2-24-134754/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. juuli 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-24-134754

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi P.Z vastu põhivõla

234 euro 39 sendi, viivise ja sissenõudekulu

saamiseks

Tsiviilasja hind

331 eurot 27 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves

Kostja: P.Z (isikukood XXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista P.Z-ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja võlgnevus 288 eurot 49 senti

(põhinõue 234 eurot 39 senti, viivis 39 eurot 10 senti ja sissenõudekulu 15 eurot).

3. Mõista P.Z-ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja lisanduv viivis tasumata

põhinõudelt alates 11. jaanuarist 2025 kuni põhinõude (234 euro 39 sendi) täieliku

täitmiseni määras 0,05% päevas.

4. Jätta menetluskulud hagi P.Z kanda.

5. Mõista P.Z-ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 242 eurot.

6. Mõista P.Z-ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskuludelt (242 eurolt)

alates alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse või kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 26. septembril 2024 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse P.Z-ilt (kostja) 316 euro 32 sendi saamiseks. Kuna

makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas Pärnu

Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja palub 10. jaanuaril 2025 esitatud hagis välja mõista kostjalt enda kasuks võlgnevus

234 eurot 39 senti, viivis 39 eurot 10 senti ja sissenõudekulu 15 eurot. Samuti palus hageja

mõista kostjalt enda kasuks välja viivise põhinõudelt alates 11. jaanuarist 2025 kuni

põhinõude täieliku täitmiseni määras 0,05% päevas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Tele 2 Eesti AS (edaspidi esialgne võlausaldaja)

6. novembril 2023 ja 24. novembril 2023 Tele 2 liitumislepingu nr 301122988. Kostja on

lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Esialgne võlausaldaja luges lepingu ülesöelduks

alates 14. maist 2024 ning oma nõuded kostja vastu hagejale.

3. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse

tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale 11. juunil 2025

saadetud kostja registrisse kantud e-posti aadressil XXX ning kostja on samal kuupäeval

kinnitanud dokumentide kättesaamisest. Seega on kostja teadlik kirjaliku vastamise

kohustusest. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (25. juuniks 2025) ega ka hiljem hagile

vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta

kohtu määratud tähtajaks.

4. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud

asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu

rahuldab kohus hagi.

5. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava

osata.

6. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

7. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 100 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 427 eurot (3,5 h; 122

eurot tund koos käibemaksuga).

TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud

hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud

riigilõiv 100 eurot.

TsMS § 144 p 7 järgi on maksekäsu kiirmenetluse kulu kohtuväline kulu. Kohus loeb

maksekäsu kiiremenetluse kulu 20 eurot põhjendatud kuluks.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult

lihtsa tüüphagiga (hageja tugines sellele, et kostja ei täitnud sideteenuse osutamise lepingust

tulenevaid kohustusi), poolte vahel ei olnud vaidlust ning asi lahendatakse tagaseljaotsusega,

samuti ei saanud keeruline olla kohtule esitatud tõendite kogumine, peab kohus käesolevas

asjas põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 122 eurot (1 h x 100 x 1,22).

Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10 on hageja kinnitanud, et ta on piiratud

käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada.

Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 242 eurot (100 + 20 + 122). Vastavalt

hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

8. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik