4-25-1578/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Väärteoasi nr.

4-25-1578

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.06.2025.a Tallinn

Väärteoasja number

4-25-1578

Kohtukoosseis

Kohtunik Merle Parts

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Kadri Vlassov

Natalija Mehh

Kohtuasi

K K’i (isikukood: xxx) väärteokaebus nr 4-25-1578

Vaidlustatud lahend

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi

07.04.2025.a otsus väärteoasjas nr. 2317,25,000634.

Asja läbivaatamise kuupäev

11.06.2025.a.

Istungil osalenud isikud

kaebuse esitaja K K

kohtuvälise menetleja esindaja, PPA Põhja prefektuuri

Lääne-Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse

kohtuesindusgrupi esindaja Jaak Paju

RESOLUTSIOON

Jätta K Ki kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 07.04.2025.a otsus

väärteoasjas nr. 2317,25,000634 muutmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel,

kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise

soovist Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades

kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks

tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 02.07.2025.a.

Asjaolud ja menetluskäik

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna uurija I. P koostas

17.03.2025.a väärteoprotokolli AB 1639994 K Kile selle eest, et tema, 19.12.2024.a kella 01:32 ajal

Harjumaal, Tallinnas, Kivila tn 34 juures, juhtis mootorsõidukit XXX reg. nr XXX, ei hoidunud

kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, ei kohandanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks ning

ei arvestanud oma sõidukiiruse valikul teeolusid ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda

sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette

aimama. Antud nõuete rikkumise tõttu kaotas sõiduki üle juhitavuse ja sõitis vasakule vastu pargitud

sõidukit XXX reg märk XXX. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju K B’ile (varaline kahju

fikseeritud fotodega ja sõiduki vaatlusprotokolliga). Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid

liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli

nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Kasutatud mootorsõiduk ei olnud läbinud tähtaegselt

tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Nimetatud tegevusega rikkus K K väärteoprotokolli kohaselt LS §

16 lg 1, § 50 lg 3 p 1, § 169 lg 4 p 4, 5, § 169 lg 5, § 73 lg 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteod,

mis on kvalifitseeritavad LS § 223 lg 1, § 236 lg 1, § 207 lg 1 järgi.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

kohtuesindusgrupi uurija abi M P koostas 07.04.2025.a väärteoasjas nr. 2317,25,000634 K Ki suhtes

väärteootsuse ning KarS § 56 lg 1 ja § 63 lg 1, 3 alusel karistas K Ki LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga

105 trahviühiku ulatuses, s.o summas 420 eurot ja LS § 223 lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks ning LS § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 105 trahviühiku ulatuses,

s.o summas 420 eurot ja LS § 236 lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega 3 kuuks.

Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja otsuse

lisakaristuse kohaldamise osas ning alternatiivselt juhtimisõiguse äravõtmine asendada üldkasuliku

tööga. Kaebuse esitaja töötab autojuhina ning juhtimisõigusest ilma jäämisel kaotaks ta ka töökoha.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. Kaebuse esitaja selgitas, et ta soovib, et tema

rahaline karistus jääks samaks, aga et talle jääksid load alles. Ta on nõus juhtimisõiguse äravõtmise

asemel sooritama üldkasulikku tööd. Ka selgitas, et tal on raske tööd hoida ja tööd leida, kuna ta on

xxx, tal on xxx ja kui ta on kohas, kus on palju rahvast, siis tal xxx. xxx töö on selline, kus ta saab üksi

olla.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebuse esitaja on kõik temale etteheidetavad rikkumised

toime pannud, määratud karistused on põhjendatud. Tegemist on isikuga, kellel on varasemalt olnud

korduvalt kokkupuuteid politseiga, tema suhtes on varasemalt kriminaalasjas kohaldatud

mõjutusvahendit. Antud juhul sõitis kaebuse esitaja vastu teist autot ning isegi ei proovinud välja

selgitada, mida sündmuskohal teha ja mis moodi antud olukorda lahendada. Kohtuvälise menetleja

esindaja palus jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolte

esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et esitatud kaebus

rahuldamisele ei kuulu.

Kohus märgib esmalt, et väärteokaebuse lahendamisel peab kohus lähtuma väärteomenetluse

seadustiku (VTMS) §-st 133 ning VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise

aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja K K oli isik, kes 19.12.2024.a kella

01:32 ajal Harjumaal, Tallinnas, Kivila tn 34 juures, juhtis mootorsõidukit xxx reg. nr XXX, ei

hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, ei kohandanud oma sõiduki kiirust olukorrale

vastavaks ning ei arvestanud oma sõidukiiruse valikul teeolusid ning muid liiklusolusid, et ta suudaks

seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht

pidi ette aimama. Antud nõuete rikkumise tõttu kaotas sõiduki üle juhitavuse ja sõitis vasakule vastu

pargitud sõidukit XXX reg märk XXX. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju K B’ile (varaline

kahju fikseeritud fotodega ja sõiduki vaatlusprotokolliga). Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt

politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli

nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Kasutatud mootorsõiduk ei olnud läbinud tähtaegselt

tehnonõuetele vastavuse kontrolli.

Eelnimetatud rikkumisi kaebuse esitaja ka ei eita ning need asjaolud nähtuvad üheselt väärteoasjas

kogutud ja kohtuistungil uuritud kirjalikest tõenditest ning kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud K Bi

ütlustest.

Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditega, milliseid

kohus uuris, kinnitust leidnud kohtuvälise menetleja otsuses kajastatud kõigi kolme väärteo

toimepanemine K Ki poolt.

K Ki süü LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud esmalt

kaebuse esitaja enese antud selgitustega selle kohta, et ta sõitis ning kaotas juhitavuse, lume all oli

kiilakas jää ning ta sõitis teisele sõidukile otsa (tl 46). Vastusena kohtule selgitas, et avarii tagajärjel

puutusid kokku tema ja pargitud sõiduki esiosad (tl 48).

Kohtuistungil vaadeldi vaatlusprotokolli (lk 12) lisaks olevat videosalvestist (External

2_kivila15_20241219021438_20241219025514_174195916.mp4), mis samuti kinnitab väärteo

toimepanemist. Kohus selgitab, et tulenevalt vaatlusprotokollist on videosalvestis kellaajaliselt 1 h

ajast eest. Salvestiselt nähtub, et kell 02:32:36 ilmub paremal üleval nurgas kaamera vaatevälja halli

värvi sõiduauto, mis sõidab esiosaga vastu pargitud sõidukit. On tuvastatav, et sõidukijuht ei arvesta

ilmastikuoludega (kaotab juhitavuse ning otsejoones sõidab vastu pargitud sõidukit). Videosalvestiselt

nähtub, et liiklusolud on talvised, maa on kaetud lumekihiga ning kergelt tuiskab lund. Lisaks

eelrefereeritud tõenditele (kaebuse esitaja ütlused, videosalvestis), on kaebuse esitaja süü tõendamist

leidnud ka sündmuskoha vaatlusprotokolliga (lk 1), millest nähtuvad avariis osalenud sõidukite ja

sündmuskoha andmed. Süüteoteatest ja lisatud fotodest nähtub, et sõidukil XXX reg nr. XXX on

kahjustatud sõiduki parempoolne esinurk, parem velg, ratas (lk 2, fotod CD-plaadil). Sõiduki XXX reg

nr. XXX vaatlusprotokollist (lk 10) ja sellele lisatud fotodest (CD-plaadil) nähtub, et sõidukil on

kahjustatud parempoolne esinurk, parem esiratas, velg, amort.

Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle ka mootorsõiduki XXX reg nr. XXX omanik K B, kes küll

avariid pealt ei näinud, kuid kes selgitas, et hommikul ta avastas, et ta auto on katki, ta helistas

politseisse, seejärel kirjutas politseile avalduse ning hakkas ka ise aktiivselt otsima sõidukit, kes tema

autole otsa sõitis. Ta selgitas, et käesolevaks hetkeks on auto korda tehtud (tl 49), kuid algselt ei olnud

võimalik autoga sõita, kang, rehv, velg olid katki (tl 50). Kohus peab tunnistaja ütlusi usaldusväärseks

ja arvestab neid tõendina, sest need riimuvad kohtus uuritud sõiduki vaatlusprotokolliga tekitatud

vigastuste kohta. Niisamuti selgitas tunnistaja, et ta kaebuse esitajat isiklikult ei tunne, seega puudub

põhjus ebaobjektiivsuseks.

Kaebuse esitaja süü on eelnimetatuga tõendamist leidnud, tõendid on omavahel riimuvad ja kohtul

puudub alus nende usaldusväärsuses kahelda ning on tõendatud, et K K ei arvestanud oma sõidukiiruse

valikul teeolusid, kaotas sõiduki üle juhitavuse ning põhjustas liiklusõnnetuse, tekitas varalise kahju.

LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo osas leiab kohus samuti, et K Ki süü on tõendamist

leidnud. Kaebuse esitaja ise selgitas, et kuna see oli esimene kord (teisele sõidukile otsa sõitmine), siis

ta ei teadnud, mida teha, tal tekkis paanikahoog ja ta sõitis ära (tl 46-47). Lisaks on ka antud episoodis

tõendiks kohtuistungil vaadeldud vaatlusprotokolli lisaks olev videosalvestis (faili nimi eelnevalt

kajastatud), millest nähtub, et hall sõiduk peale pargitud sõidukile otsasõitmist tagurdab, seejärel

liikudes edaspidi, lahkub sündmuskohalt (aeg salvestisel 02:32:41 alates). Kohtus leidis tõendamist, et

kaebuse esitaja põhjustas liiklusõnnetuse, seda ta ka ise ei eita, kuid ei ole eluliselt usutav, et kaebuse

esitajal tekkis paanikahoog ning seetõttu ta ei teadnud mida teha. Antud väite kohta pole mitte

mingisugust meditsiinilist dokumentatsiooni esitatud. Kaebuse esitajal oli kohustus autost väljuda,

sõidukid üle vaadata ning üritada välja selgitada kahju saanud sõiduki omanik, kuid selle asemel

nähtub videosalvestisest, et kaebuse esitaja isegi ei üritanud sündmuskohal mingit lahendust leida,

kuivõrd koheselt peale liiklusõnnetuse põhjustamist sõiduk lahkub sündmuskohalt. Seega oli

lahkumine pahatahtlik ning ilmselge soov tehtut varjata.

Niisamuti leidis tõendamist, et kaebuse esitaja poolt kasutatud mootorsõiduk ei olnud läbinud

tehnonõuetele vastavuse kontrolli, s.o kaebuse esitaja süü leidis tõendamist ka LS § 207 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemises. Kaebuse esitaja vastates kohtule selgitas, et tal ei olnud sel

ajal tehtud tehnoülevaatust (tl 49), sõiduki andmeid käsitleb päring (lk 17).

Kohus on seisukohal, et tõendamist on leidnud K Ki poolt väärteootsuses märgitud liiklusseaduse

nõuete rikkumised, rikutud on LS § 16 lg 1; § 50 lg 3 p 1; § 169 lg 4 p 4, 5; § 169 lg 5 ja § 73 lg 2

kohustusi. LS § 16 lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma

käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või

keskkonda. LS § 50 lg 3 p 1 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks,

kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul sõidukiiruse valikul

arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi,

liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse

piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Käesoleval juhul K K

mootorsõiduki juhtimisel ei hoidnud kõigest, mis võib kahjustada vara (teist sõidukit), samuti ei

kohandanud oma sõidukiirust olukorrale vastavaks, samuti ei arvestanud sõidukiiruse valikul teeolude

ja muude liiklusoludega, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoole nähtavusulatuse piires ning teel

oleva sellise takistuse ees, mida pidi ette aimama, mistõttu oma tegevusega põhjustas varalise kahju

parkiva sõiduki omanikule. Samuti on tõendamist leidnud, et K K ei täitnud LS § 169 lg 5 kohustust,

s.o kui varalise kahju saaja ei ole teada, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda

vastavalt politsei korraldusele. Sellega seonduvalt ei olnud täidetud ka LS § 169 lg 4 p 4, 5 nõuded,

mis on liiklusõnnetusest mitteteatamise lubatavuse eelduseks. Kohus leiab, et antud juhul esineb

põhjuslik seos kaebuse esitaja poolt liiklusõnnetuse põhjustamise ja sellest teatamata jätmise kohustuse

rikkumise vahel. Ka leidis tõendamist, et K K ei täitnud LS 73 lg 2 kohustust, s.o liikluses kasutatav

mootorsõiduk olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli.

Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et liiklusõnnetus toimus kohtuvälise menetleja poolt kogutud

tõenditest nähtuval ja väärteoprotokollis ning - otsuses sedastatud viisil. Kuivõrd kaebuse esitajale on

väljastatud kehtiv juhiluba, pidanuks ta liiklusteooria kohustusliku õppeprogrammi läbinuna olema ka

teadlik sellest, kuidas liiklusõnnetuse korral käituda, sh sellest, et olukorras, kus kahju saaja ei olnud

talle teada, tuleb koheselt teavitada politseid. Kaebuse esitaja selgitas, et tal tekkis paanika ja ta ei

teadnud, mida öösel teha. Kohus selgitab, et kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kaebuse

esitajal oleks pädevust andmaks meditsiinilist hinnangut oma terviseseisundile, ka on üldteada, et

politseile saab helistada 24/7, seega jääb antud isiku väide tagajärjetuks.

Liiklusseaduse rikkumised on kohtu hinnangul väärteoprotokollis õigesti märgitud ning

kvalifitseeritud LS § 223 lg 1, LS § 236 lg 1, LS § 207 lg 1 järgi, s.o vastavalt mootorsõidukijuhi poolt

liiklusnõuete rikkumisena, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju; liiklusõnnetuses

osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumisena, kui teatamine oli

kohustuslik; tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimine.

Kohus asub seisukohale, et K Ki poolt LS § 223 lg 1, LS § 236 lg 1, LS § 207 lg 1 järgi

kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus

õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohtus ei leidnud tõendamist rikkumised

väärteoasja menetlemisel. Kohtul puudub ka igasugune alus kahelda selles, et esineks menetluslikke

rikkumisi.

Kohus asub seisukohale, et K K on LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime pannud vähemalt

kaudse tahtlusega, kuivõrd ta pidi võimalikuks pidama süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist

(varalise kahju tekitamist ja liiklusõnnetuse toimumist) ja seda ka möönma. LS § 236 lg 1 järgi

kvalifitseeritava teo pani toime kavatsetult. Antud juhul pidi kaebuse esitaja kohustusliku

liiklusteooriaõppe läbinud isikuna mõistma, et põhjustas liiklusõnnetuse ning kuna varalise kahju saaja

ei olnud teada, nimetatud ei olnud kahju tekitamise eest vastutav isik, pidi ta olema teadlik kohustusest

teavitada politseid liiklusõnnetuse toimumisest. LS § 207 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo pani toime

otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et mootorsõiduk ei ole läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisude olemasolu menetlusaluse

isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg-

s 1, LS § 236 lg-s 1, § 207 lg-s 1 ettenähtud väärtegudena. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et

kaebuse esitajale süüks arvatavad teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud kaebuse

esitaja (§ 133 p 3). Kuna kaebuse esitaja rikkus LS § 16 lg 1, § 50 lg 3 p 1; § 169 lg 4 p 4, 5, § 169 lg

5, § 73 lg 2 sätestatud nõudeid, siis on tegemist väärtegudega vastavalt LS § 223 lg 1, § 236 lg 1, § 207

lg 1 mõttes ja need süüteod on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Riigikohtu praktika kohaselt

väärteomenetluses võib menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume tuletada KrMS §-st 202, mis on

VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses. Menetluse võib lõpetada juhul, kui

menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (RKKKo 3-1-1-

9-07, p 9.1). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa pidada isiku süüd väikeseks ning seda

põhjusel, et käesoleva väärteootsuse kohaselt pani kaebuse esitaja toime 3 liiklusrikkumist, ta jättis

kahju kandja olukorda, kus kahju tekitaja oleks jäänud tuvastamata teiste isikute mittesekkumisel (isik

iseseisvalt politseisse ei pöördunud). Eelpool nimetatud põhjustel puudub kohtul igasugune põhjendus

väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlusel.

Järgnevalt peatus kohus karistusel. Karistusseadustiku (KarS) § 56 lg 1 alusel on karistamise alus

isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule,

siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

Kuivõrd Kener K pani LS § 207 lg 1, § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime ühe teoga,

määratakse nende eest karistus KarS § 63 lg 1 kohaselt LS § 223 lg 1 järgi.

LS § 223 lg 1 näeb sanktsioonina ette põhikaristusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. LS § 236 lg 1 näeb sanktsioonina ette karistamise

rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni

kaheteistkümne kuuni.

Karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest. Kohtuväline menetleja on karistust kergendava asjaoluna

arvestanud kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohtus leidis tõendamist, et

K K pani toime kolm tahtlikku väärtegu, milledest neist kaks pani toime ühe teoga. Arvestades, et

kaebuse esitaja pani toime kolm väärtegu, sh ühiskonnaohtliku teo (liiklusõnnetuse põhjustamine), on

kohus seisukohal, et kaebuse esitaja süü on keskmisest suurem.

Karistusmäärasid puudutavalt märgib kohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on

kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole

kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või

raskendavate asjaoludega (RKKKo 3-1-1-77-11). Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja

otsusega K Kile määratud karistus, LS § 223 lg 1 järgi 105 trahviühiku ulatuses, s.o summas 420 eurot

ja LS § 236 lg 1 järgi 105 trahviühiku ulatuses, s.o summas 420 eurot, on põhjendatud. Põhikaristusena

kohaldatud rahatrahv on kaebuse esitaja tegevusvabadust kõige vähem riivav karistuse liik ja seda on

kohaldatud sanktsiooni keskmisest madalamas määras. Kohus asub seisukohale, et isikule mõistetud

rahatrahvide suurus on põhjendatud, kohtus ei ilmnenud ühtegi täiendavat asjaolu, mis tingiksid

karistuse kergendamise.

LS § 223 lg 1 näeb ette, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmist LS § 223 lg-s 1 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni ning LS

236 lg 2 näeb ette, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmist LS § 236 lg 1 sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni üheksa kuuni.

Väärteootsusega kohaldati K Kile juhtimisõiguse äravõtmist LS § 223 lg 2 alusel üheks kuuks ja LS §

236 lg 2 alusel kolmeks kuuks. Seega on kohtuväline menetleja antud juhul, leides, et lisakaristuse

kohaldamine on põhjendatud, kohaldanud seda mõlema rikkumise puhul sanktsiooni alammääras.

Lisakaristust puudutavalt nõustub kohus täielikult kohtuvälise menetleja otsuses toodud põhjendustega

selle kohta, et liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumine on toime pandud ilmse eesmärgiga varjata

eelnevalt toime pandud süülist tegu. Ka nõustub kohus kohtuvälise menetleja toodud põhjendustega

selle kohta, et liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnaohtlik tegu millega seatakse ohtu teiste

isikute vara ja kaasinimeste elu ning tervis ja nagu kohtuväline menetleja õigesti viitab, on riik nii

liiklusõnnetuse põhjustamisele kui ka sündmuskohalt lahkumisele vastavalt reageerinud ja näinud

antud rikkumiste eest ette ranged karistusmäärad, sh nii põhi, kui ka lisakaristusena juhtimisõiguse

äravõtmise võimaluse.

Karistusregistrist nähtuvalt on K Kil üks kehtiv väärteokaristus ja seda samuti liiklusseaduse sätete

rikkumisega seonduvalt (LS § 227 lg 2 järgi). Hoolimata varasemast väärteokaristusest ei ole kaebuse

esitaja teinud järeldusi käituda seadusekuulekalt ning on jätkanud liiklusalaste süütegude

toimepanemist, seejuures on tema teod läinud raskemaks. Kaebuse esitaja käitumine ilmestab isiku

ükskõikset suhtumist liiklusreeglite täitmisesse ning seega ei täidaks lisakaristuse kohaldamata jätmine

ka karistuse eesmärke. Ka üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades ei tohi kohaldatav karistus anda

ühiskonnale signaali, et justkui ei taunitaks õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut oluliselt

rangemal viisil.

Kaebuse esitaja rõhutas korduvalt, et tal on juhtimisõigust vaja seoses töökoha säilitamisega (autojuht).

Ka selgitas, et tulenevalt tema terviseseisundist saab ta teha ainult autojuhi tööd ning ta palus

lisakaristuse jätta kohaldamata ning asendada see üldkasuliku tööga. Esmalt selgitab kohus, et seadus

ei näe võimalust lisakaristuse asendamist üldkasuliku tööga. Teiseks, KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või

mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab sõidukit liikumispuude tõttu

(RKKKo 3-1-1-26-10, p 7.3). Antud asjaolu käesoleval hetkel ei esine ning kaebuse esitajal esinev

terviseseisund ei takista kasutamast ühistransporti. Väärtegude toimepanemise ajal pidi ta arvestama

võimalusega, et pannes toime etteheidetavad väärteod võib ta jääda juhtimisõigusest ilma. Kindlasti on

ka teisi töökohti, millistel ei ole juhtimisõigus obligatoorne ja mis sobib kaebuse esitaja

terviseseisundiga. Samuti tuleb arvestada, et kuna tegemist on üsna noore ning vähese kogemusega

autojuhiga, tuleb seda enam olla liikluses tähelepanelik ning järgida liikluseeskirju. Mõistetav karistus

ei peagi olema mugav, vastupidiselt peab mõistetav karistus eripreventiivselt panema isikut mõtlema

oma tegude ohtlikkusele ja sellega kaasneda võivatele tagajärgedele. Samuti sellele, milline käitumine

on mootorsõiduki juhile liikluses lubatav ja milline mitte.

Arvestades eelloetletud asjaolusid (süü suurus, varasem karistatus, eri- ja üldpreventiivsed kaalutlused)

on isiku karistamine kohtuvälise menetleja otsuses toodud alustel ja ulatuses põhjendatud. Kohtus ei

ilmnenud täiendavaid asjaolusid, mis tingiksid karistuse kergendamise.

Repliigina selgitab kohus, et kohtuvälise menetleja esindaja kohtuvaidlustes viitas isiku varasemale

kokkupuutele politseiga (sh intsidentidele, millised ei kajastu karistusregistris), kuid kohus jätab need

väited tähelepanuta, kuivõrd kohus saab lähtuda vaid kohtuistungil uuritud ja avaldatud tõenditest,

kuid kohtule kohtuvälise menetleja esindaja poolt mingit täiendavat dokumentatsiooni antud osas ei

esitatud.

Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et puuduvad alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ka

karistuse osas. Kohus jätab K Ki kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi

07.04.2025.a otsuse väärteoasjas nr. 2317,25,000634 muutmata.

Kohus juhindub VTMS § 109-111, § 132 p 1, § 133-135, § 155-156.

Merle Parts

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/