2-25-104852/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse aeg ja koht 02.07.2025, Tallinn Tsiviilasja number

2-

25-104852

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi S K vastu võla nõudes Tsiviilasja hind

3061,45 eurot

Menetlusosalised

ja

nende Hageja Revensen OÜ (registrikood 1625699), lepinguline

esindajad

esindaja I V

Kostja S K (isikukood xxx)

Menetlustoiming

Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta 05.06.2025 esitatud alternatiivne nõue menetlusse.

2. Rahuldada hagi osaliselt alternatiivnõude osas.

3. Mõista S Klt Revensen OÜ kasuks välja 10.10.2022 laenulepingust nr XXX

edasiulatuvalt põhinõue 234,51 eurot igakuiste osamaksetena järgmiselt:

3.1. 10.01.2027 20,76 eurot

3.2. 10.02.2027 23,75 eurot

3.3. 10.03.2027 23,75 eurot

3.4. 10.04.2027 23,75 eurot

3.5. 10.05.2027 23,75 eurot

3.6. 10.06.2027 23,75 eurot

3.7. 10.07.2027 23,75 eurot

3.8. 10.08.2027 23,75 eurot

3.9. 10.09.2027 23,75 eurot

3.10. 10.10.2027 23,75 eurot

4. Mõista S Klt Revensen OÜ kasuks välja 08.08.2023 laenulepingust nr XXX

edasiulatuvalt põhinõue 430,05 eurot igakuiste osamaksetena järgmiselt:

4.1. 08.08.2025 1,23 eurot

4.2. 08.09.2025 17,81 eurot

4.3. 08.10.2025 17,81 eurot

4.4. 08.11.2025 17,81 eurot

4.5. 08.12.2025 17,81 eurot

4.6. 08.01.2026 17,81 eurot

4.7. 08.02.2026 17,81 eurot

4.8. 08.03.2026 17,81 eurot

4.9. 08.04.2026 17,81 eurot

4.10. 08.05.2026 17,81 eurot

4.11. 08.06.2026 17,81 eurot

4.12. 08.07.2026 17,81 eurot

4.13. 08.08.2026 17,81 eurot

4.14. 08.09.2026 17,81 eurot

4.15. 08.10.2026 17,81 eurot

4.16. 08.11.2026 17,81 eurot

4.17. 08.12.2026 17,81 eurot

4.18. 08.01.2027 17,81 eurot

4.19. 08.02.2027 17,81 eurot

4.20. 08.03.2027 17,81 eurot

4.21. 08.04.2027 17,81 eurot

4.22. 08.05.2027 17,81 eurot

4.23. 08.06.2027 17,81 eurot

4.24. 08.07.2027 17,81 eurot

4.25. 08.08.2027 19,19 eurot

5. Välja mõistetud summad peab S K tasuma Revensen OÜ arveldusarvele xxx. Makse

selgitus

on

„võlgniku

nimi, isikukood

ja tsiviilasja number“.

6. Jätta rahuldamata Revensen OÜ hagi S K vastu laenulepingust XXX tuleneva

põhivõlgnevuse 959,94 euro, intressi 129,74 euro, lepingu hooldustasu 19,20 euro,

sissenõudmiskulude 30,00 euro ja seisuga 18.03.2025 sissenõutavaks muutunud

lepingujärgse viivise 127,45 euro ning alates 19.03.2025 viivise nõudes põhinõudelt

1194,45 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 32,00% aastas

väljamõistmise nõudes.

7. Jätta rahuldamata Revensen OÜ hagi S K vastu laenulepingust nr XXX tuleneva

põhivõlgnevuse 528,89 euro, intressi 82,06 eurot, lepingu hooldustasu 14,31 eurot,

sissenõudmiskulude 30,00 eurot ja seisuga 18.03.2025 sissenõutavaks muutunud

lepingujärgse viivise 59,50 eurot ning edaspidi viivise alates 19.03.2025 põhinõudelt

763,40 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 30,00% aastas

nõudes.

8. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab

apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja nõuab kostjalt 10.10.2022 sõlmitud laenulepingust XXX tuleneva põhivõlgnevuse

1194,45 euro, intressi 129,74 euro, lepingu hooldustasu 19,20 euro, sissenõudmiskulude 30,00

euro ja seisuga 18.03.2025 sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 127,45 euro ning alates

19.03.2025 viivise põhinõudelt 1194,45 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras

32,00% aastas väljamõistmist. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks 08.08.2023

sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 763,40 eurot, intress 82,06 eurot, lepingu

hooldustasu 14,31 eurot, sissenõudmiskulud 30,00 eurot ja seisuga 18.03.2025 sissenõutavaks

muutunud lepingujärgne viivis 59,50 eurot ning edaspidi viivised alates 19.03.2025 põhinõudelt

763,40 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 30,00% aastas. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt.

2. Kosja sõlmis 10.10.2022 Xxx OÜ-ga (edaspidi ka laenuandja) laenulepingu nr XXX

1500,00 euro saamiseks. Pooled sõlmisid internetiportaali vahendusel kirjalikku taasesitatavas

vormis laenulepingu, mis koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja

laenulepingu üldtingimustest. Laenulepingu nr XXX alusel võttis kostja laenu 1500,00 eurot

intressiga 32.00% aastas ja 0.089% päevas, tagasimakseperioodiga 60 kuud, kohustusega tasuda

alates 10.11.2022 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 10. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja

lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 54,89 eurot. Laenulepingu alusel kohustus

kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 10.10.2027. Kokku kohustus kostja tasuma 3368,40 eurot

(igakuised osamaksed 54,89 eurot x 60 kuud + 60,00 eurot lepingutasu). Vastavalt laenulepingu p.

1.11. ja laenulepingu põhitingimuste p. 3 krediidikulukuse määr on 47,71% aastas. Xxx OÜ maksis

kostjale laenusumma välja 10.10.2022. Sellega said laenuandja kohustused täidetud ja kostjal

tekkis kohustus laenulepingus sätestatud tingimusi täita.

3. Pärast laenulepingu nr XXX sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 1190,49

eurot. Tulenevalt VÕS § 415 lg 2 loeb hageja, et täitmine on toimunud esimeses järjekorras

sissenõudmiskulude katteks, põhikohustuse katteks ja seejärel sissenõutavaks muutunud intressi

katteks ning hooldustasu katteks.

4. Makseviivituse

tõttu

saatis laenuandja

kostjale

korduvalt

nii

tasuta kui

ka tasulisi meeldetuletusi. Xxx OÜ saatis 26.10.2024 kostjale laenulepingu

ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 kalendripäeva

jooksul. Kostja ei tasunud võlgnevust ega avaldanud soovi kokkuleppele jõudmiseks. Xxx OÜ

edastas 18.11.2024 kostjale teatise laenulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas, et kõik lepingust

tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava

summa tasumist 14 kalendripäeva jooksul. Seisuga 18.11.2024 kostja oli viivitus 4 kuu ja 8 päeva

saamiseks. Pooled sõlmisid

internetiportaali vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis

eest. Kostja ei reageerinud Xxx OÜ nõuetele, misjärel Xxx OÜ loovutas 14.02.2025 talle kuuluva

nõude kostja vastu Revensen OÜ-le.

5. Kosja sõlmis 08.08.2023 Xxx OÜ-ga (laenuandja) laenulepingu nr XXX 900,00 euro

laenulepingu, mis

koosneb

hagiavaldusele

lisatud laenulepingu põhitingimustest

ja laenulepingu üldtingimustest.

Laenulepingu nr XXX alusel võttis kostja laenu 900,00

kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 08.08.2027. Kokku kohustus kostja tasuma 1730,28

eurot intressiga 30.00% aastas ja 0.083% päevas, tagasimakseperioodiga 48 kuud, kohustusega

tasuda alates 08.09.2023 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 08. kuupäevaks laenu põhiosast,

intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 35,11 eurot. Laenulepingu alusel

kohustus eurot (igakuised osamaksed 35,11 eurot x 48 kuud + 45,00 eurot lepingutasu). Vastavalt

laenulepingu p. 1.11. ja laenulepingu põhitingimuste p. 3 krediidikulukuse määr on 45,96% aastas.

Xxx OÜ maksis kostjale laenusumma välja 08.08.2023.

6. Pärast laenulepingu nr

XXX sõlmimist

on

laenuandjale laekunud

kostjalt kokku 426,21 eurot. Tulenevalt VÕS § 415 lg 2 loeb hageja, et täitmine on

toimunud esimeses järjekorras sissenõudmiskulude katteks, põhikohustuse katteks ja seejärel

sissenõutavaks muutunud intressi katteks ning hooldustasu katteks. Makseviivituse tõttu saatis

laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. Xxx OÜ saatis 24.11.2024

kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda

hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul. Kostja ei tasunud võlgnevust ega avaldanud soovi

kokkuleppele Seisuga 17.12.2024 kostja oli viivitus 5 kuu ja 9 päeva eest (alates 12 -16

osamaksest ja osaliselt jõudmiseks. Xxx OÜ edastas 17.12.2024 kostjale teatise laenulepingu

ülesütlemise kohta, milles teatas, et kõik lepingust tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks

ning nõudis kogu

laenulepingu alusel võlgnetava

summa

tasumist

kalendripäeva jooksul.

17 osamakse). Kostja ei reageerinud Xxx OÜ nõuetele, misjärel Xxx OÜ loovutas 14.02.2025 talle

kuuluva nõude kostja vastu Revensen OÜ-le.

7. Hageja on seisukohal, et laenuandja on juhindunud vastutustundliku laenamise põhimõttest.

Kostja netosissetulek oli esimese laenutaotluse ajal summas 1700 eurot. Kehtivad

finantskohustused summas 200 eurot ja majapidamiskulud summas 300 eurot.

Laenueesmärgiks märkis kostja remont. Kostja märkis, et töötab xxx-s ja tema tööstaaž on

rohkem kui 5 aastat. Ülalpeetavaid ei olnud. Ta on xxx ja elab xxx juures. Kostja pangakonto

väljavõtte järgi olid kostja sissetulekud summas 1619,78 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte

järgi olid kostja kehtivad finantskohustused summas 831,09 eurot. Kostja märkis oma

taotluses, et tema kehtivad finantskohustused on summas 200 eurot. Laenuandja võttis

arvesse, et kostja finantskohustused on summas 831,09 eurot. Kostjal ei olnud laenu

väljastamise ajal maksehäireid. Pärast laenu väljastamist on igakuine kohustus koos laenuandja

kuumaksega, 1185,98 eurot (kostja

märkis netosissetulekuks 1750 eurot. Kehtivad

finantskohustused summas 220 eurot ja

finantskohustused 831,09 + majapidamiskulud 300 (märgitud laenutaotluses) + väljastatud laen

54,89 = 1185,98). Reserv summas 433,80 eurot (1619,78-1185,98).

8. Teise

laenutaotluse esitas kostja 08.05.2023

aastal. Laenutaotluses

kostja

majapidamiskulud summas 250 eurot. Laenueesmärgiks märkis kostja remondi. Kostja märkis, et

tema tööstaaž on kuni 10 aastat. Kostja pangakonto väljavõtte järgi olid sissetulekud 1549,54 eurot

ja kehtivad finantskohustused summas 1064,52 eurot. Pärast laenude väljastamist on igakuine

kohustus koos laenuandja kuumaksega, 1349,63 eurot (kostja finantskohustused 1064,52 +

majapidamiskulud 250 + väljastatud laen 35,11 = 1349,63). Reserv summas 199,91 eurot

(1549,541349,63).

9. Vastuseks kohtu nõudele esitas hageja 05.06.2025 alternatiivnõude juhuks, kui kohus leiab, et

laenulepingust nr XXX

edasiulatuvalt põhinõue 234,51 eurot igakuiste osamaksetena esialgne

krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja palub mõista kostjalt

hageja kasuks välja 10.10.2022 laenulepingust nr XXX edasiulatuvalt põhinõue

234,51 eurot igakuiste osamaksetena järgmiselt: 10.01.2027 – 20,76 eurot, 10.02.2027 –

10.10.2027 – 23,75 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja 08.08.2023

järgmiselt: 08.08.2025 – 1,23 eurot, 08.09.2025 – 08.07.2027 – 17,81 eurot, 08.10.2025 – 19,19

eurot. Välja mõistetud summad tasuda hageja arveldusarvele XXX. Makse selgitus on „võlgniku

nimi, isikukood ja tsiviilasja number“.

10. Krediidiandja ütles kostjaga sõlmitud laenulepingu nr XXX erakorraliselt üles

18.11.2024.Laenulepingu nr XXX järgi sai kostja laenu 1425,00 eurot. Hageja võlgnevuse

ümberarvestuse kohaselt on hageja arvestanud kostja poolt lepingu täitmiseks tasutud summa

1190,49 eurot põhivõla katteks. Kuivõrd kostja ei pea maksma intressi ning hageja on

arvestanud ümber kõik kostja poolt tehtud maksed põhivõlgnevuse katteks, siis 18.11.2024

seisuga pidi kostja maksma vastavalt lepingu nr XXX uue maksegraafikule põhiosa katteks

600,08 (23,75x25 + 23,75/30x8=600,08) eurot. Kostja on tasunud enne lepingu erakorralist

ülesütlemist 1190,49 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga ehk 18.11.2024 oli kostjal ettemaks.

Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Sellisel juhul ei ole

ülesütlemisavaldusel õiguslikku toimet. Kuivõrd tarbijakrediidilepingu ülesütlemiseks ei olnud

alust, siis ei saanud laenukohustus muutuda kogu ulatuses sissenõutavaks. Arvestades, et

laenulepingu nr XXX järgi kuulus hagi esitamise ajaks, s.o 18.03.2025 seisuga tagastamisele

krediidi põhiosa summas 695,08 eurot (vt antud seisukoht uus maksegraafik lisa 1), kuid kostja

on tasunud 1190,49 eurot, siis ei tekkinud kostjal krediidi põhiosa võlgnevust hageja ees hagi

esitamise hetke seisuga.

11. Laenulepingu nr XXX järgi sai kostja laenu 855,00 eurot. Hageja võlgnevuse ümberarvestuse

kohaselt on hageja arvestanud kostja poolt lepingu täitmiseks tasutud summa 426,21 eurot

põhivõla katteks. Kuivõrd kostja ei pea maksma intressi ning hageja on arvestanud ümber kõik

kostja poolt tehtud maksed põhivõlgnevuse katteks, siis 17.12.2024 seisuga pidi kostja

maksma vastavalt lepingu nr XXX uue maksegraafikule põhiosa katteks 290,30 (17,81x16 +

17,81/30x9=290,30) eurot. Kostja on tasunud enne lepingu erakorralist ülesütlemist 426,21

eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga ehk 17.12.2024 oli kostjal ettemaks. Seega ei olnud

krediidiandjal alust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Sellisel juhul ei ole

ülesütlemisavaldusel õiguslikku toimet. Kuivõrd tarbijakrediidilepingu ülesütlemiseks ei olnud

alust, siis ei saanud laenukohustus muutuda kogu ulatuses sissenõutavaks.. Kuivõrd

ülesütlemine ei olnud kehtiv, siis leping kehtib ning graafiku kohased ei ole tulevased maksed

sissenõutavaks muutunud.

12. Hageja esitab kohtule TsMS § 369 alusel edasiulatuva nõude ning palub kohtul välja mõista

kostjalt edasiulatuvad maksed 05.06.2025 esitatud graafikute alusel. Hageja samuti palub

määrata kohtuotsuse täitmise korra, mille alusel palub kohustada kostjat tasuda igakuiselt iga

08.kuupäeva Revensen OÜ arveldusarvele XXX.

KOSTJA VASTUVÄITED

13. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 04.04.2025

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

14. Hageja 05.06.2025 menetlusdokument ja Harju Maakohtu 09.05.2025 korraldav kohtumäärus

(lahendi teatavaks tegemise ja lõplike seisukohtades esitamise ajad) on kostjale kätte toimetatud

25.05.2025 avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

15. Kostja hagiavaldusele vastanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

16. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt, so 05.06.2025 esitatud

alternatiivnõude osas.

17. Kohus võtab 05.06.2025 hageja esitatud alternatiivnõude menetlusse. Nimetatud nõue on

kostjale kätte toimetatud avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

18. Kohus võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise

ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses

sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all

(TsMS § 405 lg 1 p 5). Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas

tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid

ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo nr 3-2-1-23- 16, p 16). Kui kohus

menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).

19. Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui lepingust ei tulene

teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel

(VÕS § 82 lg 7 ls 2). Raha maksmise aluseks olev kohustus võib tuleneda seadusest või

lepingust. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui

rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi lahendamiseks

tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja

rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.

20. Kohus tuvastab, et kostja sõlmis 10.10.2022 Xxx OÜ-ga laenulepingu nr XXX, mille alusel sai

kostja laenu 1500,00 eurot intressiga 32.00% aastas ja 0.089% päevas, tagasimakseperioodiga

60 kuud, kohustusega tasuda alates 10.11.2022 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 10.

kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas

54,89 eurot (dtl 42-44). Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt

10.10.2027. Pärast laenulepingu nr XXX sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku

1190,49 eurot. Kostja sõlmis 08.08.2023 Xxx OÜ-ga (laenuandja) laenulepingu nr XXX,

mille alusel sai kostja laenu 900,00 eurot intressiga 30.00% aastas ja 0.083% päevas,

tagasimakseperioodiga 48 kuud, kohustusega tasuda alates 08.09.2023 annuiteetgraafiku

alusel iga kuu 08. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid

makseid summas 35,11 eurot (dtl 66-68). Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu

tagastama hiljemalt 08.08.2027. Pärast laenulepingu nr XXX sõlmimist on laenuandjale

laekunud kostjalt kokku 426,21 eurot.

21. Xxx OÜ on andnud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on

tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Seega on mõlemad lepingud kvalifitseeritavad

tarbijakrediidilepingutena.

22. Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule

õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel

lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites

väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija

selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020

otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

23. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

24. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49

lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3

(ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne

eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida

andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast

infot küsida tarbijalt endalt. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg

4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul,

kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. 25. Kohus on seisukohal, et hageja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet.

Käesoleval juhul on pangakonto väljavõtted kogutud. Kohtu hinnangul ei ole laenuandja aga

analüüsinud kontoväljavõtteid piisava põhjalikkusega. Kontoväljavõtetest nähtuvalt on kostjal

mitmed laenud. Pärast esimese laenu väljastamist on igakuine kohustus koos laenuandja

kuumaksega, 1185,98 eurot (kostja finantskohustused 831,09 + majapidamiskulud 300 (märgitud

laenutaotluses) + väljastatud laen 54,89 = 1185,98). Pärast teise laenu väljastamist oli kostja

igakuine kohustus koos laenuandja kuumaksega, 1349,63 eurot (kostja finantskohustused 1064,52

+ majapidamiskulud 250 + väljastatud laen 35,11 = 1349,63) Eluasemekulude kandmist kostja

kontodelt ei nähtunud. Veel lisanduvad toidukulud. Eluasemekulude mittenäitamine oleks pidanud

olema laenuandjale ohumärk. Isegi kui need kostjal laenusaamise hetkel puudusid, pidi hageja

arvestama nende tekkimisega igal hetkel. Samuti pidi kostjale olema ohumärk kostja varasem

maksekäitumine (mitmed kiirlaenud võetud lühikese perioodi jooksul ning finantskohustuste

tegelik suurus). Laenuandja ei oleks saanud hinnates kostja majapidamiskulusid, eluaset jne leida,

et kostjal on piisavalt rahalisi vahendeid suutmaks tasuda elamiskulude ja toidu eest pärast

finantskohustuste tasumist.

26. Kohtu hinnangul ei ole laenuandja hinnanud, millist mõju avaldavad laenukohustused kostja

finantsseisule. Samuti ei hinnanud hageja kas kostja suudab kohustusi täita asjaolude muutumise

korral (nt kommunaalkulude lisandumisel, toidukulude suurenemisel ning intressimäärade tõusu

korral). Tarbija krediidivõime hindamisel peab krediidiandja veenduma, et tarbija suudaks krediidi

tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Antud

juhul võib arvata, et kostja näol on tegemist isikuga, kes on jäänud oma laenudega n.ö

laenuorjusesse. 27. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid kogumis ei oleks saanud krediidiandja

jõuda VÕS § 4034 lg 6 tähenduses järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Kohtu hinnangul ei

hinnanud hageja kostja krediidivõimelisust piisava hoolsusega. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3

järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja

KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus

esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada

(RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-1421710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud. VÕS § 4034 lg 13

kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis

krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada,

et kostja oleks esitanud hagejale tahtlikult andmeid, mille alusel krediidiandja on hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti või et kostja oleks jätnud nõutud andmed esitamata.

28. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on

andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks

koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles

ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

29. Hagiavalduse kohaselt ei täitnud kostja lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt,

mistõttu saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg

võlgnevuste tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles

hageja mõlemad lepingud üles. Arvestades kõik kostja mõlema krediidilepingu katteks tehtud

tagasimaksed põhinõude katteks, ei saa lugeda krediidilepinguid kehtivalt üles öelduks. Selleks

hetkeks ei olnud krediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud, s.o kostja ei olnud kolme

üksteisele järgneva osamaksega võlas. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks. Sellisel juhul ei ole ülesütlemisavaldusel õiguslikku toimet.

30. Kostja on tasunud enne lepingu XXX erakorralist ülesütlemist 1190,49 eurot. Lepingu

ülesütlemise seisuga ehk 18.11.2024 oli kostjal ettemaks. Uue maksegraafiku järgi kostjal on

ettemaks kuni 10.12.2026. Laenulepingu nr XXX järgi sai kostja laenu 855,00 eurot ning kostja on

tasunud enne lepingu erakorralist ülesütlemist 426,21 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga ehk

17.12.2024 oli kostjal ettemaks. Kuivõrd ülesütlemised ei olnud kehtivad, siis mõlemad lepingud

kehtivad ning tulevased maksed ei ole sissenõutavaks muutunud.

31. Hageja on esitanud alternatiivselt ka lepingute täitmise nõude ning taotleb tulevikus

sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks. 32.

TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate

kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida.

Arvestades, et kostja ei ole rohkem kui poole aasta vältel täitnud tarbijakrediidilepingutest

tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks

muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu. Kohus leiab, et kui nõue ei ole otsuse tegemise ajaks

sissenõutavaks muutunud, tuleb kohtuotsuse resolutsioonis märkida, mis ajal, mille osas hagi

rahuldati tuleb täita. Kui kohustus muutub ositi sissenõutavaks, tuleb täitmise aeg märkida selliselt,

et iga kohustuse puhul oleks arusaadav, millal see kohustus täita tuleb. Kohtuotsuses otsuse

täitmise korra kindlaksmääramise võimaluse sätestab TsMS § 445.

33. Eelviidatud sätetest tulenevalt mõistab kohus kohtuotsusega kostjalt välja tulevikus

sissenõutavaks muutuva kohustuse laenulepingute nr XXX ja XXX alusel

05.06.2025 esitatud graafikute alusel.

34. Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressinõue, lepingu hooldustasu nõue,

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue ja viivisenõue jäävad rahuldamata. Samuti jääb hagi

rahuldamata osaliselt põhinõuete osas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

35. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või

osaliselt poolte endi kanda. 36. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). See, millisel

TsMS § 163 lg-s 1 nimetatud viisil kohus hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud jaotab, on

Riigikohtu praktika kohaselt kohtu diskretsiooniotsus. Olukorras, kus kõik hagis esitatud nõuded

on suunatud raha maksmisele, on põhjendatud lähtuda menetluskulude jaotamisel hageja rahaliste

nõuete rahuldamise proportsioonist, kuid see ei takista kohtul rahaliste nõuete rahuldamise ulatuse

kõrval arvestada konkreetses asjas ka muid asjaolusid, sh seda, kuidas lahenesid asjas kesksed

vaidlusküsimused ja millest tingitult on pooltel menetluses kulud tekkinud (RKTKo 28.09.2020, 2-

16-8751, p 31).

37. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on

selline jaotus õiglane arvestades hagihinda ning sissenõutavaks muutunud summa ja

tulevikukohustuse välja mõistmist.

38. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Almere

kohtunik