3-24-2247/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

03.07.2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-2247

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks

seoses 05.-07.06.2024 toidust

ilmajäämisega,

06.06.2024

jalutuskäigu

mittevõimaldamisega ning teki ja madratsi vahetamata

jätmisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 28.06.2025. a määruse resolutsiooni

p 1

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

RESOLUTSIOON

Tagastada

X.X.-i

määruskaebus Tartu Halduskohtu 28.06.2025. a määruse

resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas esitas 02.08.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kaebaja viitas kaebuses vanglale esitatud

kahjunõuetele nr 1-13/24/379-1, 1-13/24/380-1 ja 1-13/24/382-1, mis jäeti rahuldamata.

Kaebuse kohaselt on Tartu Vangla jälle valetanud. Kaebaja pole toidust keeldunud. Kuna toit

oli saastunud, andis ta kohe vanglale sellest teada, kuid valvurid ütlesid, et ikka juhtub, viska

toit ära ja pese nõud ära. Toidu viskas kaebaja ära, sest PTA-st öeldi, et kohe oleks pidanud

laborisse saatma, et nüüd pole enam midagi teha, kuna mitu päeva on möödas. PTA tahtis, et

kaebaja teeks kirjaliku pöördumise, kuid vangla seda ei lubanud. Kaebuse kohaselt ei saanud

kaebaja 06.06.2024 ka õue ja seda pole talle heastatud. Kaebaja esitas taotluse riigi õigusabi

saamiseks.

2. Tartu Vangla jättis 02.08.2024. a otsusega nr 1-13/24/379-2 rahuldamata X.X.-i (vahistatu)

kahjunõuded osas, milles need puudutasid 5.-7. juunil 2024 vangla poolt pakutavast toidust

osaliselt ilmajäämist ning sellega tekitatud võimalikku tervisekahjustust. Vangla osutas oma

otsuses, et lihtsalt kahtlus, et toidus võivad olla võõrkehad, ei ole piisav alus selleks, et saata

toit vanglast välja kvaliteedikontrolli/täiendavalt ekspertiisi. Tartu Vanglas kontrollitakse

regulaarselt kinnipeetavatele pakutava toidu kvaliteeti. Kontrolli teostab sööklas kohapeal

söökla juhataja ning toidujagamise ajal toidujagamise üle järelevalvet pidav vanglateenistuse

ametnik, kes saadab toidujagajat ning jälgib, mida ja kuidas kinnipeetavatele kambrisse

antakse. Seetõttu puudub ka vajadus toitu eraldiseisvalt vanglast välja saata.

Vangla leidis, et ei ole käitunud õigusvastaselt, kui keeldus vahistatule pesemata nõudesse

toitu väljastamast. Vahistatu kambri juures käidi toitu pakkumas, mida tõendavad

videosalvestised, kuid talle ei väljastatud toitu täies ulatuses, sest ta ei pidanud kinni Tartu

Vangla kodukorra punktist 9.13, mis sätestab, et toidunõud peseb kinnipeetav ise,

vanglateenistuse ametnikul on õigus keelata toidu väljastamine ebahügieenilisse toidunõusse.

X.X. keeldus talle kambrisse väljastatud toidunõude pesemisest ja vana toidu ära viskamisest.

Vangla märkis otsuses veel, et üldteadaolevalt võib mittesöömine põhjustada nõrkust,

kõhuvalu ja teatud ebamugavustunnet. Sellegipoolest ei saa seda pidada aga

tervisekahjustuseks. Igasugune ebamugavustunne ei ole veel tervise kahjustamine. Samuti ei

saa ka näljatundest tekkinud ebamugavustunnet pidada tervisekahjustuseks. Kuna käesoleval

juhul puudub vangla õigusvastane tegevus vahistatule toidu mitte väljastamise osas, siis ei

saaks ka vanglale etteheidetav kahjulik tagajärg olla vahetus põhjuslikus seoses vangla

tegevusega.

3. Tartu Vangla jättis 02.08.2024. a otsusega nr 1-13/24/380-2 rahuldamata X.X.-i

kahjunõude, mis puudutas jalutuskäigu mittevõimaldamist 06.06.2024 ja voodipesu

vahetamisest keeldumist.

Vangla märkis oma otsuses, et kahjunõude menetlemise käigus leidis tuvastamist, et

06.06.2024. a hommikul toimus vahistatul kohtumine sotsiaaltöötajaga. Samas ajavahemikus

toimus E3 osakonnas jalutuskäigule saatmine. Kuna vahistatu oli jalutuskäigule saatmise ajal

hõivatud muu plaanilise tegevusega ning hiljem temale jalutuskäiku ei võimaldatud, siis jäi tal

sel päeval üks ühetunnine jalutuskäik värskes õhus saamata. Tartu Vangla vabandab X.X.-i

ees jalutuskäigu mittevõimaldamise pärast. 17.06.2024 kell 13.15–15.25 võimaldati

vahistatule pikem jalutuskäik kompenseerimaks 06.06.2024 ärajäänud jalutuskäiku. Seega on

Tartu Vangla X.X.-ile heastanud 06.06.2024 jalutuskäigu mittevõimaldamise.

Teki ja voodipesu vahetamise osas küsis vangla kahjunõude menetlemise käigus selgitusi

vanglateenistuse haldusteenistuse spetsialistilt, kelle kinnitusel pesti X.X.-i tekki 10.05.2024,

mis ühtlasi tähendab, et vahistatu sai endale puhta teki kambrisse samal päeval. Antud

selgitustest ilmnes veel, et 06.06.2024 pesuvahetuse ajal ütles vahistatu, et voodipesu

vahetada ta ei soovi, sest tal ei olegi voodipesu. Seejärel sisenes kambrisse valvur, kes leidis

pingilt ühe täiesti kasutamata voodipesu komplekti. Vahistatu selgitas, et ta ei kasutagi

voodilinu ja neid ei ole tal vaja. Samal päeval leiti X.X.-i kambri WC põrandalt kaks

läbiligunenud käterätti, mis haisesid kohutavalt. Vahistatu avaldas soovi vahetada välja ka

oma tekk ja padi. Vahistatul vahetati välja padi. Vangla selgitas, et tekki pesti vähem kui kuu

aega tagasi. Tartu Vangla kodukorra punkt 11.2.3 sätestab, et teki pesemine toimub vastavalt

vajadusele, kuid mitte sagedamini kui üks kord poole aasta jooksul. Kuivõrd tekki pesti

10.05.2024, siis ei käitunud vangla õigusvastaselt, kui keeldus 06.06.2024 X.X.-i tekki uuesti

vahetamast.

4. X.X. esitas 12.06.2025 seisukoha, milles selgitab, et taotleb mittevaralise kahju hüvitamist

nii väärikust alandava kohtlemise kui ka tervisekahju tekitamise eest. Väärikust alandava

kohtlemise osas jätab kaebaja hüvitise suuruse kohtu otsustada. Tervisekahjustuse tekitamise

eest küsib kaebaja 1500 eurot. Kaebaja täpsustab, et kõikidel kordadel 5.‒7. juunini 2024, kui

ta ei saanud süüa, tundis ta väärikuse alandust. Kaebaja palub meditsiiniosakonnalt välja

nõuda tõendi, et meedik käis 07.06.2024 lõuna ajal ja andis talle rohtusid suure kõhuvalu

tõttu. Madratsi ja teki vahetamata jätmise, samuti 06.06.2024 jalutamise mittevõimaldamise

eest nõuab kaebaja ka hüvitist.

5. Sihtasutuse Viljandi Haigla Tartu meditsiinikeskuse juht P. Kool esitas 20.06.2025 vastuse

kohtunõudele, milles märgib, et X.X.-ile osutati 07.06.2024 tervishoiuteenuseid seoses

kõhuvaluga ning ei saa välistada, et kõhuvalu oli tingitud söögikordadest loobumisest.

Tervisekahjustust lühiajaline toidust loobumine siiski P. Kooli hinnangul ei põhjusta, mida

kinnitavad ka läbivaatuse tulemused. Seejuures on oluline, et patsient X.X. oli tarbinud

vedelikku, seega vedelikupuudust ei olnud tekkinud. Vastusele lisatud 07.06.2024. a

tervisekaardi väljavõttest nähtuvalt oli kaebaja kõht katsudes pehme, kaebaja lubas

tervishoiutöötajale, et lõunasöögi sööb ära; kõhuvalu vastu määrati Nospa 80 mg Cap, Omep

20 mg cap ja Enterol 250 mg.

6. Tartu Halduskohus tagastas esitatud kaebuse 28.06.2025. a määrusega (resolutsiooni p 1)

ja jättis rahuldamata taotluse riigi õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 2).

Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist.

6.1. Kohtu hinnangul kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb

ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne

ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Nimetatud sättes toodud

eeldused on praegusel juhul täidetud.

6.2. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1

tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse

alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi

saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamine on erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle

võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju

tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt nt RKHK 27.06.2017. a otsus

asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Kohtu hinnangul on

hüvitamiskaebuse rahuldamine käesolevas asjas ebatõenäoline. Samuti on kaebusega

kaitstavate õiguste riive olnud väheintensiivne.

6.3. Kaebaja leiab, et vangla karistas teda toidust ilmajätmisega alates 05.06.2024. a lõunast

kuni 07.06.2024. a hommikuni, mis põhjustas kaebaja väidete kohaselt talle tervisekahju

kõhuvalu ja nõrkuse näol ning samuti alandas tema väärikust. Kohus leiab, et kaebaja enda

tegevus põhjustas talle kannatusi ja tal oleks olnud võimalik kahju tekkimist vältida. Kaebaja

väitel oli tal õigus varasemast toidukorrast alles jäänud toitu alles hoida, kuna ta arvas, et toit

ei kõlba ja see tuleb saata laborisse kontrolli. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Kohtu

hinnangul on vangla õigesti viidanud Tartu Vangla kodukorra punktile, mis näeb ette, et

pretensioonide tekkimisel toidu kvaliteedi osas on kinnipeetav kohustatud sellest viivitamatult

teavitama vanglaametnikku (kehtivas kodukorras p 9.14). Kaebaja ei ole kohtueelselt vanglale

ega kaebuses kohtule väitnud, et ta esitas pretensiooni toidu kvaliteedi osas viivitamatult

toidujagajale või vanglaametnikule. Kaebajale pakuti ettenähtud toidukordadel toitu, kuid

kuna kaebaja ei andnud toidu väljastamiseks ametnikele ega toidujagajale puhtaid

toidunõusid, siis kaebaja süüa ei saanud. Kaebaja tahtis enda sõnul varasemalt alles jäänud

toitu saata enda initsiatiivil vanglast välja Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) laborisse.

Sellistel põhjendustel kambris olevate toidunõude pesemata jätmine ei ole aga õigustatud.

Kohtu arvates tuleb vaidlus toidu kvaliteedi osas esmajoones ja eelkõige püüda lahendada

koostöös vanglaametnikega vanglas. Kui kaebaja ise ei anna ametnikele teada, et pakutud toit

ei kõlba mingil põhjusel, siis ei ole võimalik seda tagantjärele kontrollida. Tartu Vangla

ametnikud on põhjendatult nõudnud kaebajalt tema kambrisse väljastatud toidunõude

pesemist, tuginedes vastavale kodukorra sättele, ja keeldunud õigustatult toidu jagamisest

pesemata ebahügieenilisse nõusse (kehtivas kodukorras p 9.11). Kaebajal puudub subjektiivne

õigus nõuda vanglalt asendusnõusid. Toitu väljastatakse kinnipeetavatele ainult vangla poolt

kasutamiseks eraldatud nõudesse (kehtiva kodukorra p 9.10). Seega ei olnud Tartu Vangla

tegevus 5.-7. juunil 2024 kaebajale toidu väljastamisest keeldumisel õigusvastane. Ainuüksi

see välistab vastavas osas hüvitamiskaebuse rahuldamise.

6.4. Kohus leiab, et kaebajale kokku kuuel toidukorral toidu väljastamata jätmine ei riivanud

kaebaja väärikust ega kahjustanud tema tervist määral, mis küündiks mittevaralise kahjuni

RVastS § 9 lg 1 mõistes. Kohus nõustub vangla ja tervishoiutöötaja seisukohtadega, et

kaebajale ei saanud praegusel juhul tervisekahju tekkida. Kohtule esitatud tõendite kohaselt

tarbis kaebaja vaidlusalusel ajavahemikul vedelikku ja vedelikupuudust tal ei tekkinud. Kuigi

kaebajal võis olla soojast toidust ilmajäämise tõttu ebamugav ja tekkida kõhuvalu, siis ei ole

kaebaja väitnud kaebuses kohtule ega ka kohtueelselt, et ta oleks olnud kolmel päeval täiesti

söömata. Arvestades, et Tartu Vanglas saavad kinnipeetavad kambrisse osta kaupluse

vahendusel toiduaineid, siis ilmselt ei olnud kaebaja täiesti söömata. Vähetähtis pole asjaolu,

et kaebaja jäi toidust ilma enda tegevuse tõttu ning tal oli võimalus kannatusi hõlpsasti

vältida, pestes enda toidunõud puhtaks. Mitte igasugune ebamugavustunne või valu ei

kvalifitseeru tervisekahjuks RVastS § 9 lg 1 mõistes. Kohtu hinnangul võis vangla tegevus

kaebaja tervist ja väärikust riivata üksnes väheintensiivselt.

6.5. Kaebaja soovib 06.06.2024 jalutuskäigust ilmajäämise tõttu, millega alandati tema

väärikust, hüvitist. Tartu Vangla tunnistas 02.08.2024. a otsuses nr 1-13/24/380-2, et

kaebajale ei võimaldatud õigusvastaselt 06.06.2024 värskes õhus jalutuskäiku

(vangistusseaduse § 55 lg 2). Vangla vabandas kaebaja ees. Seega ei ole asjas vaidlust, et

kaebaja jäi 06.06.2024 jalutuskäigust ilma ja selline vangla tegevus oli õigusvastane. Ühel

päeval jalutuskäigu võimaldamata jätmine ei saanud aga kaebaja väärikust alandada määral, et

saaks möönda mittevaralise kahju tekkimist RVastS § 9 lg 1 mõistes. Kaebaja õigusi võis

vangla õigusvastane tegevus riivata üksnes vähesel määral. Kohtul puudub alus kahelda ka

vangla otsuses märgitus, et kaebajale võimaldati hiljem, st 17.06.2024 kauem jalutusboksis

värske õhus käes jalutada, et leevendada kaebajale varem tekitatud ebamugavust. Eeltoodu

tõttu leiab kohus, et hüvitamiskaebuse rahuldamine vastavas osas on väga vähetõenäoline.

6.6. Kaebaja taotleb hüvitist veel selle eest, et tal ei vahetatud 06.06.2024 ära tekki ega

madratsit. Tartu Vangla 02.08.2024. a otsuses nr 1-13/24/380-2 on kirjeldatud, et 06.06.2024

kaebaja kambrisse sisenedes selgus, et pingil oli kasutamata voodipesu komplekt, mille kohta

väitis kaebaja, et ta ei kasutagi voodilinu. Kaebaja tekki pesti vangla otsuse kohaselt

10.05.2024. Padi vahetati välja 06.06.2024. Seega oli kaebaja kambris 06.06.2024. a seisuga

puhas voodipesu komplekt, hiljuti pestud tekk ja puhas padi. Madratsi osas ei ole kaebaja

kohtueelses ega kohtumenetluses selgitanud, mis sellel viga oli. Kui kaebaja madrats ja tekk

ei püsinud puhtad, võis see olla tingitud kaebaja enda tegevusest, kui ta voodipesu ei

kasutanud. Kohtule ei nähtu, et vangla oleks keeldunud õigusvastaselt väljastamast kaebajale

uut tekki või madratsit. See välistab vastavas osas hüvitamiskaebuse rahuldamise. Lisaks ei

nähtu intensiivset õiguste riivet olukorras, kus kaebajal oli kambris 06.06.2024 olemas puhas

voodipesu, puhas padi ja hiljuti pestud tekk.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. X.X. esitas 02.07.2025 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 28.06.2025. a määruse peale.

Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt vaidlustab ta üksnes halduskohtu määruse

resolutsiooni p-i 1 (kaebuse tagastamine). Kaebaja märkis selles, et ta soovib määruse

tühistamist ja asja halduskohtule uueks menetlemiseks tagasisaatmist kaebuse menetlusse

võtmise staadiumis. Kaebaja leiab, et halduskohus leidis alusetult, et tema õiguste riive on

väheoluline. Halduskohus on rikkunud oluliselt ka menetlusnorme, kuna ei kogunud tõendeid

ega selgitanud asjaolusid välja, mis on haldusmenetluses kohustuslik. Tartu Halduskohus

lähtus vangla paljasõnalistest väidetest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Tartu Ringkonnakohus leiab, et X.X.-i määruskaebus halduskohtu 28.06.2025. a määruse

resolutsiooni p 1 peale kuulub tagastamisele. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib

ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja

võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse

määruse kohaselt esitatud hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel (kohus võib

tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline).

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 28.06.2025. a määruse kõigi põhjendustega kaebuse

tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Esitatud määruskaebuses

pole välja toodud ühtegi sellist sisulist põhjendust, mis annaks aluse asuda halduskohtu

seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale.

(allkirjastatud digitaalselt)