3-23-1599/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta Virtublock OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja
Legislator headnote
AI generated3-23-1599/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.07.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-23-1599
Haldusasi
Virtublock OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo
15.06.2023 otsuse nr 6-1/33-1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Virtublock OÜ, esindaja v.adv Alar Urm
Vastustaja Rahapesu Andmebüroo, esindaja Karin
Kook
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26.10.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Virtublock OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Virtublock OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
26.10.2023 otsus muutmata.
2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse
hiljemalt 04.08.2025
(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse
14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest
arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §
215 lg 3).
Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal
selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja
kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-23-1599
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Virtublock OÜ-le oli väljastatud 05.11.2020 majandustegevuste registris (MTR)
tegevusluba nr FVT000279 virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks. Rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) 15.03.2022 jõustunud muudatustega täiendati
oluliselt nõudeid kõnealuse teenuse pakkujatele. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja, kellel oli
kehtiv tegevusluba, pidi RahaPTS § 1183 lg 1 kohaselt viima oma tegevuse ja tegevust
reguleerivad dokumendid uute nõuetega kooskõlla hiljemalt 15.06.2022. Selleks pidi
virtuaalvääringu teenuse pakkuja esitama vastavasisulise taotluse (RahaPTS § 70 lg 6).
2. Virtublock OÜ esitas MTR-s 15.06.2022 tegevusloa muutmise taotluse. Rahapesu
Andmebüroo (RAB) edastas 07.11.2022 ja 06.12.2022 Virtublock OÜ-le teated kõrvaldamist
vajavate puuduste kohta, milles palus mh täpsustada, kas ja millal on ettevõte alustanud
teenuse pakkumisega, kui suur on olnud käive iga kuu kohta ning kui palju on kliente. RAB
vestles 03.05.2023 Virtublock OÜ juhatuse liikme S.T-ga, et saada täiendavat teavet, kuidas
on korraldatud ettevõtte tegevus virtuaalvääringu teenuse pakkumisel.
3. RAB tunnistas 15.06.2023 otsusega nr 6-1/33-1 RahaPTS § 75 lg 1 p 3 alusel kehtetuks
Virtublock OÜ tegevusloa nr FVT000279 ja selle loaga seotud MTR-i andmed.
Virtublock OÜ ei ole täitnud RahaPTS § 75 lg 1 p-st 3 tulenevat nõuet alustada
majandustegevust kuue kuu jooksul, alates tegevusloa väljastamisest. Virtublock OÜ-le
väljastati virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks tegevusluba 05.11.2020, seega pidi ta teenuse
pakkumisega alustama hiljemalt 05.05.2021. Juhatuse liige S.T selgitas 14.11.2022 kirjalikus
vastuses, et ettevõttel on olnud vaid mõned testkliendid, kes katsetasid, kuidas veebileht
töötab, ning märkis, et reaalsed kliendid tulid 2022. a kevadel. Seevastu 03.05.2023 vestlusel
selgitas ta, et ettevõttel puuduvad tavakliendid, kodulehekülg ei ole funktsioneeriv ja
tehinguid ei saa teha. RAB tuvastas pärast vestlust, et kodulehekülg on küll olemas, kuid
reaalsete tehingute tegemine ei ole võimalik. Juhatuse liige selgitas vestlusel, et „[a]rendusega
tegeleb emaettevõte ja niipalju kui mina tean, siis seal on mingisugune grupp selliseid
inimesi, kes piltlikult täidavad testkasutaja rolli ehk siis, ma ei mäleta, paarikümne inimese
juures on see number, kes seal on registreerinud“. RAB järeldab sellest, et tegemist on
testklientidega, kellele on kodulehekülg mingil ajal avatud tehingute katsetamiseks, et
tuvastada lehel olevad vead. Klassikalises mõttes virtuaalvääringu teenuste tarbimine ei ole
tavaklientidel olnud võimalik. RAB peab juhatuse liikme vestlusel antud ütlusi tõeseks ja
eluliselt usutavaks. Seega on juhatuse liige avaldanud, et tegelikult ei ole tegevusega alustatud
ka veel 2023. a mais.
Virtublock OÜ ei ole tegelikkuses teenuseid osutanud. Lisaks S.T suuliselt avaldatule
kinnitab seda 01.01.2022–31.05.2022 kasumiaruanne, mille kohaselt ei saanud ettevõte sel
ajavahemikul müügitulu. Samuti kinnitab seda omavahendite hindamise aruanne, millele
lisatud mahuosa arvutuse tulem on 0 eurot, mis viitab sellele, et tehinguid ei ole tehtud.
Kaebaja 14.11.2022 kirjalik vastus ei ole usaldusväärne. Kuigi teenuse osutamisega
alustamisel ei pruugi ettevõttel kohe tekkida kliente ja müügikäivet, on kaks aastat siiski
piisavalt pikk aeg ka mõne reaalse kliendi tekkimiseks. Praegu ei ole ettevõte valmis teenust
osutama, sest tema veebileht ei võimalda tehingute tegemist. Juhatuse liikme vestlusel antud
vastustest nähtub, et ettevõte ei ole tegevusega alustanud ning ettevõtte tegevus ja veebileht
on alles arendusjärgus.
Asjakohane ei ole S.T selgitus, et ettevõte ei ole alustanud tegevusega põhjusel, et puudub
kindlus, kas tegevusloa muutmise taotlus lahendatakse ettevõtte jaoks positiivselt. Ettevõte
pidi tegevusega alustama hiljemalt 05.05.2021, st selleks ajaks oleks ta pidanud korraldama
oma tegevuse, veebilehekülje jms selliselt, et võimaldada klientidel kasutada tegevusluba
2(8)
3-23-1599
vajavaid teenuseid. Tegevusloa muutmise taotluse esitamist tinginud seadusemuudatused
hakkasid kehtima alles 15.03.2022.
RahaPTS § 75 lg 1 p 3 ei anna tegevusloa kehtetuks tunnistamisel kaalutlusõigust. Siiski
esitab RAB põhjendused, miks keeldumine on proportsionaalne. Tegevusloa kehtetuks
tunnistamine on sobiv, vajalik ja mõõdukas abinõu, tagamaks avalikku huvi selle vastu, et
saadud litsentsi kasutataks sihipäraselt ning teenuse pakkumisega seotud sektor ja
majanduskeskkond tervikuna oleksid läbipaistvad. Kaebaja ei alustanud tegevusega 2 aasta ja
7 kuu jooksul ning pidi selle tagajärjega arvestama.
4. Virtublock OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB-i 15.06.2023 otsuse
tühistamiseks.
RAB tõlgendas valesti RahaPTS § 75 lg 1 p-i 3, leides sisuliselt, et äriühingul peab olema
pidevalt uusi kliente ja äriühing peab teenima kasumit. Tegevus ei alga esimesel päeval
sellega, et kliendid saavad kohe asuda täies mahus teenuseid kasutama ja äriühingu tegevus
on kohe kasumlik. Kaebaja asus tegevusalal tegutsema selliselt, et hakkas värbama töötajaid,
sõlmis lepinguid tugiteenuste jaoks, ehitas turvalist platvormi virtuaalvääringu teenuse
pakkumiseks ja testis seda. Viimane on kõnealusel tegevusalal kõige ressursimahukam
tegevuse alustamise osa, sest klientide vara turvaliseks hoidmiseks ja sellega tehingute
tegemiseks peab IT-süsteem vastama kõrgeimatele nõudmistele. RahaPTS § 75 lg 1 p 3
eesmärk on anda alus tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks olukorras, kus tegevusloa saaja on
olnud täiesti passiivne. Kaebaja on tasunud alates 2020. a IV kvartalist tööjõumakse, töötajate
arv on olnud 1–2. Praegu on kaebaja palgal juhatuse liige, kes tegeleb äriühingu igapäevase
juhtimisega, RAB-i kontaktisik ja sekretär.
Vastustaja heidab ette, justkui ei oleks kaebajal päriskliente, vaid üksnes testkliendid, pole
müügitulu ja kaebaja kodulehe kaudu ei ole võimalik kliendiks registreeruda. Vastustaja
nõudmisel esitas kaebaja novembris 2022 enda klientide nimekirja. Need on reaalsed kliendid,
kes samal ajal testivad tarkvarasüsteeme ja kodulehe toimimist. Kliendid on kaebajal endal,
mitte emaettevõttel. Tegemist on esimeste klientidega, kes on nõustunud tegema koostööd ja
andma protsesside kohta tagasisidet. Testimine on vältimatu osa IT-süsteemide ja kodulehe
ülesehitamisest. Kaebaja on oma kodulehte pidevalt edasi arendanud ja arendab ka praegu,
mistõttu on juurdepääs kodulehele laiemale publikule piiratud. Kui RAB tegi kaebajale
etteheite kodulehe piirangute kohta, pani kaebaja kodulehe täies mahus üles ja see oli üleval
kuni vaidlustatud haldusakti andmiseni. Kodulehe saaks täiemahulises versioonis uuesti üles
panna tunniga. RAB pole arvestanud, et tehinguid saab teha ka platvormi vahenduseta,
klientidega füüsiliselt kohtudes. Kui klient avaldab soovi tehingu tegemiseks, edastatakse talle
vahendite ülekandmiseks vajalikud rekvisiidid ja nende laekumisel saadetakse kliendi antud
arvele või rahakotti vääring, mida klient soovis. Enne platvormi avamist tehtigi kõik tehingud
selliselt. Ettevõte saab edukalt toimida ka nii, et olemasolevad kliendid teevad tehinguid ja
hoiavad oma virtuaalvääringut. RAB tegi vestlusest juhatuse liikmega testklientide kohta
valed järeldused. Testkliendid on grupp inimesi, kes on kaebaja esimesed kliendid, kellega on
sõlmitud nõuetekohased kliendilepingud ja kes on nõustunud andma platvormi arendajale
tagasisidet. RAB ajab segamini müügitulu ja tehingute käibe. Tehingute tegemine võib olla ka
kahjumlik ja eesmärk ei olegi kohe alguses tehingutelt teenida, vaid tegemist on plaanilise
kahjumiga, mis käib kaasas protsessi viimistlemisega. Kaebaja on loobunud oma esimestelt
klientidelt vahendustasu võtmisest. Seetõttu puudub ka müügitulu, kuid käive ja tehingud on
olemas alates tegevusloa saamisest.
Vastustaja rikkus kaebaja õigust olla ära kuulatud, sest kaebajal jäi haldusakti projektile
vastuväidete esitamiseks ainult viis tööpäeva.
3(8)
3-23-1599
5. RAB palub jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusakti põhjenduste juurde.
Uuel ettevõttel on turule tulles vaja leida viise, et kliendid ta üles leiaksid ja oma vara talle
usaldaksid, kuid selliste ettevalmistavate tegevuste jaoks ongi seaduses ette nähtud
kuuekuuline ajavahemik. Seadusandja tahtele ei vasta olukord, kus ettevõtja ei ole enam kui
kaks aastat pärast tegevusloa saamist tegevust alustanud ning ettevõtte tegevus ja veebileht on
endiselt arendusjärgus. Juhatuse liige kinnitas, et nende veebilehel ei saa kliendiks
registreeruda ega tehinguid teha, ehkki seaduse järgi pidanuks kõik valmis olema 2021. a
kevadel. „Tegutsema asumine“ RahaPTS § 75 lg 1 p 3 mõistes tähendab virtuaalvääringu
teenuse osutamist, mitte pelgalt äriühingu olemasolu või ettevõtte tegevuse alustamisele
suunatud tegevusi. RAB ei väida, et pidevalt peab lisanduma uusi kliente, kuid kliendiks
saada soovivatel isikutel peab olema selleks võimalus. Kaebaja ei olnud valmis pakkuma
teenust neile, kes pole testkliendid, ja ka kodulehekülg polnud töövalmis. Vahet tuleb teha
tegevusloa valdkonnas tegevusega alustamisel ja ettevõtte kui struktuuri toimimisel. Kaebaja
pidi alustama kuue kuu jooksul tegevusloa saamisest reaalselt virtuaalvääringu teenuse
osutamist.
Virtuaalvääringu teenust peaks osutama tegelikele klientidele ehk teenuseid peaks olema
võimalik tarbida igal isikul, kes seda soovib. Kaebaja arusaama kohaselt võiks tegevuse
alustamist aastaid edasi lükata väitega, et ettevõtte tegevus on suunatud majandustegevuse
alustamisele, otsitakse sobivaid töötajaid, arendatakse platvormi jne. Kaebaja pole esitanud
tõendeid, mis kinnitaks selliseid ettevalmistavaid tegevusi ajavahemikul 05.11.2020–
05.05.2021. Ei selgu, mis on kaebaja väidetud „IT-süsteemide kõrgeim kvaliteet“, mida pole
saavutatud isegi 2023. a juuli seisuga. Juba see, et kaebaja nimetab end ikka veel alustavaks
ettevõtteks, kinnitab, et ta ei alustanud tegevusega seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
Kaebajal on olnud üksnes testkasutaja rolli täitvad isikud, kelle eesmärk oli tuvastada vead
kodulehel. Väide, et varem on kaebaja koduleht olnud avalikkusele ligipääsetav, on
tõendamata.
RAB hindas tõendeid kogumis. Vastustaja arvestas mh S.T selgitustega, omavahendite
hindamise aruande ja kasumiaruandega. Kuna 2022. a majandusaasta aruande järgi oli
kaebajal üks töötaja, siis on väited töötajate värbamisega tegelemisest pärast tegevusloa
saamist vastuolulised ja tõendamata. Üks olulisimaid tõendeid oli juhatuse liikme selgitus,
millega kinnitati, et tegevust pole alustatud, vaid seda kavatsetakse teha alles pärast
tegevusloa muutmise taotluse rahuldamist, seni tegeletakse platvormi arendamise ja
testimisega.
Kaebajale edastatud otsuse projekt oli kuuel lehel, talle olid teada kõik faktilised asjaolud ja
kogutud tõendid, mis olid talle kättesaadavad MTR-i kaudu. Kaebaja ei esitanud sellele
vastuväiteid ega palunud vastamise tähtaja pikendust.
6. Tallinna Halduskohus jättis 26.10.2023 otsusega kaebuse rahuldamata ja poolte
menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p-d 1 ja 2). Kohus nõustus vaidlustatud
haldusakti põhjendustega ega korranud neid kõiki (HKMS § 165 lg 2).
RahaPTS § 75 lg 1 p 3 näeb ette, et lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 37
lg-s 1 sätestatule tunnistab RAB RahaPTS § 70 lg-s 1 nimetatud tegevusloa kehtetuks, kui
ettevõtja ei ole asunud taotletud tegevusalal tegutsema kuue kuu jooksul loa väljastamisest
arvates. See on hindamisotsus, mille tegemisel tuleb sisustada määratlemata õigusmõiste
„taotletud tegevusalal tegutsema asumine“ ja hinnata asjaolusid selle valguses. Selle normi
eesmärk on mh vältida olukorda, kus taotletakse Eesti tegevusluba, mida kasutatakse üksnes
teenusepakkuja usaldusväärsuse tõstmiseks äripartnerite ja välisriigi pankade silmis. RahaPTS
seletuskirja (XIII Riigikogu 459 SE) kohaselt esineb sellisel juhul oht, et tegevusloa väärtus
4(8)
3-23-1599
devalveerub ja seda taotletakse n-ö igaks juhuks. Selleks et pärssida turgu ebaausatel
eesmärkidel või tegevusluba mittesihtotstarbeliselt kasutatavate ettevõtjate tegevust, lühendati
varasem kaheaastane periood tegutsemise alustamiseks kuuele kuule (seletuskirja lk 59).
Eelnevat arvestades on põhjendatud RAB-i tõlgendus, mille kohaselt „taotletud tegevusalal
tegutsema asumise“ all tuleb mõista reaalset virtuaalvääringu teenuse osutamist turul, mitte
pelgalt selleks tehtavaid ettevalmistusi (vt ka ringkonnakohtu 07.09.2023 määruse p 12).
Sellest järeldub ühtlasi, et RahaPTS § 75 lg 1 p 3 ei ole mõeldud üksnes selliseks olukorraks,
kui äriühing on täiesti passiivne või teeb määramatu aja jooksul pelgalt ettevalmistavaid
tegevusi.
RAB hindas kaebajaga seotud asjaolusid kogumis ja järeldas õigesti, et kaebaja ei alustanud
tegevusega kuue kuu jooksul tegevusloa väljastamisest, s.o hiljemalt 05.05.2021, ning
tegevusega polnud alustatud isegi rohkem kui kahe aasta jooksul. RAB on mõistnud, et
teenuse osutamisega alustamisel ei pruugi ettevõttel kohe tekkida kliente ja müügikäivet ning
uue ettevõtte turule tulekul on vaja leida viise, kuidas kliendid leiaksid ettevõtte üles ja
usaldaksid oma vara selle käsutusse. Selliste ettevalmistavate tegevuste tarbeks ongi seaduses
ette nähtud kuuekuuline periood. Seega on kaebaja loetletud tegevused küll vajalikud, kuid
need peavad olema tehtud hiljemalt kuue kuu jooksul tegevusloa saamisest. Ettevõtte kui
struktuuri toimimine pole samastatav virtuaalvääringu teenuse osutamisega. Tegevusloa
saamiseks peab ettevõte toimima ja tehtud peavad olema teatud ettevalmistused, nt leitud
kontaktisik, koostatud äriplaan ja loodud ettekujutus teenuse osutamisel kasutatavatest
infotehnoloogilistest süsteemidest ja muudest tehnoloogilistest vahenditest (vt RahaPTS § 70
lg-d 3 ja 32). See ei tähenda, et kodulehe arendamist ja testimist ei võiks jätkata ka pärast
tegevuse alustamist. Seevastu olukorras, kus mitme aasta jooksul pärast tegevusloa
väljastamist ei olnud kaebaja veebilehel võimalik kliendiks hakata ega tehinguid teha, ei ole
tegemist veebilehe arendamisest ja testimisest tuleneva ajutise teenuse kättesaamatusega, vaid
selline olukord oli püsiv ja viitab, et reaalset virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevust
polnud alustatud. Sellest ei tulene, et kaebajale peaks pidevalt lisanduma uusi kliente, vaid
oluline on, et inimesed saaksid soovi korral hakata kaebaja kliendiks ja saada virtuaalvääringu
teenust. Kaebaja pole mh tõendanud, et tema koduleht oli varem „üleval“ ja avalikkusele
ligipääsetav. Tähtsust pole sellel, et praegu saaks kodulehe täisversiooni ca tunniga üles
panna. Ka kaebaja väited füüsiliste kohtumiste kaudu kliendiks hakkamisest on paljasõnalised
ning neist ei selgu, kuidas kliendid leiavad sel juhul tee kaebajani ja kas tegelikult on sedasi
kliente saadud.
Vastustaja põhjendas vaidlustatud otsuses piisavalt, et testklientide olemasolu ei kujuta endast
tegelikku virtuaalvääringu teenuse osutamist. Kaebaja selgitas RAB-le 14.11.2022 kirjalikult:
„Käesolevaks hetkeks on teenuse pakkumisega alustatud. Esimesed testkanded tehti 2021.
aasta kevadel, kui peamisteks kasutajateks olid testkliendid. Tegevusega alustati selle aasta
kevadel, kui esimesed kanded tehti klientide poolt 25.04.2022 kuupäeval.“ 03.05.2023
vestlusel vastas aga S.T küsimusele reaalsete klientidega tehtavate tehingute kohta järgnevalt:
„Arendusega tegeleb emaettevõte ja niipalju kui mina tean, siis seal on mingisugune grupp
selliseid inimesi, kes piltlikult täidavad testkasutaja rolli ehk siis, ma ei mäleta, paarikümne
inimese juures on see number, kes seal on registreerinud“. Vestlusel rääkis juhatuse liige ka
sellest, et Virtublock OÜ alustab lihtsate krüptovahetuse platvormide pakkumisega, /…/
alguses pakutakse rahakotiteenust ja hiljem, kui nende tegevustega on alustatud, on eesmärk /
…/ pakkuda kõikvõimalikke lahendusi virtuaalmaailmas (helisalvestis 04:45–05:35). Seega
juhatuse liige kinnitas, et tegevustega pole alustatud. Kuigi vestlusest on aru saada, et juhatuse
liige ei oma varasemat virtuaalvääringu teenuse osutamise kogemust ega erilisi teadmisi
sellest valdkonnast ja ka tema teadmised konkreetselt kaebaja tegevusest on vähesed (nt
kuidas on testkliendid üldse leitud), kinnitab tema kirjeldus emaettevõtte eesmärkidest ja
5(8)
3-23-1599
platvormi arendustegevusest ning sellest, et kliendid on justnimelt testkasutaja rolli
täitmiseks, et tegelikult pole kaebaja väljastatud tegevusloale vastavat tegevust alustanud.
Tegeletakse platvormi testimise ja arendamisega emaettevõtte jaoks ning sisuliselt kontrollib
kõike emaettevõte (helisalvestis 06:22).
RahaPTS § 75 lg 1 p 3 koosseisu täidetust kinnitab ka kaebaja 14.11.2022 vastus, mis S.T
selgituse kohaselt koostati koostöös juriidilise nõustajaga (helisalvestis 18:37 ja 24:40–24:55)
ja mis peaks seega olema juriidiliselt korrektne vastus (vastukaaluks sellele, et juhatuse liige
ise võis end asjatundmatuse tõttu valesti väljendada). Kuna vastuse kohaselt alustati tegevust
2022. a kevadel, alates 25.04.2022, siis ainuüksi sel põhjusel ei saa tegevust pidada alanuks
hiljemalt 05.05.2021. Testkannete tegemist 2021. a kevadel ei pidanud kaebaja ise tegevuse
alustamiseks. Kuigi pole aru saada, milline vahe on 2021. a kevade ja 2022. a kevade
testkasutajate tehingutel (kaebaja juhatuse liige nimetas vestlusel kõiki ühtmoodi
testklientideks või kasutajateks, kes olid olemas enne tema juhatuse liikmeks saamist), siis
igal juhul kuue kuuga tegevust ei alustatud. Ka töötajate (kontaktisik ja sekretär) palgal
hoidmine ja tööjõumaksude maksmine ei näita tegevusalal tegutsemist.
Majandusnäitajatega seoses tuleb möönda, et eristada tuleb käivet ja kasumit ning kasumi
mitteteenimine ei kinnita, et tehinguid pole toimunud. Kaebaja selgitas kaebuses, et loobus
oma esimestelt klientidelt vahendustasu võtmisest ja seepärast müügitulu puudub. Samuti ei
saaks ainult kasumi puudumist pidada piisavaks, et kohaldada RahaPTS § 75 lg 1 p-i 3. RAB
ei tuginenudki aga ainult müügitulu puudumisele, vaid tõenditele kogumis, ning olulisimad
neist olid kaebaja 14.11.2022 vastus ja juhatuse liikme 03.05.2023 seletused. Need koosmõjus
kinnitavad õigeaegselt tegevusloale vastava tegevuse mittealustamist.
Kaebaja õigust olla ära kuulatud ei ole rikutud. Tal oli otsuse projektile vastuväidete
esitamiseks viis tööpäeva. See oli mõistlik aeg, arvestades projekti sisu ja asja mahtu ning
asjaolu, et kaebajale olid kõik asjaolud ja dokumendid teada. Ei nähtu, et kaebaja oleks üldse
soovinud projektile vastata ja lühike tähtaeg oleks teda takistanud. Isegi kui rikuti õigust olla
ära kuulatud, ei muuda kaebaja kohtumenetluses esitatud vastuväited RAB-i otsuses toodud
järeldusi ehk otsuse tühistamiseks puuduks ikkagi alus (haldusmenetluse seaduse § 58).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7. Virtublock OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsuse resolutsiooni
p-d 1 ja 2 ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.
Halduskohus tõlgendas RahaPTS § 75 lg 1 p-i 3 liiga kitsalt. Selline tõlgendus ei arvesta
tavapärase äriloogikaga. RAB-l on õigus tunnistada tegevusluba nimetatud alusel kehtetuks
üksnes siis, kui ettevõte on olnud kuue kuu jooksul täiesti passiivne. Kaebaja tegevus oli
sellisest olukorrast kaugel ja tal oli selge eesmärk hakata reaalselt tegutsema, mitte lihtsalt
omada tegevusluba oma usaldusväärsuse tõstmiseks. RAB tunnistas kaebaja tegevusloa
kehtetuks 2,5 aastat pärast tegevusloa andmist ja selleks ajaks oli kaebajal juba tekkinud
õiguspärane ootus, et ta saab edasi tegutseda.
Halduskohus hindas tõendeid valesti. Kaebajal olid kuue kuu jooksul pärast tegevusloa
väljastamist olemas reaalsed kliendid, keda on siinses vaidluses nimetatud testklientideks.
Need esimesed kliendid vahetasid enda isiklikuks otstarbeks virtuaalvääringut, kuid ühtlasi
testisid kaebaja kodulehte ja IT-süsteeme. Tagasiside andmine ei tähenda, et tegemist ei olnud
tegelike klientidega. See on tavapärane äripraktika, et parandada teenuste kasutajamugavust,
sisu ja kvaliteeti. Halduskohus võttis juhatuse liikmega peetud vestlusest välja ühe lause ega
arvestanud laiemat konteksti, sh juhatuse liikme selgitust, et reaalseid tehinguid on teinud 11
inimest. RAB-i ja halduskohtu lähenemine on formaalne ega arvesta tegelike asjaoludega.
6(8)
3-23-1599
Kuna kaebaja tegevusluba tunnistati kehtetuks ja esialgse õiguskaitse taotlus jäi rahuldamata,
ei saanudki kaebaja edasi tegutseda, sh oma kodulehte töös hoida. Olemasolevatele klientidele
oli kaebaja koduleht enne vaidlustatud haldusakti andmist kättesaadav. RahaPTS § 75 lg 1 p 3
ei sätesta nõudeid käibele või kasumile. Piisav on see, kui kaebajal oli vähemalt üks klient.
8. RAB palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde.
Kaebaja ei olnud asunud taotletud tegevusalal tegutsema ka 2023. a-l.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus
nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4).
10. Ringkonnakohus on varasemas praktikas leidnud, et RahaPTS § 75 lg 1 p 3 kohustab
RAB-i tunnistama virtuaalvääringu teenuse tegevusluba kehtetuks, kui selle omaja pole
alustanud klientidele virtuaalvääringu teenuse osutamist kuue kuu jooksul loa väljastamisest
arvates. Piisav pole see, kui ettevõtja on kuue kuu jooksul teinud ettevalmistusi klientidele
teenuse osutamiseks, sest sellised ettevalmistused ei nõua tegevusloa olemasolu. Samuti pole
piisav see, kui ettevõtja oli kuue kuu möödumisel põhimõtteliselt valmis pakkuma klientidele
virtuaalvääringu teenust, kuid ei olnud selle aja jooksul siiski teinud ühtki virtuaalvääringu
teenuse valdkonna tehingut. Majandustegevusega reaalset alustamist pidi ettevõtja tõendama
haldusmenetluses (nt 26.02.2024 otsus nr 3-21-2636, p 10; 30.10.2024 otsus nr 3-23-10, p 9).
Tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei oleks siiski enam eesmärgipärane, kui ettevõtja on
alustanud majandustegevusega pärast kuue kuu möödumist (30.10.2024 otsus nr 3-23-10, p
9). Ringkonnakohus jääb nende seisukohtade juurde. Kaebaja väide, et nii kitsa tõlgenduse
korral tuleks tunnistada kõigi virtuaalvääringu teenuse osutajate tegevusluba kehtetuks, on
ilmselgelt liialdatud.
11. Halduskohus leidis tõendeid kogumis hinnates õigesti, et kaebaja ei alustanud klientidele
virtuaalvääringu teenuse osutamist kuue kuu jooksul tegevusloa väljastamisest alates, s.o
hiljemalt 05.05.2021. Kaebaja ei esitanud RAB-le haldusmenetluses ka tõendeid, millest
saaks järeldada, et ta oli alustanud kõnealuse teenuse osutamisega pärast kuue kuu
möödumist, kuid enne vaidlustatud haldusakti andmist. Kaebaja juhatuse liikme S.T
14.11.2022 kirjaliku selgituse (dtl 38) kohaselt oli kaebaja alustanud majandustegevusega,
esimesed testkanded tehti 2021. a kevadel, reaalse tegevusega alustati 2022. a aprillis ja
14.11.2022 seisuga oli kaebajal 17 klienti. Seevastu S.T-ga 03.05.2023 toimunud vestlusel
(helisalvestis vastustaja 24.07.2023 lisa 5) selgus, et 2022. a kevadel tehinguid teinud 11
inimest olid testkliendid, kelle peamine eesmärk oli katsetada kaebaja süsteemide ja kodulehe
toimivust. Määrav pole see, et süsteemide ja kodulehe testimine ei olnud pelgalt teoreetiline,
vaid testkliendid tegid selle käigus ka mõned reaalsed tehingud. Kokkuvõttes tuleb eeltoodust
järeldada, et 2023. a kevadel ei olnud kaebaja süsteemid endiselt klientidele virtuaalvääringu
teenuse osutamiseks piisavalt valmis. Kaebaja ei ole ka täpsemalt selgitanud, kuidas ta
kokkuleppelised testkliendid leidis. Lisaks märkis S.T 03.05.2023 vestlusel, et platvormi
arendamisega tegeleb hoopis kaebaja emaettevõtja.
12. Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses tõendanud, et ajavahemikul 05.11.2020–14.06.2023
oleks avalikkusel olnud (kasvõi ajutiselt) juurdepääs tema kodulehele, et avada seal konto ja
teha virtuaalvääringu tehinguid. Kaebaja väide, et teenuse saamine oli võimalik kaebaja
kontorisse kohale tulles, on pelgalt teoreetiline ja puuduvad tõendid, et mõne kliendiga (kes ei
olnud testklient) oleks reaalselt selliselt tehinguid tehtud. Kaebaja ei ole seejuures täpsemalt
selgitanud, mille tõttu avalikkusele virtuaalvääringu teenuse pakkumine nii pikalt viibis, kui
väidetavalt võinuks ta oma kodulehe vajadusel umbes tunni ajaga üles panna ja teha teenuse
avalikkusele kättesaadavaks.
7(8)
3-23-1599
13. Kaebaja tegutsemine ja kohtumenetluses esitatud üldsõnalised selgitused näitavad, et tal
tõenäoliselt puudus tegelik eesmärk virtuaalvääringu teenust osutada ja ta soovis omada selle
teenuse osutamise tegevusluba just nimelt eesmärgil, mida RahaPTS § 75 lg 1 p 3 on mõeldud
ära hoidma – n-ö igaks juhuks või siis selleks, et tõsta kogu Euroopa Liidu majandusruumis
kehtiva tegevusloa olemasolu kaudu oma üldist usaldusväärsust väliriigi äripartnerite või
pankade silmis (arvestades mh, et kaebaja tegelikud kasusaajad asuvad Kanadas). Kaebajal ei
saanud olla õiguspärast ootust edasi tegutseda, kui ta ei olnud tegevusloa kehtetuks
tunnistamise ajaks virtuaalvääringu teenuse osutamisega veel alustanud.
14. Eelneva põhjal jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsiooni p-
d 1 ja 2 muutmata.
15. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole esitanud
menetluskulude hüvitamise taotlust ja kuludokumente, jäävad menetluskulud
ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg-d 1 ja 11).
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)