2-24-18698/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht 02.07.2025 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-18698

Tsiviilasi

Osaühingu Elan Kinnisvara hagi AS FAMILY OÜ

(likvideerimisel) ja A A vastu võlgnevuse ning viivise nõudes

Hagihind

hagi hind 3377,15 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Elan Kinnisvara (registrikood 11067591, Pae 21,

11415 Tallinn, e-post: xxx);

Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige E C (e-post: xxx);

Kostja 1: As Family OÜ (registrikood 16501075, Meeliku 24/5 –

353, Tallinn 13915);

Kostja 2: A A (isikukood xxx, xxx).

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjatelt As Family OÜ-lt (registrikood 16501075) ja A Alt (isikukood xxx)

solidaarselt hageja OÜ Elan Kinnisvara (registrikood 11067591) kasuks välja 1284,47 (üks

tuhat kakssada kaheksakümmend neli eurot ja 47 senti) eurot, millest 418,16 eurot on

põhinõue ja 866,31 eurot on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Mõista kostjatelt As Family OÜ-lt (registrikood 16501075) ja A Alt (isikukood xxx)

solidaarselt hageja OÜ Elan Kinnisvara (registrikood 11067591) kasuks välja sissenõutavaks

muutuv viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 16.12.2024 põhinõuetelt

418,16 eurolt määraga 0,25% põhinõuetelt päevas kuni põhinõuete täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1. Hageja palus kostjatelt välja mõista üürilepingust tuleneva võlgnevuse 2596,24 eurot. 09.06.2022

sõlmisid hageja ja As Family OÜ äriruumide üürilepingu nr xxx asuvate äriruumide üürimiseks.

Hageja andis ruumid kostja 1 kasutusse ning vastavalt üürilepingu p-le 6.1 kohustus kostja 1 ruumide

kasutamise eest maksma tasu 162 eurot kuus, mis ei sisalda käibemaksu. Lisaks kohustus kostja

vastavalt üürilepingu p-le 6.4 tasuma kommunaal- ja muude kulude eest. Tulenevalt üürilepingu p-st

12.6 vastutas kostja 1 kohustuste eest solidaarselt kostja 2 ehk tema ainus juhatuse liige ja osanik.

Üürilepingu punktis 12.6 oli märgitud kostja 2 nimi ja tema vastutuse maksimaalmäär, mistõttu on

tegu kehtiva käendusega.

2. Üürilepingu p 13.1.1 nägi ette, et kui üürnik ei ole lepingus sätestatud ajaks tasunud mistahes

lepingu järgset makset, on ta kohustatud üürileandja nõudmisel maksma viivist 0,25 % päevas

tähtajaks tasumata makselt. Seega peavad kostjad tasuma viivist.

3. Hageja nõuab kostjatelt tasu ja viivist järgmiste arvete alusel. Arve nr 15501 alusel jäi tasumata

162,50 eurot. Viivis alates 11.08.2022 ehk arve maksepäevast kuni 15.12.2024 on 351,37 eurot. Arve

nr 15564 alusel jäi tasumaa 162,50 eurot. Viivis alates 11.09.2022 kuni 15.12.2024 on 338,66 eurot.

Arve nr 15593 alusel jäi tasumata 122,48 eurot. Viivis alates 21.09.2022 kuni 15.12.2024 on 252,96

eurot. Arve nr 15625 alusel jäi tasumata 162,50 eurot. Viivis alates 11.10.2022 kuni 15.12.2024 on

326,36 eurot. Arve nr 15656 alusel jäi tasumata 135,96 eurot. Viivis alates 21.10.2022 kuni 15.12.2024

on 267,25 eurot. Arve nr 15720 alusel jäi tasumata 109,85 eurot. Viivis alates 21.11.2022 kuni

15.12.2024 on 203,85 eurot. Kokku on kostjate võlgnevus 2596,24 eurot, millest 855,79 eurot on

põhivõlgnevus ja 1740,45 eurot on viivis.

4. Lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele palus hageja kostjatelt välja mõista

edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise alates 16.12.2024 põhinõudelt 855,79 eurolt määraga 0,25%

päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kostjad vastutavad hageja ees solidaarselt.

Kostjate vastuväited

5. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjad leidsid, et nad ei sõlminud hagejaga lepingut, vaid printis

välja kaks eksemplari, allkirjastas need ja hageja assistent võttis need ära. Kostjatele lepingut ei

jäänud. Hageja tegeleb pettusega. Kuulutuses oli üüriks märgitud 137,50 eurot, aga kostjatele määrati

162,50 eurot. Kuulutuse järgi tuli tagatisena maksta 15 eurot, aga hageja nõudis 25 eurot.

6. Üürileping kehtis 4 kuud alates 08.06.2022 kuni 15.09.2022. Lepingu järgi teavitasid kostjad

üürileandjat kaks kuud ette. 15.07.2022 saatis kostja 2 e-kirja aadressil xxx, milles ta teatas, et lahkub

ruumist. Tegelikult lahkus kostja varem, tagastas võtmed ja hageja administraator kinnitas, et kõik on

korras.

7. Ruum oli algusest peale halvas seisundis. Pärast lepingu lõppemist hakkasid kostjad saama

ähvarduskirju ja trahvinõudeid. Hageja seadusliku esindajaga ei olnud võimalik kokkuleppele jõuda.

Kostjad tasusid ära kõik, mille tasumiseks nad olid kohustatud. Kuigi üürnik lahkus ruumidest juba

augusti lõpus 2022, tasus ta üüri ja kommunaaltasud ka septembri eest. Tegelikult kasutas üürnik

ruume juunist septembrini 2022 ehk neli kuud. Lõpetamisest teatas ta ette kaks kuud. Lisaks palus

üürnik tasuda ülejäänud summa tema tagatisest 350 eurost, kuid hagejaga ei olnud võimalik suhelda.

8. Teiste üürnikega käitub hageja sama moodi. Ta üürib välja halvas seisundis ruume ja süüdistab

selles üürnikke, et tagatis kinni hoida. Üürile andes ei teavitatud kostjat, et tema ruumide all asub müra

tekitav muusikastuudio. Ruumides olid ka muud puudused: niiskus, lagunev krohv, mittetöötavad

radiaatorid ja kosmeetilise remondi järel olukord ei paranenud. Hoone sanitaartingimused ei vastanud

nõuetele. Hageja varjas teadlikult üürniku eest ruumide puudusi.

9. Hageja kogus probleemide lahendamiseks raha, kuid ei teinud midagi. Maja sise- ja

välikorrastustöödeks koguti 34.48 eurot, hügieenitarvikuteks 8,63 eurot ja vee- ning kanalisatsiooni

eest 2,85 eurot. Vaatamata sellele ta töid ei teinud ja üürnikud pidid ise ruume remontima. Üüri

perioodi ajal oli hoone seisukord kehv, sest katused lekkisid ja seinad olid pragunenud.

Kommunaalkulud ületasid sageli üürihinda, mis viitab kulude teadlikule suurendamisele rikastumise

eesmärgil. Üürnikud sattusid keerulisse olukorda, sest nad ei saanud lepingut kohe lõpetada ja olid

sunnitud üürimist jätkama.

10. Hageja väidab, et kostjad peavad tasuma lepingu alusel, aga kostjatel ei ole selle lepingu koopiat,

millel oleks tema allkiri. Selliseid ruume ei tohiks inimestele üürida, kuna need pole ohutud tööks.

11. 04.06.2025 esitasid kostjad erinevaid e-kirju ja nende tõlkeid. Esmalt leidsid kostjad, et nad ei ole

hagejaga üürilepingut sõlminud, sest selles oli märgitud ühe teise ettevõtte nimi. Kostja 2 printis

lepingu välja, muutis all nimed ja allkirjastas lepingu. Lepingu punkti 15.8 järgi oli üürnikul õigus

leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest ette 2 kuud. Lepingu punkti 16.1.4 järgi ei olnud

üürnikul õigus deposiiti tagasi saada, kui leping lõpetatakse selle kehtivuse esimese 12 kuu jooksul või

üürniku algatusel või üürniku rikkumise tõttu. Samas punktis ei ole märgitud, et üürnik ei saa deposiiti

kasutada viimaste arvete katteks, mida kostja ongi teinud ja millest ta on hagejat teavitanud.

12. Kostjad esitasid hagejaga toimunud e-kirjade vahetuse, millest nähtub, et varasematele e-kirjadele

hageja koheselt reageeris. Kui kostja teatas lepingu lõpetamisest 15.07.2022, hakkas hageja teda

ignoreerima. Kostja ei esitanud kõikide e-kirjade tõlkeid, aga tõi välja, et kui ta saatis hagejale

09.06.2022 e-kirja, siis hageja vastas 09.06.2022. Kui kostja kirjutas 28.06.2022, vastas hageja

29.06.2022. 15.07.2022 saatis kostja kirja, et kolib välja septembris ehk 01.09.2022, kuna ruum ei sobi

tema tegevuseks. Kostja leidis, et kuna hageja vastus viibis, oli lõppes leping kahe kuu pärast ehk

15.09.2022. Ruum oli vabastatud ja tagastatud juba varem, kuid kostjad nõustusid tasuma üüri ja

kommunaalkulud kuni augusti lõpuni.

13. Kuna hageja kostjale ei vastanud, saatis kostja uue e-kirja 12.08.2022. Kostja kordas, et kolib

septembris välja, aga vabastab ruumid juba 10.08.2022. Kostja soovis saada kommunaalkulude ja üüri

arvestust selle kuu eest. Kostja ootas tagatise tagastamist summas 350 eurot, millest 325 eurot oli kahe

kuu tagatis ja 25 eurot võtmete eest.

14. Kostja kolis varem välja ja selle põhjuseks oli tema ruumide all asuv muusikastuudio. Kostja ei

saanud kokkuleppele, millal võib müra tekitada ja millal mitte. Hageja vastas kostja pöördumisele

17.07.2022, milles teatas, et minimaalne üüri periood on kaks kuud ning kostja saab esitada lahkumise

avalduse 09. augustil, millisel juhul lõpeb leping oktoobris.

15. 17.08.2022 teatas kostja hagejale, et ta tasub septembri üüri ja kommunaalkulud. Kostja soovis

nende summade tasumist tagatise arvelt. Ülejäänud tagatise palus kostja tagastada. Kostja oli seega

teavitanud lepingu lõpetamisest kaks kuud ette. Augusti kommunaalkulud tasus kostja tervikuna, kuigi

ei kasutanud ruumi alates 10.08.2022. Kostja pidas arusaamatuks, miks ta peaks veel midagi tasuma.

Kohtuotsuse põhjendused

16. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub

osalisele rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus

peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1

sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.

17. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja 1 kasutas üürilepingu alusel hagejale kuuluvat 25 m2 suurust

ruumi Tallinnas, aadressil xxx. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal 1 tuli ruumide üürina tasuda

igakuiselt 162 eurot ning lisaks tuli üürnikul tasuda kommunaalkulusid. Pooled ei vaidle ka selle üle,

et kostjaga 1 solidaarselt vastutas käendajana kostja 2.

18. Pooled vaidlevad selle üle, kui kaua üürileping kehtis ning kas kostjatel tuleb solidaarselt hagejale

tasuda üüri- ja majandamiskulude võlgnevus 855,79 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1740,45

eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuv viivis.

19. Kostjad asusid esmalt väitma, et neil puudub allkirjastatud lepingu koopia, kuid see oli esitatud

koos hagiavaldusega kohtule ning e-toimiku vahendusel kostjatele teatavaks tehtud. Kohus selgitas

seda 28.05.2025 eelistungil (dtl 173-176). Kostjate paljasõnalised viited sellele, kuidas käitus hageja

lepingu sõlmimisel, milline oli hoone või üüritud ruumide olukord ning teiste üürnike seisund ei oma

vaidluse lahendamisel tähtsust, sest hageja on esitanud kostjate vastu rahalise võlgnevuse nõude.

20. Vaidluse lahendamisel omab tähtsust see, kui kaua pooltevaheline üürileping kehtis ja millisel

viisil see lõppes. Kostjad väitsid, et leping kehtis kuni 15.09.2022, sest kostja 1 lõpetas lepingu

kohaselt kahe kuulise ette teatamisega 15.07.2022 e-kirjaga. Kuna kostja 1 oli lepingu sõlmimisel

tasunud tagatise, mida hageja ei tagastanud, on kostjatel õigus tasaarvestada tagatise summa tasumata

jäänud arvetega.

21. VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohtule on

esitatud üürileping (dtl 5-10), mille sõlmisid s hageja üürileandjana ja kostja 1 üürnikuna ruumi

üürimiseks Tallinnas Pae tn 21-327. Kostja 1 üüris mitteeluruumi suurusega 25 m2. Kuna leping oli

sõlmitud, tuli üürnikul lepingust tulenevaid kohustusi täita.

22. VÕS § 142 lg 1 näeb ette, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et

kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui

käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet

põhivõlgniku vastu rahuldada. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 12.6 nägi ette, et kostja 2 on

isiklikult vastutav äriruumi maksete (üür, kommunaalkulud ja kahjustused) VÕS § 142 lg 1mõttes.

Käenduse maksimaalseks summaks oli 15 000 eurot. Sisuliselt ei vaidle pooled selle üle, et kostjad 1 ja

2 vastutavad hageja ees solidaarselt.

23. VÕS § 309 lg 1 näeb ette, et tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole

varem erakorraliselt üles öeldud. Tähtajatu üürilepingu võivad nii üürnik kui üürileandja käesolevas

peatükis sätestatut järgides üles öelda. Tähtajatu üürilepingu osas näeb VÕS § 311 lg 1 ette, et

lepingupooled võivad tähtajatu üürilepingu VÕS §-s 312 sätestatud tähtaegadest kinni pidades üles

öelda. Kui lepingupooled on kokku leppinud pikemas ülesütlemistähtajas, tuleb järgida seda tähtaega.

VÕS § 312 lg 2 kohaselt võib möbleeritud tubade ja eraldi üüritud parkimisplatside, garaažikohtade ja

muu taolise üürimise korral võib tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt üks

kuu.

24. Kohtule esitatud üürilepingu (dtl 5-10) punktist 4.2 nähtub, et see oli sõlmitud tähtajatuna alates

09.06.2022. Lepingu punkti 6.1 järgi oli igakuine üür 162 eurot. Punkti 6.4. järgi pidi üürnik lisaks

tasuma kommunaalkulusid ning punkti 6.5. järgi tuli lähtuda üürniku tegelikult tekitatud kuludest ehk

tegelikust tarbimisest. Lepingu punkt 13.1.1. nägi ette, et kui üürnik ei ole tähtajaks tasunud mistahes

makset, on üürnik üürileandja nõudmisel kohustatud tasuma viivist 0,25% tähtajaks tasumata makselt.

25. Lepingu punkt 7.2.1 nägi ette, et üürnikul oli õigus öelda leping üles selle punktide 15.7 ja 15.8

kohaselt. Lepingu punkt 15.3 nägi ette, et üks pool võib lepingu ennetähtaegselt erakorraliselt üles

öelda lepingus või seaduses sätestatud alusel. Samas tulenes lepingu punktist 15.8, et üürnikul on õigus

leping igal ajal olenemata põhjusest erakorraliselt ennetähtaegselt üles öelda, teatades sellest

üürileandjale kirjalikult ette vähemalt kaks kuud. Eeltoodust tulenevalt nägid pooled ette seaduses

ettenähtust pikema tähtaja. Üürnikul oli õigus leping üles öelda kahekuulise ette teatamisega. Lepingu

punkt 18.3 võimaldas lepinguga seotud kirjalike teadete edastamist e-kirja teel, seega oli üürnikul

õigus teatada lepingu ülesütlemisest ette e-kirjaga.

26. Lepingu punkti 16.1.1. järgi pidi üürnik lepingu sõlmimisel tasuma üürileandjale deposiiti 325

eurot. Tagatis pidi tagama lepingu kehtivuse ajal ja 2 kuu jooksul pärast lepingu lõppemist kõigi

lepingust tulenevate põhi- ja kõrvalnõuete täitmist. Lepingu punkti 16.1.3 järgi pidi üürileandja

tagastama üürnikule deposiidi ühe kuu möödumisel alates lepingu lõppemise või ülesütlemise

kuupäevast eeldusel, et üürileandjal ei ole üürniku vastu rahalisi nõudeid ja puudub alus selliste nõuete

tekkimiseks. Üürileandjal oli õigus üürniku deposiidist maha arvestada võlgnevused ja varale tekkinud

kahju. Lepingu punkt 16.1.4 aga nägi ette, et üürnikul ei ole õigust deposiiti tagasi saada, kui leping

lõpetatakse selle kehtivuse esimese 12 kuu jooksul üürniku algatusel või üürniku rikkumise tõttu.

27. Eeltoodust tulenevalt nägi leping ette tagatisele kahesuguse iseloomu. Olukorras, kus üürnik

lõpetas lepingu selle kehtivuse esimese 12 kuu jooksul, ei olnud tal õigust tagatist tagasi nõuda, sest

see jäi üürileandjale nö leppetrahvina. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut

rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Kui hagejal oli õigus jätta tagatis leppetrahvina endale, ei olnud kostjal kui üürnikul omakorda õigust

nõuda leppetrahvi tagastamist. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on

kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus

oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt ei saanud

kostja kui üürnik sellisel juhul tagatise arvelt tasumisele kuuluvat üüri- ja kommunaalkulude

võlgnevust tasaarvestada, sest tal puudus üürileandja vastu tasaarvestamisele kuuluv nõue. Selle üle, et

kostja tagatise tasus, pooled iseenesest ei vaidle ning see nähtub esitatud tõenditest (dtl 180-181).

28. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 15.07.2022 saatis kostja hagejale e-kirja, milles soovis lepingu

lõpetamist (koos tõlkega dtl 196) alates septembrist. Kostja soovis lepingu lõpetada, sest ruumid ei

sobinud tema tegevuseks. Hageja sai kostja e-kirja kätte, sest vastas sellele 17.07.2022 (koos tõlkega

dtl 197), et minimaalne üüri periood on 2 kuud ning lahkumise avalduse saab kostja esitada 09.

augustil, millest tulenevalt lõpeb leping oktoobris. Kohus osundab, et hageja viidatud piirangut

lepingus tegelikult ette ei näe. Üürnikul oli õigus leping sõltumata põhjusest kahekuulise ette

teatamisega üles öelda ning kostja on lepingu lõpetamisest nõuetekohaselt ette teatanud. Üürniku

avaldust arvestades kehtis leping kuni 15.09.2022.

29. Asjas kogutud tõenditest ühtlasi nähtub, et järgmise e-kirja saatis üürnik hagejale 12.08.2022 (koos

tõlkega dtl 196-197). Selles kirjas teatas kostja üürnikuna, et oli ruumi vabastanud 10.08.2022. Kostja

palus tagatise tagastada. 17.08.2022 kirjutas kostja taas hagejale (koos tõlkega dtl 198-199), et peab

välja kolima 15.09.2022, sest teatas sellest juba 15.07.2022. Kostja nõustus tasuma üüri ja

kommunaalkulude eest septembris, kuid soovis nende kulude maha arvestamist deposiidist.

30. Kohus selgitas 28.05.2025 eelistungil (dtl 173-176) hagejale, et viimasel tuleb põhistada

kommunaalkulude nõuet aja eest, mil kostja oli juba üüritud ruumidest lahkunud. Vaatamata kohtu

selgitustele hageja oma nõuet täiendavalt ei põhistanud. Hageja istungil avaldatud väide, et ta ei ole

kostjalt lepingu ülesütlemise teadet saanud, on ümber lükatud kostjate esitatud tõenditega. Hageja sai

avalduse kätte ja vastas sellele. Leping lõppes kostja kui üürniku ülesütlemise avalduse alusel alates

15.09.2022 ning seda sõltumata sellest, kas hageja lepingu lõpetamisega nõustus või mitte. Seega oli

hagejal õigus nõuda kostjatelt üüri ja kommunaalkulude võlgnevuse tasumist kuni 15.09.2022.

Kostjatel puudus omakorda õigus esitada vastunõuet tasaarvestada võlgnevus tasutud tagatise arvelt,

sest tagatis ei kuulunud lepingu alusel tagastamisele.

31. Hageja esitas kostjale 01.08.2022 arve nr 15501 (dtl 11) ruumide üüri eest augustis summas 162,5

eurot. Arve järgi oli tasumise tähtaeg 10.08.2022. 10.09.2022 esitas hageja kostjale ka arve nr 15593

(dtl 13) kommunaalteenuste eest augustis summas 122,48 eurot. Augusti kuu eest esitatud arved tuli

üürnikul täies ulatuses tasuda. Kostjad ei ole tõendanud nende arvete tasumist. Seega on põhjendatud

hageja nõuded eeltoodud arvete alusel ehk põhinõuded 162,50 eurot ja 122,48 eurot ning

sissenõutavaks muutunud viivise nõuded 351,37 eurot ja 252,96 eurot. Viivise määrale, viivise

arvestusele ega suurusele kostjad vastuväiteid ei esitanud.

32. 01.09.2022 esitas hageja kostjale arve nr 15564 (dtl 12) ruumide üüri eest septembris summas

162,50 eurot. Tasumise tähtaeg oli 10.09.2022. 10.10.2022 esitas hageja kostjale arve nr 15656 (dtl 15)

kommunaalteenuste eest septembris summas 135,96 eurot. Kommunaalkulude arvestus on toimund

ruutmeetri põhiselt, tegu ei ole üürniku tarbitud kuludega. Elektrikulu on üldelektri kulu. Kohus leiab,

et kuna üürileping kehtis kuni 15.09.2022, sai hageja nõuda antud kuu eest üüri ja tarbimisega

mitteseotud kommunaalkulude hüvitamist pooles ulatuses. Seega on põhjendatud hageja üürinõue

81,25 eurot ja kommunaalkulude nõue 67,98 eurot. Septembris 2022 on kostja tasunud hagejale 16,23

eurot (dtl 191), viitamata ühelegi arvele, kuid viidates üürile. Seega tasus kostja üürina 16,23 eurot ja

järelikult on hagejal õigus nõuda septembri üürina 65,02 eurot. Muus osas ei ole hageja üüri ja

kommunaaltasude nõue septembri eest põhjendatud.

33. Kuna muus osas ei ole hageja tasunõuded septembri eest põhjendatud, on ka sissenõutavaks

muutunud viivisenõue septembri arvete osas põhjendatud osaliselt. Üüritasu nõudelt 65,02 eurolt on

hagejal õigus nõuda sissenõutavaks muutunud viivist alates 11.09.2022 kuni 15.12.2024 lepingulise

määraga 0,25% päevas summas 128,23 eurot. Kommunaaltasude nõudelt 67,98 eurolt on hagejal õigus

nõuda sissenõutavaks muutunud viivist alates 21.10.2022 kuni 15.12.2024 lepingulise määra alusel

summas 133,75 eurot.

34. 01.10.2022 esitas hageja kostjale arve nr 15625 (dtl 14) ruumide üüri eest summas 162,50 eurot.

Üüri perioodi arvel märgitud ei ole. Kuna selleks ajaks oli üürileping lõppenud, puudus hagejal alus

kostjalt üüri nõuda. 10.11.2022 saatis hageja kostjale arve nr 15720 (dtl 16) kommunaalteenuste eest

oktoobris summas 109,85 eurot. Kuna selleks ajaks oli üürileping lõppenud, puudus hagejal alus

kostjalt ka kommunaalkulude eest tasumist nõuda. Nende arvete alusel ei kuulu rahuldamisele ei

hageja põhinõue ega hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud või edaspidi

sissenõutavaks muutuv viivis.

35. Kokkuvõttes kuulub hageja nõue kostjate vastu osalisele rahuldamisele. Kostjatelt tuleb

solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhinõudena 162,50 eurot (üür augusti eest), 122,48 eurot

(kommunaalkulud augusti eest), 65,02 eurot (üür poole kuu eest septembris) ja 67,98 eurot

(kommunaalkulud poole kuu eest septembris) ehk kokku 418,16 eurot. Sissenõutavaks muutunud

viivisena tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 351,37 eurot + 252,96 eurot +128,23

eurot + 133,75 eurot ehk kokku 866,31 eurot. Alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast

16.12.2024 tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis

põhinõuetelt 418,16 eurolt määraga 0,25% põhinõuetelt päevas kuni põhinõuete täieliku tasumiseni.

36. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja põhinõude ja

viivisenõude ligikaudu pooles ulatuses, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik