2-21-10417/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv (eesistuja), Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.07.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-10417

Tsiviilasi

C.R-i

hagi D.W vastu notariaalse testamendi

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.10.2024 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

D.W 23.11.2024 apellatsioonkaebus

Tsiviilasja

hind

apellatsioonimenetluses

3500 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja C.R (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis

Kostja D.W (isikukood XXX), lepinguline esindaja Vadim

Vilde

1(12)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 24.10.2024 kohtuotsus, millega kohus hagi rahuldas. Teha

uus otsus, millega jätta C.R-i hagi D.W vastu notariaalse testamendi tühistamiseks

rahuldamata ja maakohtu menetluskulud C.R-i kanda.

2. Rahuldada D.W apellatsioonkaebus.

3. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud C.R-i kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. C.R (hageja) esitas 01.07.2021 Harju Maakohtule hagi (20.07.2021 hagi terviktekst) D.W

(kostja) vastu, milles palub tühistada 26.05.2016 Q.W-i (hageja isa, testaator) 26.05.2016

notariaalse testamendi.

1.1. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele:

- hageja on testaatori ainus laps, kelle kasuks oli testaator teinud enne 2016 testamendi (varasem

testament);

- kevadel 2007 palus testaator tulla hagejal elama Kuusalus asuvasse majja, et hageja abistaks

teda oma ema hooldamisel;

- peale oma ema Y.K-i surma 02.11.2007 läks hageja isa elama Paidesse, jättes oma kinnisvara

hageja hoolde ja jätkates tihedat suhtlust hagejaga;

- hageja ema pärijateks olid hageja ja testaator võrdsetes osades ning pärandvara hulka kuulusid

mh kinnisasi aadressil aadress 1, Kuusalu alevik ning ja metsamaa aadressil aadress 2, Kuusalu

vald;

- 20.11.2010 andis testaator hagejale volituse metsamaa majandamisega seotud tehingute

tegemiseks;

- hageja viibis 25.09.–04.11.2014, 13.11.2015–13.02.2016 ja 18.05.–21.06.2016

psühhiaatriahaiglas ravil ning sel ajal ei olnud tal võimalik pärandajaga kohtuda ega teda

abistada.

2(12)

- testaator muutis 26.05.2016 varasemat testamenti (2016 testament) ning määras oma pärijaks

kostja, kuna tal puudub testamendis avaldatu kohaselt hagejaga läbikäimine ning hagejast pole

abi.

1.2. Hageja leiab, et 2016 testamendis kajastatud avaldus on vale, kuna pärast hageja igakordset

haiglaravi lõppu jätkus isa ja poja vaheline suhtlus ning hageja käis koos oma abikaasaga isa

abistamas.

1.3. 2016 testamendi järgsete sündmustena tõi hageja esile järgmised asjaolud:

- 17.12.2017–12.02.2018 viibis testaator seoses peaaju infarktiga (insult) haiglas, hageja külastas

teda ja hoidis haigla personaliga ühendust;

- insuldist tingituna oli testaatori kõne kohati ebaadekvaatne, ta ei saanud küsimustest ja

käsklustest hästi aru ning tal oli raske kuulmispuue;

- haiglaravi lõppemisel jätkus ravi kodus, kus tema õde R.Z mõned nädalad elas ja tema eest

hoolitses;

- R.Z oli teada, et hageja soovib pärandaja eest ise hoolitseda, kuid hageja suhted R.Z olid

muutunud konfliktseks ning viimane ei võimaldanud hagejal pärandajaga enam kontaktis olla;

- 27.01.2018 telefonivestluse käigus teatas testaator hagejale, et R.Z viis ta enda elukohta Loksal;

- 06.02.2018 notariaalse volikirjaga volitas testaator kostjat tegema enda nimel tehinguid;

- 15.02.2018 keelas R.Z hagejal edaspidi isaga kohtuda ning tema elukohta Loksal tulla;

- 23.02.2018 esitas hageja kohtule avalduse isale eestkostja määramiseks;

- 25.04.2018 külastas hageja testaatorit, kes oli kohtumisel närviline ja teatas, et ta viiakse

hooldekodusse; täiendavate küsimuste peale muutus R.Z agressiivseks ning lõi hageja abikaasat;

- 27.04.2018 üritas hageja isaga kohtuda koos riigi poolt määratud advokaadiga, kuid R.Z, kes

oli isaga kodus, neid sisse ei lasknud ega vastanud telefonikõnele;

- 05.05.2020 sai hageja isa telefoni teel kätte ning viimane teatas, et ta on viidud Keila

Hooldusravikliinikusse;

- alates 05.05.2020 vestles hageja isaga pea igapäevaselt telefoni teel, samuti isa raviarstide ja

hooldajatega;

- 16.05.2020 teatas isa hagejale, et soovib testamendi tagasi vormistada hageja nimele, kuid ei

saa, kuna on „kastis ja ei pääse siit kuhugi“.

- 29.05.2020 teatas R.Z hagejale, et isa on surnud;

- 27.08.2020 saadeti hagejale notari poolt testamendi avamise teade lihtkirjana, mille hageja sai

kätte 07.11.2020.

1.4. Hageja palub tühistada 2016 notariaalse testamendi. Testaator tegi testamendi kostja

mõjutuse tulemusena. Kostja koos oma vanaema R.Z hoidis testaatorit eksimuses ja pettis teda.

Nad lõid testaatorile ettekujutuse, et hageja ei hooli temast ega abista teda, kuigi nad olid

teadlikud, et hageja viibis haiglaravil ega saanud füüsiliselt isa abistada. Seetõttu oli testaator

nõus hageja nimele tehtud testamenti muutma ja vormistama selle ümber kostja nimele.

26.05.2016 testament on tehtud pettuse ning testaatori eksimusse viimisega.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta.

2.1. Kostja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele:

- 07.11.2015 tuvastati hagejal krooniline vaimuhaigus, mille tõttu ta ei suutnud kontrollida oma

käitumist ning muutus testaatori suhtes agressiivseks ja tüütavaks;

3(12)

- hageja ei soovinud hagejaga ja tema abikaasaga suhelda, sest viimaste ainuke soov oli teda

psühholoogiliselt mõjutada ja saada testaatorilt allkirja dokumentidele, mis puudutasid

kaasomandis olevat kinnisvara;

- selle tulemusena hakkas isa poega kartma ja distantseerus temaga suhtlemisest;

- testaatori õde R.Z oli oma venna seisundi pärast mures ning kutsus ta seetõttu enda juurde

Loksale elama.

2.2. Hageja ei ole tõendanud, et kostja lõi testaatorile hagejast ebaõige ettekujutuse, mille

tulemusel muutis testaator hageja kasuks tehtud testamendi kostja kasuks. Hageja poolt 2017-

2019 aastate kohta välja toodud asjaolud ei oma 26.05.2016 koostatud testamendiga seost.

Testaator oli teovõimeline isik ega vajanud eestkostet

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Maakohus rahuldas hagi, tühistas testaatori 26.05.2016 notariaalse testamendi ning jättis

menetluskulud poolte endi kanda.

3.1. Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud:

- hageja ema suri 02.11.2007 ning tema pärijateks olid hageja (ainsa lapsena) ja tema isa

võrdsetes osades;

- pärandvara hulka kuulus mh kinnisasi aadressil aadress 1, Kuusalu alevikus ja metsamaa

aadressil aadress 2, Kuusalu vald;

- hageja ja testaator elasid alates 2007. a kevadest kuni hageja ema surmani 02.11.2007 koos

Kuusalus ja peale seda läks isa elama Paidesse;

- hageja viibis 25.09.–04.11.2014, 13.11.2015–13.02.2016 ja 18.05.–21.06.2016

psühhiaatriahaiglas ning tal on diagnoositud krooniline vaimuhaigus (depressiivne

skisoafektiivne häire F25.1);

- hageja haiglaravil olemise ajal 26.05.2016 muutis isa hageja kasuks tehtud testamenti ning

pärandas oma vara notariaalse testamendiga õe lapselapsele;

- testaator märkis testamenti, et soovib seda muuta, kuivõrd hagejal ja testaatoril puudub

läbikäimine ning hagejast pole abi;

- testaator ei vajanud Paides elades ja testamendi muutmise hetkel abi igapäevaseks

elukorralduseks;

- 17.12.2017 oli testaatoril insult ning ta viibis kuni 12.01.2018 Paide Järvamaa haiglas;

- pärast insulti asus testaator elama oma õe R.Z juurde Loksal, kuid hagejat testaatori kolimisest

ei teavitatud;

- 06.02.2018 volitas testaator kostjat notariaalse volikirjaga tegema testaatori nimel tehinguid;

- 27.06.2018 Harju Maakohtu määrusega jäeti hageja avaldus isale eestkoste seadmiseks

rahuldamata;

- 13.06.2019 määrusega lõpetati kriminaalmenetlus asjas, milles esitati kahtlustus R.Zle selles, et

ta 25.04.2018 ühel korral lahtise käega K.J-ile vastu vasakut põske;

- 05.05.2020 teatas testaator hagejale, et viibib Keila Hooldusravikliinikus;

- testaator suri 28.05.2020 samas kliinikus;

- 27.08.2020 saatis notar hagejale lihtkirjaga testamendi avamise teate, mille hageja sai kätte

07.11.2020;

- pärimistunnistus väljastati 03.11.2020.

3.2. Hagiavaldus on esitatud kohtusse pärimisseaduse (PärS) § 88 lg-s 7 sätestatud tähtaja

jooksul.

4(12)

Maakohus analüüsis esmalt, kas testaatorile loodi ebaõige ettekujutus asjaoludest enne

testamendi muutmist 26.05.2016.

Maakohus tuvastas isikuliste tõendite (tunnistajate K.J-i ja Z.I ütlused, kostja vande all antud

seletus) ja dokumentaalsete tõendite (2016 testament) alusel järgmised asjaolud:

- kostja ei abistanud testaatorit ja külastas teda ühel korral koos R.Z;

- testaatoril olid testamendi tegemise hetkel mäluga seotud tervislikud probleemid;

- 26.05.2016 avaldas testaator notarile, et muudab testamenti, kuna hagejal ja testaatoril puudub

läbikäimine ning hagejast pole abi;

- testaator ei vajanud 2016 testamendi tegemisel abi igapäevaseks elukorralduseks ja hageja

suhted oma isaga olid sellel ajal head;

- hageja oli võimeline oma isa eest hoolt kandma.

Kostja ei toonud esile asjaolusid ega tõendanud, et kroonilise vaimuhaiguse tõttu ei saanud

hageja kontrollida oma käitumist ning muutus seetõttu testaatori suhtes agressiivseks ja

tüütavaks.

Võttes arvesse testamendi muutmise põhjust, oleks kostja pidanud olema see, kes testaatorit

abistab. Kostja ei abistanud testaatorit, kui testaator viibis Paide haiglas ning Keila

Hooldusravikliinikus. Nimetatut kinnitab mh Keila Hooldusravikliiniku kiri, mille kohaselt

suunas testaatori ravile kohalik omavalitsus. Testaator ei olnud teadlik hageja tervislikust

seisundist ja haiglas viibimisest. Seega ei vastanud testamendi muutmise aluseks olnud asjaolud

(muutmise põhjus) tegelikkusele.

Tuvastatud asjaoludest tegi kohus järelduse, et testaatorile loodi ebaõige ettekujutus sellest, et

hageja ei abista isa, kuigi nii kostjale kui ka R.Zle oli teada, et vahetult enne testaatori 2016

testamendi tegemist viibis hageja haiglaravil ega saanud isa abistada. Testaatorile avaldati hageja

osas ebaõigeid andmeid, et testaator muudaks oma testamenti ning vormistaks selle ümber kostja

nimele.

3.3. 2017-2019 kohta välja toodud asjaolud on seotud 26.05.2016 koostatud testamendiga.

Maakohus tuvastas sellega seoses järgmised asjaolud:

- kostja ega testaatori õde ei teavitanud hagejat olulistest isa elukorralduse muudatustest:

testaatori õe juurde elama viimisest ega talle vajaliku hoolduse mittetagamisest;

- kostja ja testaatori õde ei teavitanud kliinikumi, et testaatoril on poeg;

- testaatori õde keelas hagejal isaga kohtuda ning tulla tema elukohta;

- kostja oli uue volituse tegemisel teadlik, et testaator oli metsamaa kaasomanik, kuid ei pidanud

vajalikuks teda volituse saamisest teavitada.

Tuvastatud asjaoludest järeldas kohus, et kostja koos testaatori õega ei võimaldanud hagejal

osaleda testaatori olulistes elukorralduslikes küsimustes, kostja oli testaatori vastu tänamatu, ei

hoolitsenud tema eest nõuetekohaselt ega taganud talle vajalikku hooldusravi.

3.4. Maakohus sedastas, et testamendi tõlgendamisel on oluline esimeses järjekorras arvestada

testaator viimast tahet (PärS § 28).

Maakohus tuvastas tunnistajate K.J-i ja R.Z ütlustega, et testaator leppis oma pojaga ära ja

soovis, et kehtiks esialgne testament, mille alusel päriks kogu tema vara hageja. Seega ei

kajastanud viimane kirjalik testament testaatori tahet. Testaatoril oli soov testamenti muuta ja

5(12)

kostjast tingitud takistuste tõttu testaator seda teha ei jõudnud. Samuti oli testaator 2016

testamendi tegemise ajal eksimuses, kuna ta ei olnud teadlik oma poja tervislikust seisundist,

kuna kostja ja testaatori õde takistasid testaatorit oma pojaga suhtlemast.

Kuna 2016 testament ei kajasta testaator tahet, tuleb see tühistada.

3.5. Maakohus leidis, et vaatamata hagi rahuldamisele tuleb perekonnasuhteid arvesse võttes ja

TsMS § 162 lg-st 4 juhindudes jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohus ei arvestanud kostja seisukohti selle osas, et tulenevalt oma haigusest muutus hageja

testaatori suhtes agressiivseks ja tüütavaks, mistõttu testaator hakkas teda kartma ning ei

soovinud temaga enam suhelda. Samuti sellega, et eestkostemenetluses leidsid kohus ja ekspert,

et testaator saab aru perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kostja jääb nende

vastuväidete juurde.

Testaator oli teovõimeline isik, kes oleks saanud soovi korral oma tahet muuta. Testaatori viimne

tahe oli määrata pärijaks kostja.

Maakohus on menetlusosaliste ja tunnistajate ütlused kontekstist välja rebinud ning jõudnud selle

tulemusel ebaõigete järeldusteni. Kostja on oma selgitustega soovinud kinnitada, et ta on

abistanud testaatorit ulatuses, mida testaator vajas ning ta külastas testaatorit koos R.Z korduvalt.

Maakohus leidis hageja abikaasa paljasõnaliste ütluste põhjal, et hageja oli võimeline oma isa

eest hoolt kandma.

Jääb arusaamatuks, milliste tõendite alusel jõudis maakohus järelduseni, et testaatorile oli loodud

ebaõige ettekujutus testamendi muutmise aluseks olevate asjaolude kohta. Samuti ei ole usutav,

et isegi kui testaator tahtis hooldushaiglas viibides oma testamenti ümber vormistada, ei oleks ta

saanud seda teha. Kostjal ei olnud kohustust hagejat testaatoriga elukorralduse muutmistega

seonduvatest asjaoludest teavitada. Kostja ei olnud pärija eestkostja, vaid hoolitses pärija eest

koos oma vanaemaga niisama.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära

kohaldamise ja menetlusnormide olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus kuulub

rahuldamisele.

7. Esmalt kõrvaldab ringkonnakohus menetlusliku ebaselguse menetletud nõude osas. Hageja

esitas esialgselt nõude kostja pärimiskõlbmatuse tuvastamise nõudes, kuid täpsustas enne hagi

6(12)

menetlusse võtmist ja hiljem 14.03.2023 kohtuistungil (ajamärge 00:06:07, I kd, tl 112 p), et

esitas testamendi tühistamise nõude (I kd, tl 70–74). Kuigi maakohus on võtnud määrusega

menetlusse hagid kostja pärimiskõlbmatuks tunnistamise ja testamendi tühisuse tuvastamise

nõuetes (I kd, tl 75–76), on esimese nõude märkimine ilmselt eksitus ja maakohus menetles

üksnes testamendi tühistamise nõuet ja kostja pärimiskõlbmatuks tunnistamise nõue menetlusse

ei jõudnud.

8. Pärija võib testamendi tühistada, kui testaator tegi tahteavalduse, allkirjastades selle eksimuse,

pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul (TsÜS § 90 lg 1, PärS § 88 lg 7). Testament on ühepoolne

tahteavaldus ja tühistamiseks peavad olema täidetud materiaalsed ja formaalsed eeldused.

8.1. Tühistamise materiaalseks eelduseks on seadusest tulenevate eelduste täitmine, mis annavad

õiguse tehing tühistada, st tühistamise aluse esinemine (sellisteks tühistamise alusteks on §-d 92,

94, 96 ja 131).

8.2. TsÜS § 92 lg 1 kohaselt on eksimus ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Sama sätte

teise lõike kohaselt on tehing tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli

sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras

tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Sama sätte neljanda lõike

kohaselt loetakse ühepoolse tehingu puhul tehingu teiseks pooleks isik, kellele tehingus sisalduv

tahteavaldus oli suunatud, ning isik, kes omandab tehingu alusel õiguse. Analoogsed normid

sisalduvad TsÜS-s ka pettuse kohta (TsÜS § 94 lg 1, 2 ja 5).

Hageja ei saa testamenti tühistada põhjusel, et R.Z tekitas tema isas mingeid valesid ettekujutusi,

sest testamendi kohaselt omandas selle alusel õiguse testaatori vara pärida kostja.

Maakohus leidis põhjendamatult, et kostja eksitas või pettis testaatorit 2016 testamendi

tegemisel.

9. Maakohus tuvastas, et 2016 testamendiga pärandas testaator oma vara kostjale, kes on tema õe

R.Z tütretütar. Järelikult tuleb hagi rahuldamise eeldusena tuvastada, et kostja eksitas hagejat

asjaoludega või asjaoludest teatamata jätmisega, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt

hea usu põhimõttele nõutav (TsÜS § 92 lg 3 p 1), kostja teadis testaatori eksimusest ja testaatori

eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega (TsÜS § 92 lg 3 p 2) või kostja lähtus

samadest ekslikest asjaoludest, välja arvatud juhul, kui kostja oleks asjaoludest õiget ettekujutust

omades võinud eeldada, et testaator oleks eksimust teades tehingu siiski teinud (TsÜS § 92 lg 3 p

3).

9.1. Kuna testament on ühepoolne tahteavaldus, siis tuleb seda tõlgendada tahte avaldaja

lähtepunktist lähtudes (PärS § 28, TsÜS 75 lg 1). Testamendi tõlgendamisel ei ole seetõttu

oluline objektiivne tõlgendus, vaid subjektiivne tõlgendus. Määravaks on see, millise tähenduse

omistas korraldusele selle tegija. Viimse tahte tõlgendamisel tuleb lähtuda selle tegija tahtest

tahteavalduse tegemise hetkel.

9.2. 2016 testamendist (I kd, tl 13–14) nähtub, et notar on selles kirja pannud testaatori varasema

testamendi muutmise põhjuse: „kuna poja tervis on väga halb, läbikäimist temaga ei ole ja temast

ei ole ka mingit abi, seetõttu ta soovib pärijaks määrata oma õetütre tütre, kuna õe pere on talle

abiks ja toeks.“

7(12)

9.3. Enamikus on testaatori toodud põhjendused subjektiivsed hinnangud (poja haigus on raske,

läbikäimine on testaatori silmis vähene ja pojalt võimaliku abi ja toetuse saamine kahtlane), mis

kinnitavad, et testaator ei soovinud oma vara jätta hagejale.

Ainuke faktiline asjaolu on poja haigus. Selles osas ei ole hageja selgitanud, milliseid andmeid

avaldas kostja testaatorile või milliseid õigeid andmeid ta varjas. Hageja ei ole selgitanud, kuidas

pidi kostja üldse hageja terviseandmeid, mh haiguse kulgu, teadma. Hageja ei ole ka

põhjendanud, miks oleks kostja pidanud olema teadlik hageja tervislikust seisundist või millest

tulenevalt oli kostjal kohustus sellest testaatorit informeerida. Hageja oleks saanud oma isa

ajutise suhtlemise katkestuse põhjustest ise informeerida, kui hageja ja testaator suhtlus pärast

hageja haiglast tulekut jätkus, nagu hageja seda väidab. Hagi asjaoludest tulenevalt suhtles

hageja vähemalt 17.12.2017 (kui toimus telefonivestlus R.Z testaatori haiglasse sattumise osas)

testaatoriga (vt hagi terviktekst p 1.12 ja 1.15, I kd, tl 71).

Maakohus tuvastas hageja haiglas viibimise ajavahemikud ja diagnoosi. Maakohus ei ole

põhjendanud, mille põhjal ta järeldas, et testaator ei olnud teadlik hageja haigusest. Testamendi

muutmise selgitusest saab järeldada, et testaator teadis poja terviseprobleemidest.

9.4. Maakohus tuvastas, et alates 2007. aasta lõpust ei elanud isa ja poeg enam koos. Hageja ei

ole esile toonud asjaolusid, mis iseloomustaksid hageja ja testaator tihedat läbikäimist vahetult

enne testamendi koostamist. Kas läbikäimine on tihe, on lisaks testaatori subjektiivne hinnang.

Fraas „temast ei ole ka mingit abi“ ei võimalda järeldada seda, et testaator vajas mingit

konkreetset abi oma igapäevaseks elukorralduseks, mida hageja talle oma haiguse tõttu ajutiselt

osutada ei suutnud ja mida õe pere talle osutas. Pigem on testaator avaldus tõlgendatav viisil, et

poja haiguse ja temaga vähese läbikäimise tõttu ei ole temast hetkel hageja hinnangul tuge ja

võimalikku abi tulevikus.

9.5. Maakohus tuvastas, et testamendi tegemise ajal ei vajanud testaator abi igapäevaseks

elukorralduseks. 2016 testamendi puhul arvesse võtta testaator tahet selle tegemise ajal. Vaidluse

lahendamisel ei oma tähtsust, kas hageja või kostja testaatorit hiljem abistas, kas kostja tagas

talle vajalikku hoolduse, kes seda tulevikus tegema pidi või kas hageja selleks suuteline oli.

Siiski nähtub 13.06.2019 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest (I kd, tl 26–29), et

tunnistajana eeluurimisel ülekuulatuna on testaator avaldanud, et elab Loksal oma õe R.Z juures,

kes tema eest hoolitseb.

9.6. Samuti ei ole asjas esitatud asjaolude ja tõendite põhjal võimalik järeldada, et kostja oleks

testaatorile loonud ebaõige ettekujutuse asjaoludest, mis andsid testaatorile alust testamendi

muutmise avalduses toodud hinnanguteks.

9.7. Kokkuvõttes ei ole tõendatud, et testaator oli 2016 testamendi tegemise ajal eksimuses

mingite asjaolude osas või talle ei olnud mingid asjaolud kostja tegevuse või tegevusetuse tõttu

teada.

10. Maakohus leidis põhjendamatult, et hageja esile toodud peale testamendi tegemist toimunud

2017-2019 sündmused annavad aluse 2016 testamendi tühistamiseks.

10.1. Hageja saaks tühistada testaatori 2016 testamendi üksnes siis, kui testaatori tahteavaldus ei

vastanud tema tegelikule tahtele, sest testamendi tühistamisel PärS § 88 lg 7 järgi omavad

tähendust üksnes testamendi tegemisel esinenud asjaolud. Kuna testaator ei olnud testamendi

8(12)

tegemise ajal eksimuses, ei saanud ta olla ka jätkuvalt eksimuses mingite asjaolude suhtes kuni

testamendi muutmise soovi tekkimiseni 2020. aastal.

10.2. Hageja etteheited kostjale (ja tema vanaemale) on kokkuvõttes järgmised:

- hageja tema isa olulistest elumuudatustest (kolimine õe juurde, haiglatesse sattumine) ja

kostjale 06.02.2018 volituse andmisest teavitamata jätmine;

- hagejal pärast hageja 15.02.2018 külastust testaatoriga suhtlemise ja testaatori elukohta

tulemise keelamine, testaatoril oma kodu Kuusalus külastada takistamine;

- testaatori hoolitsuseta jätmine, mille tulemusena viimane sattus kohaliku omavalitsuse

vahendusel hoolduskliinikusse ja hooldushaiglale ei teatatud, et testaatoril on poeg.

10.3. Ringkonnakohus mõistab hageja esile toodud asjaolusid viisil, et kostja takistas testaatorit

2016 testamenti muutmast, kuigi testaator väidetav tahe oli pärandi jätmine oma pojale, s.o

hagejale. Nimetatut kinnitab hageja arvates varasema testamendi tegemine kostja nimele ning

testaator peale 2016 testamendi tegemist avaldatud soov testamenti muuta nii, et pärijaks oleks

hageja (hagi tervikteksti p 2.5.3 I kd, tl 72 ja p). Sellised asjaolud omaksid tähendust kostja

pärimiskõlbmatuks tunnistamise menetluses. Pärimiskõlbmatu on PärS § 6 lg 1 p 3 kohaselt isik,

kes sunni või pettusega takistas testaatorit tegemast või muutmast viimse tahte avaldust või

samal viisil sundis teda viimse tahte avaldust tegema või tühistama, kui testaatoril ei olnud

võimalik oma tegelikku viimset tahet väljendada. Hageja ei ole esitanud kostja

pärimiskõlbmatuks tunnistamise hagi.

11. Hageja eelviidatud etteheidetest ei ole võimalik järeldada ka seda, et testaator oli 2016

testamendi tegemisel eksimuses ega saanud oma eksimusest teada enne, kui tal tekkis testamendi

muutmise soov 2020 aastal.

11.1. Kostja ei pidanud hagejat informeerima talle testaatori antud 2018 volitusest. Sellist

kohustust ei tulene kostjale seadusest ega ka testaatori antud volitusest. Siiski nähtub hageja

abikaasa kannatanuna ülekuulamise protokollist (I kd, tl 30–33), et märtsi alguses 2018 saatis

kostja sõnumi, et tema on nüüd volitatud isik esindama testaatorit. Volituse andmisest kostjale ei

saa teha järeldusi, et sellega eksitati või peteti testaatorit 2016 testamendi tegemisel.

11.3. Hageja enda esile toodud asjaoludest nähtub, et ta oli teadlik oma isa insuldi tõttu Paides

haiglas viibimisest. Sama on nähtub tunnistaja K.J-i ütlustest (24.05.2023 kohtuistungi protokoll,

ajamärge 00:28:57), et kui hageja isa telefoni teel kätte ei saanud, helistas ta R.Zle. Viimane sai

omakorda Paide [üüri]korteri peremehelt teada, et testaator lebas põrandal ja rääkis segast juttu.

R.Z küsis, kas tuleb kiirabi kutsuda ja hageja ütles, et jah.

11.4. Kostja ega tema vanaema R.Z ei pidanud informeerima hagejat sellest, et testaator asus R.Z

juurde Loksale peale insuldiga haiglas viibimist elama. Hagi asjaoludest tuleneb, et testaator

informeeris hagejat enda elama asumisest oma õe juurde. R.Z tunnistajana antud ütluste kohaselt

ootas ta, et hageja temaga ise testaatori haiglast vabanemise järel ühendust võtaks, aga kui hageja

seda ei teinud, pakkus tunnistaja testaatorile välja asuda tema juurde elama, sest testaator keeldus

kategooriliselt elama minemast Kuusallu [oma varasemasse koju poja ja pojanaise juurde];

tunnistaja ei informeerinud hagejate testaatori Keila hooldushaiglasse viimisel, kuna vend ei

soovinud hagejaga suhelda, kuid hageja helistas isale ise Keila haiglasse ja sai teada isa haiglas

viibimisest. Nimetatud asjaoludest ei ole võimalik järeldada, et kostja hageja ja tema isa suhtlust

takistas.

9(12)

11.5. Kostjal ega tema vanaemal R.Zl ei olnud kohustust informeerida hagejat ka tema isa

hooldushaiglasse viimisest. Testaator oli selleks hagi asjaolude kohaselt võimeline ja tegi seda

ise, kui poeg talle helistas.

11.6. Tunnistaja R.Z ütlustest nähtub, et testaatoril tekkis terviserike (ta ei suutnud enam püsti

seista), valla sotsiaaltöötaja viis ta Keila haiglasse. Esitatud asjaoludest ei ole võimalik teha

järeldust, et kostja või tema vanaema oleksid testaatori vajaliku abita või hoolitsuseta jätnud.

12. Hageja algatas hagi kohaselt oma isa suhtes eestkoste seadmise menetluse.

12.1. Testaatorile riigi õigusabi korras määratud advokaadi Annika Tõlgo kohtule adresseeritud

10.05.2018 arvamusest (I kd, tl 48–49) nähtub, et hageja pidas isale eestkoste määramist

vajalikuks isal 2018 aastavahetusel olnud insuldi tõttu. Hageja abikaasa kannatanuna

ülekuulamise protokollist (I kd, tl 30–33) ja Tallinna Ringkonnakohtule tsiviilasjas nr 2-18-3044

esitatud määruskaebusest (I kd, tl 57 p–60) nähtub, et hageja ja tema abikaasa kahtlustasid

testaatoril dementsust.

12.2. Hageja koos abikaasaga on testaatori esindajale selgitanud sama dokumendi kohaselt, et

pere omavahelised suhted on komplitseeritud, tihti ei lasta neid Loksal [isa] külastades uksest

sisse. Sisse ei lastud eelnimetatud arvamuse ja hageja [Kuusalu Vallavalitsuse esindajale] Ü.L

28.04.2018 saadetud e-kirja (I kd, tl 56) kohaselt hagejat, tema abikaasat ja advokaati ka

27.04.2018, kuigi korteris näisid olevat inimesed. Advokaat vestles telefoni teel Ü.L-iga, kelle

abil lepiti testaatoriga kokku 04.05.2018 kohtumine advokaadiga ja kes selgitas advokaadile, et

ilmselt ei avatud ust, kuna neil [korteri elanikel] on hirm hageja ja tema abikaasa ees.

12.3. Tõendist nähtub samuti, et advokaat kohtus testaatoriga 04.05.2018 ja testaator avaldas, et

ei saa hagejaga hästi läbi. Kuigi testaator leidis, et võib oma pojaga suhelda, nähtus advokaadile

tema hoiakutest vastumeel nii hageja kui tema abikaasa K.J-i suhtes. Testaator väljendas

advokaadile resoluutselt, et ei soovi oma eestkostjaks ei hagejat ega tema abikaasat.

12.4. 07.05.2018 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatest (I kd, tl 34–37), 24.07.2018

kannatanu ülekuulamise protokollist (I kd, tl 30–33), 13.06.2019 kriminaalmenetluse lõpetamise

määrusest (I kd, tl 26–29), hageja 23.06.2019 kaebusest kriminaalmenetluse lõpetamise

määrusele (I kd, tl 24–25) ja 23.07.2019 kaebuse rahuldamata jätmise määrusest (I kd, tl 38–46)

nähtuvad järgmised asjaolud:

- testaator avaldas, et 2018 aprillis tulid testaatori ja tema õe R.Z elukohta kutsumata hageja ja

tema abikaasa; testaator oli neile korduvalt varem öelnud, et ta ei taha neid näha, kuna nad

tahavad temalt ainult raha; testaator oli oma toas voodis pikali ja poeg soovis talle mingeid

pabereid näidata, millel testaator nägi arve 150 000 ja 5000 ning arvas, et need kajastavad metsa

müüki; testaatori varasema kogemuse põhjal tuli hageja koos oma abikaasaga tema juurde alati

raha pärast, hageja abikaasa on halb inimene ja testaator ei tohi talle vastu rääkida; testaator ütles

ka seekord, et ta ei taha hagejat ega tema abikaasat näha, kuid hageja abikaasa keeldus toast

lahkumast; hiljem kuulis ta õelt, et hageja abikaasa lahkus alles peale seda, kui R.Z oli teda vastu

põske löönud;

- R.Z avaldas, et märgitud külastus toimus 25.04.2018; algul vestlesid testaator ja hageja

omaette, seejärel kuulis ta venda kõrgendatud hääletoonil hagejat ja tema abikaasat lahkuda

paluvat; hageja lahkus, kuid hageja abikaasa jäi, nõudes testaatorilt allkirja mingile paberile ja

rääkides maja remondist, selle kuulumisest ka testaatorile ja maksmiskohustusest; R.Z käskis

10(12)

hageja abikaasal korterist lahkuda; kui hageja abikaasa seda ei teinud ja rääkis edasi vajadusest

testaatorilt allkiri saada, andis ta hageja abikaasale löögi vastu põske;

- hageja ja tema abikaasaga kaasas olnud Ä.U avaldas, et teda kutsuti tunnistajana kaasa

25.04.2018 Loksale ja ta sai aru, et hagejal oli oma isa käest mingit allkirja vaja; hageja ja R.Z

suhted olid juba enne seda halvad, kuna R.Z süüdistas hagejat allkirja võltsimises, et müüa

metsa; tunnistaja kinnitab intsidendi toimumist R.Z ja hageja abikaasa vahel;

- intsidendi toimumist kinnitavad ka tunnistajana ülekuulatud hageja ja tema abikaasa, kuid nad

ei maini külastamise põhjusena allkirja saamist mingile dokumendile või raha küsimist; hageja

abikaasa mainib külastamise põhjusena huvi selle vastu, kas testaator oli saanud eestkoste kohta

mingeid kirju ja vajadust rääkida pärandajele, et Kuusalu majale, millest testaatorle kuulus ¾

mõttelist osa, tehakse uut katust ja mõlemad omanikud on kohustatud maja eest hoolt kandma, et

see ei laguneks; selle jutu peale vastas testaator talle ebatsensuurselt „Mine p…“ ja keeras voodis

hageja ja tema abikaasa poole selja; hiljem väljus teisest toast R.Z, süüdistades hagejat ja tema

abikaasat venna häirimises ja andis löögi vastu hageja abikaasa põske.

12.5. K.J tunnistajana ütlused, et isa ja poja väga head suhted katkesid peale testaatori Loksale

elama asumist, kuna isa ei võtnud enam telefoni vastu või R.Z takistas nende suhtlust, on

vastuolus eeltoodud kirjalike tõenditega. Kolleegium lähtub kirjalikest tõenditest, kuna need on

koostatud testaatori, R.Z ja K.J-i endi ütluste kohaselt vahetult peale 25.04.2018 külastust.

Tõenditest saab teha järelduse, et testaator ei soovinud hagejat ja tema abikaasat näha. Kui ka

hagejal kaasomanikuna võis olla õigustatud huvi saada teiselt kaasomanikult hüvitist Kuusalu

maja parendamise või metsa majandamise eest, mõistis testaator seda raha väljapressimisena ega

soovinud enam oma poja ja tema abikaasaga suhelda. Suhted olid halvenenud juba enne ja

viimase tõuke andis sellele 25.04.2018 külastus. Tõenditest ei ole võimalik teha järeldust, et

kostja või R.Z takistasid testaatorit Kuusallu minemast või tegid talle takistusi oma pojaga

suhtlemisel.

12.6. Maakohus tuvastas, et 27.06.2018 määrusega (I kd, tl 86–90) jäeti avaldus testaatorile

eestkoste seadmiseks rahuldamata, sest testaator oli teovõimeline isik, kes eestkostet ei vajanud.

Seega olid hageja kahtlused isa tervisliku olukorra kohta alusetud. On ilmne, et teovõimeline isik

tajub enda suhtes eestkostemenetluse algatamist sellises situatsioonis solvavana ning eeldatavasti

ei parandanud sellega seotud sündmused isa ja poja omavahelisi suhteid.

13. Hageja on 29.11.2021 menetlusdokumendis esile toonud, et seoses COVID-19 viirusega

seotud piirangutega ei olnud testaatoril võimalik hooldushaiglas testamenti muuta (I kd, tl 97).

Nimetatut kinnitavad tunnistaja K.J-i (hageja abikaasa) ütlused (I kd, tl 139 p), mille kohaselt

avaldas testaator 16.05.2020 soovi 2016 testamenti muuta, aga ei leitud notarit, kes oleks

testamendi vormistama tulnud ja teistest alternatiivsetest testamendi vormistamise viisidest ei

olnud tunnistaja teadlik.

Tuvastatud asjaoludest saab teha järelduse, et testaatori tahe 2016 testamendi tegemisel oli kostja

oma pärijaks nimetamine ja kostja ega tema vanaema ei hoidnud testaatorit eksimuses kuni

testaatori soovi muutumiseni 16.05.2020. Kui testaator oma tahet 2016 testamendi muutmiseks

seaduses ettenähtud vormis ei väljendanud, siis testamenti muudetud ei ole.

14. Maakohus on otsuses tuvastanud, et 2016 testamendi tegemise hetkel olid testaatoril mäluga

seotud tervislikud probleemid. Maakohus on viidanud selles osas R.Z tunnistajana antud

ütlustele (24.05.2023 kohtuistungi protokoll, ajamärge 01:44:58, I kd, tl 143). Protokollist

11(12)

nähtub, et kohus on küsinud tunnistajalt eetilist hinnangut sellele, et tema vend jättis oma lapsed

ja lapselapsed pärandusest ilma. Tunnistaja vastab sellele järgmiselt: „ta oli täie mõistusega, mis

mina sinna vahele segan. Muidugi oli Q.W täie mõistusega. Eks tal mälu võib-olla natuke

pettis.“

Esmalt märgib ringkonnakohus, et hageja ei ole tuginenud asjaolule ega tõendanud, et testaatoril

olid 2016 testamendi ajal terviseprobleemid, mis tulemusena tegi ta testamendi

otsustusvõimetuna. Tunnistaja eelmainitud ütluste põhjal pole ka võimalik järeldada, et testaator

oli otsustusvõimetu. Samuti ei ole hageja esitanud nõuet testamendi tühisuse nõudes.

15. Kokkuvõttes tuleb hageja hagi rahuldamata jätta. Seoses sellega jäävad maakohtu

menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).

16. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses kostja hüvitatavate menetluskulude rahalist

suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes

apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise

suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

17. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)