1-11-4460/23 · 1-11-4460/23 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-11-4460

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.detsembril 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-4460 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Z.T tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 22.12.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Kaitsja

Z.T , isikukood: xxx, kannab karistust xxx Vandeadvokaat Arvo Suuban RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta Z.T talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata.

Rahuldada vandeadvokaat Arvo Suuban taotlus ja määrata tema poolt Z.T-le osutatud

õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 38,35 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 31,96 eurot, ning käibemaks 6,39 eurot).

Välja mõista Z.T-lt kriminaalmenetluse kulud: 38,35 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

Z.T tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr

221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

2(4) Asjaolud

Viru Vangla esitas 08.12.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Z.T on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 30.05.2011 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p

4,7,8, § 209 lg 2 p 1,4, § 215 lg 2 p 1,2- § 25 lg 1,2 järgi KarS § 64, § 65 lg 2, § 68 alusel vangistusega 2 aastat 7 kuud ja 5 päeva. Karistuse kandmise algus 31.01.2011 ja lõpp 05.09.2013.

Z.T andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 34).

Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 11.12.2011.

Kinnipidamisasutusest Z.T kohta koostatud iseloomustusest nähtub et kinnipeetav ,

kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Kinnipeetav töötab majandustöödel koristajana.

Vabanemisel asub elama vanaema Mxxx Hixxxkuuluvasse 3-korruselisesse ridaelamupoksi

aadressil xxx. Isikul on omandatud põhiharidus, eriala puudub. Vahetult enne vangistust

kinnipeetav ei töötanud ega õppinud. Vabanemise korral kindel töökoht puudub. TÄITIS andmetel on isikul rahalisi nõudeid kokku summas 2986,78 eurot. Kinnipeetava suhtlusringkonnas

on kriminaalse taustaga inimesi, kellega koos on sooritanud kuriteod. Iisku sõnul tarvitas vabaduses alkoholi vähe. Kinnipeetav tunnistab, et alkohol soodustab kuritegelikku käitumist, kuid on liiga nõrk, et loobuda alkoholist. Kinnipeetav sooritas kuriteod omakasu saamise eesmärgil ja

alkoholijoobes. Varasemalt ei täitnud kriminaalhooldusnõudeid (esines registreerimiskohustusest

mittekinnipidamist, rikkus kohtu poolt pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi). Kinnipeetaval on psühhiaatriline diagnoos, mis võib mõjutada isiku käitumist ja mistõttu isik võib olla rohkem mõjutatav teiste isikute poolt. Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on Z.T vabanemise korral kindel elukoht

aadressil xxx xxxi. Antud elukoht on sobiv elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Elukoha omanik vanaema Mxxx ja Kenetiga koos elama hakkavad täisealised isikud, kelleks on HxxxHxxx koos elukaaslase H.P Z.T ja Hxxx xx on andnud kirjalikud nõusolekud Keneti elama asumiseks elektroonilise järelevalve kohustusega antud elukohas. Keneti lähedased on nõus teda vangistusest

ennetähtaegse vabanemise korral majanduslikult toetama. Kenetil on tasumata rahalisi nõudeid kokku summas 2986,78 eurot. Kinnipeetavat on 4 korral kriminaalkorras karistatud, 2 korral

karistusena allutamist käitumiskontrollile. Katseajad tuleb lugeda ebaõnnestunuks, kuna Kenet

pani katseajal toime uue kuriteo. Isikul oli probleeme ka registreerimiskohustuse täitmisega, rikkus kohtu poolt pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi katseajal, ÜKT kohustuse täitmisesse suhtus vastutustundetult, eiravalt. Eelpool toodu põhjal on Kenet oma käitumisega näidanud, et ta ei ole suutnud elada katseajal seaduskuulekalt , täita käitumiskontrolli nõudeid. Iisk ei ole teinud varasematest karistustest piisavaid järeldusi ja on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Keneti elustiil on olnud teisi ärakasutav, hoolimatu. Vanglast vabanemise korral on risk kõrge, et Kenet hakkab alkoholi tarbima ja võib käituda taas õigusvastaselt.

Z.T taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

Kaitsja toetas oma kaitsealust. Vangistus on isikut piisavalt mõjutanud, ta on oma käitumisest vajalikke järeldusi teinud, millele osutab tema hea käitumine vanglas.

Prokurör ei toeta kirjalikult kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla.

Kohtu põhjendused

3(4)

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused,

arvestades prokuröri kirjaliku arvamust leiab, et Z.T tuleb jätta elektroonilise valve

kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik.

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on neli korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Kõik kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod on varavastased (vargus, kelmus, asja omavoliline kasutamine). Isik on olnud kahel korral kriminaalhoolduse all (ühel korral vangistuse asendamisel

üldkasuliku tööga), mõlemal katseajal pani toime uue kuriteo. Kriminaalhooldaja arvamuse

kohaselt oli isikul ka probleeme registreerimiskohustuste täitmisega, rikkus kohtu poolt pandud

kohustust mitte tarvitada alkoholi (4 korda karistatud väärteokorras Alkoholiseaduse rikkumise

eest), ÜKT täitmisesse suhtus vastutustundetult, eiravalt. Käesoleval ajal kannab karistust

katseajal toime pandud varavastaste kuritegude (vargus, kelmus, asja omavolilise kasutamise katse) toimepanemise eest. Tartu Maakohtu 30.05.2011 kohtuotsusest (kohtu toimik lk 19-32) on näha, et Z.T puhul on tegemist on neljateistepisoodilise asjaga (2 varguse episoodi, 10

kelmuse episoodi ja 2 asja omavolilise kasutamise katse episoodi). Kuriteod on toime pandud grupi poolt ning kuritegudega tekitati kannatanutele märkimisväärset kahju 2709,40 eurot. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik I osa lk 5-10) on näha, et Z.T on väärteokorras 19 korral karistatud, nendest 5 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest ja 9 korral väheväärtusliku asja varguse eest.

Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused Z.T

puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et Z.T

distsiplinaarkaristused puuduvad.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav töötab majandustöödel koristajana.

Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses

viibimine avaldab Z.T-le tõhusat parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus.

Isikul on kehtivad isikuttõendavad dokumendid ID- kaart kehtivusega kuni 02.07.2015.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama aadressile xxxx. Tegemist on 3-korruselise ridaelamupoksiga, mis kuulub vanaema xxx

Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud kinnipeetava vanaema Mxxx xxx tädi

HxxxHxx ja tema elukaaslane H.P Z.T ning tädi Hxxx Hixxx on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirja (isiklik toimik II osa lk 39, 39 pöördel, 40,

40 pöördel). Elukoha sobivuse kontrollehest (kohtu toimik lk 15) nähtub, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele.

Vabanemisel puudub Z.T kindel töökoht ja iseseisev sissetulek. Isikul on madal haridustase puudub eriala ning töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab varavastaste kuritegude toimepanemise riski.

4(4)

Arvestades Z.T poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod, kelmused) ja tema käitumist kriminaalhoolduse all olles

(uued varavastased kuriteod katseajal ja ÜKT tegemise ajal, korduvad väärteod) on kohus

seisukohal, et Z.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise

valve alla ei ole õigustatud. Isik oli juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei

täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks, ta ei käinud registreerimisel, ei täitnud ÜKT tunde ja pani uue kuriteo toime. Seega kriminaalhooldus ei osuta Z.T-le piisavalt mõju

Samas alkoholi tarvitamine ja suured rahalised nõuded 2986,78 eurot võivad omakorda

suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus ja

samuti kindel elukoht kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, toetav võrgustik lähedaste näol ei kaalu üle tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid Karistusaeg lõpeb 05.09.2013, ehk karistusaja lõpuni on veel üle 1 aasta 8 kuu, mis on pikk aeg.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Z.T temale Tartu Maakohtu 30.05.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu