3-25-1411/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

2. juuli 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1411

Haldusasi

OÜ Orbital Tallinn, osaühingu Probus, Pähklimäe

Logistika OÜ, OÜ Kapitel Logistics, East Capital Park Rae

OÜ ja OÜ Vintselle kaebus Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja I OÜ Orbital Tallinn (registrikood 14887194)

Kaebaja II Osaühing Probus (registrikood 10655707)

Kaebaja III Pähklimäe Logistika OÜ (registrikood

14206231)

Kaebaja IV OÜ Kapitel Logistics (registrikood 11427523)

Kaebaja V East Capital Park Rae OÜ (registrikood

16120965)

Kaebaja VI OÜ Vintselle (registrikood 10506798)

Kaebajate I, II ja VI esindaja Tuulikki Laesson

Kaebajate III, IV ja V esindaja vandeadvokaat Angela Kase

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada OÜ Orbital Tallinn, osaühingu Probus, Pähklimäe Logistika OÜ, OÜ Kapitel

Logistics, East Capital Park Rae oü ja OÜ Vintselle kaebus läbivaatamatult.

SELGITUSED

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

käesoleva määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203

lg 1, § 121 lg 4). Sekretäril saata määrus kaebajatele (esindaja kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vabariigi Valitsuse 31.10.2024 korraldusega nr 211 algatati Elering AS taotluse alusel

planeerimisseaduse (PlanS) § 28 lg 1 alusel Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise

riigi eriplaneeringu (edaspidi REP) ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). REP-i

eesmärk on planeerida Estlink 3 projekti eeldusena ja Tallinna ning Tallinna lähiümbruse

3-25-1411

elektrivarustuse tagamise tarbeks Tallinna piirkonda kõrgepingevõrk, mis võimaldab

suuremaid ülekandevõimsusi Eesti põhivõrgu ida ja lääne regiooni vahel (korralduse nr 211 p

2). Vabariigi Valitsuse korralduse nr 211 kohaselt planeeritakse koos elektriühendusega

eeldatavalt järgmised ehitised: 110 kV ja kõrgema pingega õhuliinid, 110 kV ja kõrgema

pingega trafoalajaamad ning muud elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatised. Korralduse

nr 211 punkti 3 kohaselt asub REP-i planeeringuala Harju maakonnas Saku vallas, Kiili

vallas, Rae vallas ja Raasiku vallas, planeeringuala suuruseks on ligikaudu 64,71 km2 ning

selle asukoht ja piir on esitatud korralduse lisas. Korralduse nr 211 punkti 4 kohaselt

korraldab REP-i koostamist ja KSH-d Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

2. OÜ Orbital Tallinn, osaühing Probus, Pähklimäe Logistika OÜ, East Capital Park Rae OÜ

ja OÜ Vintselle esitasid 18.11.2024 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile pöördumise

„Taotlused ja ettepanekud Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise riigi

eriplaneeringuga seoses“. Pöördumise kohaselt on vaja laiendada REP-i ala selleks, et REP-i

menetluses oleks võimalik kaaluda täiendavaid alajaama ja 330 kV kõrgepingeõhuliini

asukohti ning kavandada õhuliini asemel maakaabel.

3. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis toimus 27.11.2024 kohtumine 18.11.2024

pöördumise esitanud isikute, Elering AS-i ja ministeeriumi esindajate vahel. Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi esindaja nõustus, et algatatud REP-i koostamise käigus tuleb

analüüsida erinevaid asukohti kavandatavale alajaamale ja liinikoridoridele. Samas tõi

ministeerium välja, et REP-i planeeringuala määrati algatamisel, lähtudes eelnevalt koostatud

ruumianalüüsist, mis tõi välja võimalikud asukoha alternatiivid.

4. Regionaal-Põllumajandusministeerium saatis 17.12.2024 vastuse nr 14-5/900, milles

selgitas, et koostatava riigi eriplaneeringu konsultatsioonihanke tehnilise kirjelduse töö

eesmärki kirjeldavas peatükis on välja toodud nõue vajadusel töötada välja trassikoridoride

alternatiive ka väljaspool algatamisaegset planeeringuala. Maakaabli rajamist õhuliini asemel

kaalutakse antud planeeringus juhul, kui on välistatud kõik võimalused kõrgepinge õhuliini

rajamiseks.

5. Kaebajad esitasid 13.03.2025 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM)

taotluse riigi eriplaneeringu algatamiseks Tallinna ja Tallinna lähiümbruse elektrivarustuse

tagamise tarbeks uue 330 kV elektriõhuliini ja seda teenindava 330 kV võimsusega alajaama

ehitamiseks alternatiivses asukohas. Taotlusega hõlmatud alternatiivne asukoht paikneb

väljaspool korralduse nr 211 lisas toodud planeeringuala. Alternatiivselt taotlesid kaebajad

algatatud REP-i lisa muutmist ning planeeringuala laiendamist selliselt, et see hõlmaks

taotluse lisas 1 näidatud planeeringuala.

6. MKM jättis 10.04.2025 vastusega nr 13-3/1176-2 kaebajate taotluse läbi vaatamata.

MKM leidis, et alternatiivselt taotletud REP planeeringu laiendamise ettepanek on asjakohane

ja muutis küll kaardirakenduses planeeringuala, kuid planeeringuala muutmine

kaardirakenduses ilma asjakohase Vabariigi Valitsuse otsuseta ei ole kaebajate hinnangul

õiguslikult siduv ega õiguspärane.

7. Kaebajad esitasid 23.04.2025 MKM-le täiendava pöördumise ning palusid selgitusi, miks

ei arvestatud nende planeeringuala laiendamise ettepanekuid täies ulatuses; millal muudetakse

REP-i korraldust planeeringuala laienduse osas ning taotlesid, et neile kuuluvad kinnistud

arvataks REP-i planeeringualast välja, sest need on hõlmatud kehtivate detailplaneeringutega

(DP), kuid nende alade arendamine on pärsitud, kui sellel alal on koostamisel REP.

8. MKM teatas 07.05.2025 kirjas nr 13-3/1697-2, et antud lahendus osutus Elering AS-i

poolsel modelleerimisel kõige efektiivsemaks; REP-i teises etapis koostatakse vastavalt

lähteseisukohtadele ja lähteülesannetele trassialternatiivid, kus otsitakse kõrgepingeliinidele

parimat asukohta kogu planeeringuala kohalike omavalitsusüksuste territooriumide ulatuses.

2(4)

3-25-1411

9. Kaebajad esitasid 12.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse järgmistes nõuetes: 1)

kohustada MKM-i esitama Vabariigi Valitsusele kaebajate 13.03.2025 REP algatamise taotlus

riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise või algatamata jätmise otsustuse tegemiseks ning 2)

alternatiivselt kohustada MKM-i esitama Vabariigi Valitsusele ettepanek 31.10.2024

korralduse nr 211 lisas määratud planeeringuala muutmiseks ning REP ala laiendamiseks

kaebajate 13.03.2025 REP algatamise taotluses esitatud ala võrra.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. HKMS § 121 lg 2 punktist 1 tulenevalt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle

esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib

kaebusega kohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebajad märgivad, et

MKM-i 10.04.2025 kiri rikub nende subjektiivseid õigusi, kuivõrd sisuliselt on MKM

keeldunud kaebajate taotluse alusel Vabariigi Valitsusele kaebajate taotluse alusel riigi

eriplaneeringu algatamiseks ettepaneku tegemisest. Kaebajad leiavad, et PlanS § 28 lg-st 4

tulenevalt on igaühel õigus esitada REP algatamise taotlus ning kuivõrd nende samasisuline

taotlus PlanS § 28 lg 4 tähenduses jäeti läbi vaatamata, siis see riivab kaebajate subjektiivseid

õigusi. Kaebajatel on õigus, et nende taotlust menetletakse õiguspäraselt (PS § 14 ja § 15 lg

1).

11. Kohtu hinnangul ei ole kaebajad esitanud samasisulise REP algatamise taotluse MKM-le

PlanS § 28 lg 4 tähenduses.

12. Vastavalt PlanS § 28 lg-le 4 teavitab planeeringu koostamise korraldaja riigi

eriplaneeringu algatamise taotluse saamisel avalikkust esitatud taotluse sisust ja võimalusest

esitada samasisuline taotlus, kui võib eeldada mitme isiku huvi taotluse menetlemise osas.

Teade avaldatakse ühes üleriigilise levikuga ajalehes, Ametlikes Teadaannetes ning Vabariigi

Valitsuse ja riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Täiendava taotluse võib

esitada 30 päeva jooksul teate avaldamisest arvates. Tulenevalt PlanS § 28 lg-st 41 ei ole

PlanS § 28 lg-s 4 esitatud teate avaldamise nõuet ja täiendava taotluse esitamise õigust riigi

poolt esitatud REP taotluse puhul. Jättes kõrvale küsimuse, kas Elering AS-i poolt taotluse

esitamine vabastab MKM-i kui REP koostamise korraldaja teate avaldamise kohustusest, ei

saaks ka teate avaldamise kohustuse täitmisel käsitleda kaebajate taotlust Elering AS-i

esitatud REP algatamise taotlusega samasisulise taotlusena. Seda tingitud asjaolust, et

kaebajad ei ole planeeringu koostamisest huvitatud isikud, st juriidilised isikud, kes soovivad

REP ellu viia, erinevalt Elering AS-st. Kaebajad on küll õigesti märkinud, et REP algatamise

taotluse esitamise õigust ei ole PlanS-s piiratud, kuid see ei tähenda, et selle võib esitada ka

isik, kes ei ole planeeringu koostamisest huvitatud isikuks. See järeldub näiteks PlanS § 28 lg

2 punktist 3, mille kohaselt REP ja KSH hindamist ei algatata eelkõige juhul, kui planeeringu

koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise

tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest

huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna. Planeeringu koostamisest huvitatud isikuks on

planeeringu koostamise ettepaneku esitaja – osapool, kes harilikult soovib kavandatavat

tegevust ellu viia või planeeringuga antavate õiguste kaudu maa väärtust tõsta, nt planeeritava

maa-ala omanik1.

13. Seetõttu on MKM oma 10.04.2025 kirjas nr 13-3/1176-2 õigesti märkinud, et elektri

põhivõrgu teenuse osutamine on litsentseeritav tegevus (ELTS § 22 lg 4, § 66 lg 1); Eesti

Vabariigis on selleks ettevõtjaks AS Elering, mistõttu saab põhivõrgu arendamisel ainsaks

huvitatud isikuks olla AS Elering; eeltoodud põhjusel loeti AS Elering esitatud REP

1 Ruumilise planeerimise roheline raamat. 2020. Rahandusministeerium, lk 8. Kättesaadav elektrooniliselt:

Ruumilise-planeerimise-roheline-raamat.pdf

3(4)

3-25-1411

algatamise taotlus riigi poolt esitatuks (PlanS § 28 lg 4.1) (vt kaebuse lisa 4, lk 1). Seega

puudus kaebajatel PlanS § 28 lg-st 4 tulenevalt subjektiivne õigus REP algatamise taotluse

esitamiseks.

14. Arvestades asjaolu, et PlanS § 28 lg 4 kaebajate suhtes ei kohaldu, siis puudub kaebajatel

ka subjektiivne õigus nõuda MKM-i kohustamist edastama nende esitatud 13.03.2025 taotlus

Vabariigi Valitsusele või tegema ettepaneku korralduse nr 211 lisas määratud planeeringuala

muutmiseks.

15. Kohtu hinnangul on MKM õigesti käsitlenud kaebajate esitatud 13.03.2025 taotlust kui

ettepanekut, mis on esitatud planeerimismenetluse raames ning kaasanud kaebajad ka

planeerimismenetlusse PlanS § 31 lg 2 alusel (vt kaebuse lisa 4). MKM-i 10.04.2025 kiri on

menetlustoiming. Vastavalt HKMS § 45 lg-le 3 võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti

või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja

mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui

menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise

või lõpliku toimingu tegemise. Selliste asjaoludega tegemist ei ole. Kaebajad saavad oma

õigusi vajadusel kaitsta planeerimismenetluses (vt PlanS § 54).

16. Aga ka juhul, kui käsitleda MKM-i 10.04.2025 kirja haldusmenetlust lõpetava

toiminguna, kuuluks kaebus selle esitajatele tagastamisele HKMS § 121 lg 2 punkti 21 alusel.

Viidatud normi kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline. Kaebajad leiavad, et neil on õigus õiguspärasele menetlusele.

Vaidlus puudub, et kaebajate 13.03.2025 pöördumisele on vastatud ning jäetud see läbi

vaatamata, kuivõrd REP algatamise taotluse esitamise õigust kaebajatel ei olnud. Kuigi

vastustaja ei ole läbivaatamata jätmise õiguslikku alust märkinud, siiski on ilmne, et taotlust

sisuliselt lahendada ei olnud võimalik, tingituna selles esinenud puudusest, mida ei olnud

võimalik kõrvaldada. Vastavalt HMS § 14 lg 6 punktile 2 tagastab haldusorgan taotluse läbi

vaatamata teistel seadusega ettenähtud juhtudel. Tulenevalt HMS § 15 lg 3 viimasest lausest,

kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata.

Käesoleval juhul on haldusorgan tõlgendanud kaebajate taotlust eesmärgipäraselt ning

lahendanud selle planeerimismenetluse raames. Eeltoodust tulenevalt oleks kaebuse

rahuldamine vähetõenäoline ning kaitstav õiguse riive on väheintensiivne.

17. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel

loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)