2-25-103689/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.07.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-103689

Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu

võlanõudes

Tsiviilasja hind

1074,49 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

esindajad

Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu osaliselt.

2. Välja mõista X´ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks AS Inbank Finance ja X´i

vahel 25.09.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89009911661 tulenev osaliselt

tasumata ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg summas 278,64 eurot ja intressid

(VÕS § 94 alusel) summas 2,85 eurot järgmise graafiku alusel:

Maksetähtaeg

Põhiosa

Intress VÕS § 94 alusel

Osamakse kokku

05.05.2025

17.41

0,81

18.22

05.06.2025

50.65

0.68

51.33

05.07.2025

51.54

0.55

52.09

05.08.2025

52.23

0.41

52.64

05.09.2025

53.04

0.28

53.32

05.10.2025

53.77

0.14

53.91

3. Välja mõista X´ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivised igale osamaksele

järgnevast päevast vastavalt resolutsiooni punktis 2 toodud maksegraafikule VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu rahuldamata põhivõlgnevuse 492,84

euro, intressi 46,20 euro, laenuhaldustasu 20 euro, sissenõudmiskulu 40 euro ja

sissenõutavaks muutunud viivise 55,10 euro nõudes.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. Hageja nõuab kostjalt Inbank Finance AS-i ja X vahel 25.09.2022 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr L89009911661 tulenevat põhivõlgnevust 771,48 eurot, intressi 49,05

eurot, laenuhaldustasu 20 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist

55,10 eurot. Samuti nõuab hageja viivist alates 20.03.2025 kuni põhinõude summas 771,48 eurot

täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 18% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista

menetluskulud ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank Finance AS ja kostja 25.09.2022

tarbijakrediidilepingu nr L89009911661, mille alusel sai kostja laenu summas 1500 eurot.

Lepingus nr L89009911661 lepiti kokku intressimäär 18% aastas, krediidi kulukuse määraga

27,51%. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil

05.11.2022 – 05.10.2025, osamakse suurus 59,70 eurot ning 36 osamakset. Kostjalt on toimunud

laenuandjale laekumisi põhiosa katteks summas 728,52 eurot.

3. Kostjal on intressivõlgnevus alates 21. osamaksest, s.o alates 05.07.2024 kuni lepingu

ülesütlemiseni 25.10.2024 summas 49,05 eurot (intressimäär 18 % aastas). Vastavalt sõlmitud

laenulepingu tingimustele ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu

haldamistasu, mis on laenuandmete kohaselt 5.00 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise seisuga

25.10.2024 oli kostjal tasumata 05.07.2024 – 05.10.2024 osamaksete laenuhaldustasud summas

20 eurot (4x5,00).

4. Hageja esitas sissenõudekulu nõude summas 40 eurot, mis on kujunenud alljärgnevalt:

13.12.2024 esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot; 02.01.2025 teise tasulise kirja saatmine 5

eurot; 21.01.2025 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud

kulud 10 eurot.

5. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 771,48 eurot lepingu ülesütlemise

päevale järgnevast päevast alates, s.o 26.10.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani

19.03.2025 lepingus kokku lepitud viivise määras, s.o 18% aastas kooskõlas laenulepingu

üldtingimuste punktiga 6.1. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks

muutunud viivisenõue summas 55,10 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt

771,48 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 20.03.2025 lepingujärgses viivise määras, s.o

18% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 771,48

eurot x 18% aastas = 138,86 eurot.

6. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 04.10.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 25.10.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise

lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

7.

31.10.2024 loovutas Inbank Finance AS nõude kostja vastu OÜ-le Aktiva Finance Group

koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

8. Hagiavalduse kohaselt hageja leidis, et ta ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Krediidiandja võttis krediidivõimelisuse hindamisel aluseks laenutaotluse ja

maksehäireregistri taust.ee väljavõtte. Krediidiandja tegi päringud ka Creditinfo ja

Krediidiregistri maksehäireregistrisse. Krediidiandja kontrollis kostja sissetulekut Maksu – ja

Tolliametist, mille kohaselt oli kostja kuue kuu keskmine sissetulek 1472,50 eurot. Otsuse

tegemisel krediidiandja lähtus kostja krediiditaotluses esitatud teabest, mille kohaselt oli kostja

märkinud igakuiseks sissetulekuks 1470 eurot ja kohustusteks 430 eurot. Arvestades osamakse

suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli krediidiandja hinnangul krediidisaaja

poolt võetud kohustuste täitmine krediidisaajale jõukohane. Krediidisaaja puhul oli tegemist

piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse krediidivõtjaga, kes oli seega

võimeline lepingulisi kohustusi raskusteta täitma.

9. Hageja esitas 28.03.2025 ümberarvestuse juhuks, kui kohus tuvastab, et esialgne

võlausaldaja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja lisab, et seadusest ei

tulene nõuet, et tarbijalt igal juhul krediidi taotlemisel tuleb nõuda kostjalt pangakontoväljavõtet,

vaid krediidiandjal tuleb adekvaatselt hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Hageja leidis, et

antud juhul jäeti pangakonto väljavõtte välja nõudmata, kuna muu info oli krediidivõime

hindamiseks piisav ja lähtuti ka krediidi summast. Hageja hinnangul jäi kostjale kätte vabasid

vahendeid 982,80 eurot (1472,50 sissetulek – kohustused 430 eurot) ning arvestuslik

elatusmiinimum 2022 aastal oli 303,40 eurot. Ümberarvestuse kohaselt VÕS § 403⁴ lg 7

kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist,

ning need tarbijale teatavaks tegema. Lepingu nr L89009911661 alusel sai kostja laenu enda

kontole 1500 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama perioodil 05.11.2022 – 05.10.2025. Antud

lepingu alusel on kostja tagasimakseid teinud kokku summas 1295,09 eurot. Hageja esitab

ümberarvestuse arvestades VÕS § 94 lg 1 intressimääraga. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal

tasutud põhiosa 1221,36 eurot ja intressid 73,73 eurot. Tasumata seega põhiosa 278,64 eurot ja

intressid 2,85 eurot. Ümberarvestuse kohaselt oleks kostjal tasutud osamaksed 05.11.2022 –

05.04.2025 täielikult ning

05.05.2025 osaliselt. Hageja märgib, et ümberarvestuse korral lepingu ülesütlemise seisuga

25.10.2024 ei olnud kostja kolme järjestikuse osamaksega võlas. Hageja märgib, et

vastutustundliku laenamise põhimõte ei too kaasa kogu lepingu tühisust vaid krediidilepingu

osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas vastavalt 24.11.2023 Riigikohtu määrus ts 2-21-

13098 p 24.

10. Seega kui hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, palub hageja hagi

rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning lepingu nr L89009911661 alusel kostjalt välja mõista

osaliselt tasumata ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates

maksetähtpäevale järgnevast päevast TsMS § 369 alusel, intress VÕS § 94 alusel ja viivis

lepingujärgses viivisemääras 18% aastas alates iga põhiosa osamakselt tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni graafiku alusel.

Kostja vastuväited

11. Kostja X´ile on hagimaterjalid ning lahendi aja määrus kätte toimetatud KÄPO kaudu

10.06.2025, kuid kostja ei ole omapoolset vastust esitanud kuni kohtuotsuse tegemiseni.

Kohtuotsuse põhjendused

12. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt,

st ümberarvestatud ja tulevikus sissenõutavaks muutuvate nõuete osas.

13. Kohus võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite

esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses

sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all

(TsMS § 405 lg 1 p 5). Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas

kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja

põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo nr 3-2-1-23- 16, p 16). Kui kohus

menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).

14. Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui lepingust ei

tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva

möödumisel (VÕS § 82 lg 7 ls 2). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui

kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest,

välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi

lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud

sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.

15. Kohus tuvastab, et Inbank Finance AS ja kostja sõlmisid 25.09.2022

tarbijakrediidilepingu nr L89009911661, mille alusel sai kostja laenu summas 1500 eurot.

Lepingus L89009911661 lepiti kokku intressimäär 18% aastas ning lepingu krediidi kulukuse

määraks 27,51 %. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel

perioodil 05.11.2022 - 05.10.2025.

16. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu. Puudub vaidlus, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti

majandustegevust, st vaidlusalune leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

17. Lepingu sõlmimisel 25.09.2022 oli krediidikulukuse määr 27,51 % aastas. Hageja on

märkinud, et krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 1500 eurot,

intressimäär 18% aastas, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 05.10.2025, osamaksete arvu

36, laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot, igakuine lepingu haldustasu 5,00 eurot kooskõlas VÕS

§

404 lg-ga 21. Eesti Panga veebilehel tarbimislaenude krediidi kulukuse määraks oli lepingu

sõlmimisel 16,30%. Krediidikulukuse määr 27,51% aastas ei ületa tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda, milleks on 48,9% (3x16,30%).

18. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks

siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu

lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

19. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja

arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

20. Kohus hindab järgnevalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja

laenutaotluses esitatud teabest lähtuvalt.

21. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju

kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid,

mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes

1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub

mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa

hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal

sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

22. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

23. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 25.09.2022 sõlmitud 1500 euro

tarbijakrediidilepingu nr L89009911661 puhul kostjakrediidivõimelisuse hindamisel lähtunud

kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 1470 eurot ja kohustused 430 eurot) ja

maksehäireregistris (kehtivad maksehäired puudusid) avaldatud andmetest. Esialgne

võlausaldaja kontrollis kostja sissetulekuid ka Maksu- ja Tolliametist, mille andmetel oli kostja

sissetulek 1472,50 eurot. Hageja selgitab, et ei ole kohustust pangakonto väljavõtet võtta, kui

muud andmed on piisavad laenu väljastamiseks. Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel

järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust

kuumakseid 59,70 eurot.

24. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et

vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja

krediidivõimelisuses. Kohus selgitab, et üksnes kostja laenutaotluses esitatud andmetest

lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav veendumaks tarbija

krediidivõimelisuses. Hageja on hagiavalduses küll märkinud, et esialgne võlausaldaja on kostja

sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametist, mille andmetel oli kostja sissetulekuks

1472,50 eurot, kuid samas pole hageja esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja

krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja kohustusi. Kohus selgitab,

et laenuvõtja krediidivõimelisuse, sh sissetulekute ja kohustuste tasakaalu kirjeldab muuhulgas

näiteks laenuvõtja pangakonto väljavõte laenu saamisele eelneval ajal, andmed Ametlikes

Teadaannetes, maksuametis (maksehäired) jms. Kontoväljavõtet ei ole krediidiandja kogunud.

Samuti ei ole krediidiandja tõendanud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks

piisav. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija

kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes

väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega

kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale

väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata

seadusest tulenevat kohustust.

25. Asjaolu, et kostja poolt sõlmitud lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on

välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid, ei vabasta

krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustusest. Arvestades eeltoodut

ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et

kostja on krediidivõimeline, sest krediidiandjal puudusid piisavad andmed vastavale järeldusele

jõudmiseks.

26. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et

krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

27. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks

vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning et krediidiandja on vastutustundliku

laenamise põhimõtet rikkunud.

28. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne.

29. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 771,48 eurot (1500 – 728,52),

kuivõrd lepingu alusel sai kostja laenu summas 1500 eurot ning kostja on teinud

tagasimakseid põhiosa katteks esialgsele võlausaldajale 728,52 eurot.

30. Hageja 28.03.2025 ümberarvutuse kohaselt on hagejal tulevikus sissenõutavaks muutuv

nõue kostja vastu 278,64 eurot, sest kostja sai laenu 1500 eurot ja on teinud tagasimakseid

kokku 1295,09 eurot, millest 1221,36 eurot on hageja arvestanud põhiosa katteks ja 73,73

eurot intresside katteks. Tasumata on seega põhiosa 278,64 eurot ja intressid 2,85 eurot.

Ümberarvestuse kohaselt oleks kostjal tasutud osamaksed 05.11.2022 – 05.04.2025 täielikult

ning 05.05.2025 osaliselt. Seega ümberarvestuse korral lepingu ülesütlemise seisuga

25.10.2024 ei olnud kostja kolme järjestikuse osamaksega võlas. Seega ei olnud kostja

rikkunud oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole

täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk

tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega ei olnud

krediidiandjal alust lepingut üles öelda ning leping kehtib.

31. Hageja esitas 28.03.2025 ümberarvutuse, mille kohaselt palub mõista kostjalt välja TsMS §

369 alusel osaliselt tasumata ja tulevikus sissenõutavaks muutuva põhinõude 278,64 eurot alates

05.05.2025, sest kostja käitumisest on alust eeldada, et kostja kohustust ka edaspidi ei täida.

Kohus peab nõuet põhjendatuks, arvestades, et kostja ei ole pärast 2024 juuni osamakset

teostanud ühtegi (ka osalist) makset oma kohustuste katteks.

32. Alates 05.05.2025 on muutunud hageja põhinõue 278,64 eurot ja seadusjärgsed intressid

2,85 eurot sissenõutavaks järgmiselt:

Maksetähtaeg

Põhiosa

Intress VÕS §

94 alusel

Osamakse

kokku

05.05.2025

17.41

0,81

18.22

05.06.2025

50.65

0.68

51.33

05.07.2025

51.54

0.55

52.09

05.08.2025

52.23

0.41

52.64

05.09.2025

53.04

0.28

53.32

05.10.2025

53.77

0.14

53.91

Kokku

278,64

2,85

281,51

33. Kohus rahuldab osaliselt tasumata ja tulevikus sissenõutavaks muutunud põhivõla ja

seadusjärgsete intresside tasumise nõude vastavalt eelmises punktis toodud graafikule.

34. Hageja palub kostjalt välja mõista alates 06.05.2025 lepingujärgse viivis 18% igale

osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule.

35. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise

põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne viivisemäär juhul, kui see on

seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem. Seadusjärgne viivisemäär on 11,15% alates 01.01.2025,

mistõttu on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet lepingujärgses määras

rahuldada ei saa. Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule.

36. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt ka intresse 49,05 eurot perioodi 05.07.2024

kuni 25.10.2024 eest intressimääraga 18% aastas ehk 11,57+11,29+10,62+9,61+5,96. Kuivõrd

kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS

§ 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne intressimäär juhul, kui see on seadusjärgsest intressimäärast

kõrgem. Seadusjärgne intressimäär oli 4% alates 01.07.2023, 4,5% alates 01.01.2024 ja 4,25%

alates 01.07.2024, mistõttu on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet

lepingujärgses määras rahuldada ei saa. Kohus rahuldab intresside nõude VÕS § 94 alusel

summas 2,85 eurot ning jätab rahuldamata intressinõude 46,20 euro ulatuses (49,05 -2,85).

37. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja sissenõutavaks muutunud viiviseid 55,10 eurot, s.o

põhivõlgnevuselt 77148 eurot alates 26.10.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni

19.03.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 18% aastas. Kohus tuvastas

eelnevalt, et kostja polnud kuni 05.05.2025 kohustuste täitmisega viivituses, mistõttu jätab kohus

hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude 55,10 eurot rahuldamata.

38. Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitist 40 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel järgmiste

kostjale saadetud kirjade eest: 13.12.2024 esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot; 02.01.2025

teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 21.01.2025 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud

makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade

saatmise ja muude väidetavate kulude kandmise ajal kostja vastu ülal toodud põhjendustel

sissenõutavaks nõuet ning leping ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 1132 lg 2 p 1

kohaldamise eeldused täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise

nõuet.

39. Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel rahuldab kohus hagi osaliselt alternatiivse

nõude (st tulevikus sissenõutavaks muutuva põhinõude, seadusjärgsete intresside ja viiviste) osas

ning jätab ülejäänud nõuetes hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

40. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

41. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus on seisukohal, et

menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on selline jaotus õiglane

arvestades hagihinda (1074,49 eurot) ning sissenõutavaks muutunud summa 278,64 euro

põhinõue ja tulevikukohustuse välja mõistmist.

42. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik