3-24-3301/46 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Janar Jäätma ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.07.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3301

Haldusasi

T.N kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 21.11.2024

otsuse nr 12204220035-2 tühistamiseks ning Politsei-

ja Piirivalveameti kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja T.N, esindajad Uljana Ponomarjova ja Nora

Kurik

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja

Regina Lider

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14.03.2025 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 09.06.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 14.03.2025 otsuse resolutsiooni punktid 1–3

rahvusvahelist kaitset ja lahkumisettekirjutust puudutavas osas.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta rahuldamata T.N kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti 21.11.2024 otsuse nr 12204220035-2 resolutsiooni punktide 1 ja 2

tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks

(s.o rahvusvahelist kaitset ja

lahkumisettekirjutust puudutavas osas).

4. Muus (s.o sissesõidukeeldu puudutavas) osas jätta Tallinna Halduskohtu 14.03.2025

otsuse resolutsiooni punktid 1–3 muutmata, kuid muuta halduskohtu otsuse põhjendusi

vastavalt ringkonnakohtu otsuse põhjendustele.

5. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt T.N esimese ja teise kohtuastme menetluskulude

katteks välja 332,35 eurot. Muud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

6. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga. Avaldada otsuse

tekst osaliselt selliselt, et lahendi terviktekstis halli taustaga märgitud osad jäävad

avaldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

3-24-3301

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse

hiljemalt 04.08.2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T.N (kaebaja) on 1988. a-l sündinud Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes lahkus xxx

Venemaalt Eestisse ning esitas 22.04.2022 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) rahvusvahelise

kaitse taotluse.

2. PPA luges 26.08.2022 otsusega nr 12204220035-1 kaebaja taotluse välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ja lükkas

selle VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi. Samas otsuses tehti kaebajale väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7² lg-te 1, 1¹ ja 4 alusel ettekirjutus lahkumiseks Venemaale

ning kohaldati VSS § 7⁴ lg 1 alusel sissesõidukeeldu 3 aastaks. Kaebaja esitas PPA

26.08.2022 otsuse peale kaebuse, mille Tallinna Halduskohus rahuldas 09.12.2022 otsusega

nr 3-22-2015, tühistades PPA otsuse ja kohustades PPA-d kaebaja rahvusvahelise kaitse

taotlust uuesti läbi vaatama. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.09.2023 otsusega PPA

apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Riigikohus jättis PPA

kassatsioonkaebuse 22.12.2023 menetlusse võtmata.

3. PPA luges 21.11.2024 otsusega nr 12204220035-2 VRKS § 20 alusel kaebaja taotluse

põhjendamatuks ja lükkas selle tagasi, tegi kaebajale VSS § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel

ettekirjutuse lahkumiseks Venemaale vabatahtliku täitmistähtajaga 14 päeva, mis kuulub

täitmisele kaebaja seadusliku viibimisaluse lõppemise korral, ning kohaldas VSS § 74 lg 1

alusel sissesõidukeeldu 3 aastaks Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi alates

lahkumiskohustuse täitmisest.

I Rahvusvaheline kaitse

1) Rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevad asjaolud

Kaebaja on väljendanud hirmu Venemaale tagasipöördumise ees. Ta on varem olnud aktiivne

keskkonnaaktivist ja osalenud projektides, mille eesmärk oli edendada prügi sorteerimist xxx

ja seista vastu jäätmepõletusjaamade rajamisele. Samuti koordineeris kaebaja valitsuse

toetatud anonüümsete netikommentaatorite (nn Kremli trollivabriku) vastast tegevust. Pärast

Venemaa laiaulatuslikku sissetungi Ukrainasse hakkas kaebaja tegema ja jagama

sotsiaalvõrgustikus VKontakte asuval profiilil sõjavastaseid postitusi ning osalema

sõjavastastel meeleavaldustel. Valitsuse suunal väljendas kaebaja kriitikat ka varem. Eestis on

2(19)

3-24-3301

kaebaja jätkanud sõjavastase meelsuse väljendamist, avaldades arvamust VKontaktes,

osaledes Tallinnas toimunud meeleavaldustel ja tehes Ukraina toetuseks annetusi. Ta proovis

luua ise mobilisatsioonivastast projekti. Kaebaja pelgab, et tema suhtes võidakse Venemaal

algatada kriminaalasi, mis päädib vangistusega.

Kaebaja väitel oli ainus projekt, mille raames ta oli avaliku elu tegelane, vabatahtlik tegevus

keskkonnaühenduses xxx, milles ta juhtis projekti xxx, mille eesmärk oli tekitada xxx

jäätmete sorteerimise süsteem. Projekti aktiivne faas oli 2020. a kevadel-suvel. Suuresti tänu

kaebaja projektile rajati jäätmejaamad ja hakati prügi sorteerima. 2021. a-l laienes projekt

xxx. Edasi käivitati kaebaja juhistele tuginev projekt paljudes kogukondades. Projekti

läbiviimise eest pälvis kaebaja vabatahtliku auhinna xxx. Võitja valiti linnaelanike

hääletusega. Pärast seda, kui rikuti kaebaja auto, sai ta aru, et pole mõtet avalikult üles astuda.

Projekti raames tahtsid mõned inimesed kaebajale näidata, et ta kas lõpetab tegevuse või

temaga juhtub midagi halba. Autoga juhtunu asjus kaebaja politseisse ei pöördunud, kuna

kohaliku tasandi politsei on valitsuse esindajate kontrolli all.

Osalemiseks jäätmete põletamise tagasilükkamise ja jäätmetekke vältimise projektis xxx,

sõlmis kaebaja töölepingu Greenpeace Russiaga. Kõigepealt töötas kaebaja turundusosakonna

struktuuri ülesehitamisel ja seejärel juhendas netikommentaatoreid, kes astusid vastu Kremli

trollivabriku argumentidele. Need trollid olid palganud prügi põletavad ettevõtted. Projekt

kogus piisavalt hääli (100 000), et seda hakataks valitsuses arutama, kuid tavapärase

läbivaatamise asemel kutsus komisjon kohale jäätmepõletustehaste esindajad, kes polnud

huvitatud projekti elluviimisest. 2021. a sügisel tehti algatusest keeldumise otsus, mille üle

vaieldakse kohtus. Kaebajal oli kohalikul tasandil ainult üks projekt, kus ta esines kui avalik

isik. Föderaalsel tasandil osales ta keskkonnaalases tegevuses, kus tema oponendiks olid

äriettevõtted, kuid kaebaja sõnul käivad Venemaal riik ja ettevõtlus käsikäes.

Kaebajat pole Venemaal kinni peetud ega karistatud, ta pole seal tagaotsitav. Tal pole olnud

isiklikke kokkupuuteid eriteenistustega. Kaebaja on osalenud meeleavaldustel, viimati

Venemaal 06.03.2022 sõjavastasel aktsioonil. Kaebaja on alati tegutsenud märkamatult, kuid

ta selgitas, et pärast 24.02.2022 on Venemaal olukord muutunud – piisab, kui kaebaja kohta

kirjutatakse kaebus, et tal on sõjavastased vaated. On tendents, et ka keskkonnateemad

pööratakse poliitiliseks. Kaebaja arvab, et ta on kasulikum arvuti taga töötades, mitte avalikult

esinedes – seetõttu väljendas ta oma sõjavastasust suhtlusvõrgustikus VKontakte asuval

isiklikul profiilil. Kaebaja ei saa sellises olukorras olla vait.

Kaebaja tegeleb seniajani sõjavastaste sõnumite levitamisega. Kuigi iga postitus ei kanna

selgelt ja otsesõnu sõjavastast sõnumit, on tegemist avaldustega, mille eesmärgiks on sõjale

tähelepanu juhtimine ja inimeste teadlikkuse tõstmine. Vaatamata sarkastilisele alatoonile on

tegemist selgelt sõjavastaste postitustega, mille tõttu hakataks kaebajat Venemaal taga

kiusama. Kaebaja VKontakte profiil on avalik ja sellel postitatavat sisu näevad nii kaebaja

sõbralistis olevad vabatahtlikud, kes nüüd toetavad sõda, kui ka need, kes pole kaebaja

sõbralistis. Profiili võib leida mh siis, kui sisestada VKontake otsingulahtrisse märksõna „ei

sõjale“ vms. Kaebaja Eestis viibitud aja jooksul on Venemaal mitu keskkonnaaktivisti

sõjavastaste väljaütlemiste eest mitmeks aastaks vangi mõistetud. Kaebaja on Eestis osalenud

Venemaa saatkonna ees meeleavaldustel, millest mõnel jäi ka meediaväljaannetes avaldatud

fotodele ja korra andis venekeelse Delfi ajakirjanikule lühiintervjuu. Ta on teinud ka rahalisi

annetusi Ukraina toetuseks. Kuna viimasel ajal pole tal võimalik annetusi saata, töötas ta välja

sõjavastase postkaardi disaini, millega tahab motiveerida inimesi saatma Ukrainale annetusi.

Kuna kaebajal ei õnnestunud 2022. a septembris arendada suhtlust kohalike ühendustega,

otsustas ta algatada isikliku projekti. Projekti idee seisnes selles, et väljaspool Venemaad

elavad inimesed levitavad VKontaktes nn virtuaalseid lendlehti/juhiseid mobilisatsiooni

3(19)

3-24-3301

vastu. Kaebaja pakkus idee välja Aleksei Navalnõi meeskonnale, kuid nad ei reageerinud,

mistõttu kaebaja lõi projekti tervikuna ise (lõi Instagrami profiili, kuhu postitas juhised,

kuidas sotsiaalmeedia kasutajatest vabatahtlikud saaksid infot levitada). Kaebaja pakkus

projekti erinevatele internetis tegutsevatele sõjavastastele ühendustele ja lõpuks valmis

projekti uuesti A. Navalnõi meeskonnale, kuid sai äraütlemisi. Kaebaja sõnul läks tema

projekt luhta.

Kaebajal pole teavet, kas Venemaa ametivõimud on tema vastu huvi tundnud. Venemaal on

aga hoiak, et inimest ei „torgita“ enne, kui ta pole riiki naasnud, kuid siis võetakse piiril kinni.

Kaebaja pass kaotas 23.04.2024 kehtivuse ja kui teda hakatakse Eestist välja saatma, tuleb

PPA-l pöörduda Venemaa poole, mis tõmbab kaebajale tähelepanu. Ka viisa kehtivus on

lõppenud. Sellises olukorras pole kaebajal võimalik märkamatult piiri ületada.

Kaebaja jaoks oleks Venemaal elamine mõttetu, sest temast poleks seal kasu, ta ei suudaks

seal rahulikult tänaval viibida, satuks pidevalt vaidlusesse, ei suuda rahulikult Z-tähte vaadata.

Venemaal ei toimi praegu ka keskkonnateemalised algatused.

2) PPA hinnang taotluse asjaoludele

a) Keskkonnaaktivism Venemaal

PPA järeldab kaebaja selgitustest, et ainus projekt, milles kaebaja osales avalikult kui aktivist,

leidis aset 2020. a-l. Kaebaja ei tegelenud sellega individuaalselt, vaid oli keskkonnaliikumise

xxx vabatahtlik ja juhtis selle organisatsiooni aktivistina projekti, mille eesmärk oli tekitada

xxx prügisorteerimise süsteem. Organisatsioon tegutseb juba 2011. a-st ning on laienenud

Peterburist teistesse Venemaa linnadesse, koondades enda juurde hulgaliselt vabatahtlikke.

Jäätmete liigiti sorteerimise ja taaskasutuse teemadega on tegeldud algusest peale. Liikumist

pole Venemaal kuulutatud välisagendiks ja avalikest allikatest ei nähtu selle vabatahtlike

tagakiusamist – pigem järeldub organisatsiooni laienemisest ja pikast tegutsemisest, et

võimud taluvad seda. Seejuures anti kaebajale auhind üritusel, millel on alates 2012. a-st

olnud üle 6000 osaleja ja mille korraldaja on Peterburi linnavalitsus. On vähetõenäoline, et

selline preemia oleks lubatud anda ametivõimudele ebameeldivale isikule.

Kaebaja autoga juhtunut ei saa pidada tõsiseks ja korduvaks riigivõimu poolseks tagakiusuks

VRKS § 19 mõistes. Kuigi võimalik on kaebaja pakutud stsenaarium, mille kohaselt tema

oponendid palkasid teda kiusama pätid, kes meelega rikkusid kaebaja auto, lootes, et ta oma

tegevuse lõpetaks, ei ole sellele reaalset tõestust. Kuna kaebaja ei pöördunud politseisse, ei

saa hinnata, kas ta oleks politseilt abi saanud. Kaebaja ei tundunud politseid kartvat, vaid

lihtsalt ei pidanud politseisse pöördumist tulemuslikuks.

ROI ehk Venemaa Avalik Algatus on veebiressurss Venemaa Föderatsiooni kodanikele

avalike algatuste postitamiseks, mis loodi 2013. a-l presidendi dekreedi alusel. ROI veebilehel

saavad kodanikud esitada algatusi, hääletada esitatud algatuste poolt või vastu ja saada teavet

avalike algatuste elluviimise käigu ja tulemuste kohta. Selleks, et saata algatus võimudele

arutamiseks, peab see föderaaltasandil saama vähemalt 100 000 toetavat häält. Avalike

Keskkonnaorganisatsioonide Liit algatas 2020. a märtsis petitsiooni jäätmete põletamise ja

prügitekke vältimise vastu. Nõuti jäätmeseaduse muutmist, ühekordsete mahutite ja pakendite

kasutamise keelamist, kui neil on korduvkasutatavad alternatiivid, riikliku poliitika järgimist,

mis eelistab jäätmetekke vältimist jäätmete põletamisele, ning ametnike karistamist, kes

kiidavad heaks nende prioriteetidega vastuolus olevaid õigusakte. Föderaalne algatus xxx

esitati ROI veebilehel. Meetmed töötasid välja eksperdid Põletamisevastase ja Ringlussevõtu

Liidust, mis ühendab mitmeid sõltumatuid keskkonnaorganisatsioone. 2021. a mais kogunes

valitsuse ekspertgrupp ning kuigi algatuse poolt hääletas üle 100 000 inimese, lükkas

komisjon selle tagasi. xxx esitas kohtule hagi selle otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kuid

kohus jättis hagi sisuliselt läbi vaatamata. PPA-le teadaolevalt ei ole kaebajal oma

4(19)

3-24-3301

päritoluriigis pooleli ühtegi kohtumenetlust. Algatuse vastane RT-Invest on 2012. a-l loodud

Venemaa riiklikku kontserni, Rostehhi kuuluv ettevõte, mis tegeleb tahkete olmejäätmete

käitlussüsteemi juurutamisega Venemaal.

PPA peab usutavaks, et kaebaja töötas vabatahtlikuna algatuse xxx turundusosakonna

struktuuri ülesehitamisel ja selle raames kogus kokku teised vabatahtlikud, kellega nad

võitlesid internetis algatuse kohta levitatava valeinfo vastu. Usutav pole aga kaebaja väide, et

algatus tehti tema initsiatiivil. Kaebaja oli vabatahtliku aktivistina üks paljudest selle kallal

töötanud inimestest. Valitsuse komisjoni otsust algatust mitte menetlusse võtta ei saa pidada

tagakiusuks. Kuigi ilmselt olid RT-Investil suuremad võimalused (raha ja mõjuvõim)

komisjoni enda huvidest lähtudes mõjutada, ei kaasnenud selle otsusega kaebajale isiklikku ja

suurt kahju. Keskkonnakaitsjate ja oma tegevusega keskkonda saastavate suurettevõtete

vastasseis riikliku ja globaalse keskkonnapoliitika kujundamise protsessides ei ole vaid

Venemaale iseloomulik nähtus, vaid on aktuaalne globaalselt. RT-Investi tegevuses, sh

sotsiaalmeedias valeinfo levitamises pole seega midagi tavatut. Kaebajat ei kiusatud aastatel

2020–2021 taga seoses tema tegevusega algatuse xxx raames ning on vähetõenäoline, et see

ka lähitulevikus põhjustaks kaebaja tagakiusamist.

Kuna kaebaja jagas valeinfo levitamise vastases võitluses teavet Rostehhi ja RT-Investi

tegevuse kohta, kardab ta, et teda võib Venemaale naastes ähvardada sarnane saatus, nagu

juhtus Ksenia Sobtšaki „Tähelepanu, Media“ turundusdirektori Kirill Suhhoviga, Telegram-

kanali „Tushite svet“ administraatori Arian Romanovski (Kuzmin) ja ajakirjanik Tamerlan

Bigajeviga, kellele mõisteti 7 aastat vangistust. Avalikest allikatest nähtub, et kõnealuse

kaasuse puhul oli lisaks Rostehhi kohta negatiivse info avaldamisele tegemist välja-

pressimisega. Kaebaja profiil ja keskkonnaalane tegevus ei ole mainitud isikutega

võrreldavad. Kaebaja ütlustest ja esitatud tõenditest ei nähtu, et ta vastas Kremli trollide

levitatud valeinfole oma nime alt ja oleks xxx projekti raames olnud avaliku elu tegelane.

Internetis leiduvate avalike allikate põhjal ei ole kaebaja nimi avalikult selle projektiga

seostatav. Seega pole kaebaja subjektiivne hirm objektiivsete asjaoludega põhjendatud.

Kaebaja väide, et ta lõi Kremli trollide vastu võitlemiseks vabatahtliku rühmituse, mis väitles

trollidega ka sõja teemal, ei ole loogiline. Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse algas

pärast algatuse xxx hääletusperioodi lõppu. Kaebaja võis Kremli trollidega sõja teemat

arutada hiljem, kuid see pole seostatav selle algatuse raames loodud võrgustikuga.

PPA uuris praegust suhtumist keskkonnateemadesse ja aktivistide kohtlemist Venemaal.

Keskkonnaküsimused on Venemaal väga poliitilised ja tihedalt teiste teemadega seotud, kuigi

aktivistid ise tahavad näidata, et probleemil ei ole poliitilist mõõdet. Venemaal on ette tulnud

juhtumeid, kus riik kasutab erinevaid valesüüdistusi (pettused, narkootikumid, ekstremism), et

aktiviste vaigistada. Kui aga aktivist ebaausalt süüdi mõistetakse, siis võivad sellele järgneda

suuremad poliitilised meeleavaldused. Osana laiemast läänevastasest hoiakust nimetas

Venemaa 2023. a-l ebasoovitavaks sellised rahvusvahelised valitsusvälised organisatsioonid

nagu Bellona, Greenpeace ja Maailma Looduse Fond (WWF). See nimetus keelas neil

sisuliselt Venemaal töötamise ja pidas igasugust koostööd nendega kuriteoks. Ka varem on

Venemaa võimud lisanud kümneid kohalikke ja riiklike valitsusväliseid organisatsioone ja

algatusi „välisagentide“ nimekirja. Kui Venemaa keskkonnaaktivistid esitasid 2022. a-l sealse

esimese kliimahagi, seisid aktivistid silmitsi valitsuse uue survega (sh üks hagejatest,

inimõigusorganisatsioon otsustati likvideerida ning ühelt füüsilisest isikust hagejalt ja ta perelt

võeti Venemaa kodakondsus ja ta oli sunnitud riigist lahkuma). Venemaa Sotsiaal-

Ökoloogilise Liidu (RSEU) eksperdid registreerisid 2023. a-l 156 uut keskkonnakaitsjate

vastu suunatud survestamise episoodi 36 regioonis. Kokku survestati 174 keskkonnakaitsjat ja

29 keskkonnaühendust. 32 aktivisti rünnati, mille tulemusel said nad erineva raskusastmega

vigastusi. Kahjustati vähemalt 6 inimese vara. Keskkonnakaitsjatele koostati vähemalt 78

5(19)

3-24-3301

haldusrikkumise protokolli ja määrati 49 haldustrahvi. Aktivistidele määratud haldustrahvide

kogusumma oli vähemalt 338 300 rubla. Kuuele inimesele määrati haldusarest. 2023. a-l

alustati keskkonnakaitsjate vastu 10 uut kriminaalasja ja 5 said karistada (1 trahv ja 4

tingimisi karistust). Mõned Venemaa keskkonnaorganisatsioonid püüavad oma

looduskaitsealaseid jõupingutusi jätkata, rohujuuretasandil on see võimalik.

PPA järeldab päritoluriigi infost, et keskkonnaaktivistidel võib Venemaal olla keeruline

tegutseda ja oma eesmärke saavutada. Samas on keskkonnaorganisatsioone survestatud

Venemaal juba üle 10 aasta. Selline survestamine võib olla sõltuvalt kontekstist erineva

iseloomuga – majanduslik, poliitiline, suuline, füüsiline jne. Seega kui päritoluriigi info

viitab, et 2023. a-l survestati kokku 174 keskkonnakaitsjat, siis võib katustermin

„survestamine“ koondada erinevaid juhtumeid, millest paljud ilmselt ei ole tagakiusamine

Genfi konventsiooni ja VRKS-i mõistes. Venemaa rahvaarvu arvestades on igal juhul tegu

marginaalse arvuga, sh on Venemaal ilmselt tuhandeid keskkonnaaktiviste. Päritoluriigi infost

ei ilmne, et keskkonnaorganisatsioonide lihtliikmed langeksid süsteemse tagakiusu ohvriks.

PPA hinnangul on kaebaja profiili arvestades vähetõenäoline, et kui ta peaks Venemaale

naastes samalaadse tegevusega jätkama, ähvardab teda seal tagakiusamine.

b) Muu poliitilist meelsust väljendav tegevus Venemaal

Kaebaja ütlustest ei nähtu, et tal oli Venemaal politseiga probleeme seoses meeleavaldustel

osalemisega. Venemaa ametivõimudele pole ilmselt teada, et kaebaja osales 2021. a-l A.

Navalnõi arreteerimisest tingitud meeleavaldusel, mistõttu pole usutav, et see asjaolu hakkaks

kaebaja elu Venemaale naastes negatiivselt mõjutama. Päritoluriigis jõudis kaebaja

sõjavastast meelsust avaldada umbes 2 kuud. Viimane sõjavastane meeleavaldus, kus kaebaja

osales, toimus 06.03.2022. Hiljem ei saanud ta enda sõnul enam meeleavaldustel käia, sest

pärast seda, kui meeleavaldused ametlikult keelustati, neid lihtsalt enam ei toimunud. Kuigi

on tõsi, et sõja esimestel kuudel peeti Venemaal kinni tuhandeid meeleavaldajaid, ei olnud

kaebaja nende hulgas. Seega ei olnud ta Venemaal sõjavastastel meeleavaldustel osalemise

tõttu tagakiusatud.

Kuigi kaebaja alustas oma VKontakte profiilil sõjavastaste postituste tegemist ja jagamist

Venemaal viibides, ei kogenud ta ka nende tõttu riigivõimu poolset tagakiusu. Kaebaja tegi

režiimikriitilisi postitusi juba 2020. ja 2021. a-tel, kuid ei sattunud seetõttu võimude

huviorbiiti. PPA möönab, et pärast sõja algust lahkus kaebaja üsna kiiresti ja võib eeldada, et

ametivõimud ei pruukinud veel jõuda kaebaja postitustele reageerida. Aga igal juhul polnud

kaebaja Venemaalt lahkumise ajal riigivõimu poolt poliitilistel motiividel tagakiusatud isik.

Seda kinnitab ka probleemideta piiriületus.

Kaebaja selgitas, et varem tegeles ta keskkonnaaktivismiga, kuid sõja ajal peab ta olema

poliitaktivist ega saa sõja teemal vaikida. Kaebaja VKontakte profiil on avalik ja kõigile

ligipääsetav (sh neile, kes pole VKontaktes kasutajakontot loonud).

Päritoluriigi infost nähtuvalt on Vene võimud 2012. a-st tegelenud riigisisese teisitimõtlejate

mahasurumise ja kodanikuühiskonna nõrgestamisega. Need tegevused intensiivistusid 2020. a

sügisel kolme sündmuse tõttu (meeleavaldused Valgevenes, Vene opositsiooni meeleavalduse

põhiseaduse muudatuste vastu, mis mh võimaldasid Putinil veelkord presidendiks

kandideerida, ning soov nõrgestada opositsiooni enne 2021. a valimisi). Kuulsatele oposit-

siooni esindajatele on määratud pikki vanglakaristusi. Viimasel aastal on tsensuur muutunud

karmimaks. Kõige äärmuslikumad on seadused, mis puudutavad (Ukrainas toimuva) sõja

kohta info tsenseerimist. Esinenud on juhtumeid, kus inimesi on karistatud rahumeelse

vastuseisu väljendamise eest Ukraina sõjale. 2024. a augusti seisuga oli sõjatsensuuri seaduste

tõttu kriminaalkorras süüdistuse saanud üle 480 inimese ja haldussüüdistuse üle 10 000

inimese. Vähemalt 1372 inimõiguste kaitsjat, ajakirjanikku ja sõjavastast aktivisti on

6(19)

3-24-3301

poliitiliselt motiveeritud alustel kinni peetud ja neile on määratud pikad karistused.

Sõjavastaseid antakse kohtu alla ka teiste seadusesätete alusel, põhjuseks nii avalik üleskutse

mobilisatsiooni vältida kui ka video, kus sõjast räägitakse, või osalemine tänavaküsitluses,

vabatahtlik töö või deserteerumine. Raskemate süütegude eest (nt sõjaväekomissariaadi

põlema panemine) võidakse esitada süüdistus terrorismis. OVD-Info andmetel oli

sõjavastasele määratud karistuse pikkus 2023. a-l tavaliselt vahemikus 36–77 kuud, internetis

arvamuse avaldamise eest tüüpiliselt 34–65 kuud.

VK Company, mis on VKontakte omanik ja mis omakorda on riigi omanduses, on Venemaa

kuulsaim internetiteenuste osutaja, mille kaudu võimud kontrollivad suurt osa Venemaa

internetiteenuseid, sh sotsiaalmeediavõrgustikke ja maksesüsteeme. VKontakte pakub

mitmesuguseid teenuseid (sõnumivahetus, helistamine, maksmine, toidu ja takso tellimine).

Plaanis on see ühendada Venemaa avalike teenuste portaaliga Gosuslugi, et sealtkaudu saaks

kasutada avalikke teenuseid. VKontakte teenuseid kasutab iga kuu üle 60% riigi

elanikkonnast. VKontakte on andnud Venemaa siseministeeriumile infot, mille tulemusena on

kasutajaid ebaseaduslike postituste tegemise eest süüdi mõistetud. Platvormi kasutatakse

propaganda levitamiseks. 2022. a-l karistati VKontaktes postituste tegemise eest 62 ja 2023.

a-l 64 inimest; eeldada võib trendi jätkumist.

Venemaal on siiski miljoneid, kes on autoritarismi ja verevalamise vastu, ning osa neist

väljendavad avalikult oma seisukohti. Venemaa elanikkonna suurust arvestades on

sõjavastaste vaadete eest kriminaal- või haldussüüdistuse saanute hulk marginaalne. Seega,

kuigi sõnavabadust piiravad seadused on represseerivad ja karmide karistustega, pole

Venemaa võimudel tegelikult nii suurt huvi ega ressurssi, et karistada kogu sõjavastast elanik-

konda. Ka VKontaktes postituste tegemise eest karistada saanud inimeste proportsioon on

väga väike. Selles kontekstis ei ole kaebaja subjektiivne tagakiusukartus objektiivselt

põhjendatud. Kui ametivõimud oleks huvitatud kaebaja vastutusele võtmisest, oleks selle

kohta pärast pea 3 aastat võimu kritiseerimist juba mingit teavet. Kaebaja tegevus sõjavastase

aktivistina ei erista teda teistest VKontakte kasutajatest. Kaebaja on 21 kuu jooksul teinud või

jaganud 31 postitust, millel enamasti on 1–5 meeldivaks märkimist ja 1–2 kommentaari,

vaatamisi enamasti ca 140–200. Jagatud on 4 postitust, igat üks kord. Seega ei toimu kaebaja

sotsiaalmeedia profiilil sellist aktiivset tegevust, mis võiks tekitada ametivõimude

kõrgendatud huvi. Jagamiste ja meeldimiste väikest arvu arvestades on vähetõenäoline, et

kaebaja postitused jõuavad tema sõbralistist väljapoole. Kaebaja varasem tegevus

keskkonnaaktivistina ei ole mõjutanud tema tuntust sotsiaalmeedias.

Kaebaja on esile toonud tagakiusuohu, mis võib tekkida pealekaebamisest. Iseenesest viitab

päritoluriigi info, et nt 2022. a-l oli enam kui 280 000 juhtumit, kus inimesed üksteise peale

ametlikult kaebasid, sh internetis avaldatu tõttu. PPA leiab, et kui keegi oleks tõesti Venemaa

ametivõimudele kaebaja peale kaevanud, oleks sellest praeguseks mingeid märke (nt kõned

lähedastele). Kaebaja varasemast 400 jälgijast enamik on lõpetanud tema profiili jälgimise.

Sellest võib järeldada, et kaebajaga mitte nõustuvad inimesed ei jälgi enam tema jagatud sisu.

Kuigi kaebaja jättis eelmises haldusasjas kohtuistungil mulje, et tal oli plaanis luua

laiaulatuslik projekt Venemaa kodanikest meeste mobilisatsioonist kõrvale hoidmise

toetamiseks, tuli sellest tegelikult välja 6 postituse ja mõne „looga“ anonüümne Instagrami

konto, kusjuures Instagram oli tegelikult juba alates 2022. a märtsist Venemaal blokeeritud

pärast seda omava Meta ekstremistlikuks kuulutamist. Alles 2024. a veebruaris muutus

Instagram Venemaal ootamatult kättesaadavaks ka virtuaalset privaatvõrku (VPN) nõudmata.

Instagrami konto näitab kaebaja sõjavastast meelsust, kuid ei pane kaebajat tagakiusuohtu.

Konto pole kaebaja nimega seostatav ja on vähetõenäoline, et see mõjutas mingil viisil

Venemaal toimunud mobilisatsiooni.

7(19)

3-24-3301

c) Tegevus Eestis

Tallinnas Venemaa saatkonna ees meeleavaldustel käimine ja postkaartide valmistamine

näitavad kaebaja püsivat Vene riigivõimu vastast meelsust, kuid on vähetõenäoline, et kaebaja

satub seetõttu Venemaale naastes tagakiusuohtu. Venemaa halduskoormuse suuruse tõttu on

ebausutav, et võimud suudavad jälgida mitme miljoni Euroopa Liidus elava Venemaa

kodaniku tegevust. Üldise meelsuse kohta antakse saatkondade kaudu tõenäoliselt Venemaa

välisministeeriumile aru. PPA pole aga leidnud näiteid inimestest, kes oleks Venemaale

naastes mõistetud välisriigis meeleavaldusel osalemise tõttu vangi. Üldse on sõjavastase

tegevuse või seisukohtade eest Venemaa rahvaarvu vaadates ebaproportsionaalselt vähestele

inimestele mõistetud reaalne vanglakaristus. Karmide seaduste eesmärk on pigem

psühholoogiline heidutus, mitte soov karistada massiliselt võimuvastast osa elanikkonnast.

2024. a presidendivalimised, A. Navalnõi surm ja osaline mobilisatsioon on näidanud, et

Venemaa ei pea oma kodanikke kartma. Ka välismaised opositsionäärid pole suutnud aastate

jooksul ühise eesmärgi taha koonduda. Saatkondade ees protestimine pole Venemaa elanike

võimuvastast meelsust kasvatanud.

Eestis antakse rahvusvaheline kaitse inimestele, kelle opositsiooniline tegevus on laiaulatuslik

ja Venemaa võimudes tähelepanu äratav, sest nende aktiivne tegevus ja nende väljendatavad

sõnumid mõjutavad või reaalselt võivad mõjutada kohalikku auditooriumi. Neile

dissidentidele on Venemaa õigussüsteem tegelikult ohtlik. Kaebajat ei saa pidada selliseks

inimeseks. Kaebaja on osalenud meeleavaldustel, kuid ta pole neid korraldava grupi liige ega

seal avalikult esinenud. Eestis elab üle 83 000 Vene kodaniku ja pole tõenäoline, et siinne

saatkond oleks võimeline jälgima nende kõigi tegevust.

Kaebaja on teinud Ukraina toetuseks kaks rahalist annetust (50 + 100 eurot). Ühe annetuse

tegi kaebaja Leedu finantsteenuste osutaja Paysera makserakenduse kaudu, teise USA

veebipõhist makseteenust pakkuva PayPali kaudu. Päritoluriigi info kohaselt hakkasid

Venemaal 2023. a-l ilmuma teated karistamisest raha ülekandmise eest Ukraina relvajõudude

toetuseks. Karistada saanud isikud on annetuse tegemise ajal viibinud Venemaal. Kuna FSB-l

on olnud ligipääs pangaandmetele, on mõistlik oletada, et nad tegid annetused oma Venemaa

pangakontodelt. PPA peab vähetõenäoliseks, et FSB-l on ligipääs välismaiste pankade

andmetele. Samuti viitab päritoluriigi info, et FSB pole suuteline kontrollima kõiki välismaale

ülekandeid tegevaid inimesi. Kontrolli alla satuvad pigem need, kes teevad mitmekordseid

ülekandeid samadele (Ukraina) kontodele või heategevusfondidele. Kaebajal on avatud

pangakonto Eesti pangas ning annetused on tehtud Leedu ja USA internetimakseid

võimaldavate veebirakenduste kaudu. Päritoluriigi infost lähtudes peavad Venemaa

kodanikud avaldama oma välismaiste pangakontode andmed maksuteabe saamise eesmärgil,

eelkõige kontrollitakse andmeid maksude maksmise kontekstis (välismaalt saadud tulu

varjamise takistamiseks). Sellest järeldab PPA, et Venemaa kodanikud peavad

ametivõimudele teatama enda tuludest, mitte kuludest. Venemaa ametiasutuste on võimatu

teada, et kaebaja on teinud eespool nimetatud annetused, mistõttu on ka vähetõenäoline, et see

põhjustaks tagakiusu.

d) Keskkonnaaktivismi ja sõjavastase meelsuse koosmõjust tulenev tagakiusamise

võimalikkus

Ei saa väita, et kaebaja oli Venemaal tuntud keskkonnaaktivist (kui, siis ühe projekti raames

2020. a-l xxx. Seetõttu on vähetõenäoline, et ta on oma sõjavastaste postituste tõttu võimude

teravdatud tähelepanu all. PPA-ni pole jõudnud infot, et internetis Kremli trollide

kommentaaridele vastamine oleks viinud kaebaja kuidagi võimude huviorbiiti. Iseenesest on

Venemaa keskkonnaaktivistid meelt avaldanud ka sõja vastu ja neid on selle eest süüdi

mõistetud. Selliseid süüdistusi esitatakse rohkem piirkondades, kus on ka muidu aktiivseimad

8(19)

3-24-3301

keskkonnaaktivistid. Kaebaja poolt võrdlusena välja toodud inimesed on tunduvalt kõrgema

profiiliga. Fail Alsõnov on baškiiri rahvuslane ja kohalik poliitaktivist, olles juba mitu aastat

tegutsenud baškiiri rahva maa, keele ja kultuurilise suveräänsuse kaitsel, Aleksandr Bahtin

aga oli Venemaal tuntud keskkonnaaktivist ja muusik.

Kuigi on usutav, et kaebaja jätkab päritoluriiki naastes sõjavastase meelsuse väljendamist, on

vähetõenäoline, et see muudab ta riigivõimupoolse tagakiusu ohvriks. Kaebaja on öelnud, et

kui meeleavaldusi enam riigis kehtiva keelu tõttu ei korraldatud, siis ta neil ka ei osalenud.

Kuna ka praegu kehtib Venemaal avalik protestimise keeld, on vähetõenäoline, et kaebaja

läheb Venemaale naastes iseseisvalt avalikult meelt avaldama. Kaebaja väide, et Venemaale

naastes hakkab ta tänaval Z-tähte nähes karjuma, ei ole usutav – inimese puhul, keda varem

on kirjeldatud kui tasakaalukat isikut, kes püüab tegutseda arukal viisil, on selline avaldus

üllatav. Ka sõjavastaste postitustega jätkamine samas mahus ei pruugi viia kaebajat

ametivõimude huviorbiiti. Pea kolme aasta jooksul on tema postituste ja jälgijate arv pigem

langenud.

e) Tagasipöördumine Venemaale

Venemaa piirivalvurid hakkasid riiki sisenevaid ja väljuvaid inimesi põhjalikult kontrollima

2022. a-l. Kontrollitud on mh välisriigi kodakondsust, elamisluba või mõne lääneriigi

väljastatud viisat. Venemaalt lahkunud mehi on passikontrolli ajal lennujaamas kõrvale

kutsutud ja küsitletud sõja kohta, vaadatud läbi telefone ja sülearvuteid, et leida

opositsioonilist sisu. Vähe on aga infot selle kohta, et välismaale elama asunud venelastele

saaks kodumaale naastes osaks probleeme. On esinenud juhtumeid, kus kodumaale naasnud

venelasi on põhjalikult läbi otsitud ja üle kuulatud seepärast, et nad on Ukraina

organisatsioonidele annetanud, sõja teemal sotsiaalmeedias sõna võtnud või omanud passis

„kahtlasi“ viisasid. 2024. a veebruaris leiti Eestist Venemaale läinud naise passis Läti D-

kategooria viisa, mille saab muuta pikaajaliseks elamisloaks, ning seepeale kutsuti ta FSB-sse

vestlusele, kus esitati küsimusi sõja kohta ja vaadati läbi telefon. Vene võimudel olevat

nimekiri „mitteusaldusväärsetest“ kodanikest, keda julgeolekuasutused tähelepanelikult

jälgivad, kuid selle nimekirja olemasolu pole kinnitatud. Venemaalt on alates sõja algusest

lahkunud üle 800 000 inimese. 2024. a veebruarist pärineb uudis selle kohta, et Venemaa

piirivalvurid Eesti piiril nõuavad inimestelt küsimustike täitmist, mis sisaldavad isikuandmeid

(sh telefoni IMEI koodi) ja pärivad suhtumise kohta Ukraina sõtta. Küsimustikke

väljastatakse aga valikuliselt ja Mediazona on seda seostanud kahe kodakondsuse

olemasoluga. Alates Venemaa alustatud sõjast Ukrainas on Vene kodanikud liikunud läbi

Narva piiripunkti umbes 2 mln korda. Pelgalt küsitlemist, asjade ja telefoni läbivaatamist või

piirivalvurite poolt kinnipidamist ei saa pidada tagakiusuks. Piiriületajate hulka arvestades on

usutav, et kui piiriületuse käigus kogetaks tagakiusu või oleks seejärel algatatud massiliselt

kriminaalmenetlusi, oleks see teave jõudnud avalikesse allikatesse ja piiriületust välditaks.

Arvestades Venemaa kodanike rahvusvahelise kaitse taotluste kasvu Euroopa Liidus, võib

arvata, et riiki on pidanud naasma paljud taotlusele keelduva vastuse saanud inimesed.

Puudub info, et sellele oleks järgnenud tagakius.

3) Täiendav kaitse

Venemaa olud ei anna alust ka täiendavaks kaitseks. Sh on Venemaal kauplused hästi

varustatud. Sanktsioonidest tingitud ebameeldivused ei kujuta tõsist ohtu kaebaja elule ja

tervisele. Puudub teave tagasipöördujate tagakiusamise kohta.

II Lahkumisettekirjutus

Kaebaja on Venemaa kodanik, ta pole eesti rahvusest ega asunud Eestisse elama enne 1990. a

1. juulit, mistõttu tuleb talle viibimisaluse lõppemisel teha lahkumisettekirjutus (VRKS § 10

lg 2 p 2). Põhjendatud on teha vabatahtliku täitmistähtajaga lahkumisettekirjutus. Kaebaja on

9(19)

3-24-3301

teinud PPA-ga koostööd. Kaebajal pole selliseid sotsiaalseid või majanduslikke põhjusi, mis

takistaks tal Eestist lahkumist. Tal pole Eestis ega mujal Euroopa Liidus pereliikmeid ega

majanduslikke huve. Kaebaja on töötanud lühiajaliselt erinevates ettevõtetes lepingu alusel.

Töölepingu lõpetamine pole takistus Eestist lahkumisel. Kaebajal pole PPA-le teadaolevalt

Eestis ega mujal Euroopa Liidus vara, sh kinnisvara. Ei esine ka tervislikke põhjuseid, mis

takistaks kaebajal reisimist ja Venemaale lahkumist. Psühhiaatriline abi on kaebajale

vajadusel kättesaadav ka Venemaal.

III Sissesõidukeeld

Kaebaja iga ega tervislik seisund ei takista sissesõidukeelu kohaldamist. Kaebaja on lõimunud

Eesti ühiskonda vähesel määral, sh pole saavutanud eesti keeles ametlikku keeletaset. Tal pole

siin vara, majanduslikke huve ega peresidemeid. Kaebaja on Venemaal elanud praktiliselt

kogu elu ning seal viibivad tema ema ja vend. Puuduvad kergendavad asjaolud 3-aastase

sissesõidukeelu pikkuse vähendamiseks.

4. T.N esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 21.11.2024 otsuse tühistamiseks ja PPA

kohustamiseks anda kaebajale rahvusvaheline kaitse.

5. PPA palus jätta kaebus rahuldamata.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 14.03.2025 otsusega kaebuse, tühistas PPA 21.11.2024

otsuse ja kohustas PPA-d tegema uue otsuse, millega anda kaebajale rahvusvaheline kaitse.

Kohus mõistis PPA-lt kaebaja menetluskulude katteks välja 827,46 eurot.

Kaebaja kardab päritoluriigis tagakiusu oma poliitiliste veendumuste tõttu – ta on vastu

Venemaa sõjategevusele Ukrainas, samuti on ta keskkonnaaktivistina võidelnud riigis

valitseva lähenemise vastu jäätmekäitlusele. Võimalike tagakiusajatena näeb kaebaja nii riiki

kui ka riigivõimudega lähedalt seotud ettevõtteid nagu Rostehh.

Kohus nõustub PPA järeldusega, mis puudutab kaebaja tagakiusamise ohtu tema tegevuse

tõttu keskkonnaaktivistina, ega korda neid PPA otsuse põhjendusi. Kuigi kaebaja täpne roll ja

tegevus kõnealuste projektide raames on kohtumenetluses saanud selgemaks, ei muuda see

PPA lõppjäreldusi ekslikuks. Eelkõige on määrav, et kaebaja keskkonnaaktivism jääb

aastatetagusesse aega. Kaebaja lõpetas aktiivsema tegevuse projektidega organisatsiooni xxx“

ja algatuse xxx raames enda sõnul 2020. a-l (istungil, 01:37:18) ja pärast seda tegeles xxx

vabatahtlikuna lihtsa tööga, kuna oli aktiivsest tegevusest väsinud (istungil, 00:51:59).

Kaebaja pole ümber lükanud PPA kogutud päritoluriigi infot, mille kohaselt ta ei olnud

algatuse xxx tagasilükkamisega seotud kohtuasjaga isiklikult seotud, samuti et see hagi ei

viinud sihile (dtl 3492 ja 3497). Tagakiusuoht ei ole pärast ligi 5 aasta möödumist (millest

kuni 2022. a kevadeni viibis kaebaja Venemaal ega varjanud ennast kuidagi) usutav. Kaebaja

esile toodud kriminaalasjad seoses Rostehhi juhi kohta negatiivse info levitamisega toimusid

juba 2022. a teises pooles (dtl 671 jj). Kaebaja pole ka esile toonud, et oleks postitanud

midagi sarnase n-ö uudisväärtusega, nagu oli kõne all neis kriminaalasjades, vaid tegeles

algatuse xxx raames sotsiaalmeedias üksnes enda toetatava projekti kohta teabe levitamise ja

valeinfo ümberlükkamisega. Samuti on kaebaja rõhutanud, et kuni kestab sõda, ei kavatse ta

keskkonnaaktivismiga tegeleda (istungil, 01:25:12), mistõttu ei saa eeldada, et Venemaale

naastes asuks ta Rostehhi juhatuse liikmete kohta infot levitama. Arvestades möödunud aega

ja algatusega töö lõppemist sisulise tulemuseta mitu aastat tagasi, ei ole usutav, et Rostehhil

või Venemaa võimudel oleks huvi algatada kaebaja suhtes tagantjärele kriminaalasi selle

projekti raames tehtu tõttu.

Põhjendatud pole kaebaja etteheide, et PPA otsus kaldub kõrvale kohtute seisukohtadest

haldusasjas nr 3-22-2015. Selles haldusasjas ei kohustatud PPA-d kaebaja taotlust rahuldama,

vaid peamiselt heideti ette uurimiskohustuse rikkumist nii kaebaja küsitlemisel kui ka

10(19)

3-24-3301

päritoluriigi info kogumisel. Uues otsuses võetud seisukohti ongi PPA põhjendanud

täiendavalt kogutud päritoluriigi infost ja kaebajalt saadud seletustest lähtudes. Kohtuotsused

asjas nr 3-22-2015 võimaldasid sellist lahendust.

Pärast sõja algust on kaebaja aktivism seondunud sõjavastaste vaadete avaldamise ja

elluviimisega. Seda jõudis ta Venemaal teha põgusalt, sest lahkus aprillis 2022 päritoluriigist

ja saabus Eestisse. Valdavalt tugineb kaebaja seega pärast päritoluriigist lahkumist (sur place)

aset leidnud sündmustele ja tehtud tegudele. Hindamaks rahvusvahelise kaitse taotleja poolt

pärast päritoluriigist lahkumist tehtud tegevuse piisavust, et õigustada põhjendatud

tagakiusuhirmu, tuleb eelkõige arvesse võtta, kas sellised tegevused võisid saada teatavaks

isiku päritoluriigi ametiasutustele ja kuidas need ametiasutused neid tõenäoliselt hindavad,

samuti seda, kas tegevus, millele taotleja tugineb, on päritoluriigis omandatud veendumuste

või suundumuste väljendus ja jätkamine (Riigikohtu 12.12.2023 otsus nr 3-22-2509, p 18.2).

Hinnata tuleb inimese poliitilise tegevuse siirust, võrreldes tema varasemat tegevust

päritoluriigis ja poliitilist tegevust Eestis (Riigikohtu 13.12.2024 otsus nr 3-23-935, p 19).

Igale sotsiaalmeedias võimukriitiliste seisukohtade avaldajale ega meeleavaldustel (sh

Tallinnas Venemaa suursaatkonna ees) lihtosalejale ei anta rahvusvahelist kaitset, sest

tagakiusu tõenäosus on Venemaa elanike arvu ja senise kriminaalasjade arvu suhet arvestades

üliväike (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2024 otsus nr 3-23-1723, p-d 14–15 ja

21.12.2023 otsus nr 3-23-365, p 28). Teistsugune lähenemine annaks põhimõtteliselt

sisserändeõiguse kõigile autoritaarsetest riikidest pärit inimestele, mis ei ole Genfi

konventsiooni ega direktiivi 2011/95/EL eesmärk. Seda pole kahtluse alla seadnud ka kaebaja.

Seega on põhiküsimus, kas kaebajat eristab miski sellist tüüpi inimestest, mis suurendab tema

puhul tagakiusuohtu olulisel määral (vrd nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.12.2024 otsus nr

3-24-176, p-d 15–26). Seejuures ei ole võimalik nimetada konkreetset tõenäosuse protsenti,

mille juurest jookseb piir, kas tagakiusu oht on piisavalt suur, et see annaks alust

rahvusvaheliseks kaitseks. See künnis sõltub ka tagasisaatmise võimaliku tagajärje raskusest.

PPA-l ega kohtul ei ole kahtlust kaebaja sõja- ja Venemaa võimude vastase meelsuse siiruses.

Kaebaja Eestis toimunud tegevus on selge jätk juba päritoluriigis omandatud veendumustele

ja tegevusele. Neil asjaoludel ei ole usutav, et kaebaja oleks tegutsenud Eestis selle nimel, et

kunstlikult luua tingimusi rahvusvahelise kaitse saamiseks. Kohus ei kahtle, nagu pole seda

teinud ka PPA, et Venemaale tagasisaatmise korral jääks kaebaja oma poliitilistele

veendumustele kindlaks ja tõenäoliselt ka väljendaks neid jätkuvalt. Seejuures on alusetu

kaebaja etteheide, nagu oleks PPA pidanud vastuses kaebusele (p 2.17, dtl 780) vajalikuks, et

kaebaja kohaneks Venemaa piirangutega. Kaebajal on iseenesest õigus, et rahvusvahelise

kaitse taotlejalt ei saa eeldada, et ta päritoluriiki naastes taganeks oma poliitilistest

veendumustest või varjaks neid – kui isik soovib sama tegevusega edasi tegeleda, tuleb

tagakiusuohtu hinnata sellise kavatsuse valguses (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2020

otsus nr 3-19-2090, p 17). Samas PPA ei pannudki kaebajale kohustust kohaneda piirangutega

ja seetõttu vähendada oma senist tegevust, vaid lähtus kaebaja senisest tegevuslaadist ja tema

ütlustest, mille kohaselt ta osales meeleavaldustel Venemaal seni, kui need olid lubatud, ning

kui meeleavaldusi enam ei korraldatud, siis ta nendel ka ei osalenud (dtl 1067, p 6). Asjaolu,

et meeleavaldused on keelatud, ei ole iseenesest kvalifitseeritav tagakiusuna.

Kaebaja on sõjavastast meelsust peamiselt väljendanud sotsiaalmeedias. PPA-ga saab

nõustuda, et ainuüksi sotsiaalmeedia põhjal on kaebaja tagakiusamise oht väike. Nagu nähtub

PPA koostatud sotsiaalmeedia vaatlusprotokollist (dtl 834 jj), on kaebaja VKontakte postitus-

tel vähe vaatamisi ja pea mitte üldse reaktsioone, jagamisi või kommentaare. PPA on

päritoluriigi infost õigesti järeldanud, et kuigi põhimõtteliselt võimaldavad Venemaa seadused

kriminaalkorras karistada ka sellise tegevuse eest, on selle reaalne oht väike. Sh on väike

pealekaebamise oht, arvestades eespool käsitletud ajalist distantsi kaebaja varasema

11(19)

3-24-3301

tegevusega keskkonnaaktivistina ja nende tegevuste lõpetatust (pealekaebamise tõenäosus

oleks suurem jätkuvalt edukalt tegutseva (keskkonna)aktivisti puhul, kelle tegevust soovitaks

pidurdada). Ka meeleavaldustel osalemisega seoses ei ole kaebaja senise tegevuse põhjal

tagakiusuoht märkimisväärne. Kaebaja ei ole olnud Venemaal ega Eestis meeleavalduste

korraldaja ning PPA on päritoluriigi infost õigesti järeldanud, et Venemaa ei ole võimeline

karistama kõiki meeleavaldustel lihtosalejaid, sh välisriikides Vene saatkondade ees meele-

avaldustel osalenuid.

Lisaks eeltoodule on kaebaja selgitanud, et soovib oma kogemusi keskkonnaaktivistina

kasutada ka sõjavastases tegevuses. Eestis viibides üritas kaebaja ellu viia projekti, mille

raames hakkaks tema loodav vabatahtlike võrgustik aitama Venemaa kodanikest meestel

mobilisatsioonist kõrvale hoiduda (vastused PPA 04.06.2024 küsimustele, dtl 903 jj; istungil

00:55:42). Ta lõi selle raames Instagrami konto xxx, mida püüdis levitada nii iseseisvalt

sotsiaalmeedias kui ka otsida endale koostööpartnereid erinevate sõjavastaste ühenduste ja

inimeste seast, sh A. Navalnõi meeskond. Projekt luhtus, sest kaebajal ei õnnestunud leida

koostööpartnerit ega levitada sõnumit iseseisvalt piisavalt laiale inimeste hulgale, et projekt

toimima hakkaks, ning aja möödudes muutus olukord Venemaal, mis muutis projekti

elluviimise ebarealistlikuks.

Kaebaja tagakiusamise ohtu hinnates ei ole määrav, kas see konkreetne projekt õnnestus või

mitte. Nii kaebaja varasemast tegevusest keskkonnavaldkonnas kui ka sellest projektist ja

muudest pisematest ettevõtmistest (nt postkaartide müük Ukraina toetuseks) nähtub, et

kaebajale on omane aktivism mitte meeleavalduste korraldamise ja neil osalemise, vaid

laiemate vabatahtlike tegevuste korraldamise ja neisse panustamise teel. Kuigi konkreetse

projekti on kaebaja lugenud nurjunuks, näitab selle süsteemi väljamõtlemine ning praktilise

poole väljaarendamine ja ülesehitamine kaebaja tegutsemisviisi tõhusust aktivistina. On

usutav, et kaebaja ei jää selle projekti ebaõnnestumise pärast tegevusetuks ega tõmbu tagasi

üksnes sotsiaalmeedias postitamise juurde, vaid püüab leida uusi viise, kuidas sellisel teel,

pigem n-ö taustajõu või organisaatorina, Venemaa sõjategevusele või võimude tegevusele

laiemalt vastu töötada. PPA on jätnud arvesse võtmata, et ka selliste tegutsemisvormide

otsimine ja loomine on sotsiaalmeedias postitamise ja meeleavaldustel osalemise kõrval

kaebajale omane poliitilise veendumuse väljendamise viis, mida ta tõenäoliselt prooviks

Venemaale tagasisaatmise korral jätkata ja millest hoidumist tagakiusu vältimiseks ei saa

kaebajalt eeldada. Päritoluriigi info põhjal (dtl 1839 jj) on usutav, et sellises vormis

tegutsevate aktivistide kriminaalkorras vastutusele võtmine Venemaa võimude poolt on

tõenäoline, vähemalt nende projektide edukuse korral. Üksnes ühe ebaõnnestumise põhjal ei

saa prognoosida, et kaebaja ei võiks tulevikus jõuda mõne edukama algatuseni, arvestades sh

tema varasemaid kogemusi keskkonnaaktivistina edukast projektide elluviimisest (isegi kui

xxx lõpuks sihile ei viinud, saavutas kaebaja talle seatud eesmärgi koguda kokku vajalik hulk

allkirju). Ei saa pidada võimatuks, et kui kaebaja telefon otsitakse Venemaale tagasisaatmise

korral riigipiiril läbi (mis on päritoluriigi info põhjal võimalik – dtl 701–703, 2345–2347) ja

sealt leitakse info tema mobilisatsioonivastase algatuse kohta, annaks see sõltumata tõrgetest

projekti elluviimisel alust esitada kaebajale kriminaalsüüdistus, arvestades aktiivse

mobilisatsioonivastase tegevuse potentsiaalselt oluliselt suuremat ohtlikkust riigivõimule,

võrreldes lihtsalt sõjavastase meelsuse väljendamisega sotsiaalmeedias või isegi meele-

avaldustel. Ainuüksi kaebaja anonüümsus (asjaolu, et veebileht ega Instagrami konto pole

otseselt seotud kaebaja nimega) ei võimalda tagakiusamist tõhusalt vältida.

Seega PPA eksis kaebaja Venemaale tagasisaatmise korral tagakiusamise ohu hindamisel

seoses kaebaja sõjavastase aktivismiga, jättes piisaval määral arvesse võtmata tema

keskkonnaaktivisti kogemuse ja oskused ning eelkirjeldatud mobilisatsioonivastase algatuse

põhjal ka tahte korraldada Venemaa võimudele vastuhakku aktiivsemal moel, kui seda on

12(19)

3-24-3301

postitamine sotsiaalmeedias või osalemine meeleavaldustel. PPA keskendus liialt sellele, et

konkreetne algatus luhtus, mitte sellele, kuidas sellise algatuse väljatöötamine mõjutab

kaebaja edasise tegevuse prognoosi Venemaale tagasisaatmise korral. Seetõttu tuleb PPA

otsus tühistada. Erinevalt varasemast haldusasjast nr 3-22-2015, ei ole enam olulisi asjaolusid,

mis oleks välja selgitamata, vaid kohtul on võimalik kogutud teabe põhjal anda sisuline

hinnang kaebaja rahvusvahelise kaitse vajadusele. Seega tuleb kohustada vastustajat

rahuldama kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. PPA palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega

jätta T.N kaebus rahuldamata.

Halduskohus eksis kaebaja tagakiusamise ohu hindamisel. Hinnang sellele, kas isikut

ähvardab päritoluriigis tagakiusamise oht, peab põhinema tõenduspõhisel, usaldusväärsusel ja

terviklikul analüüsil, mitte oletustel või võimalikel, kuid ebamäärastel stsenaariumitel.

Tulevikuriskide hindamisel ei tohi tugineda üksikutele faktidele või hüpoteetilistele

arengutele, vaid prognoosotsus peab hõlmama isiku eluloolist, käitumuslikku ja sotsiaalset

konteksti. Halduskohus jättis arvesse võtmata näiteks kaebaja introvertse loomuse, sotsiaalse

passiivsuse ja tegeliku käitumise turvalises riigis. Prognoosotsuse puhul tuleb lähtuda

loogikast, et iga järgmine sündmus, mis põhineb eelneval ebakindlal eeldusel, muudab terviku

veelgi vähem tõenäoliseks. See tähendab, et juriidiline hinnang ei saa toetuda sellisele oletuste

ahelale, kus iga järgmine samm sõltub varasema oletusliku sündmuse toimumisest. Selline

konstruktsioon ei vasta tõenäosuspõhise hindamise nõudele. Kaebaja väide, et tema oskused

võivad viia tema tagakiusamiseni, kui ta hakkab oma tegevust poliitilise toetuse pakkumiseks

kasutama, on hüpoteetiline. Juriidiline hindamine ei saa lähtuda üksnes kaebaja tegevuse

võimalikest tulemustest või kaebaja subjektiivsetest hinnangutest, vaid hinnata tuleb ka

tõenäosust, et need tegevused viivad tagakiusamise ohu realiseerumiseni. Kui kaebaja tegevus

on alles kavandamisjärgus, tuleb hinnata, kui tõenäoline on, et see viiakse ellu.

Esimese sammuna peaks kaebaja alustama Venemaal aktiivset tegevust teisitimõtlejate

leidmiseks ja toetamiseks. Kaebaja tulevikukäitumise ja motiveerituse hindamisel on

usaldusväärne allikas tema senine käitumine olukorras, kus tema turvalisus ei olnud ohus.

Kaebaja on viibinud pikemat aega Eestis, kus tal on olnud vabadus tegutseda vastavalt oma

veendumustele. Kuigi ta alustas ühte projekti, loobus ta sellest kohe, kui ei leidnud tuge

võimalikelt koostööpartneritelt. Kaebaja ei ole pärast seda otsinud uusi võimalusi. See viitab

asjaolule, et isegi turvalises riigis puudus kaebajal piisav sotsiaalne kapital oma ideede

elluviimiseks. Seega on juba see esimene samm ebatõenäoline.

Väide, et kaebaja võib tulevikus leida koostööpartnerid ja arendada uusi projekte, on

spekulatiivne. See ei sõltu üksnes kaebaja soovist, vaid ka paljudest välistest teguritest. Kuna

kaebajal on olnud raskusi oma algatuste edendamisel isegi riigis, kus sõnavabadust ei ole

põhjendamatult piiratud, ei ole alust eeldada, et Venemaale tagasi pöördudes saaksid kaebaja

ideed populaarseks ja kutsuksid esile Venemaa ametivõimude reaktsiooni. Seetõttu oleks

kaebaja erialaste oskuste kõrval pidanud arvestama ka tema võimet tulla toime väljakutsetega,

mis on seotud töö tegemise keskkonna ning õiguslike ja kultuuriliste piirangutega. Tõenäosus,

et kaebaja leiab tugevad tööpartnerid ja arendab oma algatusi edasi, on Venemaa taolises

piiratud ja repressiivses ühiskonnas väiksem kui Eestis. Kui eeldada, et kaebajal õnnestub

leida koostööpartnerid, kellega koos oma eesmärke ellu viia, on oluline silmas pidada, et

kaebaja ei ole püüdnud ise olla liider või juht, vaid on otsinud partnereid, kes aitaksid tema

ideid edasi viia. See viitab soovile tegutseda varjatult ja vahendatult, mis omakorda ei viita

tugevale sisemisele ajendile olla opositsiooniliikumise kõneisik või juhtfiguur.

13(19)

3-24-3301

Nõustuda ei saa kaebaja ja halduskohtu seisukohaga, et kaebaja võib olla tagakiusamise ohus

oma erialaste oskuste poolest. Oskused nagu veebiarendus, kommunikatsioonitehnoloogiate

tundmine või projektihaldus ei ole Venemaal haruldased, vaid selline kvalifikatsioon ja

kogemus on seal tuhandetel, kui mitte miljonitel inimestel. PPA on juba varem välja toonud,

et autoritaarne režiim ei võta sihikule igaüht, kes oskab kasutada tehnilisi tööriistu, vaid

keskendub pigem neile, kes on nähtavad ja mõjukad. Halduskohus jättis põhjendamatult

arvestamata kaebaja selgituse, et ta soovib olla opositsiooniliikumisele kasulik just oma

erialaste oskustega. Selline anonüümne panustamine ei pruugi olla tuvastatav ja tõenäoliselt ei

tekita huvi kaebaja vastu. Isegi kui kaebaja leiab koostööpartnerid ja alustab tegevust, peab

see tegevus olema piisavalt nähtav (avalik ja organiseeritud), et Venemaa võimud pööraksid

sellele tähelepanu. Kaebaja senine tegevus on olnud pigem madala nähtavusega, mistõttu on

väga madal tõenäosus, et tema tegevus pälvib Venemaa võimude tähelepanu.

Kokkuvõttes on kaebaja võimaliku tagakiusamise ahela realiseerumise tõenäosus madal,

mistõttu kaebaja ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitse saajaks.

8. T.N palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Halduskohtu seisukohad on põhjalikud ja jälgitavad ning prognoosotsus õige. PPA läheneb

kaebajat ähvardavale ohule liiga kitsalt, sest selle aluseks olev tegevus ei piirdu ühe kindla

projekti või ettevõtmisega. Selle aluseks on kaebaja järjepidev aktivism ja Venemaa

riigivõimu vastane meelsus, milles PPA ei ole kahelnud. Osa PPA apellatsioonkaebuses välja

toodud asjaolusid ei vasta tõele ning ülejäänud oleksid eeldanud motiveerimist koos viidetega

päritoluriigi teabele, mida PPA ei ole teinud. PPA tegevust laiemalt iseloomustabki faktide ja

asjaolude valikuline esitamine.

Tõele ei vasta väide, et kaebaja loobus Venemaa mobilisatsiooni vastu suunatud projektist

kohe, kui ei leidnud selleks koostööpartnereid. Kaebaja selgitas oma püüdlusi ja tegevusi

põhjalikult halduskohtu istungil. Kaebaja ei heitunud, vaid aja jooksul kaotas projekt

Venemaa sõjategevusega seonduva poliitika vastu võitlemisel oma aktuaalsuse. PPA viitas, et

kaebaja keskkonnaaktivism oli vähemärgatav, jättes tähelepanuta, et kaebaja on saanud selle

eest avaliku tunnustuse ja avaldas XXX projekti kohta arvamust ka enda nime all. Kaebaja on

keskkonnaaktivismiga seoses osalenud televisioonis ja raadios ning avalikel diskussioonidel.

Ka Eestis on kaebaja avaldanud oma poliitilisi vaateid meedias enda näo ja nimega.

PPA heidab kaebajale ette sotsiaalse kapitali puudumist. See on vastuolus PPA väitega, et

tagakiusamise oht eeldaks kaebajalt iseseisvalt tegutsemist ning partnerite olemasolu

vähendaks kaebaja individuaalse panuse olulisust ja ohtlikkust Venemaa võimude silmis.

Lisaks on kaebaja selgitanud, et projekt ei ebaõnnestunud üksnes põhjusel, et kaebaja ei

leidnud koostööpartnereid, vaid ka olukorra muutumise tõttu Venemaal. Kaebaja on oma

varasema tegevusega tõendanud, et on võimeline looma koostöös erinevate ühendustega

projekte, mis jõuavad suure hulga inimesteni. Ühe projekti ebaõnnestumine ei tühista kogu

eelnevat tegevust. PPA on kinnitanud, et peab kaebajat usaldusväärseks. Lisaks on kaebaja

aktivismi mõjutanud isa surm ja vaimse tervise halvenemine, mida kaebaja selgitas samuti

halduskohtu istungil. Väär on väide, et kaebaja soovib teadlikult töötada varjatult. Kaebaja ei

ole lihtsalt sellise iseloomu ja erioskustega inimene, kellele oleks iseloomulik tänaval

protestimine või avalik esinemine. See ei tähenda, et ta ei oleks projekte juhtinud või

algatanud, samuti ei välista see sedalaadi aktivismi tulevikus. PPA arusaam projektide

juhtimisest ja aktivismist on stereotüüpne ning kaebaja tegevust pisendav, mis mõjutab ka

tagakiusamise ohule antavat hinnangut. Ekslik on PPA tõlgendus, et halduskohtu hinnangul

hakatakse kaebajat taga kiusama pelgalt tema erioskuste tõttu. Erialased oskused mõjutavad

kaebaja motivatsiooni ja võimekust jätkata edaspidi Venemaa riigivõimu vastase aktivismiga,

mis omakorda lükkab ümber PPA väite, et kaebaja tegevus ei jää Venemaa ametiasutustele

14(19)

3-24-3301

silma. Venemaal kontaktide leidmise kasuks räägib asjaolu, et kaebaja on seal kogu elu

elanud, tal on seal suurem tutvusringkond kui Eestis, ta räägib vene keelt emakeelena ja

Venemaa rahvaarvust tingitult on seal suurem ka poliitikast huvitatud inimeste hulk.

Tagakiusamine ei eeldagi 100% tõenäosust. Oma käitumise muutmist ei saa kaebajalt eeldada.

Kaebaja tagakiusamise ohtu suurendab ka tema varasem keskkonnaalane aktivism, mida

Venemaa riigivõim näeb poliitilise ohuna. Õige pole arusaam, et kaebaja ei plaani sellega

jätkata. Kaebaja on teinud keskkonnaalasest tegevusest üksnes pausi, et keskenduda hetkel

olulisematele küsimustele (sõjavastane aktivism). Kaebaja aktivism on tervik, mida ei saa

eraldada keskkonna- ja muuks poliitiliseks aktivismiks. Kaebaja keskkonnaalane tegevus võib

olla ajend, et kontrollida kaebaja tausta põhjalikumalt ning see võib näidata kaebaja

sõjavastast tegevust suurema ohuna. Kaebaja tagakiusamise ohtu suurendavad tema

sotsiaalmeedia postitused, annetused ja osalemine meeleavaldustel. Neis küsimustes ei nõustu

kaebaja halduskohtu järeldustega.

Arvestades Riigikohtu 15.05.2025 otsust nr 3-23-1317, tuleb tühistada vähemalt kaebajale

kohaldatud sissesõidukeeld.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. PPA apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus leiab, et PPA lükkas

21.11.2024 otsusega õiguspäraselt tagasi kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse ja tegi talle

Eestist lahkumise ettekirjutuse. Selles osas tuleb halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega

jätta kaebus rahuldamata. Halduskohus on õigesti tühistanud kaebajale kohaldatud

sissesõidukeelu, kuid selles osas tuleb muuta halduskohtu otsuse põhjendusi. Vastavalt tuleb

muuta ka menetluskulude jaotust.

Rahvusvaheline kaitse

10. Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist

mõnel VRKS § 4 lg-s 1 loetletud alusel, sh poliitiliste veendumuste tõttu. Kohtul tuleb

kohtuotsuse tegemise aja seisuga hinnata, kui tõenäoliselt võib tulevikus tagakiusuoht ja

kahjulik tagajärg kaebaja jaoks realiseeruda. Ohu tulevikus realiseerumise tõenäosust tuleb

hinnata kompleksselt. Tagakiusamise tõenäosus ei pea olema väga suur, vaid konkreetse

juhtumi eripära arvestades piisav. Kuigi tulevikuprognoose tehakse teatud ebakindlusega, ei

saa piisavat tõenäosust hinnata pelgalt hüpoteetiliste oletuste või kahtluste alusel. Arvestada

tuleb prognoosi aluseks olevate, välismaalast ja päritoluriiki iseloomustavate objektiivsete ja

subjektiivsete asjaoludega. Ka ei piisa pelgast järeldusest, et tagakiusu ei saa välistada.

Võimalikult faktipõhiselt, realistlikult ning objektiivselt hinnates ja kaaludes on võimalik

järeldada, kas päritoluriigis valitsevad tingimused õigustavad taotleja kartust tagakiusamise

ees selle tunnuse või tegevuse tõttu, mille alusel välismaalane rahvusvahelist kaitset taotleb.

Tagakiusuohtu või selle puudumist tuleb faktipõhiselt sisustada sedavõrd konkreetselt, et on

võimalik hinnata, milline tegelik oht võib välismaalasele päritoluriiki naastes kaasneda (vt

põhjalikumalt Riigikohtu 15.05.2025 otsus nr 3-23-1317, p-d 13–15).

11. Kaebaja kardab oma päritoluriigis tagakiusu oma poliitiliste veendumuste tõttu – ta on

vastu Venemaa sõjategevusele Ukrainas, samuti on ta keskkonnaaktivistina võidelnud riigis

valitseva lähenemise vastu jäätmekäitlusele. Võimalike tagakiusajatena näeb kaebaja nii riiki

kui ka riigivõimudega lähedalt seotud ettevõtteid nagu Rostehh.

12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse p-s 11 toodud seisukohaga, et kaebajal ei

ole Venemaale tagasipöördumise korral tagakiusamise ohtu tema tegevuse tõttu

keskkonnaaktivistina. Halduskohus selgitas otsuse p-s 13 õigesti ka seda, et pärast

täiemahulise sõja algust Ukrainas on kaebaja aktivism seondunud sõjavastaste vaadete

avaldamisega ning valdavalt tugineb kaebaja sel põhjusel rahvusvahelist kaitset taotledes

15(19)

3-24-3301

pärast 2022. a aprillis Venemaalt lahkumist aset leidnud sündmustele ja tehtud tegudele.

Halduskohus tugines asjakohasele kohtupraktikale, kus on antud juhised sedalaadi (sur place)

rahvusvahelise kaitse taotluse hindamiseks (otsuse p-d 14–15; vt lisaks Riigikohtu 15.05.2025

otsus nr 3-23-1317, p-d 22–23). Ka ringkonnakohtul ei ole kahtlust kaebaja sõja- ja Venemaa

võimude vastase meelsuse siiruses, sh ei ole usutav, et kaebaja oleks tegutsenud Eestis selle

nimel, et kunstlikult luua tingimusi rahvusvahelise kaitse saamiseks. On piisavalt alust arvata,

et Venemaale tagasi pöördumise korral jääks kaebaja oma poliitilistele veendumustele

kindlaks ja tõenäoliselt ka väljendaks neid (otsuse p 16). Ringkonnakohus jagab ka

halduskohtu seisukohta, et ainuüksi sotsiaalmeedias avaldatu põhjal on kaebaja tagakiusamise

oht väike ning ka meeleavaldustel osalemisega seoses ei ole kaebaja senise tegevuse põhjal

tagakiusuoht märkimisväärne (otsuse p-d 17–18). Ringkonnakohus ei korda selles osas

halduskohtu otsuse põhjendusi (HKMS § 201 lg 4).

13. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu otsuse p-s 20 toodud järeldusega, et PPA siiski

eksis tagakiusamise ohu hindamisel seoses kaebaja poliitilise tegevusega. PPA on 21.11.2024

otsuses oma seisukohti piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud ning kaebaja kohtumenetluses

esitatud seisukohad ei anna alust muuta PPA järeldust, et kaebaja ei kvalifitseeru pagulaseks.

Halduskohtu järeldus põhineb oletuste ahelal, mille üksikute etappide realiseerumise

tõenäosus ei ole piisavalt suur järeldamaks, et Venemaale tagasipöördumise korral ähvardab

kaebajat sellise kohtlemise oht, mis ületab tagakiusamise lävendi VRKS § 4 lg 1 ja § 19 lg 2

tähenduses.

14. Halduskohus tuvastas, et kaebaja tegutses Venemaal elades keskkonnaaktivistina

jäätmevaldkonnas, saavutas häid tulemusi ja sai selle eest ka avalikku tunnustust, kuid siis

väsis sellisest aktiivsest tegevusest ning alates 2020. a-st tegeles vabatahtlikuna lihtsamate

ülesannetega. Kaebaja on väitnud, et enne sõja lõppu ei kavatse ta keskkonnaaktivismiga

edasi tegeleda (vt halduskohtu otsuse p 11). Pärast täiemahulise sõja algust Ukrainas (s.o

alates 24.02.2022) on kaebaja aktivism seondunud peamiselt sõjavastaste vaadete avaldamise

ja elluviimisega, seejuures on tema tegevus toimunud peamiselt Eestis, kuna ta lahkus

Venemaalt 2022. a aprillis. Kaebaja on avaldanud oma sõjavastaseid vaateid sotsiaalmeedias,

kus tema postituste lugemiste ja jagamiste arv on väike (vt halduskohtu otsuse p 17). Kaebaja

on osalenud ka meeleavaldustel, kuid ei ole seal täitnud mingit aktiivset rolli (vt halduskohtu

otsuse p 18). Lisaks lõi kaebaja Eestis viibides projekti, mille raames oleks hakanud tema

loodav vabatahtlike võrgustik aitama Venemaa kodanikest meestel mobilisatsioonist kõrvale

hoiduda. Kaebaja lõi selle raames Instagrami konto ja veebilehe, mida püüdis levitada nii

iseseivalt sotsiaalmeedias kui ka otsida endale koostööpartnereid erinevate sõjavastaste

ühenduste ja inimeste seast. Projekt luhtus, sest kaebajal ei õnnestunud koostööpartnerit leida

ega levitada sõnumit iseseisvalt piisavalt laiale inimeste hulgale, et projekt toimima hakkaks,

ning aja möödudes muutus juba olukord Venemaal, mis muutis projekti elluviimise

ebarealistlikuks (vt halduskohtu otsuse p 19).

15. Need asjaolud kinnitavad ühelt poolt kaebaja järjekindlat sõjavastast meelsust ja

vajadust seda väljendada erinevate tegevuste kaudu, samuti võimekust luua vajadusel oma

ideede elluviimiseks küllalt keerulisi infotehnoloogilisi lahendusi. Teiselt poolt viitab eespool

toodu sellele, et kaebaja ei ole püüdlustest hoolimata seni saavutanud oma sõjavastastele

ideedele ja tegevustele laiemat toetust või suuremat vastukaja. Kaebajal on iseenesest õigus,

et pelgalt mobilisatsioonist kõrvalehoidumiseks võrgustiku loomise projekti ebaõnnestumisest

ei saa teha lõplikke järeldusi kaebaja käitumise kohta tulevikus. Ühe projekti nurjumine ei

välista, et tulevikus võivad kaebaja algatused olla edukamad. Siiski saab eespool toodust

kogumina järeldada, et kaebajale on alates 2020. a-st omane aktivism eeskätt n-ö taustajõu või

organisaatorina, mitte avalikkuses silma paistva liidri või juhina. Kaebaja on 06.07.2022

vestlusel samuti märkinud, et ta on loomult introvertne ja talle on omane tegutseda üksinda

16(19)

3-24-3301

ning mitte väljendada oma arvamust häälekalt ja endale tähelepanu tõmmata (p-d 6, 22).

Seejuures on kaebaja oma sõjavastase meelsuse avaldamisel täitnud sellist rolli peamiselt

olukorras, kus ta on alates 2022. a aprillist viibinud tema jaoks turvalises riigis. Kuigi kaebaja

väitel on tema poliitilise tegevuse intensiivsust Eestis mõjutanud isa surm, erinevad

terviseprobleemid ja olmemured jms asjaolud, võib sarnaseid elulisi asjaolusid ette tulla ka

siis, kui kaebaja pöördub tagasi päritoluriiki. Asjaolu, et kaebajal ei ole Eestis enam kui 3

aasta jooksul õnnestunud saavutada oma sõjavastastele ideedele ja tegevustele laiemat toetust

ning luua toimivat koostöövõrgustikku, vähendab tõenäosust, et see õnnestub tal ka

päritoluriigis. Kuigi Venemaal võib kaebajal oma ideede elluviimist lihtsustada vene keele

oskus, paremad teadmised kohalikest oludest ja varasem tutvusringkond, võib seda samas

keerukamaks muuta päritoluriigi üldine autoritaarsus ja repressiivsus teisitimõtlejate suhtes,

mis tõenäoliselt vähendab inimeste valmisolekut erinevates riigivõimu vastastes algatustes

aktiivselt osaleda.

16. Kui eeldada, et kaebaja jätkab Venemaale tagasipöördumise korral oma poliitilise

meelsuse avaldamist eespool kirjeldatud viisil, s.o panustades erinevatesse sõjavastastesse või

Venemaa riigivõimu vastastesse tegevustesse eelkõige ideede ja tehniliste oskustega, kuid

jäädes ise pigem ananüümseks või avalikkuse eest varjatuks, ei saa praegu kuigi suureks

pidada tõenäosust, et just kaebaja tegevus pälvib Venemaa võimude tähelepanu ja teda

hakatakse taga kiusama. See eeldaks, et kaebaja alustab Venemaale tagasi pöördudes mõne

uue sõja- või laiemalt Venemaa võimude vastase projekti või algatusega, leiab selle

elluviimiseks mõttekaaslased ja koostööpartnerid, projekt osutub edukaks ja mõjukaks ning

äratab sellega Venemaa võimude tähelepanu ja kaebajat karistatakse sellise tegevuse eest

kriminaalkorras vangistusega, mida saab lugeda ebaproportsionaalseks karistuseks, või

kaasnevad talle muud rasked tagajärjed, mis ületavad tagakiusamise lävendi. Sellist

sündmuste käiku ei saa küll välistada, kuid nagu Riigikohuski eespool viidatud asjas nr 3-23-

1317 märkis, ei ole see piisav, et möönda tagakiusamise ohtu VRKS § 4 lg 1 tähenduses.

Seepärast leiab ringkonnakohus, et kaebaja praegune profiil ei ole selline, et talle saab

tõenäoliselt Venemaale tagasipöördumisel osaks tagakiusamine oma poliitiliste veendumuste

tõttu, mille tõttu tuleks teda tunnustada pagulasena.

17. Muus osas nõustub ringkonnakohus PPA 21.11.2024 otsuse põhjendustega ega korda

neid (HKMS § 165 lg 2).

Lahkumisettekirjutus

18. PPA tegi 21.11.2024 otsuses kaebajale VSS § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse

lahkumiseks Venemaale vabatahtliku täitmistähtajaga 14 päeva.

19. Kuna kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus jääb rahuldamata ja kaebajal puudub seega

alus Eestis viibida, on lahkumisettekirjutus õiguspärane. Kaebaja ei ole esitanud

lahkumisettekirjutuse kohta kohtumenetluses sisulisi vastuväiteid, mistõttu nõustub

ringkonnakohus selles osas PPA 21.11.2024 otsuse põhjendustega neid kordamata (HKMS §

165 lg 2).

Sissesõidukeeld

20. PPA kohaldas kaebajale VSS § 74 lg 1 alusel 3 aastaks sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki

ja Schengeni viisaruumi. Selles osas on halduskohus kaebuse kokkuvõttes õigesti rahuldanud

ja PPA 21.11.2024 otsuse tühistanud.

21. Rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumisel tuleb kaaluda, kas kohaldada

lisatõkendina sissesõidukeeldu, ning seejärel määrata asjaolusid arvestades proportsionaalse

pikkusega sissesõidukeeld. Seejuures ei ole sissesõidukeelu eesmärk vältida mitte iga, vaid

ainult ebasoovitava välismaalase Eestisse saabumist ja Eestis viibimist. Kolmeaastane

17(19)

3-24-3301

sissesõidukeeld ei ole n-ö normikohane lahendus olukorras, kus välismaalasele tehakse

vabatahtliku täitmistähtajaga lahkumisettekirjutus, vaid ka sellisel juhul tuleb sissesõidukeelu

vajadust ja proportsionaalsust sisuliselt hinnata (VSS § 74 lg 3; vt põhjalikumalt Riigikohtu

15.05.2025 otsus nr 3-23-1317, p-d 28–37).

22. PPA on vaidlustatud haldusaktis lähtunud eeldusest, et kolmeaastane sissesõidukeeld on

n-ö normikohane lahendus ja selle kohaldamata jätmiseks või lühendamiseks peavad esinema

mingid kergendavad asjaolud. Arvestades Riigikohtu seisukohti, ei ole see eeldus õige, vaid

PPA-l tulnuks põhjendada, miks kaebaja puhul on tegemist ebasoovitava välismaalasega,

kelle Eestisse saabumist või Eestis viibimist tuleks vältida. PPA ei ole 21.11.2024 otsuses

põhjendanud, miks kaebaja on Eestis või mõnes Schengeni viisaruumi riigis ebasoovitav

(VSS § 6 lg 1) või milles seisneb kaebaja ohtlikkus avalikule korrale või Eesti julgeolekule.

Seega ei ole PPA nõuetekohaselt põhjendanud, milles seisneb sissesõidukeelu ning selle

kolmeaastase tähtaja kohaldamise vajadus ja eesmärk. Kaebaja sisenes Eestisse xxx

seaduslikult ja esitas varjupaigataotluse 22.04.2022, põhjendades taotluse esitamisega

paaripäevast viivitamist. Kaebaja on teinud PPA-ga rahvusvahelise kaitse menetluses

koostööd, ta ei esitanud valeandmeid ega võltsitud dokumente ega takistanud

menetlustoimingute tõhusat tegemist. PPA pole teinud etteheiteid ka kaebaja tegevusele Eestis

viibimise ajal. Samuti pole selgitatud, kas kaebaja tööalane või ühiskondlik-poliitiline tegevus

võib ohustada Eestis või mõnes Schengeni viisaruumi riigis avalikku korda või julgeolekut.

Kaebajat individuaalselt iseloomustavate asjaoludega tuleb sissesõidukeelu kui tõkendi ja

selle tähtaja määramisel arvestada, kuid PPA ei ole seda nõuetekohaselt teinud.

Kokkuvõte

23. Kokkuvõttes tuleb PPA apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tallinna Halduskohtu

14.03.2025 otsuse resolutsiooni p-d 1–3 tuleb tühistada rahvusvahelist kaitset ja

lahkumisettekirjutust puudutavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse,

millega jätab rahuldamata T.N kaebuse PPA 21.11.2024 otsuse resolutsiooni p-de 1 ja 2

tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks (s.o rahvusvahelist kaitset ja

lahkumisettekirjutust puudutavas osas). Muus (s.o sissesõidukeelu) osas tuleb jätta

halduskohtu 14.03.2025 otsuse resolutsiooni p-d 1–3 muutmata, kuid selle otsuse põhjendusi

tuleb muuta vastavalt ringkonnakohtu otsuse põhjendustele.

24. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebuse

osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega

(HKMS § 108 lg 2). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on

menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg-d 1 ja 11). Välja

mõistetakse üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

25. PPA ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Seega jäävad PPA

võimalikud menetluskulud tema enda kanda.

26. Kaebaja menetluskulud halduskohtus olid riigilõiv 20 eurot, tõlkekulud 536,62 eurot ja

tõlketeenus kohtuistungil 270,84 eurot, kokku 827,46 eurot. Kaebaja menetluskulud

ringkonnakohtus olid 169,58 eurot. Kokku on kaebaja menetluskulud seega 997,05 eurot.

Kulude kandmise kohta on esitatud nõuetekohased kuludokumendid (arved ja

maksekorraldused). Tegemist on vajalike ja põhjendatud kuludega. Ringkonnakohtu otsuse

tulemusel on kaebus rahuldatud 1/3 ulatuses. Seega tuleb PPA-lt kaebaja esimese ja teise

kohtuastme menetluskulude katteks välja mõista 332,35 eurot.

27. Rahvusvahelise kaitse menetlus ei ole avalik (VRKS § 13 lg 1). Menetluse kinniseks

kuulutamise alust kahjustamata saab avalikustada kohtuotsuse viisil, et avaldatavas

kohtulahendis asendatakse kaebaja nimi tähemärgiga ning lahendi terviktekstis halli taustaga

märgitud osad jäävad avaldamata.

18(19)

3-24-3301

(allkirjastatud digitaalselt)

19(19)