1-10-3805/16 · 1-10-3805/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-10-3805

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.detsembril 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-3805 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul tõlk Inga Kaljus Kohtuasi

Viru Vangla materjalid H.N-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 22.12.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Kaitsja

H.N, isikukood: xxx, kannab karistust xxx. Vandeadvokaat Arvo Suuban RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta H.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Rahuldada vandeadvokaat Arvo Suubani taotlus ja määrata tema poolt H.N-ile osutatud

õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 38,35 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 31,96 eurot, ning käibemaks 6,39 eurot).

Välja mõista H.N-ilt kriminaalmenetluse kulud: 38,35 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

H.N tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr

221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

2(4) Asjaolud

Viru Vangla esitas 12.12.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

H.N on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 18.10.2010 kohtuotsusega KarS § 118 p 1 ja § 121 järgi ning KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 1 ja KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 04.01.2010 ja lõpp 04.12.2012.

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 14.12.2011.

Kinnipidamisasutusest H.N-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval

kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangistuse jooksul on kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ja Sotsiaalsete oskuste treeningus ning alates 21.03.2011 on hõivatud tööga majandustöödel. Vabanemisel asub kinnipeetav elama ema juurde aadressile xxx,

kus käesoleval ajal elavad ema ja vend. Isikul on omandatud põhiharidus, eriala puudub.

Vabaduses töötas enamasti mitteametlikult. Viimane ametlik töökoht oli xxx xxx, kust isik

vallandati seoses alkoholijoobes tööle tulekuga. Enne vangistust tegi juhutöid ja oli arvel Töötukassas. Vabanemisjärgselt isikul kindel töökoht puudub. Isikul on täitmata rahalisi nõudeid

summas 5800 eurot. Isiku vanem vend A.Kxxx on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja

käesoleval hetkel on allutatud käitumiskontrollile. Isikut on väärteokorras karistatud Alkoholiseaduse alusel 7 korda ning käitumiskontrolli ajal on rikkunud talle määratud nõudeid kahel korral. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Isik on varasemalt proovinud amfetamiini

ja suitsetanud kanepit. Isik tunnistab kriminaalhoolduse vajalikkust ning kahetseb kohtu poolt

määratud kohustuse (mitte tarvitada alkoholi-narkootikume katseajal) rikkumist.Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub H.N vabanemisel elama ema Txxx Kxxx ja

venna H.N Kxx juurde aadressile xxx. Kinnipeetava ema ja vend ei tööta. Peret toetab

materiaalselt vanaema, kelle sissetulekuks on vanaduspension 300 eurot kuus. Kohtutäituritel nõudeid tema vastu summas 5800 eurot. Vabanedes puudub kinnipeetaval töökoht. Varasemalt on

kinnipeetavale määratud tingimisi karistus, kuid kinnipeetav pani katseajal toime uue

seadusrikkumise, seega kulges katseaeg negatiivselt. Kuriteod on H.N toime pannud alkoholijoobes. Isikut on 7 korral karistatud väärteokorras Alkoholiseaduse rikkumise eest.

H.N taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.

Prokurör kirjalikult ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Talle oli juba antud (viru Maakohtu 27.02.2008 kohtuotsusega) võimalus läbida kriminaalhooldus, kuid ta ei õigustanud usaldust, pani toime uued tahtlikud kuriteod katseajal.

Kaitsja juhib tähelepanu, et isikul ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, elukoht on olemas, ta on

motiveeritud elda seadusekuulekalt. Sissetuleku saamiseks võib ta vormistada töövõimekatise pensiooni. Arvesse tuleb võtta, et isik viibib vangistuses esimest korda.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, arvestades prokuröri kirjaliku arvamust leiab, et H.N tuleb jätta tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik.

3(4) KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on kaks korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda.

Varasemalt on kinnipeetavat karistatud II astme varavasteste kuritegude eest tingimusliku

karistusega, kuid ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. Käesoleval ajal kannab karistust I astme isikuvastase kuriteo raske tervisekahjustuse tekitamise eest ja kehalise

väärkohtlemise eest, mis on toime pandud katseaja jooksul. Viru Maakohtu 05.01.2010

vahistamise määruse kohaselt lõi H.N kahte kannatanut noaga. Seega kuritegude

dünaamika on muutunud raskemaks varavastastest kuritegudest on välja kasvanud raske isikuvastane kuritegu (viimane, Viru Maakohtu 18.10.2010 kohtuotsus).

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-10) on näha, et H.N-i on väärteokorras

karistatud 19 korral, nendest 7 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest ja 4 korral avaliku korra rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus H.N-i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta

enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Samas isikut on 2010 aastal 4 korral distsiplinaarkorras karistatud muuhulgas kambri akna lõhkumise ja korraldustele mitteallumise eest. Karistused on kustunud.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse ajal osalenud sotsiaalprogrammides

Eluviisitreening ja Sotsiaalsete oskuste treening. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik alates 21.03.2011 on olnud hõivatud tööga majandustöödel.

Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega kuni 02.05.2016, EV pass kehtivusega kuni 02.05.2016.

Vabanedes on H.N kindel elukoht aadressil xxx. Nimetatud aadressil elavad käesoleval ajal kinnipeetava ema ja vend.

Vabanedes ei ole H.N kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub

kinnipeetaval vabanedes toetav sotsiaalne võrgustik. Kinnipeetava ema ja vend ei tööta. Peret

toetab materiaalselt vanaema kelle sissetulekuks on vanaduspension 300 eurot kuus. Samas on kinnipeetaval tasumata võlanõudeid 5800 eurot.

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades H.N-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (muuhulgas I astme isikuvastane kuritegu), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ( raske I astme

isikuvastase kuriteo toimepanemine katseajal) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha

puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samas on kinnipeetava

suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid. Tema vend on kriminaalkorras karistatud ning kriminaalhooldusele määratud. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uued kuriteod. Seega kriminaalhooldus ei osuta H.N-ile piisavalt mõju. Karistusaeg lõpeb 04.12.2012, ehk karistusaja lõpuni on veel ligi 1 aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Samas narkootikumide ja alkoholi tarvitamine (raske kuriteo toimepanemine alkoholijoobes,

4(4) korduvalt karistatud väärteokorras Alkoholiseaduse rikkumise eest sealhulgas katseajal) ja suured rahalised nõuded ligi 5800 eurot omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine riivaks kannatanute õiglusetunnet. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu H.N-i temale Viru Maakohtu 18.10.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu