidiandja peab tegema

mõistlikke pingutusi, et kindlaks teha tarbija reaalne majanduslik olukord välja selgitamaks,

kas tarbija igakuised sissetulekud võimaldavad tal tasuda nii varasemalt võetud kohustusi,

katta igapäevaseid majapidamiskulusid ja tagasi maksta taotletavat krediiti. Asjast nähtuvalt

krediidiandja mõistlikke pingutusi ei teinud.

11.Asja materjalidele lisatud kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on selgitusega

„kommunaalmakse“ tasunud nii novembris, detsembris ja jaanuaris 225 eurot. Täiendavalt on

kostja tasunud selgitusega „kommunaalmakse“ veebruaris 40 eurot ja 70 eurot, jaanuaris 66

eurot, detsembris 61 ja 73 eurot. Apellatsioonkaebuses väidab apellant, et teostatud

pangakonto analüüs ei tuvastanud, et klient tasuks üüri või tal oleksid igakuised

majapidamiskulud mis ületavad 150 eurot. Ringkonnakohtu arvates viitavad need

apellatsioonkaebuse väited sellele, et kuigi kostja poolt esitati pangakonto väljavõtted

krediidivõimekuse tuvastamiseks, ei ole krediidiandja nendega üldse tutvunud. Vastasel korral

oleks tuvastatud, et ainuüksi eluruumiga seotud igakuised püsikulud moodustavad kostjal

ligikaudu 300 eurot. Sellele lisanduvad veel toidukulud, kulud esmatarbekaupadele jm.

12.Kuna kostja ülalpidamiseks vajalike kulude suurus jäi välja selgitamata, kuigi käesolevas

asjas olid andmed selle kohta esitatud, lähtus krediidiandja ebaõigesti eeldusest, et kostja

vajalike majapidamiskulude suurus on 150 eurot kuus. Täiendavalt peab ringkonnakohus

vajalikuks esile tuua, et krediidiandja on tähelepanuta jätnud võimaliku vastuolu kostja

taotletud krediidilimiidi (400 eurot) ja krediidivõimekuse kontrolli tulemuse (kostjale jääb

igakuiselt peale kulude kandmist üle nn vaba raha 390 eurot) vahel. Juba see asjaolu oleks

pidanud nõuetekohase krediidivõimekuse kontrolli läbiviimisel tõstatama kahtluse, kas kostja

igapäevaelu kulude ja kohustuste suurus on korrektselt tuvastatud.

13.Tarbijale ei tohi krediiti väljastada, kui on mõistlik järeldada, et tema sissetulekutest ei

piisa kõikide tema kohustuste kandmiseks ja viimane kasutab krediiti sissetuleku allikana

selleks, et katta igapäevaseid kulutusi ja/või tasuda olemasolevaid finantskohustusi.

Maakohus tuvastas põhjendatult, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet

ning seega on maakohtu otsused hagi osalise rahuldamise kohta õige

14.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud

kaebuse esitaja kanda. Kui apellandil ei tekkinud apellatsioonkaebuse esitamisega kulusid,

siis tal ka kulud puuduvad. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub kohus apellatsioonkaebust

menetlusse võtmast, siis hagejalt riigilõivu tasumist riigituludesse ei nõuta. Riigilõivu

tasumise kohustuse täitmine oleks olnud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise eelduseks.

Apellatsioonkaebust ei edastatud vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud

apellatsioonimenetluses apellandilt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida.

Seega ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei

mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

4(4)