Legislator Case Law & Legislation
1-11-13445/5 AI generated

1-11-13445/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-11-13445/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S

Legislator headnote

AI generated

1-11-13445/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: K O H T U O T S U S

Keywords

AI generated
implausible account of facts fraudulent insurance claim cosmetics, toys false accusation legal fiction allegations of abuse
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 22.12.2011.a. Tallinnas

Kohtunik Aime Ivanson

Sekretär Maire Viksi

Prokurör Eneli Pau

Kaitsja

Reet Vokk

Süüdistatav B.G, isikukood XXX, Kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 18.09.2008.a. otsusega KarS § 184 lg 2 p. 1, § 392 lg 1 - § 22 lg 3 järgi liitkaristusega vangistusega 3 a 6 k KarS § 73 alusel tingimisi katseajaga 3 a 6 k. Elukoht xxx Töökoht CF OÜ tegevjuht, I,

Süüdistus KarS § 263 p. 1 Menetluse liik kokkuleppemenetlus Kriminaalasja number 11230112690

RESOLUTIIVOSA

Süüdi mõista KarS § 263 p. 1 järgi ja karistada rahalise karistusega 140 B.G päevamäära (päevamäära suurus 3,20 eurot), s.o. 448.- eurot.

KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi 10 kuu jooksul, igas kuus kuulub tasumisele 44,80 eurot.

Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele nr. 10220034796011 SEB,

221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 4100064939.

Maksekorraldusele märkida viitenumber, kriminaalasja kohtunumber 1-11-13445 ja tekst „rahaline karistus“. Rahalise karistuse esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.

Kriminaalasi nr. 1-11-13445

2 Vastavalt KarS §-le 73 lg 5 jätta Harju Maakohtu 18.09.2008.a. otsusega mõistetud ja KarS § 73 alusel tingimisi kohaldamata jäetud karistus 3 a 6 k vangistust täitmisele pööramata ning rahaline karistus viia täide iseseisvalt.

Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista B.G-lt riigituludesse:

1) KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha 417,03 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi 10 kuu jooksul, igas kuus tasuda 41,70 eurot.

Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034796011 SEB, nr. 221023778606 Swedbank või nr. 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-11-13445 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“.

Asitõend. CD-plaat helisalvestusega – jätta kriminaaltoimiku juurde.

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9.peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on KarS-i järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

SÜÜDISTUS

B.G süüdistatakse selles, et tema 08.09.2011 kella 13.00 paiku Tallinnas Koidu 87 asuva maja hoovis pani toime KarS § 263 p 1 kirjeldatud kuriteo. Nimelt, tekkis B.G

ning IK vahel parkimise pärast tüli, mille käigus võttis B.G oma valduses olevast

sõiduautost Peugeout 407, riiklike registreerimismärkidega XXX, püstolitaolise eseme ning vehkis sellega, küll konkreetselt kedagi sihtimata, IKning tema kuue aastase poja OK vahetus läheduses, andes sellega mõista, et edasised arusaamatused lahendatakse relva abil. Relvataolise esemega vehkimine põhjustas tugevat hirmu OK , kes pidas relvataolist eset päris relvaks. Toimunut nägi pealt ka konflikti puutumatu isik GF, kes märkas nii isa külge klammerdunud nutvat last kui ka seda, et eesti keelt rääkiv relvaga mees ei oska relva käsitseda, mistõttu GF, mõistes olukorra ohtlikkust ning pidades relva reaalseks, oli valmis konflikti vahele sekkuma.

Seega on, B.G, vehkides avalikus kohas relvataolise esemega, konflikti puutumatu isiku

juuresolekul, põhjustanud hirmu nii alaealisele OK kui ka GF , kelle jaoks relvataoline ese

tundus reaalsena ning vähemalt kehavigastuste saamise ohu realiseerumine tundus olevat

tõsiseltvõetav ning sõltuvuses vaid B.G tahtest, pannud toime KarS § 263 p 1 kirjeldatud avaliku korra raske rikkumise psüühilise vägivallaga.

3 KOKKULEPE

B.G , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on süüdistatava karistuseks KarS § 263 p. 1 järgi rahaline karistus 140 päevamäära, s.o summas 448 eurot.

Kohus juhindub KrMS § 248 lg 1 p. 5.

Kohtunik